2-17-17043/96 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-17043

Tsiviilasi

Lilia Ilvese hagi Kristi Ilumetsa vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

095/2017/2116,

nr

095/2017/2843

ja

nr 095/2017/3097

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

6000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lilia Ilvese apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(hageja):

Lilia

Ilves

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev

Vastustaja

(hageja):

Kristi

Ilumets

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harry Ots

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. mai 2019 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Lilia Ilvese kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Lilia Ilves (hageja) esitas 14. novembril 2017 Harju Maakohtule hagi Kristi Ilumetsa (kostja)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 095/2017/2116, nr 095/2017/2843

ja nr 095/2017/3097. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavalduse esitas

hageja ka hagi tagamise taotluse.

Harju Maakohus keeldus 15. novembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas

tsiviilasja kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru Maakohus rahuldas 13. detsembri 2017

määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjades nr 095/2917/2116 ja

nr 095/2017/2843 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja esitas

14. detsembril 2017 täiendava hagi tagamise taotluse. Viru Maakohus rahuldas 15. detsembri 2017

määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 095/2017/3097

kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisi.

Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 14. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas

nr 2-15-3994 kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale alates 15. aprillist 2017

29 500 eurot 9-kuulise graafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks võrdsete osakamaksetena

(3300 eurot, v.a viimane makse 3100 eurot). Määrus jõustus 22. aprillil 2017.

Hageja tegi kostja kontole järgmised maksed: 3300 eurot 3. mail 2017, 15. mail 2017, 15. juunil

2017 ja 18. juulil 2017 ning 2300 eurot 15. augustil 2017, kokku 12 530 eurot. Täiendavalt tasus

hageja kostjale sularahas 1000 eurot 8. septembril 2017, 8500 eurot 11. septembril 2017 ja

9500 eurot 14. septembril 2017, kokku 19 000 eurot. Seisuga 14. september 2017 oli hageja

tasunud kostjale kokku 31 530 eurot.

Kostja on esitanud kohtutäiturile järgmised täitmisavaldused: 1) 18. juuli 2017 täitmisavaldus,

mille kohaselt on avalduse esitamise seisuga hageja põhivõlg 6270 eurot ja viivis 53 eurot 95 senti

(täiteasi nr 095/2017/2116); 2) 6. oktoobri 2017 täitmisavaldus, mille kohaselt ei ole hageja

tasunud 15. septembri 2017 makset summas 3300 eurot, millele lisandub viivis 1 euro 65 senti

(täiteasi nr 095/2017/2843); 3) 6. novembri 2017 täitmisavaldus, mille kohaselt ei ole hageja

tasunud 15. oktoobri 2017 makset summas 3300 eurot (täiteasi nr 095/2017/3097).

Hageja arvates on sundtäitmine nimetatud täiteasjades lubamatu, sest hageja on täitedokumendist

tuleneva nõude täitnud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja helistas kostjale 11. septembril 2017 ja ütles, et soovib

kostjale raha anda, summast juttu ei olnud. Pooled said kokku bussijaama kohvikus. Hageja tuli

üksi ja tal olid kaasas eeltäidetud kviitungid. Hageja palus kostjal kirjutada enda andmed,

kuupäeva ja allkirja. Kviitungi peal oli kirjas „500 eurot“ ja hageja andiski kostjale 500 eurot.

Hageja helistas kostjale ka 14. septembril 2017, nad sai bussijaama kohvikus kokku ja hageja andis

kostjale 500 eurot. Kohtule esitatud kviitungid on võltsitud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 3. mai 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 282 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt pidi hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt

tõendama, et nõue on rahuldatud.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et esialgu oli 11. septembri 2017 kviitungil märgitud „500 eurot“,

kuid hilisemal kohtumisel taksos kirjutas ta kviitungi ümber 8500 eurole, kuna bussijaamas

kohtudes oli tal kaasas 500 eurot ja kui ta kostjaga hiljem kohtus, tasus ta kostjale täiendavalt

8000 eurot. Selle väite teeb ebausaldusväärseks eksperdi arvamus, mille kohaselt numbrile ja

sõnale 500 on hiljem tehtud juurdekirjutus „8“ ja „kaheksa tuhat“. Hageja ei ole selgelt ja

arusaadavalt põhjendanud, miks oli vaja vormistada ka 14. septembri 2017 kviitung esialgu

500 euro peale, kuigi hageja väidete kohaselt andis ta kostjale korraga üle 9500 eurot. Ka selle

väite teeb ebausaldusväärseks eksperdi arvamus, mille kohaselt numbrile ja sõnale 500 on hiljem

tehtud juurdekirjutus „9“ ja „üheksa tuhat“.

Hageja väited teeb ebausaldusväärseks see, et hageja on menetluse kestel esitanud erinevaid

seisukohti kviitungite vormistamise koha osas, nimetades mõlema kviitungi vormistamise

kohtadeks nii bussijaama kohvikut kui ka kostja elukohta (taksot, mis peatus elukoha läheduses).

Eelneva tõttu leidis maakohus, et 11. septembri 2017 ja 14. septembri 2017 kviitungid võlgnevuse

tasumise kohta ja kviitung, millele on tõmmatud rist, on ebausaldusväärsed ega tõenda hageja

kohustuse täitmist.

Maakohus ei pidanud tunnistaja A.Š. ütlusi raha tagastamise kohta usaldusväärseteks. Tunnistaja

väitis, et nägi taksos kviitungite vormistamist, kuigi hageja ja kostja kinnitasid, et need oli

eelnevalt vormistatud ja kohtumisel bussijaama kohvikus kostja lisas sinna oma isikuandmed ja

allkirja. Seega puudus kostjal vajadus teisel väidetaval kohtumisel taksos midagi uuesti vormistada

ja allkirjastada. Ebausaldusväärseks teeb tunnistaja ütlused ka see, et kui tunnistaja pidi hagejale

üksnes võlgnevuse tasuma, siis miks pidi ta veel sõitma koos hagejaga väidetavalt kostja elukohta,

ootama seal kostja tulekut ja osalema väidetaval raha üleandmisel. Tunnistaja ütlused muudab

ebausaldusväärseks asjaolu, et tunnistaja püüdis oma kohtuistungil antud ütlusi hiljem mitmel

korral selgitada või täiendada oma avaldustes kohtule. Maakohus jättis A.Š. 26. novembri 2018 ja

14. detsembri 2018 täiendavad kirjalikud selgitused tähelepanuta.

Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et hageja ei ole nõude rahuldamist tõendanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust.

Maakohus on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Samuti ei ole maakohus selgitanud, mida

tuleb menetlusosalistel oma väidete tõendamiseks esitada.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja ütlusi. Vaatamata sellele, et maakohus jättis

tunnistaja 26. novembri 2018 ja 14. detsembri 2017 täiendavad kirjalikud selgitused tähelepanuta,

on maakohus alusetult tunnistaja avaldusi siiski arvestanud. Tunnistaja võib kirjalikke dokumente

kasutada ainult ütluste andmisel, mitte väljaspool kohtuistungit. Maakohus jättis tunnistaja

kirjalikud avaldused toimikusse ja kasutas neid kohtuotsuse tegemisel.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja ütlusi. Praegu ajani ei ole selge, kes ja mida kirjutas

kviitungitele. Hageja arvates ei ole midagi erilist selles, et ta võttis endaga kaasa tunnistaja, kui

plaanis oli suure rahasumma üleandmine.

Hageja märgib, et ta on ise kohtule kinnitanud, et numbrid „8“ ja „9“ oli ta kviitungitele juurde

kirjutanud. Seetõttu ei olnud alust ekspertiisi määramiseks. Hageja on selgitanud kohtule, et ta ei

valda eesti keelt ning seetõttu võttis aluseks varem täidetud kviitungi. Pärast varem täidetud

kviitungi sisu dubleerimist uuele kviitungile kirjutas hageja kostja juuresolekul juurde numbri „8“.

Arvestades seda, et hageja üldse ei valda eesti keelt, on usutavad asjaolud, mis on seotud numbrite

„8“ ja „9“ juurdekirjutamisega.

Maakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta selle kviitungi osas, millele on tõmmatud rist.

Hageja hinnangul on see kviitung kooskõlas tema ütlustega. Sellelt kviitungilt on näha, et seda on

täitnud kaks isikut ja käekirjad langevad kokku 11. septembri 2017 ja 14. septembri 2017

kviitungitel olevate allkirjadega. Kviitung kinnitab hageja väiteid selle kohta, et esmalt oli see

tehtud summas 500 eurot, siis oli see tühistatud ristiga ja täidetud uus kviitung vana kviitungi teksti

alusel. Ei ole usaldusväärne, et hageja maksis 500 eurot, kostja kinnitas raha saamist oma

allkirjaga, pärast seda kviitung tühistati ristiga ja kirjutati välja uus kviitung samas summas sama

sisuga ning kostja kinnitas allkirjaga sama summa saamist. Maakohtul oli kohustus selgitada

menetlusosalistele, mida tuleb tõendada seoses selle kviitungiga.

Hageja hinnangul on eksperdiarvamus lubamatu tõend. Ekspertiisi tegemisel peab olema

kontrollitav, kas eksperdid on pädevad vastama kohtu esitatud küsimustele. Praegusel juhul ei ole

võimalik kontrollida, kuidas eksperdid on jõudnud oma järeldusteni. Eksperdiuuringute kirjeldus

on puudulik.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu

põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma

otsuses korrata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1

esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude

täitnud. Hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, et ta on täitedokumendist

tuleneva nõude täitnud (TsMS § 230 lg 1).

8. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

 Harju Maakohus kinnitas 14. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3994

kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale alates 15. aprillist 2017

29 500 eurot 9-kuulise graafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks võrdsete osamaksetena

(3300 eurot, v.a viimane makse 3100 eurot);

 hageja kandis kostja kontole kokku 12 530 eurot (I kd, tl 5-7);

 hageja tasus kostjale sularahas 8. septembril 2017 1000 eurot (I kd, tl 70);

 kohtutäituri menetluses on kolm täiteasja täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks:

095/2017/2116 (18. juuli 2017 seisuga põhivõlg 6270 eurot ja viivis 53 eurot 95 senti),

095/2017/2843 (15. septembri 2017 makse summas 3300 eurot ja viivis 1 euro 65 senti),

095/2017/3097 (15. oktoobri 2017 makse summas 3300 eurot).

9. Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju tasus hageja kostjale sularahas 11. septembril 2017 ja

14. septembril 2017. Hageja väitis, et 11. septembril 2017 tasus ta kostjale sularahas 8500 eurot ja

14. septembril 2017 tasus ta 9500 eurot (seega kokku18 000 eurot). Kostja vastuväite kohaselt

tasus hageja tasus talle mõlemal päeval 500 eurot (seega kokku 1000 eurot).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja esitatud 11. septembri

2017 ja 14. septembri 2017 kviitungid (I kd, tl 8) ja 11. septembri 2017 kviitung, millele on

tõmmatud rist (I kd, tl 71) ei ole usaldusväärsed ning need ei tõenda, et hageja on täitedokumendist

tuleneva nõude täitnud. Ekspertarvamuses on asutud seisukohale, et kviitungitele on hiljem tehtud

juurdekirjutused selliselt, et 11. septembri 2017 kviitungile on juurde kirjutatud „8“ ja „kaheksa

tuhat“ ning 14. septembri 2017 kviitungile on juurde kirjutatud „9“ ja „üheksa tuhat“.

Ringkonnakohus märgib, et 21. mai 2018 kohtuistungil on hageja ekspertiisiga nõustunud (I kd,

tl 147), mistõttu tuleks jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et

ekspertiisi määramiseks ei olnud alust. Ka hageja ise on 21. mai 2018 ja 8. aprilli 2019

kohtuistungitel (I kd, tl 146; II kd, tl 195) kinnitanud, et esialgu oli mõlemale kviitungile märgitud

500 eurot. Seega pidi hageja tõendama, et 11. septembril 2017 andis ta kostjale lisaks 500 eurole

veel 8000 eurot ja 14. septembril 2017 lisaks 500 eurole veel 9000 eurot. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas muudab

hageja eesti keele mittevaldamine usutavaks asjaolud, mis puudutavad numbrite „8“ ja „9“

juurdekirjutamist. Numbrite kirjutamine ei sõltu eesti keele oskusest (või selle puudumisest).

