2-17-16878/114 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-16878

Tsiviilasi

Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Margus

Padari ja Arnold Abramovi vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Margus Padari apellatsioonkaebus 216 480 eurot

Arnold Abramovi apellatsioonkaebus 216 480 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Padari apellatsioonkaebus

Arnold Abramovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. oktoober 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid:

Kostja I: Margus Padar (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja

Marge Juur

Kostja II: Arnold Abramov (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja

advokaat Toomas Metsma

Vastustaja (hageja): Doneright OÜ (pankrotis) (rk: 12690547)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo, esindaja vandeadvokaat Marit

Toom

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2018 otsus

muutmata.

2. Jätta Doneright OÜ (pankrotis) menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Margus

Padari ja Arnold Abramovi kanda.

3. Välja mõista Margus Padarilt ja Arnold Abramovilt solidaarselt Doneright OÜ

(pankrotis) pankrotivarasse menetluskulude katteks 312 eurot.

4. Menetluskuludelt 312 eurot tuleb Margus Padaril ja Arnold Abramovil solidaarselt

tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

5. Margus Padari ja Arnold Abramovi menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi

kanda.

6. Välja mõista Margus Padarilt 1225 eurot riigi tuludesse apellatsioonkaebustelt

tasumata riigilõivu katteks.

Tasumata riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole AS-s SEB Pank

EE351010052031000004,

Swedbank

AS-s

EE522200221013264447

või

Luminor

Bank AS-s nr EE401700017002872300 viitenumbriga 99918700055542 15 päeva jooksul

alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Välja mõista Arnold Abramovilt 2100 eurot riigi tuludesse apellatsioonkaebuselt

tasumata riigilõivu katteks.

Tasumata riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole AS-s SEB Pank

EE351010052031000004,

Swedbank

AS-s

EE522200221013264447

või

Luminor

Bank AS-s nr EE401700017002872300 viitenumbriga 99919700057387 15 päeva jooksul

alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb Margus Padaril ja Arnold Abramovil

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse Margus Padarile ja Arnold Abramovile

eraldi dokumendiga pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Doneright OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas 10.11.2017 maakohtule

hagi Margus Padari (kostja I) ja Arnold Abramovi (kostja II) vastu, paludes mõista kostjatelt

solidaarselt võlgniku kasuks välja 216 480 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 27.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-401 välja

kuulutatud võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on nimetatud Indrek Lepsoo. Kostja I oli

võlgniku juhatuse liige 15.07.2014–08.12.2016 ja kostja II 29.07.2014–03.11.2016.

Võlgniku AS SEB Pank arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on perioodil

19.08.2014-17.10.2016 kostjale I väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud

163 180 eurot. Lisaks võttis kostja I 22.01.2015 võlgniku kassast 17 000 eurot. Kostjale II on

võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid 2014. ja 2015. a jooksul 36 300 eurot. Nimetatud

ülekannete ja sularaha väljamaksete kokku 216 480 eurot kohta puuduvad kuludokumendid.

07.12.2016 valiti võlgniku juhatuse liikmeks Mika Raudvassar. Kostjate väitel anti võlgniku

raamatupidamisdokumendid 07.12.2016 üle uuele juhatuse liikmele. Eeldus, et kostjad on

dokumendid M. Raudvassarile üle andnud, on ümber lükatud M. Raudvassari 21.08.2017

hagejale esitatud aruandega, kus ta kinnitab, et talle ei ole raamatupidamisdokumente üle antud.

Kostjad on rikkunud võlgniku vara hoidmise kohustust ja sellega ka juhatuse liikme kohustusi.

Kuna juhatusel on kohustus raamatupidamist korraldada ja kõiki dokumente säilitada ning

äriühingu pankroti väljakuulutamisel dokumendid pankrotihaldurile üle anda, siis asjaolust, et

kuludokumendid puuduvad, saab järeldada, et ülekandeid ei ole tehtud võlgniku huvides.

Selliselt juhatuse liikmetele maksete tegemisega ei ole kostjad käitunud võlgnikule lojaalselt

ega võlgniku jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kuivõrd võlgnikul on alates

2016. a maist võlausaldajate ees täitmata kohustusi, on kostjad rikkunud ka juhtimiskohustust,

kuna nad ei suutnud luua tingimusi selleks, et võlgniku oleks võimeline täitma oma kohustusi.

Kostjad on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitanud võlgnikule kahju 216 480 eurot.

Kostjad vastustavad kahju tekitamise eest solidaarselt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 järgi, kuna

mõlemad kostjad olid võlgniku AS SEB Pank internetipanga kasutajad ning olid teise juhatuse

liikme tegevusest, s.o võlgniku arvelduskontolt sularaha väljavõtmisest ja ülekannete

teostamisest teadlikud ega teinud midagi selleks, et seda ära hoida.

2. Kostja I hagi ei tunnistanud. Kostja I vastuväidete kohaselt on sularahas tasutud töövõtjatele

ehitusmaterjali eest. Peatöövõtja Äksi Puhkemaja OÜ sai ehitustööde eest suure osa sularahas.

Lisaks kasutati ka teiste ettevõtete teenuseid, nt pinnase planeerimine, kõrvalhoone

vundamenditööd, elektritööd jne. Kassast maksti töötasusid töötajatele ja majanduskulusid,

samuti laenude tagasimakseid umbes 30 000 eurot. Kõik kassa sissetuleku ja väljamineku

orderid ning algdokumendid, samuti sularaha jääk anti 07.12.2016 üle uuele juhatuse liikmele

M. Raudvassarile. Eeltoodut kinnitavad nii üleandmise akt kui ka notariaalselt tõestatud

08.12.2016 võlgniku osa müügileping ja osaluse üleandmise leping. Akt on oma sisult sarnane

osa võõrandamislepingu sätetega. Ostja ei ole vaidlustanud võõrandamislepingu sätteid, pole

sellest taganenud.

3. Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja II vastuväidete kohaselt on võlgniku arvelduskontolt

tehtud talle ülekandeid 35 500 eurot, mitte 36 300 eurot. Nõue on igal juhul alusetu 800 euro

ulatuses, milline summa on kantud üle kolmandale isikule. Kogu raha läks erinevatele

töövõtjatele (sh Äksi Puhkemaja OÜ) materjali hüvitamiseks nende esitatud kuludokumentide

alusel, mille ta esitas võlgniku raamatupidamisse. Juhatusest lahkudes andis ta dokumendid üle

kostjale I. Kuivõrd vastutuse ulatus on kummagi kostja osas täpselt määratletud, tuleks asja

lahendamisel lähtuda sellest, milline oli iga juhatuse liikme rikkumise ulatus ja suurus.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2018 otsusega hagi ning mõistis Margus Padarilt ja

Arnold Abramovilt solidaarselt Doneright OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja 216 480 eurot.

Maakohus jättis Doneright OÜ (pankrotis) menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning

mõistis kostjatelt solidaarselt Doneright OÜ (pankrotis) kasuks menetluskulude katteks välja

3098 eurot. Kostjatel tuleb menetluskuludelt solidaarselt tasuda viivist alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti

mõistis maakohus kostjalt I välja riigi tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulud 480 eurot.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjate väited, et alltöövõtjatega arveldati sularahas, ning

kostja I väited, et sularahas tasuti ka laenu tagasimakseid, majanduskulusid ja töötasusid

töötajatele, tõendamata ja paljasõnalised.

M. Raudvassar on tunnistajana kinnitanud, et temale ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente

üle antud ja notariaalses müügilepingus on antud vale kinnitus dokumentide üleandmise kohta.

Tunnistaja

selgitas,

et

kaks

päeva

enne

lepingu

sõlmimist

öeldi

talle,

et

raamatupidamisdokumente ei ole, ning kui ta Raivo Pulsti (väidetavalt võlgniku tegevjuht)

käest küsis, kus dokumendid on, vastati talle, et siis tuleb neid hakata otsima.

Kostja I pankrotimenetluses vande all antud ütlused (raamatupidamisdokumendid on üle antud

Mikale notaris, R. Pulst on andnud raamatupidamisdokumendid Mikale, notaris reaalselt kaustu

üle ei antud) on vastuolulised ega kinnita üheselt, et raamatupidamisdokumentatsioon

07.12.2016 reaalselt M. Raudvassarile kostja I poolt üle anti. M. Raudvassar on võlgniku

pankrotimenetluses vande all kohtule kinnitanud, et tema käes raamatupidamisdokumente ei

ole, ning ka e-kirjavahetusest (22.12.2016 e-kiri saajale Raivo) nähtuvalt on M. Raudvassar

küsinud pärast notariaalse lepingu sõlmimist juurdepääsu võlgniku majandustegevust

puudutavatele dokumentidele ja ka hiljem kogu raamatupidamise dokumentatsiooni.

M. Raudvassari ütlustest ja e-kirjavahetusest ilmneb, et tema sooviks oli aidata oma tuttavat

R. Pulsti, ta pidi olema firmaga seotud paar kuud, kuni leitakse uus omanik ja juhatuse liige.

Kohus, arvestades M. Raudvassari tegelikku eesmärki ja seisundit äriühingus ning eelnimetatud

tõendeid, oli seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et M. Raudvassar sai enda

valdusesse võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni. 07.12.2016 üleandmise aktist nähtub,

et dokumendid on M. Raudvassarile üle antud akti koostamise päeval. Seega on kostja I väide,

et dokumendid anti üle notaris või Pulsti poolt, vastuolus aktis antud kinnitusega, sest

notariaalne tehing toimus päev hiljem, 08.12.2016. Kuigi M. Raudvassar ja kostja I on

müügilepingu p-des 2.1.9, 2.2.1–2.2.3 kinnitanud dokumentide tutvustamist ja dokumentide

saamist, leidis kohus, et arvestada tuleb M. Raudvassari vande all antud ütlustega, mis ühtivad

nii tema kui ka kostja I vande alla antud ütlustega pankrotimenetluses.

Eeltoodust tulenevalt olid võlgniku raamatupidamise korraldamisel puudujäägid ning

formaalse kinnitusega (07.12.2016 akti ja 08.12.2016 müügilepinguga) püüti jätta mulje,

justkui oleksid raamatupidamisdokumendid uuele juhatusele üle antud.

Kostja II väited, et tema poolt välja võetud rahalisi vahendeid on kasutatud alltöövõtjatele

(nt arveldati Äksi Puhkemaja OÜ-ga sularahas) nende soetatud materjali hüvitamiseks, on

ümber lükatud Äksi Puhkemaja OÜ kinnitusega, et nad ei ole kunagi sularahas arveldanud.

Vastuses hagile on kostja II väitnud, et andis raamatupidamisdokumendid novembris 2016 üle

kostjale I. Samas nähtub kostja II pankrotimenetluses vande all antud ütlustest, et andis

raamatupidamisdokumendid novembris 2016 R. Pulsti kätte ja enne olid dokumendid

raamatupidaja käes. Kuigi väidetavalt esitas kostja II haldurile dokumentide üleandmise kohta

R. Pulstile lihtkirjaliku nimekirja, ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Samas nähtub

nii esitatud tõenditest ja ka tunnistaja, M. Raudvassari, ütlustest, et R. Pulst ütles

M. Raudvassarile, et tema käes raamatupidamisdokumente ei ole. Seega on kostja II väited

dokumentide üleandmise asjaolude kohta erinevates menetlustes vastuolus ja tõendamata.

Kuivõrd kõnealuste summade väljavõtmise ja ülekannete, sh kolmandale isikule toimunud

ülekannete, kohta puuduvad algdokumendid ning kostjad ei ole tõendanud ka muul viisil

(nt tunnistajate ütlustega), et raha kasutati võlgniku majandustegevuses, luges kohus

tõendatuks, et kostjad on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, jättes täitmata seadusest

tuleneva kohustuse korraldada osaühingu raamatupidamist ja rikkudes osaühingu vara hoidmise

kohustust. Rikkumistega on kostjad põhjustanud võlgnikule kahju. Tõendeid, millest saaks

järeldada, et kostjate käitumine oli kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, esitatud ei ole.

Kohus märkis, et isegi kui raamatupidamise ja rahadega tegeles kostja I, lasus kostjal II

kohustus korraldada ja tagada võlgniku nõuetekohane raamatupidamine. Esitatud ei ole ühtegi

tõendit, millest nähtuks, et kostja II oleks teinud teisele juhatuse liikmele või

raamatupidaja(te)le päringuid sularaha kasutamise kohta või teostanud kontrolli tehingute ja

nende dokumenteerimise kohta. Tõendamata on ka Aleksander Abramovile 800 euro ulatuses

tehtud ülekannete seotus võlgniku majandustegevusega.

Kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt tulenevalt ÄS § 187 lg 2 esimesest lausest.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et juhatus oleks ülesanded liikmete vahel ära

jaotanud. Isegi kui kostjatel oli kokkulepe konkreetsete ülesannete täitmiseks, vastutavad

mõlemad juhatuse liikmed, kui nad olid teadlikud või pidid teadma võimalikust rikkumisest

ning ei teinud midagi selle ärahoidmiseks. Mõlemal kostjal oli ligipääs võlgniku

arvelduskontole, seega pidid mõlemad teadma sealsetest rahade liikumistest.

Kostjad juhatuse liikmetena on oma kohustust rikkunud ja põhjustanud võlgnikule VÕS § 128

lg 3 alusel kahju võlgniku arvelduskontolt sularahana välja võetud 180 180 euro ja üle kantud

36 300 euro näol, kokku 216 480 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud 3098 eurot koos käibemaksuga

(riigilõiv 2150 eurot + õigusabikulu 948 eurot). Hagejat esindas vandeadvokaat Marit Toom,

kes on osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) 6 tundi 35 minutit.

Asjaolu, et halduril on õigusalane haridus ja ta esitab hagi pankrotivõlgniku nimel, ei võta

temalt õigust kasutada lepingulist esindajat. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust ning hinnates

hageja menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi ning esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, luges kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Margus Padar esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2018

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

vastustaja kanda. Juhul kui puuduliku menetluse tõttu maakohtus ei ole ringkonnakohtul

võimalik asja ise lahendada, saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kostjatele tõendamiskohustuse panemine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna

raamatupidamisdokumente ei olnud enam kostja I valduses. Kostja I sai näidata, et üle antud

raamatupidamisdokumentide või muude hageja valduses olevate või tema poolt väljavõetavate

dokumentide (kogu pangakonto väljavõte, maksudeklaratsioonid, notariaalsed lepingud) alusel

on võimalik tuvastada raha kasutamist võlgniku majandustegevuses. Tõendamiskoormis võib

ümber pöörduda, kui tegemist on asjaoludega, mille tõendamine on võimalik ainult hagejal.

Hagejal on võimalik tõendid hankida, see on tema tõendamiskohustus. Kostja I on nõrgem pool

ega saa end kaitsta nt olukorras, kus pankrotihaldur heas usus käitumise põhimõtte vastaselt

soovib kostjatele kahju tekitada;

2) jättis kohus analüüsimata kostja I käsitluse 07.12.2016 dokumentide üleandmise aktist kui

võõrandamislepingu osast. Ostja M. Raudvassar ei vaidlustanud võõrandamislepingu sätteid

ega taganenud lepingust. Seega leping on M. Raudvassari kinnitus dokumentide saamise kohta;

3)

jättis

kohus

põhjendamatult

rahuldamata

kostja I

taotlused

hankida

raamatupidamisdokumente muul viisil (deklaratsioonid jne), sh endise tegevjuhi R. Pulsti

kaudu, kas teda üle kuulates või temalt dokumente nõudes. Asja ei saa lahendada

M. Raudvassari vasturääkivate kinnituste alusel, kuna M. Raudvassar võis anda kohtuistungil

valeütlusi. Kohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt;

4) on kostja I selgitanud, milliseid kulusid tehti sularahas (maksed ehitajale, teistele

teenuseosutajatele, töötasud, majanduskulud). Ka kostja II on välja toonud, mille eest sularahas

maksti. Äksi Puhkemaja OÜ tõend saab kinnitada ainult sellele äriühingule sularahas

mittemaksmist – see ei hõlma kogu nõuet;

5) ei põhine kohtu järeldus, et võlgniku raamatupidamise korraldamisel olid puudujäägid,

ühelgi tõendil. Isegi kui M. Raudvassar ei saanud raamatupidamisdokumente, ei saa sellest

tuletada, et raamatupidamise korraldamisel olid puudujäägid;

6) ei olnud eeltoodust tulenevalt ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldused

täidetud. Juhatuse liikmete kohustuste rikkumised ja asjaolu, et juhatuse liikmed ei ole järginud

korraliku ettevõtja hoolsusstandardit, on tuvastamata;

7) mõistis kohus põhjendamatult välja õigusabikulu 948 eurot.

6. Arnold

Abramov

esitas

apellatsioonkaebuse,

milles

taotleb

Tartu

Maakohtu

23. oktoobri 2018 otsuse tühistamist Arnold Abramovi osas ja uue otsusega hagi Arnold

Abramovi vastu rahuldamata jätmist või asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhul

kui maakohtu otsus jääb muutmata, taotleb kostja II võlgnevuse tasumist ajatatult.

Menetluskulud palub apellant jätta Doneright OÜ (pankrotis) kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus piisava põhjalikkusega välja selgitanud, kelle käes on võlgniku

raamatupidamisdokumendid. Kohus tõdeb, et asjaosaliste ütlused on vastuolulised, kuid ei ole

püüdnud vastuolusid kõrvaldada. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja I taotluse

R. Pulsti tunnistajana ülekuulamiseks. R. Pulst oli võlgniku tegevjuht, kes tegeles sisuliselt

võlgniku juhtimise ja seega ka raamatupidamise korraldamisega. Nimetatud isik saab kinnitada,

et raamatupidamisdokumendid on tema käes või ta teab, kelle käes need võivad olla;

2) andis kostja II juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisel 2016. a novembris võlgniku

dokumentatsiooni üle kostjale I ja R. Pulstile. Ajal, mil kostja II oli juhatuse liige, oli

raamatupidamine korraldatud nõuetekohaselt. Rahaliste väljamaksete kohta koostati

raamatupidamisdokumendid ja kostja II edastas dokumendid raamatupidajale kannete

tegemiseks. Kohus on vääralt hinnanud tõendeid ning ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta loeb

tõendatuks, et kostja II on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei ole korraldanud

võlgniku raamatupidamist ja on rikkunud võlgniku vara hoidmise kohustust, ning miks tuleb

kostja II seisukohad jätta arvestamata. Kohus ei ole tuvastanud kostja II süüd võlgnikule kahju

tekitamisel ning ei selgu põhjuslik seos kostja II tegevuse ja kahju tekkimise vahel.

7. Doneright OÜ (pankrotis) pankrotihaldur I. Lepsoo vaidleb apellatsioonkaebustele vastu

ning taotleb nende rahuldamata ja menetluskulude apellantide kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei saa Riigikohtu seisukoha järgi olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu arvelduskontolt

välja võtnud sularaha, hagejalt nõuda, et ta esitaks tõendid selle kohta, kuidas juhatuse liige

sularaha kasutas. Raha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama kostja (3-2-1-113-16,

p 18). Maakohus tuvastas õigesti, et kostjad on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuivõrd

kostjate poolt summade väljavõtmise ja ülekannete, sh kolmandale isikule tehtud ülekannete

kohta puuduvad algdokumendid ning kostjad ei ole ka muul viisil tõendanud, et raha kasutati

võlgniku majandustegevuses. Rikkumiste tulemusena põhjustasid kostjad võlgnikule kahju;

2) leidis kohus põhjendatult, et raamatupidamist ei ole uuele juhatusele üle antud. Hageja lükkas

eelduse, mille kohaselt kostjad on raamatupidamisdokumendid M. Raudvassarile üle andnud,

ümber M. Raudvassar esitatud aruande ja selles sisalduva e-kirjavahetusega. Sama kinnitas

M. Raudvassar tunnistajana maakohtus. Maakohtu istungil ja apellatsioonkaebustes on kostjad

asunud väitma, et dokumente tuleb nõuda võlgniku endiselt tegevjuhilt R. Pulstilt.

Hagimenetlus on võistlev menetlus. Kostjad ei ole menetluse käigus teinud midagi selleks, et

hagejale ja kohtule selgitada, kelle valduses nende hinnangul raamatupidamine asub. Tegemist

on paljasõnaliste väidetega, millega kohus otsuse tegemisel arvestada ei saanud;

3) esitas kostja I taotluse R. Pulsti tunnistajana ülekuulamiseks alles maakohtu istungil.

Maakohus jättis taotluse põhjendatult rahuldamata, kuna kostjad ei olnud varem väitnud, et

raamatupidamisdokumendid oleksid R. Pulsti valduses. Lisaks ei suutnud kostja I ära näidata,

et kostjatel endal ei oleks olnud võimalik R. Pulsti käest dokumente saada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

23. oktoobri 2018 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

9. Vastuseks apellatsioonkaebustes esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele

esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult

rahuldanud hagi.

9.1. Hageja nõue kostjate vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille järgi oma kohustuste

rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise

eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb

juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

Maakohus on tuvastanud õigesti ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused, samuti jaganud

õigesti tõendamiskoormise. Muu hulgas on maakohus põhjendatult märkinud, et kui osaühing

on tõendanud, et juhatuse liige on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju,

siis on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad juhatuse liikme kohustusi sellega, et tegid võlgniku

arvelduskontolt endile sularaha väljamakseid (180 180 eurot) ja ülekandeid (36 300) kokku

summas 216 480 eurot, mille kohta puuduvad kuludokumendid. Maakohus tuvastas, et sellega

rikkusid kostjad võlgniku vara hoidmise ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Samuti

tuvastas maakohus, et kostjad pole oma väiteid 216 480 euro kulutamise kohta hageja huvides

tõendanud.

Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 asunud seisukohale, et olukorras,

kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et

väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise

kohustust.

Kuna kostjad ei ole tõendanud 216 480 euro kulutamist võlgniku huvides, on nad jätnud

kasutamata võimaluse tõendada endi tegutsemist 216 480 euro kulutamisel korraliku ettevõtja

huvides. Kostja I väide apellatsioonkaebuses, et tõendamiskoormise tema kanda panemine on

vastuolu hea usu põhimõttega, on põhjendamatu.

9.2. Kostjate väidete kohaselt arveldati alltöövõtjatega sularahas, samuti tasuti sularahas laenu

tagasimakseid, majanduskulusid ja töötasusid töötajatele. Konkreetselt on kostjad nimetanud

Äksi Puhkemaja OÜ-t kui alltöövõtjat, kellega arveldati sularahas. Nimetatud kostjate väide on

ümber lükatud Äksi Puhkemaja OÜ kinnitusega (III kd, tl 11). Lisaks nähtub võlgniku

pangakonto väljavõttest, et kostja II poolt on tehtud võlgniku arvelt kaks ülekannet Aleksander

Abramovile summas 800 eurot (I kd, tl 65). Kumbki kostjatest ei ole seejuures tõendanud

nimetatud ülekannete seotust hageja majandustegevusega. Teisi juriidilisi või füüsilisi isikuid,

kelledega väidetavalt sularahas arveldati, kostjad ei ole avaldanud. Seega on kostjate väited

kontrollimatud ning põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole sularaha kasutamist

hageja huvides tõendanud.

Kostjate väited apellatsioonkaebustes, et maakohus on rikkunud tõendite hindamisel TsMS

§ 232 lg-t 1 ega ole välja selgitanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, on seetõttu

põhjendamatud.

9.3. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole tõendanud võlgniku

raamatupidamisdokumentide üleandmist võlgniku uuele (alates 07.12.2016) juhatuse liikmele

M. Raudvassarile. Apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust asuda vastupidisele

seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistaja M. Raudvassari ütlused, mille kohaselt ei

ole talle võlgniku raamatupidamisdokumente üle antud, on tõesed. Seejuures on maakohus

M. Raudvassari ütluste hindamisel võrrelnud neid tema seletusega võlgniku pankrotimenetluses

(II kd, tl 200), samuti tema aruandega pankrotimenetluses (I kd, tl 78-80) ja selgitustega

e-kirjavahetuses (I kd, tl 80-116) ning jõudnud usutavale järeldusele, et M. Raudvassari kinnitus

raamatupidamisdokumentide saamise kohta dokumentide üleandmise aktis on vale ning et

tegelikult M. Raudvassarit ei huvitanud osaühingu käekäik ja ta pidi olema osaühinguga seotud

seni, kuni sellele leitakse uus omanik ja juhatuse liige.

Maakohus on õigesti tuvastanud ka selle, et kostjate selgitused M. Raudvassarile võlgniku

raamatupidamisdokumentide üleandmise kohta ei ole järjekindlad ja on seetõttu

ebausaldusväärsed. Dokumentide üleandmise aktis (I kd, tl 70) on märgitud, et kõik võlgniku

raamatupidamisdokumendid on kostja I poolt üle antud M. Raudvassarile. Samas on kostja I

võlgniku pankrotimenetluses kinnitanud, et tema dokumente M. Raudvassarile üle ei andnud.

Kuigi dokumentide üleandmise aktis on märgitud, et M. Raudvassarile anti üle võlgniku kogu

raamatupidamisdokumentatsioon, ei ole aktis ega kostjate poolt kohtuliku menetluse käigus

nimetatud ühtegi (peale Äksi Puhkemaja OÜ) juriidilist ega füüsilist isikut, kes oli võlgniku

väidetavate tehingute teiseks pooleks. Kostjate väide, et peale Äksi Puhkemaja OÜ nad ühtegi

lepingupartnerit ei mäleta, ei ole usutav. Pankrotihaldur kinnitas ringkonnakohtu istungil, et

tema sai lähtuda üksnes võlgniku pangakonto väljavõtetest, muu dokumentatsioon puudus

täielikult.

Arvestades ülaltoodut on põhjendamatu kostja I väide apellatsioonkaebuses, et tunnistaja

M. Raudvassar on andnud maakohtus valeütlusi. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et

apellatsioonkaebustes ei ole viidatud ühelegi motiivile, miks peab M. Raudvassar andma

valeütlusi raamatupidamisdokumentide mittesaamise kohta. Oluline on rõhutada sedagi, et kui

kostjate seisukoha järgi on raamatupidamisdokumendid antud üle M. Raudvassarile, siis on

kostjate poolt alusetu heita maakohtule ette raamatupidamisdokumentide tegeliku asukoha

kindlaks tegemata jätmist. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et nende kui juhatuse liikmete

kohustuseks on muu hulgas raamatupidamise korraldamise tagamine ning seda tuleb teostada

korraliku ettevõtja hoolsusega.

9.4. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme

kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Praegusel juhul on maakohus kostja I seisukohta (III kd, tl 82) hageja lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse kohta arvestanud ega ületanud seejuures diskretsiooni piire.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning leiab samuti, et hageja

lepingulise esindaja taotluses esitatud kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Seetõttu on põhjendamatu kostja I väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 ja

põhjendamatult temalt välja mõistnud hageja õigusabikulud summas 948 eurot.

9.5. Kostja II esitas apellatsioonkaebuses taotluse võlgnevuse ajatamiseks juhul, kui

ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda.

Asja materjalidest nähtuvalt kostja II sellist taotlust maakohtule ei esitanud.

Tegemist on TsMS § 445 lg 1 kohase taotlusega ning sellel alusel saab täitmist ajatada ainult

väga erandlikel asjaoludel. Kuna kostja II ei ole selliseid erandlikke asjaolusid ühelauselises

taotluses esile toonud (omapoolset tõendamiskoormist täitnud), siis tuleb kostja II nimetatud

taotlus jätta rahuldamata.

10. Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepingulise esindaja õigusabikulude

suuruseks ringkonnakohtus 312 eurot. Kostjate esindajad kulude suurusele vastuväiteid ei

esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud ringkonnakohtus 312 euro

suuruses on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista.

11. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2018 määrusega vabastati A. Abramov riigilõivu tasumisest

apellatsioonkaebuse esitamisel summas 2100 eurot.

Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2019 määrusega vabastati M. Padar riigilõivu 1050 tasumisest

apellatsioonkaebuse esitamisel ning võimaldati riigilõivu ülejäänud osa, s.o 1050 eurot, tasuda

175 euro suuruste osamaksetena kuu jooksul.

Määruste põhjendustes selgitati menetlusabi taotlejatele, et riigilõivu tasumisest vabastamine

tagab nendele vaid kohtusse pöördumise õiguse ning apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel

mõistetakse nendelt tasumata riigilõiv välja (TsMS § 190 lg 2).

Kuna apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata, siis tuleb kostjatelt TsMS § 190 lg 2 alusel riigi

tuludesse välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv.

A. Abramovilt tuleb seetõttu riigi tuludesse välja mõista 2100 eurot. Kuna M. Padar on tasunud

Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2019 määruse alusel üksnes viis osamaksu summas 875 eurot, siis

tuleb temalt TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 2 alusel kokku riigi tuludesse välja mõista 1225 eurot

(2100-875).

Tartu Maakohtu 21.02.2018 määrusega rahuldati A. Abramovi riigi õigusabi taotlus ning talle

määrati riigi õigusabi korras kohtus esindajaks advokaat kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja kulud.

A. Abramovit esindas ringkonnakohtus advokaat T. Metsma ning advokaat T. Metsma tasu ja

kulude suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja