2-19-15394/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15394

Tsiviilasi

OÜ Belgardi Kinnisvara ja XX avaldus pärandvara

hoiumeetmete rakendamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt määruse põhjendusi. Määrus on jõustunud osas, millega jäeti OÜ Belgardi

Kinnisvara avaldus rahuldamata.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Belgardi Kinnisvara ja XX (avaldaja, koos avaldajad) esitasid 3. oktoobril 2019 Harju

Maakohtule avalduse CC poolt päritava vara suhtes pärandi hoiumeetmete rakendamiseks.

Avalduse kohaselt mõisteti CC-lt (võlgnik) tsiviilasjades nr 2-15-6228 ja nr 2-18-9218

avaldajate kasuks välja võlg ja menetluskulud, mida avaldajatele tasutud ei ole. Samuti ei ole

täitemenetluses nõuet rahuldatud.

2 (3)

Tallinna notar Evi Paberit teatas avaldajatele, et algatas BB (võlgniku isa) pärimismenetluse ja

edastas selle kohta teated tema teadaolevatele pärijatele, kuid võlgnikule ei ole õnnestunud

teadet pärimismenetluse algatamise kohta kätte toimetada. Pärimismenetluse käigus on

selgunud, et võlgnik võib olla surnud. Notarile surmatunnistust ega pärimistunnistust esitatud

ei ole, mistõttu ei ole teada, kas võlgnik on BB pärija.

Korteriomand asukohaga Tallinnas XXX (registriosa number XXXXXXXX), mille suhtes

avaldajad taotlevad hagi tagamise abinõude kohaldamist, on YY (võlgniku ema) ja BB

ühisomandis. Ei ole teada, kas võlgnik on BB pärija ja kas ta on pärandi vastu võtnud. Notarilt

saadud andmete kohaselt ei ole korteriomand pärandvarana registreeritud.

Asjas tuleb rakendada pärandavara hoiumeetmeid ning seada võlgnikule ja tema emale

kuuluvale korteriomandile avaldajate kasuks kohtulik hüpoteek summades 850 eurot ja

13 069,68 eurot või käsutuskeeld. Vastasel juhul võib YY korteriomandi müüa või seda

hüpoteegiga

koormata.

Avaldajad

tuginevad

pärimisseaduse

(PärS)

§

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p-dele 1 ja 2.

Maakohtu määrus

2. Harju Maakohus jättis 7. oktoobri 2019. a määrusega avalduse rahuldamata ja

menetluskulud avaldajate endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt

korteriomandi omanikuks YY, mistõttu ei saa sellele seada avaldajate kasuks kohtulikku

hüpoteeki ega käsutuskeeldu. Lisaks ei ole teada, kas võlgnik on BB pärija, st kas ta soovib

pärandi vastu võtta või mitte. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et võlgnik on elus.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja pärandvara

hoiumeetmete rakendamise avalduse rahuldada. Avaldaja palus seada korteriomandile ja

Harjumaal Kuusalu vallas XXX külas asuvale ehitisele (ehitisregistri kood XXXXXXXXX)

enda kasuks kohtulikud hüpoteegid või käsutuskeelud.

Määruskaebuse kohaselt ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei teadnud juba 2013. a BB surmast

ega võtnud PärS § 119 alusel pärandit vastu kolme kuu jooksul pärast pärandaja surma.

Võlgniku ema kinnitusel on võlgnik elus ja viibib Vene Föderatsioonis, kus ta taastub

operatsioonist. Notarile teadaolevalt on võlgnik surnud. Kohtul tuleb välja selgitada, kas

võlgnik on elus või surnud, ja selle kohta tõendeid koguda. BB pärimistunnistus tõestatakse

18. novembril 2019 kl 12.30.

Kuna võlgnikule kuulub lisaks korteriomandile ka ehitis, tuleb ka sellele kohtulik hüpoteek või

käsutuskeeld seada.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja

maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.

6. Esmalt selgitab ringkonnakohus määruskaebuse ulatust. Avaldajate nõuded on iseseisvad,

mistõttu maakohtu määrus on jõustunud OÜ Belgardi Kinnisvara osas, sest ta ei ole maakohtu

määruse peale edasi kaevanud (TsMS § 466 lg 3 esimene lause).

Teiseks märgib ringkonnakohus, et avaldaja saab taotleda määruskaebuses vaidlustatud

määruse tühistamist teda puudutavas osas ning ei saa esitada uusi nõudeid, mille menetlemist

maakohtus pole taotletud. TsMS § 9 lg 3 järgi tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi

enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole

3 (3)

sätestatud teisiti. Pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluses ei ole sätestatud teisiti.

Lähtuda tuleb menetlusse võetud avalduses esitatud nõuetest, millega on taotletud

hoiumeetmete rakendamist korteriomandile. Määruskaebuses esitatud täiendava nõude, s.o

rakendada hoiumeetmeid Kuusalu vallas XXX külas XXX hoone osas, sellega seotud asjaolud

ja tõendid jätab ringkonnakohus tähelepanuta.

7. Määruskaebuse menetluse käigus on asjaolud muutunud, mis tingib ka maakohtu määruse

põhjenduste osalist muutmist. Kui maakohtu andmetel oli võlgnik menetluse ajal elus, siis

praeguse rahvastikuregistri andmete kohaselt on võlgnik surnud 2. juunil 2019 (tl-d 15 ja

pöördel, 52). Seega tuleb hinnata, kas tema pärandvara suhtes saab hoiumeetmeid rakendada

(PärS § 110). Avaldajal puudub õiguslik alus nõuda BB pärandi suhtes hoiumeetmete

rakendamist, sest avaldajal ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet BB vastu, mistõttu BB

pärandvara arvelt ei saaks avaldaja nõuet rahuldada (PärS § 130 lg-d 1 ja 3). PärS § 130 lg 3

esimese lause järgi on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.

Ringkonnakohus tegi järelepärimise Tallinna notar Evi Paberitile (tl 49). Notari vastuse

kohaselt puuduvad pärimisregistris andmed võlgniku kohta (tl 51). Pärimismenetluse käigus

teeb notar kindlaks pärimisõiguse ja selle ulatuse, kuid mitte pärandvara koosseisu (PärS § 171

lg 1). Praegusel juhul on võlgnik surnud, jõudmata BB pärandit vastu võtta või sellest loobuda,

mistõttu on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on

õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda (PärS § 120).

8. Praeguses asjas on ringkonnakohus kindlaks teinud, et võlgnik on surnud. Avaldaja on

tõendanud, et tal on võlgniku vastu nõue, mis on jäänud täitmata (tl-d 8–10). Seega võib jaatada,

et PärS § 110 lg-s 1 sätestatud eeldused pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks on täidetud.

Pärandvara hoiumeetmeteks on TsMS-is sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine, sh

avaldaja taotletud meetmed (TsMS § 378 lg 1 p-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja taotlust ei saa rahuldada põhjusel,

et korteriomandi, mille suhtes avaldaja hoiumeetmete rakendamist taotleb, omanikuks on

kinnistusraamatu andmete kohaselt YY (tl-d 21–22 pöördel). Praeguses asjas ei saa

ringkonnakohus korteriomandi omandiõiguse küsimusi lahendada ning lähtuda tuleb

kinnistusraamatu omaniku kandest. PärS § 2 esimese lause kohaselt on pärand pärandaja vara.

Pärandvara hoiumeetmeid saab rakendada pärandaja vara suhtes. Eeltoodust tulenevalt on

maakohtu määruse lõppjäreldus õige.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse

muutmiseks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab avaldaja (TsMS § 171

lg 1).

Avaldajale on määruskaebuse esitamisel antud menetlusabi riigilõivu 50 euro tasumiseks (tl-d

47 ja pöördel). Avaldaja on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension 234,28 eurot

kuus. Kolleegiumi hinnangul esineb TsMS § 190 lg 7 järgi alus vabastada avaldaja

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kolleegiumile ei ole teada, et avaldaja

majanduslik olukord oleks praeguseks paranenud.

10. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 586 lg 4 ja § 696 lg 1

teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Ele Liiv