Legislator Case Law & Legislation
1-19-8963/5 AI generated

1-19-8963/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-19-8963/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

november 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8963 (19284000437) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi D.H KarS (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xx-x xxxxxxxxxx karistatus: omab kehtivat ; kriminaalkaristust: 1) Pärnu Maakohtu 16.12.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-16249 karistatud KarS §

Legislator headnote

AI generated

1-19-8963/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada D.H käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

Keywords

AI generated
Dublin procedure dismissal during probation breach of military service duty declining of jurisdiction rights of the defence objection to debt enforcement
AI generated
1-13-10538/6
detsember 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-10538 (kohtueelses menetluses nr 13260103885) riik D.H versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav D.H (isikukood xxx; elukoht xxxx xx xxxxxxxxxx , pakkija; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi
1-20-5410/7
Tunnistada Ennu Lepik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
1-07-13832/6
22. augustil 2006.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja poolt KarS § 199 lg2 p4,7,8 järgi vangistusega 8 kuud, millest kandmata seitse (7) kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmisest vabastati tingimisi 18 kuulise katseajaga; 10. oktoobril 2007.a. Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja otsuse alusel KarS § 199 lg2 p7 järgi rahalise karistusega
1-20-7060/4
D.H-le et tema olles isikuks, kes on eelnevalt on esitatud süüdistus selles, juhtinud ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõidukit 17.06.2020 (karistatud väärteokorras PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 16.07.2020 otsusega väärteoasjas nr 233020002583) ja 13.07.2020 (karistatud väärteokorras PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 03.08.2020 otsusega väärteoasjas nr 244020003148), juhtis taas 02.10.2020 kella 07.59 paiku vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata Narva- Jõesuus mootorsõidukit Volvo V70, registreerimismärgiga x xxx. Seega juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkus D.H süstemaatiliselt LS § 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning § 94 lg 1 nõudeid (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus), pannes sellise käitumisega toime KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-20-7749/8
süüdistuses KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad F.Y , isikukood: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxx xxxxxx, xxxx xxxx; telefon: x; e-post:x; töökoht: xxxxxxx xx,xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.Y KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.09 kuni 20.09.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui F.Y ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8963 (19284000437) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi D.H KarS

süüdistuses § 424 lg 1 ja § 423

1 järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav D.H

(isikukood: XXX; elukoht: xxxx xx-x xxxxxxxxxx karistatus: omab kehtivat ; kriminaalkaristust: 1) Pärnu Maakohtu 16.12.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-16249 karistatud KarS §

199 lg 2 p 5,7,8,9 ja KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ning karistuseks määrati 1 aasta tingimisi vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga (§ 74), 2) Pärnu Maakohtu 02.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13380 karistatud eest 4 kuu KarS § 199 lg 2 p 4,7 pikkuse vangistusega, mis liideti eelmises punktis nimetatud karistuse ning liitkaristuseks ärakandmata osaga mõisteti 1 aasta ja 4 kuud v gistust, mis asendati 960 an tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, 3) Pärnu Maakohtu 14.05.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3542 karistatud KarS § 266 lg 2 p 3 ja KarS § 199 lg

2 p 4,7,8 järgi liitkaristuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistus loeti kaetuks eelmises punktis mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis asendati 960 tunni üldkasuliku tööga, 4) Pärnu Maakohtu 12.02.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11662 karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS §

215 lg 2 p 1, 2 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust, mis loeti kartuks eelmises punktis mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mis pöörati täimisele. Isik vabastati 15.04.2013 tingimisi ennetähtaega katseajaga

1 aasta. Kandmata karistuseks 6 kuud ja 3 päeva vangistust, 5) Tartu Maakohtu 03.12.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9494 karistatud KarS § 4231 tingimisi 6 kuu järgi pikkuse vangistusega. Katseaeg 18 kuud (§ 74), 6) Tartu Maakohtu 06.04.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-

1997 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ja § 120 lg 1 järgi liitkaristusena 5 kuud vangistust, mis loeti kaetuks eelmises punktis mõistetud karistusega; KarS § 4231 järgi 10 kuu pikkune vangistus, mis suurendati eelmises punktis nimetatud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 478 päeva üldkasuliku tööga tähtajaga 21. aprill 2017, 7) Tartu Maakohtu 24.05.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16- 4520 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 4231 järgi liitkaristusega 6 kuud vangistus, mida suurendati eelmises punktis mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistus täidetud 14.03.2018.a.)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada D.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 lg ja § 423

1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista D.H-le raskeima kuriteo, s.o KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 7 (seitse vangistust. ) kuud

KarS § vangistuse aeg mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eel karistusaja hulka ning arvestada D.H-le karistusena 09.

mõistetud vangistuse kandmise alguseks november 2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg.

KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada D.H käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

2.

Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.H-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot

ja riigi õigusabi tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot

80 senti riigi kasuks. M ta kriminaalmenetluse kulud äära

469 (nelisada kuuskümmend üheksa) tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 eurot 80 senti 19.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 15 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25. tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (h - ttps://www.e-toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on D.H toime pannud kuritegudena: 1)

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 09.11.2019 kella 17:32 paiku Viljandimaal Viljandi linnas Vene 23 juures mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,81 mg/l kohta. Ühtlasi puudus isikul juhtimisõigus. Nimetatud tegevusega rikkus D.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse §

69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2)

juhtimise sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varasemalt karistatud Tartu Maakohtu 03.12.2015. a. kohtuotsusega nr 1-15- 9494, Tartu Maakohtu 06.04.2016. a kohtuotsusega nr 1-16-1997 ja Tartu Maakohtu 24.05.2016. a kohtuotsusega nr 1-16- 4520 KarS §

aatilise juhtimise eest järgi mootorsõiduki süstem juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 09.11.2019 kella 17:32 paiku Viljandi maakonnas Viljandi linnas Vene tn 23 juures mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX XXX , olles tarvitanud alkoholi ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning põhjustades 09.11.2019 kella 16:02 liiklusõnnetuse Viljandi linnas Vene tn 26 juures, millega kaasnes varaline kahju. Nimetatud tegevusega rikkus D.H kuriteo toimepanemise ajal kehtivat Liiklusseaduse §

90 lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida, kui puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning olles eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 1 ja KarS §-s 4231 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestada D.H karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.11.2019.a. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada D.H suhtes tõkendina vahistamist süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib . -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vast - avuses õigusliku kvalifikat siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS §

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendus riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks ed k

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava D.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 64,80 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõi kulud süüdi -le 1 stva kohtuotsuse korral menetlus - mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole - võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 469,80 eurot: sundraha 405 eurot ja riigi õigusabi tasu 64,80 eurot riigi kasuks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m ja eelvangist aja arvestus uud põhjendused us

KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb süüdistatav vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KarS § 68 juures ühele eel lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. D.H on kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2019, seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 09.11.2019. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik