1-19-5904/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON:

Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel

kriminaalmenetlus K R Ti süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada K R Ti maksma 5 (viie) kuu jooksul 1000 (üks tuhat)

eurot riigituludesse.

Riigituludesse

maksmisele

kuuluv

summa

1000

eurot

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900001706 ning selgitus „K R T, 1-19-

5904, summa riigituludesse”.

KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva

paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri

taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2019, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-19-5904 (17259000331)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Prokurör

Marge Voogma

Kriminaalasi

K R T süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi üldmenetluses

Taotlus

Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine

Süüdistatav

K R T, isikukood xxxx, elukoht xxxx; xxxx; xxxx;

emakeel xxxx; töökoht xxxx; xxxx; tõkendit ei ole

kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Küllike Namm (lepinguline kaitsja)

Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 202, § 274 lg 5

Kohtuistungi toimumise aeg

10.10.2019

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimiku vahel asuvad DVD-plaat

ja CD-plaat videosalvestuste, ekraanitõmmiste, fotode, dokumentide ja meilivahetustega.

KrMS § 206 lg 5 alusel kuulub käesolev kohtumäärus avalikustamisele KrMS §-s 4081

sätestatud korras, asendades K R Ti nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

Kohtumäärus edastada prokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale ning saata teadmiseks

AS-ile Xxxx.

Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 10).

Asjaolud

Viru Ringkonnaprokuratuur esitas 21.07.2019 Viru Maakohtule süüdistusakti üldmenetluses

kriminaalasjas nr 17259000331.

K R Ti süüdistatakse selles, et tema, kutsus esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt

kindlustushüvitise saamise eesmärgil, soovides saada sõidukiga xxxx registreerimismärgiga

xxxx toimunud kahjujuhtumi eest kindlustushüvitist ja olles teadlik, et kindlustusjuhtumit (vara

vargus ja kahjustamine) ei ole toimunud ning ta on ise selle tahtlikult põhjustanud. K R T sõlmis

umbes kuu aega enne juhtumit, s.o 29.03.2017 Xxxx AS-iga sõidukile xxxx

registreerimismärgiga xxxx kaskokindlustuslepingu (poliisi nr xxxx). K R Ti ütluste kohaselt

pidi kaubik xxxx olema ja lubas seal teha pildid sõidukist. Ta edastas kindlustusele lepingu

lisana ainult ühe pildi sõidukist, millelt ei ole tuvastatavad praktiliselt kõik detailid, millised

ööl vastu 01.05.2017 xxxx sõidukilt väidetavalt varastati. Lisaks esitas ta fotod eranditult ainult

nendest esemetest, millised hiljem väidetavalt varastati. Kõik fotod on tehtud 05.04.2017.

27.04.2017 kella 10:10 ajal saabus K R T xxxx ja sõitis laevalt maha kaubikuga xxxx

registreerimismärgiga xxxx ning liikus edasi kaubikuga xxxx linnas. Sõidukil oli musta värvi

mootorikate, vastava tootmisaasta esituled (mitte Xenon lähi- ja kaugtuledega ning led-idega

laternad), uste klaasidel puudusid tuulekaitsed (suunajad) ja ratastel ilukilbid. Seega ei olnud

Eestisse saabudes sõidukil K R Ti poolt kindlustusseltsile esitatud dokumentides ja politseile

antud ütlustes märgitud detaile ja sõidukis ei olnud ka varastatud tööriistu (neist näiteks

tööriistakasti oli ta andnud enne 01.05.2017 H S). Enne sõiduki paigaldamist ööl vastu

01.05.2017 xxxx vahel asuvasse parklasse eemaldas K R T sõidukilt mootorikatte, esimese

põrkeraua, iluvõre, esi- ja tagatuled, automaki, inverteri, akud ja juhiistme ning teised esemed,

mida ta kirjeldas kindlustusele edastatud dokumentides ja politseile antud ütlustes. Lisaks

asendas ta juhiistme teise sõiduki istmega ning aku Exide teise akuga. Seega ei olnudki kaubiku

küljes ja kaubikus esemeid, mis väidetavalt varastati ning K R T kas siis ise või eeluurimisel

tuvastamata isikute kaasabil lõhkus ja vigastas kaubikut xxxx registrimärgiga xxxx ning sodis

talle endale kuuluva aerosoolvärviga ära auto küljed ja tagaosa. 02.05.2017 pöördus K R T

kindlustusandja poole ja esitas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldava

sõidukikindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt 30.04.2017 kella 22:00 paiku parkis K R T

tema kasutuses oleva kaubiku xxxx registrimärgiga xxxx xxxx majade vahelisse parklasse.

Auto oli lukus ja signa peal. Hommikul tulles olid varastatud osad autolt ja erinevaid tööriistu.

Lisaks oli autot soditud värviga ja kriimustatud. Juhi poole löödud mõlk jalaga. Autolt

varastatud kõik tuled, kapott, iluvõre, esistange, 2 akut, elektriaju, navi, makk, inverter, juhi

iste, märk tagaukselt, aknalülitid, lõhutud esiklaas, rooli airbag, puhuri võre salongis, lisaks

vigane kesklukk, signa ja lukud toimivad jäigalt peale juhtumit. Samuti varastatud hiljuti

ostetud parkimiskaamera displei salongist ja kaamera numbri juurest, puudu ka varuratas auto

alt. Värvid pärinesid tema autost, millega soditi autot. Hiljem täpsustas K R T korduvalt nii

lõhutud kui varastatud esemete nimekirja ja jäi lõpuks selle juurde, et varastati ära tema

kasutuses oleva kaubiku xxxx registreerimismärgiga xxxx esimene must plastikust originaal

põrkeraud, esimene musta värvi originaal iluvõre koos xxxx musta märgiga, sinist värvi

originaal mootorikate (kapott), kaks esituld (lähi ja kaugtuli mõlemad Xenonid, suunatuledes

ja gabariidituledes led-id), aku Exide, DEFA mootorisoojenduse juhe koos pistikuga, tagatuled

(tumedama klaasiga ja integreeritud led tuledega), tagaukselt xxxx märk, kõigilt neljalt rattalt

plastikust ilukilbid, plekkveljel tagavararatas koos suverehviga, juhiiste, auto makk Alpine

integreeritud navigatsiooniseadmega, elektriakende ja peeglite reguleerimislüliti, aku Biltema,

keskluku ja signalisatsiooni keskseade, inverter Intelligent, DEFA Slim salongisoojendi,

Biltema

parkimiskaamera,

tõkiskingad,

Biltema

esmaabipakk,

kollane

helkurvest,

pukseerimisköis, navigatsiooniseade TomTom XL, kaks Nokia laadijat ja telefoni hoidja, kolm

mälupulka, sõiduki hooldusraamat koos sõiduki, automaki, seisusoojendusseadme Webasto,

mootorisoojenduse DEFA ja inverteeri kasutusjuhenditega ühes mapis, tööriistakäru ratastel,

sahtlitega, sinist värvi koos erinevate tööriistadega, neli tööriistakohvrit padrun- ja

lehtvõtmetega, akutrell Milwaukee kahe aku ja akulaadijaga, kaks käivituskaablit koos

otsikutega, kaks käsitsi töötavat kütusepumpa, hüdrauliline tungraud ja kompressor. 06.05.2017

edastas K R T kindlustusseltsile Xxxx AS fotod tema kasutuses olevast sõidukist xxxx

registreerimismärgiga xxxx ning nende juurde lisatud e-kirjas teatas muuhulgas, et oli Eestist

ostnud kapoti (mootorikatte), stange (põrkeraud) ja mingisugused tuled ning kapott oli vale

mudeli oma, stange lõhki ja tagatuled ise toonitud. Samalaadseid ütlusi andis ta ka politseis

kannatanuna ülekuulamisel. Tema poolt edastatud fotod on tehtud 03.05.2017 ning neilt on

näha, et ta on paigaldanud sõidukile tagasi sama mootorikatte, esimese põrkeraua ja esilaternad,

millised olid sõidukil küljes Eestisse saabudes 27.04.2017 ning hiljem väidetavalt varastatud.

Xxxx AS jättis kindlustusjuhtumi kohta saadud teabe põhjal tekkinud kindlustuskelmuse ja

kuriteokahtluse tõttu kahjuhüvitise välja maksmata ning ütles kindlustuslepingu üles. K R T

esitas hagiavalduse kohtusse, paludes välja mõista kindlustushüvitis summas 9810 eurot koos

viivisega (hinnates sõiduki turuväärtuseks 10 000 eurot). Kindlustusfirma hinnangul oleks

maksimaalseks võimalikuks kindlustushüvitiseks juhul kui hagi oleks tõendatud, 6515 eurot

(hinnates sõiduki turuväärtuseks 6200 eurot + lisavarustus 505 eurot). Kohus jättis K R Ti hagi

Xxxx AS vastu rahuldamata. Seega, kindlustusjuhtumi esilekutsumisega kindlustusandjalt

kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani K R T toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

10.10.2019 kohtuistungil esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge

Voogma kohtule taotluse lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus K R Ti suhtes

tingimusel, et K R Tile pannakse KrMS § 202 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus maksta 5 kuu

jooksul riigituludesse 1000 eurot. Prokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine

põhjendatud ning kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel võimalik, sest isiku süü

ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi. K R Ti teost on tänaseks möödunud kaks ja

pool aastat ning prokurörile teadaolevalt ei ole K R T vahepeal süütegusid toime pannud (isikul

puuduvad kehtivad karistused), mis näitab prokurörile, et isik on oma teost järeldused teinud

ning tema karistamine ei oma enam ka sellist tähtsust kui see oleks olnud teole vahetult.

Süüdistatav K R T ja tema kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm toetasid 10.10.2019

kohtuistungil prokuröri taotlust. K R T kinnitas kohtule, et ta on nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning nõus võtma endale kohustuse maksta 5 kuu jooksul

riigituludesse 1000 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära ringkonnaprokuröri,

süüdistatava ja kaitsja arvamused, leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud, seaduslik ning kuulub

rahuldamisele.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks.

KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on

kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse

üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3).

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelsel uurimisel on kindlaks tehtud ja kogutud

tõendeid selle kohta, et K R T on kindlustusjuhtumi esilekutsumisega kindlustusandjalt

kindlustushüvitise saamise eesmärgil pannud toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo. Tegemist on teise astme kuriteoga.

Kohus nõustub prokuratuuriga süü suuruse ning avaliku menetlushuvi puudumise osas, K R Ti

tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, kuriteoga kahju ei ole

tekitatud ning kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole esitatud. K R Ti süüdistatakse kuriteo

toimepanemises, millest on käesolevaks ajaks möödas juba peaaegu kaks ja pool aastat ning

prokurörile teadaolevalt ei ole süüdistatav vahepeal uusi süütegusid toime pannud. Ka

karistusregistrist nähtuvalt K R Til kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused puuduvad. Seega

võib kohus asuda seisukohale, et kuriteo toimepanija süü ei ole suur ning K R Ti suhtes

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri

taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks

maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KrMS

§ 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada

kuut kuud.

Prokurör taotleb, et kohus määraks K R Tile kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohustuse

maksta määratud tähtajaks riigituludesse kindel summa, s.o 5 kuu jooksul riigituludesse 1000

eurot. K R T kinnitas 10.10.2019 toimunud kohtuistungil kohtule, et on nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega ning nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 2 sätestatud

kohustuse maksta 5 kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot.

Kohtu hinnangul on prokuratuuri taotlus põhjendatud ning puuduvad ka menetluslikud

takistused prokuratuuri esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse, lõpetab KrMS § 202 lg 1 alusel

kriminaalmenetluse K R Ti süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ning kohustab K R Ti KrMS §

202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 1000 eurot 5 kuu jooksul.

Kohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 202 lõikest 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus

lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab

prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Järelikult, kui K R T ei täida temale pandud

kohustust maksta viie kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot, uuendatakse kriminaalmenetlus

vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jäävad toimiku vahel asuvad DVD-plaat ja CD-plaat

videosalvestuste, ekraanitõmmiste, fotode, dokumentide ja meilivahetustega kriminaalasja

juurde.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik