3-19-1341/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1341

Haldusasi

RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.07.2019 otsuse nr

88-19/205752

tühistamiseks

ja

vaidlustuse

läbi

vaatamata või rahuldamata jätmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS,

volitatud esindajad v.adv Toomas Pikamäe ja adv

Helena Noot

Vastustaja (hankija) – MTÜ Jäätmehalduskeskus,

seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnu Tuppits

Kolmandad isikud (ühispakkujad) – RAGN-SELLS AS

ja R-S Projektid OÜ, volitatud esindaja adv Kadri

Matteus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitatud uue tõendi (23.10.2019

menetlusdokumendi lisa, kuvatõmmis riigihangete registri veebilehelt) vastuvõtmisest ja

eemaldada see haldusasja materjalide hulgast.

2. Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1341.

3. Teha haldusasjas nr 3-19-1341 uus otsus, millega jätta RAGN-SELLS AS ja R-S

Projektid OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.07.2019 otsuse nr 88-

19/205752 tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks

rahuldamata.

4. Mõista MTÜ-lt Jäätmehalduskeskus Eesti Keskkonnateenused AS esimese ja teise

kohtuastme menetluskulude katteks välja 4096 (neli tuhat üheksakümmend kuus) eurot.

Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3-19-1341

2(10)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.11.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus

hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ

Jäätmehalduskeskus

avaldas

25.03.2019

riigihangete

registris

avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine korraldatud

jäätmeveoks Lääne-Harju valla Paldiski linna haldusterritooriumil“ (viitenumber 205752)

hanketeate. Hankes esitati kolm pakkumust: 1) Eesti Keskkonnateenused AS; 2) Amartox OÜ;

3) ühispakkujad RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ.

2. MTÜ

Jäätmehalduskeskus

tunnistas

31.05.2019

vastavusotsusega

Eesti

Keskkonnateenused AS pakkumuse vastavaks ning lükkas Amartox OÜ ja ühispakkujate

RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumused tagasi. Ühispakkujate pakkumuses

toodud

ühikuhinnad

ei

vasta

hindamiskriteeriumites

toodud

nõuetele.

MTÜ

Jäätmehalduskeskus

tunnistas

31.05.2019

edukaks

tunnistamise

otsusega

Eesti

Keskkonnateenused AS pakkumuse kui madalaima hinnaga pakkumuse edukaks, kuid

automaatselt ebaedukaks, sest pakkumus ei kvalifitseerunud korduvas ettevõtjate kontrollis.

MTÜ Jäätmehalduskeskus otsustas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega kõrvaldada Eesti

Keskkonnateenused AS pakkumuse seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega.

Eduka pakkumuse teinud Eesti Keskkonnateenused AS jäi kvalifitseerimata riigihangete

seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 2 alusel, sest ta on rikkunud keskkonna- ja tööõigust. Kaebaja ei

vaidlustanud nimetatud otsuseid.

3. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitasid 04.06.2019 MTÜ-le Jäätmehalduskeskus

avalduse nende pakkumuse osas uue otsuse tegemiseks, sest pakkumus vastab riigihanke

alusdokumentide nõuetele. MTÜ Jäätmehalduskeskus tunnistas 07.06.2019 vastavusotsusega

Eesti Keskkonnateenused AS ja RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumused

vastavaks ning Amartox OÜ pakkumuse mittevastavaks. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid

OÜ pakkumus vastab sisuliselt nõuetele ja MTÜ Jäätmehalduskeskus aktsepteerib oma viga.

4. MTÜ

Jäätmehalduskeskus

kõrvaldas

18.06.2019

kvalifitseerimise

otsusega

(allkirjastamata) Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse seoses kõigi pakkumuses osalejate

kõrvaldamisega.

5. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 28.06.2019 vaidlustuse MTÜ Jäätmehalduskeskus

18.06.2019 otsuse peale. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 08.07.2019 otsusega

nr 105-19/205752 vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et 18.06.2019 otsus on töödokument,

mida ei ole allkirjastatud ja mis tehti ekslikult Eesti Keskkonnateenused AS-le nähtavaks.

Tegemist ei ole hankija otsusega RHS mõttes. Hankija otsusteks on 31.05.2019 ja 07.06.2019

otsused.

6. Eesti Keskkonnateenused AS esitas VAKO 08.07.2019 otsuse peale Tallinna

Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-19-1373). Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2019

otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.10.2019 otsusega Eesti

Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 29.08.2019

otsuse nr 3-19-1373. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas Eesti

3-19-1341

3(10)

Keskkonnateenused AS kaebuse ja tühistas MTÜ Jäätmehalduskeskus 18.06.2019

kvalifitseerimise otsuse pakkumuse nr 216109 kohta. Otsus ei ole jõustunud.

7. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 17.06.2019 vaidlustuse MTÜ Jäätmehalduskeskus

07.06.2019 otsuse peale. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumus ei vasta kolme

jäätmeliigi hinna osas nõudele, et liigiti kogutud jäätmete hinnad peavad moodustama

segaolmejäätmete hinnast vähemalt 30%. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakutud

hind 3,08 eurot moodustab 29,990%.

8. VAKO rahuldas 03.07.2019 otsusega nr 88-19/205752 vaidlustuse ja tunnistas MTÜ

Jäätmehalduskeskus 07.06.2019 otsuse RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse

vastavaks tunnistamise osas kehtetuks. Ilma vastustaja tegevuseta ei oleks 18.06.2019 otsust

registrisse tekkinud. Järelikult on MTÜ Jäätmehalduskeskus otsustanud tunnistada 18.06.2019

otsusega oma 31.05.2019 otsuse Eesti Keskkonnateenused AS mittekvalifitseerimise kohta

kehtetuks. Seega ei olnud Eesti Keskkonnateenused AS 17.06.2019 seisuga hankemenetlusest

kõrvaldatud. Eesti Keskkonnateenused AS-l on kolmandate isikute pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse vaidlustamise õigus, sest tal on kahe vaidlustusmenetluse kaudu võimalik

jõuda hankelepingu sõlmimiseni.

RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ on suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ning

haljastusjäätmete veole ja käitlusele pakkunud hinnaks 3,08 eurot/m3, mis ei ole 30‒50%

pakutud segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast (10,27 eurot/m3), vaid 29,990%. MTÜ

Jäätmehalduskeskus ei saanud lähtuda protsendi kindlakstegemisel hinnast, mida pakkumuses

ei esitatud. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ ei pakkunud hinnaks 3,081 eurot/m3 ning

hinna 3,081 eurot/m3 asemel hinna 3,08 eurot/m3 pakkumist ei saa pidada inimlikuks

eksimuseks. 30‒50% nõude täitmise kontrollimisel pole oluline, kas hind 3,081 eurot/m3

mõjutaks riigihanke tulemust. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavuse

kontrollimisel hinnast 3,081 eurot/m3 lähtumisel oleks tegemist pakkumuse lubamatu

muutmisega. Tegemist on sisulise puudusega.

9. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitasid 15.07.2019 Tallinna Halduskohtule

kaebuse VAKO 03.07.2019 otsuse tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või

rahuldamata jätmiseks.

Eesti Keskkonnateenused AS-l puudub vaidlustamise õigus. Hankija otsuste vaidlustamise

õigus on pakkujal. Pakkuja staatus lõpeb hankemenetlusest kõrvaldamisega. Eesti

Keskkonnateenused AS viidatud Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-389/13 ei ole asjakohane,

sest Eesti Keskkonnateenused AS oli lõpliku otsusega riigihankest kõrvaldatud (vt Euroopa

Kohtu lahend asjas nr C-355/15). MTÜ Jäätmehalduskeskus 31.05.2019 otsus oli vaidlustuse

esitamise ajaks jõustunud (RHS § 189 lg 1). Asjaolu, et vastustaja on 07.06.2019 otsuses Eesti

Keskkonnateenused AS pakkumuse teistkordselt vastavaks tunnistanud, ei oma tähtsust, sest

sellest ei tulene, et Eesti Keskkonnateenused AS ei ole kõrvaldatud ja osaleb uuesti

menetluses. 07.06.2019 otsus ei muuda 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust. VAKO on võtnud

03.07.2019 ja 08.07.2019 otsustes vastuolulised seisukohad. Kuna vastustaja 18.06.2019

dokument pole hankija otsus RHS-i mõttes ja 07.06.2019 otsus ei sisalda otsustust Eesti

Keskkonnateenused AS kõrvaldamata jätmise kohta, oli Eesti Keskkonnateenused AS

vaidlustuse esitamise ajaks menetlusest kõrvaldatud ega kvalifitseeru pakkujaks. Vastustaja

kinnitas VAKO 08.07.2019 otsusest nähtuvalt, et ta ei ole 18.06.2019 ühtegi otsust teinud.

Seega on ilmselgelt tegemist vastustaja sisedokumendiga. Kuna 18.06.2019 otsus puudus

vaidlustuse esitamise aja seisuga, siis puudus ka otsus, mis oleks 31.05.2019 otsust muutnud.

RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane.

Kolmandad isikud esitasid hinnad täpsusega kaks kohta pärast koma. Käibes puudub väiksem

3-19-1341

4(10)

rahaühik kui 1 sent. Seega ümardasid kolmandad isikud enda pakutavate teenuste maksumuse

3,081 euro pealt 3,08 euro peale. Pakkumuse vastavuse hindamine on kaalutlusotsus. Hankijal

on õigus mitte lükata pakkumust tagasi, kui puudus ei ole sisuline. Kolmandate isikute

pakkumuse tagasilükkamine oleks ebaproportsionaalne. Kolmandad isikud ei omandanud

ebaõiglast konkurentsieelist teiste pakkujate suhtes, sest hinna 3,081 eurot pakkumine hinna

3,08 eurot asemel ei oleks hanketulemust muutnud. 07.06.2019 otsuse põhjendused sisalduvad

nii otsuses kui ka kolmandate isikute avalduses. Üksnes põhjendamiskohustuse rikkumine ei

too kaasa otsuse tühistamist, kui hankijal puudub õiguspärane võimalus pakkumuse

tagasilükkamiseks.

10. MTÜ Jäätmehalduskeskus toetas RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebust.

11. Eesti Keskkonnateenused AS palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on 07.06.2019 otsusega ja riigihangete registri kaudu saadetud e-kirjas tunnustanud

Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkujana, st ei käsitlenud 31.05.2019 otsust kehtivana.

Vastustaja tegi 18.06.2019 uue kvalifitseerimise otsuse, mis asendab 31.05.2019 otsust ja

mida kaebaja vaidlustas nii VAKO-s kui kohtus. Seda, et 31.05.2019 kvalifitseerimise otsus

on aegunud, kinnitab ka riigihangete registri ekraanipilt. RHS ega haldusmenetluse seadus

(HMS) ei nõua, et hankija otsus oleks allkirjastatud. Riigihangete registris saab dokumente ja

otsuseid koostada üksnes hankija. Isegi kui kaebaja oleks hankemenetlusest kõrvaldatud, oleks

tal vaidlustamise õigus, et saavutada uue hankemenetluse korraldamine, kus ka temal oleks

võimalik osaleda (Euroopa Kohtu 05.04.2016 otsus asjas nr C-689/13; Tallinna

Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsus asjas nr 3-06-647). Seega rikub 07.06.2019 otsus kaebaja

õigust taotleda vastustajalt hankelepingu sõlmimist ja kaebajal on kaebeõigus. HKMS § 268

lg 1 ja RHS § 185 lg 1 järgi on kaebeõigus mh riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal.

RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide

nõuetele. Kriteeriumite järgimiseks pidanuks kolmandad isikud pakkuma hinda vähemalt

3,081 eurot. Kui kolmandad isikud leidsid, et pakutav hind tuleb ümardada kahe komakohani,

tulnuks pakkuda hinda 3,09 eurot. Pakkudes hinnaks 3,08 eurot, said kolmandad isikud eelise

teiste pakkujate ees, kuna selle võrra oli nende pakkumus madalam. Vastustaja ei saanud

kriteeriumites kehtestatud protsentide kindlaks tegemisel lähtuda hinnast, mida kolmandad

isikud ei pakkunud. 07.06.2019 otsus ei sisalda ühtegi põhjendust kolmandate isikute

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Seega on viide proportsionaalsuse põhimõttele

asjakohatu, sest VAKO ja kohus ei teosta kaalumist hankija eest. Tegemist oli pakkumuse

sisulise, mitte vormilise puudusega. Kolmandate isikute pakkumusest ei nähtu, et nad oleks

teinud arvutusliku või trükivea. Kolmandad isikud kinnitasid, et märkisid hinna 3,08 eurot

tahtlikult. Sisulised puudused välistavad pakkumuse vastavaks tunnistamise.

Kohus ei saa VAKO asemel jätta vaidlustust läbi vaatamata või rahuldamata.

12. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.08.2019 otsusega kaebuse ning tühistas VAKO

03.07.2019 otsuse nr 88-19/205752 ja jättis Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustuse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 1). Kohus mõistis Eesti Keskkonnateenused AS-lt RAGN-SELLS

AS-i ja R-S Projektid OÜ kasuks välja menetluskulu 2140 eurot (resolutsiooni p 2).

Vastustaja kõrvaldas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega kaebaja hankemenetlusest RHS §

95 lg 4 p 2 alusel, sest kaebaja oli rikkunud keskkonna- ja tööõiguse norme. Kaebaja ei ole

seda otsust tähtaegselt vaidlustanud. Järelikult on see otsus jõustunud ja kaebaja ei osalenud

enam edasises hankemenetluses (RHS § 96 lg 5).

3-19-1341

5(10)

Vastustaja muutis 07.06.2019 otsusega 31.05.2019 vastavusotsust, mitte sama kuupäeva

kandvat kvalifitseerimisotsust. Asja materjalidest ja vastustaja poolt vaidlustusmenetluses

esitatud selgitusest nähtub, et vastustaja eesmärk oli parandada kolmandate isikute pakkumuse

kontrollimisel tehtud väidetav viga. Seega oli vastustaja eesmärgiks 07.06.2019 otsuse

tegemisel tunnistada kolmandate isikute pakkumus vastavaks, mitte pöörata kogu menetlust

algusesse tagasi ja kontrollida uuesti kõiki esitatud pakkumusi. 07.06.2019 otsus ei taastanud

kaebaja menetluslikku seisundit ega kaasanud teda uuesti menetlusse.

Asjas on esitatud ka vastustaja 18.06.2019 otsus, millega kaebaja uuesti menetlusest

kõrvaldati. Kohus nõustub iseenesest VAKO 03.07.2019 otsuses nr 88-19/205752 toodud

seisukohaga, et dokumendid ei teki registrisse ise. Dokumendi tekkimiseks peab hankija need

koostama. Samas võimaldavad vastustaja eesmärkide ja käitumise vastuolulisus ja

ebaloogilisus järeldada, et praeguse arusaamatuse on põhjustanud vastustaja oskamatus

riigihangete registrit õigesti kasutada. Vastustaja kinnitas, et kaebaja kõrvaldati menetlusest

31.05.2019 otsusega ja tema hinnangul oli kaebaja 07.06.2019 otsuse tegemise aja seisuga

menetlusest kõrvaldatud. Kuna vastustaja ei kavatsenud 18.06.2019 seisuga uut otsust

koostada ja 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusesse tehtud muudatus (kaebaja menetlusest

kõrvaldamise aluse eemaldamine) on ebaloogiline, siis võib arvata, et tegemist oli registri

ebaõigest kasutamisest tekkinud eksliku dokumendiga. Samuti ei nähtu asjaoludest, et

vastustaja oleks saatnud otsuse uue versiooni kohta kaebajale teate (RHS § 47 lg 1 p-d 1 ja 4),

millest järeldub, et vastustajal polnud kavatsust uut dokumenti teha. See omakorda võimaldab

järeldada, et vastustaja pidas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust jätkuvalt kehtivaks.

Kaebajale oli 18.06.2019 dokument näha seetõttu, et tegemist oli talle teatavaks tehtud

31.05.2019 otsuse muutmisega, uue versiooniga (vt Rahandusministeeriumi 15.08.2019 vastus

kohtunõudele asjas nr 3-19-1373). Kuigi kaebaja poolt VAKO-le esitatud ekraanipildi järgi on

31.05.2019 kvalifitseerimise otsuse esialgne versioon aegunud ja seda on muudetud

18.06.2019, ei pea kohus vastustaja eesmärke arvestades 18.06.2019 otsust eraldi otsuseks

(sarnaselt VAKO 08.07.2019 otsusele nr 105-19/205752), vaid ekslikust registri kasutamisest

tekkinud töödokumendiks, mille eesmärk polnud kaebaja õigusi reguleerida. Tahtmatult

tehtud eksimused ei anna põhjust lugeda kaebajat uuesti hankemenetlusse kaasatuks.

Kuna kaebaja oli 31.05.2019 otsusega menetlusest kõrvaldatud ja ta ei ole seda otsust

tähtaegselt vaidlustanud (RHS § 189 lg 1), siis ei saanud hankemenetluses edaspidi tehtud

otsused tema õigusi enam riivata ja kaebajal puudus vaidlustuse esitamise ajal 17.06.2019

õigus vaidlustust esitada. Kaebaja ei olnud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja HKMS

§ 268 lg 1 tähenduses, sest hankemenetlusest kõrvaldamise tõttu ei olnud tal enam võimalik

hankes osaleda ja kõrvaldamise otsuse vaidlustamata jätmise tõttu ei saanud ta seda olukorda

ka tagasi pöörata. Kolmandate isikute viide Euroopa Kohtu 21.12.2016 otsusele asjas nr C-

355/15 on asjakohane. Sellest kohtulahendist tuleneb, et kui pakkuja on hankemenetlusest

kõrvaldatud jõustunud otsusega, siis ei saa ta enam vaidlustada teise pakkuja kohta tehtud

otsust. Kaebajal olnuks õigus vaidlustada 07.06.2019 otsust vaid juhul, kui ta oleks

vaidlustanud tähtaegselt ka 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust. Sel juhul võinuks ta mõlema

otsuse vaidlustamise kaudu saavutada olukorra, kus hankeleping sõlmitakse temaga. Praegusel

juhul ei ole hankelepingu sõlmimine kaebajaga enam võimalik.

Kaebaja selgitus, et ta vaidlustas 07.06.2019 otsust eesmärgil, et vastustaja korraldaks uue

hanke, kus ka kaebaja saaks osaleda, ei anna alust tunnustada kaebaja kaebeõigust. Isegi kui

vastustaja korraldaks uue hanke, ei kvalifitseeruks kaebaja ka sellel hankel, sest menetlusest

kõrvaldamise alus (keskkonna- ja tööõiguse normide rikkumine) oleks jätkuvalt olemas ja

annaks vastustajale uuesti võimaluse kaebaja menetlusest kõrvaldada. Kuigi RHS § 95 lg 4 p

2 ei ole kohustuslik kõrvaldamise alus, puudub põhjus arvata, et uuel hankel kvalifitseerib

3-19-1341

6(10)

vastustaja kaebaja kõrvaldamise aluse esinemisele vaatamata. Järelikult ei ole vaidlustust

esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid hanke nurjamise eesmärgil.

Kaebajal puudus vaidlustuse esitamise ajal vaidlustuse esitamise õigus ja VAKO pidanuks

jätma vaidlustuse läbi vaatamata. Kohus rahuldab kolmandate isikute kaebuse, tühistab

VAKO otsuse ja jätab uue otsusega kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. Kuna vaidlustus jääb

läbi vaatamata, siis ei analüüsi kohus kolmandate isikute pakkumuse vastavust

hanketingimustele ja sellekohased põhjendused jäävad tähelepanuta. Kohus ei nõustu kaebaja

seisukohaga, et kohtul ei ole võimalik jätta vaidlustust läbi vaatamata või rahuldamata.

Halduskohus on hankeasjades sarnases olukorras apellatsioonikohtuga, kel tuleb lisaks

apellatsioonkaebusele lahendada ka esimese astme kohtule esitatud kaebus. Erinevalt

apellatsioonimenetlusest ei võimalda RHS ega HKMS halduskohtul saata asja VAKO-le

uueks lahendamiseks. Samuti ei saa vaidlustuse menetlus jääda pooleli, vaid vaidlustuse kohta

tuleb teha menetlust lõpetav lahend. Kuna kaebajal puudus vaidlustuse esitamise õigus, tuleb

vaidlustus jätta läbi vaatamata (RHS § 197 lg 1 p 8, § 192 lg 3 p 7; analoogselt ka HKMS §

151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. Eesti Keskkonnateenused AS palub 09.09.2019 apellatsioonkaebuses tühistada

Tallinna Halduskohtu 29.08.2019 otsus ning jätta uue otsusega kolmandate isikute kaebus

rahuldamata, menetluskulud kolmandate isikute kanda ning mõista kaebaja menetluskulud

välja kolmandatelt isikutelt võrdsetes osades.

Halduskohus rikkus HKMS § 61 lg-s 1 ja § 158 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise

kohustust. Riigihangete registri 07.06.2019 teatest Eesti Keskkonnateenused AS-le nähtub

selgelt, et hankija eesmärgiks ei olnud üksnes parandada esialgset viga, nagu väidab

halduskohus, vaid hinnata uuesti pakkumusi, sh ka kaebaja pakkumust. Hankija sõnumis

kaebajale on märgitud: „Saadame Teile teavituse, sest selle otsusega hindab hankija uuesti

vastavaks tunnistatud pakkumusi (AS Eesti Keskkonnateenused ning AS Ragn Sells).“ Seega

oli hankija ka ise 07.06.2019 vastavusotsuse tegemisel seisukohal, et vastavusotsus mõjutab

kaebaja õigusi. Tõendite kohasel hindamisel oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et

07.06.2019 vastavusotsusest ja riigihangete registri 07.06.2019 teatest nähtuvalt osales

kaebaja jätkuvalt hankemenetluses ning seega oli tal kaebeõigus. Kohus on rikkunud

kohtuotsuse põhjendamiskohustust (HKMS § 157 lg 1). Põhjendamatu on tugineda üksnes

hankija vaidlustusmenetluses antud selgitustele selle kohta, millist eesmärki hankija

väidetavalt 07.06.2019 vastavusotsusega taotles ning jätta kõrvale hankija varasem käitumine,

millest nähtub üheselt, et hankija käsitas kaebajat jätkuvalt pakkujana ja tegi tema suhtes

otsuseid.

Vastuvõetamatu

on

hankija

tegevus,

kus

ta

alles

pärast

31.05.2019

kvalifitseerimisotsuse vaidlustamise tähtaja möödumist ja vastavusotsuse vaidlustamist

väidab, et pakkuja on hankest 31.05.2019 kvalifitseerimisotsusega kõrvaldatud. Tegemist on

pakkuja eksitamisega, mis on vastuolus nii RHS § 3 p-dega 1 ja 2 kui ka hea halduse

põhimõtetega.

Halduskohus leidis põhjendamatult, et 18.06.2019 kvalifitseerimise otsus ei mõjutanud

kaebaja õigusi, mistõttu ei ole kaebaja enam pakkuja staatuses. Isegi, kui käsitada 31.05.2019

kvalifitseerimise otsust kehtivana ka pärast 07.06.2019 vastavusotsust, kaotas 31.05.2019

kvalifitseerimise otsus kehtivuse hiljemalt 18.06.2019 kvalifitseerimise otsuse tegemisega.

Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et haldusakti asendamisel ehk algse haldusakti asemel uue

haldusakti andmisel kaotab algne haldusakt kehtivuse (vt Riigikohtu 07.08.2008 määrus asjas

nr 3-3-1-88-07, p-d 24, 26, 38). Seega asendas 18.06.2019 kvalifitseerimise otsus 31.05.2019

kvalifitseerimise otsuse. Põhjendamatu on kohtu väide, et hankija ei soovinud 18.06.2019

3-19-1341

7(10)

kvalifitseerimisotsust teha. Dokumendid ei saa registrisse ise tekkida ehk hankija pidi uue

otsuse tekkimiseks aktiivselt tegutsema. Arvestades hankija pikaajalist kogemust hangete

korraldamisel ja riigihangete registri kasutamisel, ei saanud hankija tegevus olla tingitud

eksitusest või kogenematusest. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu 05.09.2019 otsusele nr C-

333/18. Kaebaja ei ole lõplikult hankemenetlusest kõrvale jäetud, 18.06.2019 kvalifitseerimise

otsuse osas kohtumenetlus veel kestab, mistõttu ei saa selle alusel eitada kaebaja kaebeõigust.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et kui pakkuja (Eesti Keskkonnateenused AS) on

hankemenetlusest kõrvaldatud, siis ei saa ta mingil juhul vaidlustada teise pakkuja kohta

tehtud otsust (vt Euroopa Kohtu 05.09.2019 otsus nr C-333/18). RHS § 185 lg 4 p-des 2‒6

sätestatu eesmärgiks on anda isikule kaebeõigus selleks, et saavutada uue hankemenetluse

läbiviimine, kus vaidlustajal on võimalus taotleda hankelepingu sõlmimist. Seetõttu on

kaebajal kaebeõigus 07.06.2019 vastavusotsuse vaidlustamiseks ka juhul, kui kaebaja oleks

31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega hankest kõrvaldatud. Seda põhjusel, et 07.06.2019

vastavusotsuse tühistamise tulemusena peab hankija läbi viima uue jäätmeveo hanke (vt

jäätmeseaduse § 135 lg 1), kus osalemise võimalus on ka kaebajal. Arvestades, et kaebaja

esitas hankes pakkumuse ja ta on üleriigiliselt tegutsev jäätmekäitlusettevõtja, on täielik alus

eeldada, et kaebaja esitab pakkumuse ka uues hankija korraldatud jäätmeveo hankes.

Halduskohus oleks pidanud sisuliselt hindama seda, kas VAKO 03.07.2019 otsus on

õiguspärane ja jõudma järeldusele, et hankija otsus osas, millega tunnistati kolmanda isiku

pakkumus vastavaks, on vastuolus alusdokumentidega.

14. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ paluvad 20.09.2019 kirjalikus vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud Eesti Keskkonnateenused AS kanda.

Kohus ei ole jätnud tõendeid hindamata ega hinnanud neid valesti. Eesti Keskkonnateenused

AS-l puudus vaidlustuse esitamise ajal vaidlustuse esitamise õigus ja VAKO oleks pidanud

jätma vaidlustuse läbi vaatamata. Hankija otsuse vaidlustamise õigus on üksnes pakkujal

(RHS § 185 lg 1). Pakkuja staatus lõppeb ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamisel (RHS §

96 lg 5 teine lause) ja seda hetkel, mil jõustub lõplik otsus. Euroopa Kohus on lahendis nr C-

355/15 (p-d 34‒36) öelnud, et lahendis C-689/13 kujundatud seisukoht ei kohaldu juhul, kui

vaidlustaja on õiguskaitsemeetmete direktiivi (89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga

2007/66/EÜ) mõttes lõpliku otsusega riigihankest kõrvaldatud (art 1 lg 3 ja 2a lg 2). Eesti

Keskkonnateenused AS-i tuleb pidada riigihankemenetlusest lõplikult kõrvale jäetud

pakkujaks (pakkuja staatus puudub) tulenevalt asjaolust, et hankija poolt 31.05.2019 tehtud

otsus apellant menetlusest kõrvaldada oli jõustunud (RHS § 189 lg 1) ajaks, mil apellant esitas

VAKO-le 17.06.2019 vaidlustuse. Asjaolu, et hankija on 07.06.2019 tehtud otsuses

tunnistanud apellandi pakkumuse (teistkordselt) vastavaks, ei oma tähtsust, kuna eelnimetatud

otsusega ei kinnitanud hankija, et Eesti Keskkonnateenused AS ei ole kõrvaldatud ning seega

osaleb ka uuesti menetluses. Kõrvaldamise otsust saab ümber lükata üksnes uue hankija

sõnaselge otsusega. Pakkuja ei saa menetlusse naasta kaudse tahteavalduse teel, vaid üksnes

hankija vastavasisulise otsuse alusel. Apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahend nr

C-333/18 põhineb sarnastel asjaoludel lahendiga nr C-689/13. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea

hankija pärast kõrvaldamise otsuse tegemist pakkujale üle rõhutama, et pakkuja on

kõrvaldatud.

Apellant leiab Eesti kohtupraktikale viidates, et hankemenetluses osalenud isikul on lubatud

vaidlustada hankija otsuseid eesmärgiga kõrvaldada konkurendile suunatud õigusvastane eelis

või saavutada uue hankemenetluse läbiviimine. Viidatud lahendid ei ole asjakohased, sest

vaidlused puudutasid kontsessioonilepingu muudatuse vaidlustamist.

3-19-1341

8(10)

Võttes arvesse, et 18.06.2019 hankija poolt avaldatud dokumendi puhul pole tegu hankija

otsusega RHS mõttes ning 07.06.2019 otsus ei sisalda otsust apellandi kõrvaldamata jätmiseks

(ja kvalifitseerituks lugemiseks), võib järeldada, et apellant oli VAKO-le 17.06.2019

vaidlustuse esitamise ajaks menetlusest kõrvaldatud ning seega ei kvalifitseeru pakkujaks,

mida nõuab RHS § 185 lg 1. Kuna apellant ei kvalifitseeru pakkujaks, puudub tal ka

vaidlustamise õigus.

Hankija otsus kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õiguspärane.

Asjaolu, et kolmandad isikud määrasid suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja

haljastusjäätmete hinnaks 3,08 eurot ja mitte 3,081 eurot kuupmeetri kohta, ei mõjuta kuidagi

käesoleva riigihanke tulemust ega anna kolmandatele isikutele ebaõiglast konkurentsieelist.

Olukorras, kus kolmandad isikud on pakkumuse maksumuse sisestamisel „eksinud“ 0,001

euroga ning arvestades, et alusdokumendid ei täpsustanud, kui mitu kohta peale koma

teenustasude hindasid esitada võis ja „eksimuse“ korrigeerimine ei mõjuta hindamistulemust,

tuleb proportsionaalsuse printsiipi silmas pidades lugeda kolmandate isikute pakkumus

alusdokumentide

nõuetele

vastavaks.

Proportsionaalsuse

printsiipi

kui

riigihanke

üldpõhimõtet

tuleb

rakendada

läbivalt

kogu

hankemenetluse

jooksul,

st

alates

alusdokumentide koostamisest kuni pakkujate suhtes otsuste tegemiseni.

15. MTÜ Jäätmehalduskeskus jääb 26.09.2019 kirjalikus seisukohas varasema seisukoha

juurde. Hankija 07.06.2019 otsus on õiguspärane. Vastustaja ei ole 18.06.2019 ühtegi otsust

teinud. Kaebajal puudub hankemenetluses kaebeõigus.

16. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ leiavad 23.10.2019 täiendavas seisukohas, et

18.06.2019 dokumendile RHS tähenduses otsuse tähenduse omistamine ei muuda kaebeõiguse

küsimust, sest vaidlustamise õigust kontrollitakse vaidlustuse esitamise aja hetke seisuga.

Kolmandad isikud ei nõustu Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga asjas nr 3-19-1373, mille

kohaselt hankija tahe oli suunatud apellandi suhtes tema menetlusliku staatuse taastamiseks

07.06.2019 ja 18.06.2019 otsustega. Hankija on selgelt öelnud, et see ei olnud tema tahe,

seega otsustel puudub regulatiivne toime. Lisaks ei ole 18.06.2019 otsus riigihangete registris

kolmandatele isikutele nähtav, mis tõendab täiendavalt, et hankija tahe ei olnud suunatud uue

otsuse tegemisele. Kolmandad isikud paluvad võtta asja materjalide juurde kuvatõmmise

riigihangete registri veebilehelt, mis näitab hankija otsuseid kolmandate isikute vaatest. Isegi

kui kohtuotsus asjas nr 3-19-1373 jõustub, ei ole sellel praeguses asjas määravat tähtsust.

17. Eesti Keskkonnateenused AS leiab 23.10.2019 täiendavas seisukohas, et tal on

kaebeõigus 07.06.2019 vastavusotsuse tühistamise nõudmisel. Vastavusotsus on VAKO

otsusega õiguspäraselt tühistatud. Eesti Keskkonnateenused AS palub jätta asja materjalide

juurde võtmata kolmandate isikute esitatud kuvatõmmise. Kolmandad isikud ei ole

põhjendanud, miks esitatakse tõend sedavõrd hilises menetlusfaasis. Vaidlus kaebeõiguse, sh

kvalifitseerimisotsuste kehtivuse osas, on olnud ka praeguses haldusasjas vaidluse esemeks.

Arusaamatuks jääb, mida soovivad kolmandad isikud kuvatõmmisega tõendada. Lisaks

18.06.2019 kvalifitseerimise otsusele ei nähtu kuvatõmmiselt ka see, et kolmandatele isikutele

oleks nähtav 31.05.2019 kvalifitseerimise otsus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt asunud seisukohale, et Eesti

Keskkonnateenused AS-l puudus kaebeõigus VAKO-le vaidlustuse esitamiseks ning jätnud

alusetult VAKO otsusele sisulise hinnangu andmata. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu

3-19-1341

9(10)

otsuse ning teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ

kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.

19. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitasid koos 23.10.2019 täiendava seisukohaga

apellatsioonkaebusele uue tõendina kuvatõmmise riigihangete registri veebilehelt. Seisukohas

esitatud põhjenduste kohaselt näitab see hankija otsuseid kolmandate isikute vaatest.

Kuvatõmmise esitamise on tinginud 21.10.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1373.

Kolmandate isikute hinnangul aitab tõend kaasa asjas tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamisele.

Uue tõendi esitamise lubatavust apellatsiooniastmes reguleerivad HKMS § 198 lg-d 2 ja 3.

Ringkonnakohus keeldub praegusel juhul tõendi vastuvõtmisest, kuna see on mõjuva

põhjuseta esitatud alles apellatsioonimenetluses (st ei esine HKMS § 198 lg-s 2 sätestatud

aluseid) ning samuti ei ole tõend vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3).

Eesti Keskkonnateenused AS kaebeõigus on olnud vaidluse all juba vaidlustusmenetluses ning

sellele küsimusele on antud hinnanguid hankija 07.06.2019 ja 18.06.2019 otsuseid sisustades.

Ka jääb kolmandate isikute poolt esitatud kuvatõmmisega tõendatav ringkonnakohtule

arusaamatuks – kuvatõmmiselt nähtub üksnes hanke vastavusotsuste (31.05.2019 ja

07.06.2019) avaldamine, kuid kuvatud ei ole kvalifitseerimise otsuste (31.05.2019 ja

18.06.2019) avaldamist.

20. Eesti Keskkonnateenused AS-l oli vaidlustuse esitamise ajal (17.06.2019) kaebeõigus, st

pakkuja ei olnud selleks ajaks lõplikult hankest kõrvaldatud. Hankija tunnistas 31.05.2019

vastavusotsusega Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse vastavaks ning lükkas tagasi

ühispakkujate RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse ning Amartox OÜ

pakkumuse. Sama kuupäeva otsustega jättis hankija Eesti Keskkonnateenused AS

kvalifitseerimata ja edukaks tunnistamata. Hankija viis seega riigihankemenetluses läbi nn

pöördmenetluse, st tegi esmalt otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastas eduka

pakkuja ning alles seejärel kontrollis kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele

vastamist eduka pakkuja suhtes (RHS § 52 lg 3). Samas tunnistas hankija 07.06.2019 otsusega

vastavaks RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse ning ka Eesti

Keskkonnateenused AS pakkumuse. Kuna Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus tunnistati

uuesti vastavaks, tähendas see, et hankija viis ka Eesti Keskkonnateenused AS suhtes läbi uut

pöördmenetlust RHS § 52 lg 3 tähenduses. Uue pöördmenetluse läbiviimine tähendab, et

hankijal tuleb uuesti hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi ning kontrollida pakkuja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni (vt ka RHS § 3 p-d 1 ja 2). Et hankija

mõistiski seda täpselt nii, nähtub riigihangete registri 07.06.2019 kell 10.05 teatest Eesti

Keskkonnateenused AS-le, kus hankija annab teada, et on teinud uue vastavaks tunnistamise

otsuse ning hankija hindab uuesti vastavaks tunnistatud pakkumusi (Eesti Keskkonnateenused

AS ja RAGN-SELLS AS) ning teate ülevalt nähtub Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse

seisund sel hetkel: hindamisel. Hankija hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi ning

kontrollis pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja pakkuja kvalifikatsiooni

18.06.2019 kvalifitseerimise otsusega. Hankija 18.06.2019 otsuse kehtivuse osas jääb

ringkonnakohus 21.10.2019 otsuses nr 3-19-1373 avaldatud seisukohtade juurde neid üle

kordamata. Kui hankija tahteks poleks olnud Eesti Keskkonnateenused AS suhtes uut

pöördmenetlust avada, ei oleks tulnud tal enam uuesti kaebaja pakkumuse vastavaks

tunnistamist kontrollida. Kuna Eesti Keskkonnateenused AS-l on kaebeõigus tulenevalt

sellest, et vaidlustuse esitamise ajaks ei olnud ta hankest kõrvaldatud, ei ole vajalik võtta

seisukohta sellest, kas Eesti Keskkonnateenused AS-l oleks kaebeõigus ka juhul, kui ta oleks

olnud selleks hetkeks hankest kõrvaldatud (tulenevalt huvist uue hanke korraldamise vastu).

3-19-1341

10(10)

21. VAKO rahuldas õigesti Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustuse ja tühistas hankija

07.06.2019 otsuse RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise

kohta, sest ühispakkujate pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide osaks olevatele

hindamiskriteeriumitele (RHS § 114 lg-d 1 ja 2). Vaidlus puudub selles, et

hindamiskriteeriumite kohaselt pidi suurjäätmete, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning

haljastusjäätmete veo ja käitluse hind moodustama 30‒50% pakutava segaolmejäätmete veo

ja käitluse hinnast. Vaidlus puudub ka selles, et RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ

pakkusid segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnaks 10 eurot ja 27 senti ning suurjäätmete,

biolagunevate jäätmete ja haljastujäätmete veo ja käitluse hinnaks 3 eurot ja 8 senti, mis

moodustab 29,990% segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast. Järelikult – ühispakkujad ei

esitanud suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja haljastujäätmete veo ja käitluse hinnaks ei

3,09 eurot ega 3,081 eurot ning hankija ei saanud mingilgi moel neist hindadest lähtuda, sest

hanke alusdokumentides ei olnud mingeid ümardamisreegleid ja -tingimusi kirja pandud.

Ühispakkujate pakutud hind nimetatud jäätmete veo ja käitluse puhul oli 3,08 eurot, mis oli

alla hindamiskriteeriumites märgitud piiri ning tähtsust ei omagi, mis põhjusel ühispakkujad

sellise hinna kirja panid. Kui ühispakkujad esitasid hindu kaks kohta pärast koma, siis oleks

nende hind hindamiskriteeriumitele vastavuse tagamiseks pidanud olema 3,09 eurot, mitte

3,08 eurot. Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides nimetatud

tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses (pakkumus alla hindamiskriteeriumites märgitud

piirmäära) ja selline kõrvalekalle toob RHS § 114 lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse

tagasilükkamise ning proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu.

22. Eelnevat kokku võttes rahuldab ringkonnakohus Eesti Keskkonnateenused AS

apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse,

millega jätab RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebuse VAKO 03.07.2019 otsuse nr

88-19/205752 tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks

rahuldamata (HKMS § 200 p 3).

23. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kui kõrgema

astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust

(HKMS § 109 lg 4). Et otsus tehakse hankija kahjuks, kannab Eesti Keskkonnateenused AS

(vaidlustaja

VAKO-s

ja

kaebaja

halduskohtus)

menetluskulud

hankija

MTÜ

Jäätmehalduskeskus (ehkki Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulude hüvitamise

taotlustes on menetluskulude hüvitamist ekslikult nõutud kolmandatelt isikutelt). RAGN-

SELLS AS ja R-S Projektid OÜ (kolmandad isikud VAKO-s ja halduskohtus) menetluskulud

jäävad nende endi kanda HKMS § 108 lg 8 alusel.

Eesti Keskkonnateenused AS taotleb esimeses kohtuastmes kokku 1738,80 (1036,80+702)

euro hüvitamist ning teises kohtuastmes kokku 2357,20 (riigilõiv 640+1436,40+280,80) euro

hüvitamist (koos käibemaksuga). Menetluskulude kandmise kohustus ja menetluskulude

seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud. Menetluskulude suurus on

mõistlik ja kooskõlas valitseva kohtupraktikaga sarnaste vaidluste puhul. Seega mõistab

ringkonnakohus MTÜ-lt Jäätmehalduskeskus Eesti Keskkonnateenused AS esimese ja teise

kohtuastme menetluskulude katteks välja kokku 4096 eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)