1-17-10088/41 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-17-10088

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. november 2019 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 24.10.2019 ) Kriminaalasja number 1-17-10088 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi se

kretär Viivi Kalme Prokurör Valdo Gerassimov (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

H.D tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu H.D

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Jätta H.D Pärnu

Maakohtu 06.11.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

17-10088 ja Viru Maakohtu 19.07.2018. a mõistetud määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

H.D on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.11.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10088 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.05.- 06.05.2017. a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS §

73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 28.07.2014. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 4 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud

28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 238 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli

2 (3)

sooritada 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati H.D üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 19.07.2018. a määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele H.D-le Pärnu Maakohtu 06.11.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

17-10088 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 27 päeva vangistust. H.D karistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse saabumise aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.06.2019 02.02.2020. ja lõpeb

Tartu Vangla esitas 30.09.2019 kohtule materjalid H.D tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla toetab sitatud materjalidest nähtub, kinnipeetava vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Prokurör H.D tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta esitas enda arvamuse kirjalikult 09.10.2019. nud Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud H.D Prokurör ei nõustu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest isikul puudub kontrollitud elukoht.

H.D tähtaega vabaneda. avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne

Kinnipeetav selgitas, et tal ei ole praegu kindlat elukohta. Ta saab aru, et see peaks olema kui ta vabaneda tahaks. Süüdimõistetu selgitas, mis põhjusel ta üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. Alkoholi tarvitab, kuid probleemiks see ei ole. Uuesti ta käitumiskontrolli all olla ei tahaks, kuid kui kohus teda vabastab, siis ta on ta valmis kõiki nõudeid täitma. Elektroonilise valvega vabaneda siiski ei sooviks.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kohus

kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. jaks on

Käesolevaks a H.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.D on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et viimane kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Vaatamata sellele andis kohus

H.D-le võimaluse veel kord kanda karistust vabaduses asendades mõistetud talle

vangistuse üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale hoidus

ning rikkus korduvalt registreerimiskohustust, mistõttu tuli tema karistus täitmisele pöörata. H.D õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei tunnista süüdimõistetu alkoholiprobleemi, kuigi mõlemad kuriteod on pandud toime alkoholijoobes. Eeltoodu suurendab vabaduses riski uute kuritegude toimepanemiseks.

3 (3)

Karistuse kandmise ajal ei ole H.D võimalik kuriteoriske maandavaid tegevusi läbida, kuna tema karistusaeg on lühikene ja seetõttu talle individuaalset täitmiskava ei koostata. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole.

Vabanemise korral puuduks H.D nii elu kui töökoht. Säilinud on head suhted - emaga.

Kohus, h imisi enne innanud kõike eeltoodut, on seisukohal, et H.D vabastamine ting tähtaega ei ole võimalik. Kohtu arvates ei ole karistus süüdimõistetu osas oma eesmärki saavutanud ntud , mistõttu võib ta vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil a selgituste põhjal süüdimõistetu oleks täitma korrektselt ka ei ole kohus veendunud, et valmis käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Valmidus on vaid osas, mis ei ole tema jaoks liigselt koormav. Lisaks sellele puudub H.D vabanemise korral kindel elukoht, mis on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamise üheks eelduseks. Olukorras, kus süüdimõistetul elukoht puudub, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet ja seetõttu puudub võimalus tema vabastamiseks. ka

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik