2-16-4341/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Meeli Kaur ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-4341

Tsiviilasi

UAB TRADELA hagi XX vastu 69 141,03 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14. detsembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

74 338 eurot 67 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) UAB TRADELA (Leedu Vabariigi

registrikood 303090269), lepinguline esindaja Jan

Kondratovič

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Rein Vaiksaar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14. detsembri 2017. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. UAB TRADELA (hageja) esitas 17. märtsil 2016 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu

hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista 69 141,03 eurot, millest vekslisumma on

65 000 eurot, viivis seisuga 29. veebruar 2016 on 3 913,62 eurot ja hüvitis 0,33%

võlaõigusseaduse (VÕS) § 970 lg 1 p 4 järgi 227,41 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista seadusjärgses määras viivise põhivõlgnevuselt (65 000 eurot) kuni selle tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja väitel:

-

tuleneb hageja nõue vekslist, mille väljastamisega kohustus kostja 1. juunil 2015

maksma vekslis märgitud isikule YY-le 65 000 eurot;

-

kostja vekslis määratud tähtpäevaks oma kohustust ei täitnud;

-

YY sõlmis hagejaga 31. augustil 2015 nõude loovutamise lepingu, millega loovutas

vekslist tulenevad nõuded kostja vastu hagejale;

-

tegemist on VÕS § 926 lg 1 mõttes lihtveksliga ja kostja kohustus vekslisumma ise

maksma. Kostja väljaantud veksel sisaldab nimetust „veksel“ poola keeles, kuna veksel

oli koostatud Poolas. Veksel vastab VÕS § 926 lg 2 nõuetele ja on koostatud

vormipuudusteta. Vekslile on märgitud maksetähtpäev, maksekoht, isiku nimi, kellele

tuleb maksta, veksli väljaandmise aeg ja koht (9. detsember 2014, Tallinn) ning sellel

on veksli väljaandja allkiri;

-

veksli pidaja jaoks pole VÕS § 926 lg 1 järgi tähtsust, kas veksli väljaandja sai vekslis

märgitud rahasumma kätte. Tähtis on ainult veksli väljaandja kohustus tingimusteta

maksta vekslisumma õigustatud isikule. Sellega erineb veksli väljaandmine

laenusuhetest, kus laenulepingut on võimalik vaidlustada selle rahatuse tõttu. Kuna

kostja väljastas veksli ega vaidle sellele vastu, siis on kostjal kohustus maksta õigustatud

isikule ehk hagejale vekslis märgitud vekslisumma. Lihtveksli protestimine ei ole

kohustuslik ja hagi vekslisumma väljamõistmiseks saab esitada vekslit protestimata.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu, tema vastuväidete kohaselt:

-

tehing oli rahatu. Hageja ei ole esitanud raha ülekandmise kohta tõendeid;

-

hageja ei ole esitanud tõendeid, et veksel oleks protestitud;

-

poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda võlaõigusliku suhte olemasolu.

Kostja ei ole vekslit allkirjastanud ning veksel on koostatud poola keeles, mida kostja

ei valda. Lisaks sellele on veksli tekst täidetud kolmanda isiku käekirjaga.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 14. detsembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 69 138,67 eurot, millest põhivõlg on 65 000 eurot, viivis

29. veebruar 2016 seisuga 3 911,27 eurot ja hüvitis 0,33% summast 227,40 eurot. Lisaks

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrata pärast kohtulahendi jõustumist.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS

§ 970 lg 1 alusel. Kõik VÕS § 926 lg-s 2 nimetatud lihtveksli tingimused on täidetud. Seda

tunnistas ka kostja kohtukõne teesides. Tõendamata on kostja väide, et tema nime kirjutamisel

3 (4)

vekslile ei olnud seal mingeid kirjeid (veksli rekvisiidid) ning need on kantud vekslile hiljem.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et poolakeelne dokument nimega „Weksel“ ei tõenda

võlaõigusliku suhte olemasolu. Kuna esialgne võlausaldaja oli Poola Vabariigi kodanik, siis oli

veksli väljaandmine poola keeles põhjendatud.

3.2. Maakohus määras 13. juuli 2017 määrusega hageja taotlusel käekirjaekspertiisi.

Käekirjaekspertiisiga on tõendatud, et veksli andis välja kostja. Veksli allkirja kohal käsitsi

kirjutatud kostja nimi on käsitatav allkirjana. Tähtsust ei ole asjaolul, et veksli teksti ei ole

tõenäoliselt kirjutanud kostja. Lihtveksli teksti ei pea kirjutama veksli väljaandja.

3.3. VÕS § 926 lg-st 1 tuleneb, et veksli pidaja jaoks ei ole tähtis see, kas veksli väljaandja

sai kätte vekslis märgitud rahasumma. Veksli väljaandmisel on tähtis ainult veksli väljaandja

kohustus tingimusteta maksta vekslisumma õigustatud isikule. Veksli väljaandmine erineb

laenusuhetest, kuna laenusuhetes on võimalik laenuleping vaidlustada selle rahatuse tõttu.

3.4. Lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik. Lihtvekslile esitatud nõuded on sätestatud

VÕS § 925 lg 2 p-des 1 ja 4–8. VÕS § 937 lg 2 kohaselt kohustub lihtveksli väljaandja

lunastama lihtveksli maksetähtpäeval. Veksli maksetähtpäeval lunastamata jätmise korral võib

veksli omanik esitada väljaandja vastu VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud nõude.

3.5. Maakohus tuvastas, et täidetud on VÕS § 970 l-s 1 sätestatud eeldused kui ka viivise ja

hüvitise väljamõistmise eeldused. Maakohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse 65 000 euro osas.

Maakohus rahuldas viivisenõude ja hüvitise nõude osaliselt. Kohustuse täitmise tähtpäev oli

veksli kohaselt 1. juuni 2015. Seega on põhivõlgnevuselt viivise arvestamise periood

2. juuni 2015 kuni 29. veebruar 2016, s.o 273 päeva. Kokku on nimetatud perioodide eest

viivisenõue 3 911,27 eurot. Maakohus arvutas hüvitise summalt 68 911,27 eurot (65 000 +

3 911,27) ning hüvitise suuruseks on 227,40 eurot.

3.6. Menetluskulud otsustas maakohus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162

lg 1 alusel kostja kanda, kuivõrd viivisenõude ja hüvitise arvutuslikult erinev käsitlus hageja

esitatust ja sellest tulenev hagi osaline rahuldamine põhineb hageja viivisenõude sissenõutavaks

muutumise erineval tõlgendamisel.

Poolte seisukohad

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

4.1. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt lihtveksli protestimine ei ole kohustuslik.

VÕS § 970 lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeõiguse tekkimise

eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole esitatud

tõendeid veksli protestimise kohta (VÕS § 962 lg 1). VÕS § 966 lg 1 kohaselt tuleb protest

kanda vekslile või vekslijätkule. Kohtule esitatud vekslil puuduvad igasugused märked selle

kohta.

4.2. Vekslilt puuduvad ka VÕS § 963 lg-s 1 nimetatud märked, mis oleks vabastanud veksli

omaniku veksli aktseptimisest või lunastamisest keeldumise puhul VÕS §-s 970 nimetatud

nõude esitamise eeldusena veksli protestimisest.

4.3. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud keelduma hagiavalduse menetlusse

võtmisest või jätma hagi läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 1 p 3 ja lg 2 p 1; § 423 lg 1 p 1 ja lg 2

p 1), sest hagejal puudub nõudeõigus.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Menetluse edasine käik

4 (4)

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. septembri 2018 otsusega kostja apellatsioonkaebuse,

tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul jättis maakohus tähelepanuta VÕS § 970 lg 2, mille kohaselt on sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatus nõudeõiguse tekkimise eelduseks veksli protestimine, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on täitmata VÕS § 970 lg-s 2 sätestatud nõudeõiguse

tekkimise eeldus, mille tõttu hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

7. Riigikohus tühistas 3. aprilli 2019 otsusega (edaspidi Riigikohtu otsus) ringkonnakohtu

otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et üldjuhul on

protestimine vajalik ka lihtveksli puhul, kuid erandlik on olukord siis, kui nõue esitatakse veksli

väljaandja vastu. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta VÕS § 937 lg 2, mis reguleerib erisättena

lihtveksli väljaandja vastutust. VÕS § 937 lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib

vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest. VÕS § 937 lg 2 teine lause

täpsustab veksli väljaandja vastu esitatava nõude sisu, st lisaks lunastamata vekslisummale võib

veksli omanik nõuda ka VÕS § 970 lg-s 1 nimetatud intressi, viivist, kulude hüvitamist ja

hüvitist 0,33 protsendi ulatuses vekslisummast, arvestatuna koos intressiga.

8. Asja uuel läbivaatamisel esitasid pooled oma seisukohad, jäädes asja senisel läbivaatamisel

märgitu juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

10. Hageja on esitanud kostja vastu vekslist tuleneva nõude. Maakohus tuvastas oma otsusega,

et tegemist on lihtveksliga, kostja on sellele alla kirjutanud, kõik VÕS § 926 lg-s 2 nimetatud

lihtveksli tingimused on täidetud ning vekslit ei ole maksetähtpäevaks lunastatud. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses neid maakohtu järeldusi vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selles

osas maakohtu otsuse põhjendusega ja ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata

11. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes sellele, et hageja ei saanud kostja vastu

veksli alusel nõuet esitada, kuna veksel oli protestimata. Pooled ei vaidle selle üle, et veksel on

protestimata. Seega on asja lahendamiseks vaja vastata küsimusele, kas kostjal on kohustus täita

vekslist tulenev kohustus vaatamata sellele, et veksel on protestimata. Riigikohus on praeguses

tsiviilasjas tehtud otsuses leidnud, et VÕS § 937 lg-st 2 tuleneb, et veksli väljaandja vastu võib

vekslist tuleneva nõude alati esitada, sõltumata protestimisest. See Riigikohtu seisukoht on

TsMS § 693 lg 2 kohaselt asja lahendamisel ringkonnakohtule kohustuslik.

12. Vekslist ja selle tõlkest (tl 5 ja 6) nähtub, et kostja on veksli väljaandja. Eelviidatud

Riigikohtu seisukohast tuleneb, et hageja võis tema vastu vekslist tuleneva nõude esitada

sõltumata veksli protestimisest. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja vastu nõude

esitamise eelduseks ei ole veksli protestimine ning kostja apellatsioonkaebuses esitatud

vastupidised väited on põhjendamatud.

13. Hagi rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel kostja kanda.

14. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Meeli Kaur

Ande Tänav