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks tuua välja ka järgmised vastuolud. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et puudus mistahes mõistlik põhjus märkida 14. septembri 2017 kviitungile summaks

500 eurot, kui hagejal oli väidetavalt 9500 eurot kohe kaasas. Lisaks on hageja selgitanud, et

kviitung, millele on tõmmatud rist (I kd, tl 71), oli tehtud summas 500 eurot, seejärel tühistatud

ristiga ja täidetud uus kviitung vana kviitungi alusel. Samas on hageja ise kinnitanud, et ka

11. septembri 2017 kviitungile oli esialgu summaks märgitud 500 eurot ja hageja kirjutas numbri

„8“ sellele juurde. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks, miks märgiti kviitungile summaks

500 eurot, seejärel see kviitung tühistati (tõmmates sellele risti), ning vormistati uus kviitung

samas summas (500 eurot) ja seejärel kirjutati juurde „8“. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult

leidnud, et ka 11. septembri 2017 kviitung, millele on tõmmatud rist, ei ole usaldusväärne tõend.

12. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hinnanud tunnistaja A.Š. ütlusi

ebausaldusväärseteks. Üldjuhul annab tunnistaja ütlusi kohtuistungil. Kirjalike ütluste andmine on

põhjendatud üksnes siis, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on talle ebamõistlikult koormav ja

kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades

tõendamiseks piisav (TsMS § 253 lg 1). Kuna praegusel juhul andis tunnistaja ütlusi 21. mai 2018

kohtuistungil, jättis maakohus põhjendatult tähelepanuta tunnistaja 26. novembri 2018 ja

14. detsembri 2018 kirjalikud selgitused. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus

kasutas tunnistaja kirjalikke ütlusi otsuse tegemisel. Kuigi maakohus viitas otsuses tunnistaja

20. mai 2018 kirjalikele selgitustele, nähtub tsiviilasja toimikust, et maakohus on selle dokumendi

tunnistajale tagastanud (I kd, tl 144). Ka viite sisu hinnates tuleb asuda seisukohale, et maakohus

viitas kohtuistungil antud tunnistaja ütlustele, mitte kirjalikele selgitustele. Seega on maakohtu

viide tunnistaja 20. mai 2018 kirjalikele selgitustele pigem ekslik.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud väited eksperdiarvamuse kui

lubamatu tõendi kohta tuleb jätta tähelepanuta. Esiteks on need väited üldsõnalised (väidete

kohaselt ei ole võimalik kontrollida, kuidas eksperdid on jõudnud oma järeldusteni;

eksperdiuuringute kirjeldus on puudulik). Kui hageja leidis, et eksperdiarvamus on ebaselge või

puudulik, oli tal võimalik taotleda kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist (TsMS

§ 304). Tõendi lubatavust reguleerib TsMS § 238 lg 3. Praegusel juhul ei ole tegemist ühegi TsMS

§ 238 lg 3 p-des 1-5 nimetatud olukorraga.

14. Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

maakohus

selgitamiskohustust

rikkunud.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, millised olulised asjaolud on hageja arvates jäänud välja

selgitamata. Selgitamiskohustuse nõuetekohane täitmine ei tähenda seda, et kohus peaks

menetlusosalistele selgitama, milliseid konkretseid tõendeid tuleb neil oma väidete tõendamiseks

esitada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu menetluses esindas hagejat kaks

vandeadvokaati ning pooled ei vaielnud nõude kvalifikatsiooni ega tõendamiskoormise üle.

15. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohtu määratud tähtajaks (21. oktoobriks 2019) ega ka hiljem ei ole kostja

menetluskulude nimekirja esitanud. Ei ole ka selliseid menetluskulusid, mida ringkonnakohus

saaks asja materjalide alusel kindlaks määrata. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson