2-19-11539/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

05. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11539

Tsiviilasi

Muhul Leib OÜ saneerimisavaldus

Menetlustoiming

Saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Muhu Leib OÜ (registrikood 12667873;

asukoht: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna

linnaosa, Telliskivi tn 60a/5, 10412)

Avaldaja seaduslik esindaja: M. S. (isikukood xxx; e-

post: xxx)

Saneerimisnõustaja:

Martin

Krupp

(e-post:

martin@cavere.ee)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

A.OÜ

B.OÜ

B.AS

B. OÜ

F.AS

F.OÜ

G.OÜ

H.OÜ

K.OÜ

L. OÜ

M.OÜ

P.OÜ

P.OÜ

P.OÜ

P. OÜ

R.OÜ

R.OÜ

R. OÜ

S.OÜ

T.AS

V. OÜ

K. M.

M.OÜ

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Muhul Leib OÜ 16.10.2019 kohtule esitatud saneerimiskava.

2. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Martin

Krupp.

3. Kohus kohustab saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruande (iga aasta mai ja detsembri

esimeseks tööpäevaks), milles kirjeldatakse ettevõtte majanduslikku seisundit,

saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajatel

võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 01.05.2020.

4. Kohus kohustab saneerimisnõustajat Muhul Leib OÜ maksejõuetusele viitavatest

asjaoludest teavitama koheselt ettevõtjat ning äriühingu püsiva maksejõuetuse

saabumisel teavitama sellest koheselt võlausaldajaid ja Harju Maakohut.

5. Kohus kohustab Muhu Leib OÜ juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale

järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi

järelevalvekohustuste täitmisel.

6. Kohustada Muhu Leib OÜ-t saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle

kuuluvat vara mistahes kolmandate isikute õigustega (välja arvatud igapäevase

majandustegevuse käigus sõlmitavad lepingud) ning mitte võõrandama talle

kuuluvat vara (või osa sellest) ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku

nõusolekuta.

7. Kohustada Muhu Leib OÜ-t saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma

täiendavaid laenukohustusi ja mitte andma täiendavaid laene, garantiisid ega

käendusi ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta.

8. Määrata

saneerimisnõustaja

Martin

Krupp

tasuks

Muhu

Leib

OÜ

saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kohtule esitamiseni

summas 7272,00 eurot (sh käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele järgnevalt:

a) Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda saneerimisnõustaja tasu osaliseks katteks

22.08.2019

tasutud

deposiit

6000

eurot

Saneerimismenetluse

OÜ-le

EExxx).

b) Välja mõista Muhu Leib OÜ-lt saneerimisnõustaja Marin Krupp kasuks tasu

summas 1272 eurot, mis maksta Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a

EExxx).

9. Määrata saneerimisnõustaja Martin Krupp tasuks saneerimiskava täitmise üle

järelevalve teostamise eest kalendrikuus 500 eurot, millele lisandub käibemaks.

Saneerimisnõustaja tasu saneerimiskava täitmise järelevalve teostamise eest

tuleb tasuda Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a xxx) Kohustada Muhu Leib OÜ-d

tasuma järelevalve tasu käesoleva määruse jõustumisest iga kuu kümnendaks

(10.) kuupäevaks.

10. Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale ja võlausaldajatele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta avaldaja Muhu Leib OÜ kanda.

Kohtumääruse peale edasikaebamise kord ja tähtajad

Käesoleva määruse peale võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerimisnõustaja võib sama tähtaja

jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas.

Asjaolud ja menetluse käik

Muhu Leib OÜ esitas 01.08.2019. a Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Avalduse kohaselt

alates asutamistest on avaldaja peamiseks tegevusalaks olnud leiva- ja saiatootmine ning

säilitusaineteta pagaritoodete tootmine. Avaldaja tegeleb peamiselt Muhu leiva tootmise ja

müügiga pagaritöökodades ja jaekettides. Populaarseimaks tooteks on Muhu leib seemnetega,

kuid valmistatakse ka teisi pagaritooteid. Avaldaja on Eestis ainus ahjusooja kvaliteetleiva

pakkuja, mis on suureks konkurentsieeliseks, kuivõrd koduleivale sarnaste leivatoodete

populaarsus on aina kasvamas. Avaldaja kasutab leiva valmistamiseks parimaid tooraineid ja

sarnast tehnoloogiat nagu koduses leivateoses. Muhu Leib OÜ poolt pakutav leib moodustab

Eestis umbes 5% turuosa rukkileiva toodete seas. Avaldaja suurem osa müügist toimub

samades pagaritöökodades, kus valmistatakse ka tooted. Pagaritöökojad asuvad Mustamäe

Keskuses, Pirital Merivälja tee 22, Balti Jaama turul, Tartus Aparaaditehases ja Viimsi

Selveris. Peamised avaldaja toodete edasimüüjad on Selver AS, Tallinna Kaubamaja AS,

Prisma Peremarket AS, ABC Supermarkets AS, Stockmann AS ja Coop Eesti. Ettevõtte

viimasel majandusaastal (01.01.2018-31.12.2019) oli müügitulu 1 718 644 eurot, kuid

aruandeaasta lõpetati 131 875 eurose kahjumiga. 30.06.2019. a seisuga on avaldajal

bilansilises väärtuses käibevara 287 451,79 eurot ja põhivara 136 991,03 eurot, kokku varasid

424 442,82 eurot. Samas on lühiajalisi kohustusi 501 112,71 eurot ja pikaajalisi kohustusi 72

731,43 eurot, kokku kohustusi 573 844,14 eurot. Avaldaja on oluliseks tööandjaks. 2018.

aastal andis avaldaja tööd keskmiselt 38-le töötajale ning kandis tööjõukulusid kokku 756 211

eurot.

Avalduse

esitamise

seisuga

on

avaldaja

tööandjaks

41-le

töötajale.

Saneerimismenetluse tulemusena säilitaksid suurem osa olemasolevatest töötajatest oma

töökoha.

Avaldaja majandustegevus on olnud positiivse rahavooga, kuid avaldaja on antud hetkel

olukorras, kus ta vajab maksejõuetuse vältimiseks saneerimist. Avaldaja suhtes ei ole veel

esitatud kohtusse haginõudeid ega algatatud täitemenetlusi, kuid oht nende realiseerumiseks

tulevikus on reaalne. Saneerimismenetluse algatamata jätmise korral võib avaldaja

majandustegevus ajutiste käibevahendite nappuse tõttu seiskuda, mis tooks kaasa tegevuse

lõpetamise ning mitmete töökohtade kaotuse. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik

säilitada olukord, kus avaldaja saaks jätkata oma põhitööga. See tagaks parimal võimalikul

viisil võlausaldajate nõuete rahuldamise. Avaldaja suudaks saneerimise tulemusena

likvideerida sissenõutavaks muutuvad võlgnevused osamaksete kaupa. Avaldajat ohustab

ennekõike likviidsuspuudulikkusest tulenev maksejõuetus - teisisõnu, ettevõttel puudub piisav

käibevara sissenõutavaks muutunud lühiajaliste kohustuste koheseks täitmiseks. Avaldaja

soovib saneerimismenetluses ümber kujundada kohustusi võlausaldajate ees ennekõike

kohustuste tasumise tähtaja pikendamise, osalise vähendamise ja kõrvalkohustuste

vähendamise teel. Saneerimiskava koostamise käigus võib tekkida vajadus nõuete

mõningaseks vähendamiseks ka põhivõlgnevuse osas. Avaldajal on lühiajalisi kohustusi ca

501 112 eurot ning mõne võlausaldaja poolne võlanõude kohene sissenõudmine ning kaasnev

pangakontode arest tooks tõenäoliselt kaasa ettevõtte pankroti, samas kui läbi

saneerimismenetluse on võimalik võlausaldajatel pikema perioodi vältel saada oma nõuded

suuremas osas rahuldatud kui avaldaja maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise

korral. Avaldajal on üle 40 töötaja, kes kõik kaotaksid avaldaja maksejõuetuse ja pankroti

väljakuulutamise korral oma töökohad.

Kohus määras 22.08.2019 Muhu Leib OÜ saneerimisnõustajaks Martin Kruppi ja kohustas

saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 16.10.2019 ning esitama

saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 21.10.2019.

Saneerimisnõustaja esitas 16.10.2019 kohtule kinnitamiseks Muhu Leib OÜ saneerimiskava

ja saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande. Võlausaldajad on kinnitanud saneerimiskavaga

nõustumist.

Saneerimiskava

Ettevõtte tutvustus

Saneeritav Ettevõte on kantud äriregistrisse 29.05.2014.a. ning ettevõte on alates asutamisest

tegelenud peamiselt leiva- ja saiatootmisega ning säilitusaineteta pagaritoodete tootmisega.

Ettevõtte peamine tegevus on Muhu leiva tootmine ja müük pagaritöökodades ja jae kettides.

Populaarseimaks tooteks on Muhu leib seemnetega, kuid valmistatakse ka teisi pagaritooteid.

Ettevõte

on

Eestis

ainus

ahjusooja

kvaliteetleiva

pakkuja,

mis

on

suureks

konkurentsieeliseks, kuivõrd koduleivale sarnaste leivatoodete populaarsus on aina

kasvamas. Ettevõte kasutab leiva valmistamiseks parimaid tooraineid ja sarnast tehnoloogiat

nagu koduses leivateos. Muhu Leib OÜ poolt pakutav leib moodustab Eestis umbes 5%

turuosa rukkileiva toodete seas.

Ettevõtte suurem osa müügist toimub samades pagaritöökodades, kus valmistatakse ka

tooted. Pagaritöökojad asuvad Mustamäe Keskuses, Pirital Merivälja tee 22, Balti Jaama

turul, Tartus Aparaaditehases ja Viimsi Selveris. Lisaks on suurem töökoda Kopli 35b, kus

valmistatakse tooteid edasimüüjatele. Peamised avaldaja toodete edasimüüjad on Selver AS,

Tallinna Kaubamaja AS, Prisma Peremarket AS, ABC Supermarkets AS, Stockmann AS ja

Coop Eesti.

31.08.2019. a seisuga on Ettevõttel bilansilises väärtuses varasid kokku 336 045,50 eurot,

kuid kohustusi on 477 866,55 eurot. 2019.a. jooksva aasta kahjum on kokku 67 695,01

eurot, kuid samas on augusti kuus teenitud kasumit 14 839,18 eurot. Ettevõtte hinnangul

näitab augustis eelnimetatud ulatuses kasumi teenimine seda, et ettevõte on võtnud vastu

õigeid otsuseid kahjumlikel üüripindadel tegutsemise lõpetamiseks. Samuti näitab teenitud

kasum seda, et ettevõtte allesjäänud tegutsemiskohad on toimivad kauplused/letid, kust

tarbijad on harjunud ettevõtte tooteid ostma.

Ettevõte on ka oluliseks tööandjaks. Avalduse esitamise seisuga on Ettevõte tööandjaks 34-le

töötajale.

Majanduslike raskuste olemuse ja tekkimise põhjuste kirjeldus

Ettevõtte jaoks on äärmiselt olulised hea asukohaga ning pagaritöökodade pidamiseks

piisavate võimalustega rendipinnad, kus oleks võimalik nii tootmine kui ka toodete müük

otse tarbijatele. Kuid kahjuks on Ettevõte teinud rendipindade osas mõningaid halbu valikuid,

mis on toonud kaasa kahjumi tekkimise. Ka on Ettevõte nentinud, et on liialt kiiresti

laienenud ning seetõttu sõlminud varasemalt mõningaid ebasoodsamatel tingimustel

rendilepinguid, millest 5 lepingut on tänaseks juba lõpetatud. Oluliseks vastulöögiks sai ka

planeeritud Poordi 3 kohviku rajamine ja sellega sõlmitud leping, mille jaoks tehti suuri

investeeringuid, kuid kuna Porto Franco projekt ei ole valminud õigeaegselt, siis tekkis

sellest avaldajale oluline kahju.

Ettevõtte hetke majanduslik olukord

Käesoleva seisuga puudub ettevõttel piisaval hulgal likviidseid vahendeid kõigi oma

lühiajaliste kohustuste koheseks tasumiseks, kuid Ettevõte on veendumusel, et kohustuste

ajatamise korral suudab Ettevõte kohustused kogu põhivõlgnevuse ulatuses täita.

Saneeritavate põhikohustuste maht on saneerimiskava koostamise hetke seisuga 231 852,71

eurot.

Ettevõtte

varaks

on

põhivara

ja

seadmed,

mis

on

seotud

igapäevase

majandustegevusega. Samuti on varaks laoseis ja varud. Ettevõttel on käesoleval hetkel

käibekapitali puudus, milles tulenevalt ei suuda ettevõte täita kõiki lühiajalisi kohustusi.

Ettevõtte 31.08.2019.a. bilansi kohaselt on ettevõttel kokku varasid 336 045,50 eurot, millest

käibevara 208 319,39 eurot ja põhivara 127 726,11 eurot. Samas on ettevõttel kohustusi

kokku 477 866,55 eurot, millistest lühiajalised on 405 135,12 eurot ja pikaajalised 72 731,43

eurot. Ettevõtte 2019.a. äritulud kokku 31.08.2019.a. seisuga on 1 056 739,13 eurot ning

augusti kuu äritulud eraldi on 125 139,90 eurot. Ettevõtte 2019.a. ärikulud kokku

31.08.2019.a. seisuga olid 1 117 293,11 eurot ning augustikuu ärikulu oli 110 290,39 eurot.

Seega on ettevõte suutnud juba augusti kuus vähendada oma igakuiseid kulutusi ca 34 000

euro ulatuses, kuid ettevõtte müügitulu on jäänud sarnaseks varasemate kuude müügituluga.

Ettevõtte hinnangul on müügitulu suurenemisel väga suur roll ka ettevõtte tegevust toetavatel

tarbijatel, kes on algatanud mitmeid üleskutseid ettevõtte tooteid rohkem ostma.

Ettevõte peab kujunenud olukorda pigem ajutiseks ja arvestades asjaolu, et saneerimiskava

esitamise hetkeks oli lõpetatud juba 5 kahjumlikku üürilepingut, on ettevõtte viimane

tegevuskuu olnud kasumlik.

Kohustuste täitmise ajatamine ja kõrvalnõuete (viiviste, leppetrahvide jmt) kustutamine

annaks ettevõttele võimaluse kohustused vähendatud ulatuses täita ja jätkata tavapärase

majandustegevusega.

Pankrotihinnang

Ettevõte oleks ilma saneerimismenetluseta tõenäoliselt maksejõuetu, kuivõrd ei suudaks täita

kõiki lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt. Samuti võib ilma saneerimismenetluseta tekkida

olukord, kus osad võlausaldajad pöörduvad võlgnevuse sisse nõudmiseks kohtu poole ning

paluvad arestida ettevõtte pangakontod, kuid selline tegevus viiks koheselt ettevõtte tegevuse

seiskumiseni ning tooks kaasa ilmselt pankrotimenetluse. Ettevõtte pankroti välja

kuulutamise korral lõpetaks ettevõte oma tegevuse ning pankrotihaldur alustaks ettevõtte

varade müüki. Võttes arvesse, et ettevõtte varadele on seatud kommertspant summas 39 000

eurot Swedbank AS-i kasuks, on suur tõenäosus, et oma nõude saaks rahuldatud eelkõige

pank ning juhul kui vara müügist õnnestuks saada suuremat tulu, siis väga väikeses määras

ka teised võlausaldajad. Saneerimismenetluse käigus on ettevõttel plaanis rahuldada kõikide

võlausaldajate põhinõuded, kuid pankrotimenetluse korral ei ole kõikide võlausaldajate

nõuete rahuldamine põhinõude ulatuses kindlasti võimalik.

Maksejõuetuse

vältimiseks

on

ettevõttel

plaanis

rakendada

erinevaid

käesoleva

saneerimiskavaga ettenähtud saneerimisabinõusid. Ettevõtte jätkusuutlik majandamine on

saneerimisnõustaja hinnangul saneerimismenetluse abil tõenäoliselt võimalik. Usku

saneerimise teostatavusse ja perspektiivi annab saneerimisnõustajale ka asjaolu, et ettevõtte

poolt pakutav toode on tarbijate poolt väga hinnatud ning ka asjaolu, et juba kasutusele

võetud meetmed on aidanud ettevõttel teenida augusti kuus kasumit.

Ettevõttel on saneeritavaid kohustusi kokku 231 852,71 eurot (põhinõuded) järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue 22.08.19 seisuga Kõrvalnõuded

A.OÜ

3183,60

B.OÜ

4342,39

B.AS

1927,80

B. OÜ

13356,00

F.AS

4284,80

F.OÜ

1527,60

G.OÜ

4929,76

H.OÜ

2398,08

K.OÜ

1608,00

L. OÜ

2440,44

M.OÜ

18335,79

4837,60

P.OÜ

6040,80

P.OÜ

11732,19

P.OÜ

4804,64

P. OÜ

6897,60

R.OÜ

1495,20

R.OÜ

1999,79

R. OÜ

11031,00

S.OÜ

1369,76

T.AS

7254,60

V. OÜ

1606,04

K. M.

20000,00

M.OÜ

31910,79

MAKSU- JA TOLLIAMET

67376,04

6973,76

KOKKU

231 852,71

11811,36

Ülaltoodud tabelis on välja toodud kõrvalnõuded üksnes nende võlausaldajate puhul, kes on

käesolevaks hetkeks asunud kõrvalnõudeid sisse nõudma või on saneerimisnõustajat

teavitanud oma kõrvalnõuetest. Samas on tulenevalt kehtivatest lepingutest ja seadusest

enamikel

võlausaldajatel

õigus

nõuda

võlgnevuse

tasumisega

viivitamise

korral

viivitusintressi või leppetrahve vmt. Tulenevalt suulistest kokkulepetest ettevõtte

juhtkonnaga ei ole enamik võlausaldajaid asunud kõrvalnõuete tasumist nõudma.

Ettevõtte peamiseks varaks on majandustegevuseks vajalikud põhivarad, vahendid, seadmed,

laojääk, varud jms.

Saneerimismenetluses kavandatavad saneerimisabinõud seonduvad saneeritava ettevõtte

rahaliste kohustuste täitmise ajatamises (täitmise tähtaja edasilükkamise) ning kõrvalnõuete

tühistamises.

Saneerimisabinõu kirjeldus ja analüüs

Saneerimismenetluses kavandatavad saneerimisabinõud seonduvad saneeritava ettevõtte

rahaliste kohustuste täitmise ajatamises (täitmise tähtaja edasilükkamise) ning kõrvalnõuete

tühistamises.

Saneerimiskava koostamisel on lähtutud sarnaste nõuete (võlausaldajate) sarnasest

kohtlemisest. Sarnaste nõuete võrdse kohtlemise kriteeriumiks on saneerimisega sarnastele

nõuetele (võlausaldajatele) pakutav sarnane nõude tagastamisgraafik ja kõrvalnõuete

tühistamine.

Saneerimiskava vastuvõtmisel jagatakse saneeritava ettevõtte võlausaldajad, kelle nõudeid

soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, rühmadesse (SanS § 24 lg 4).

Käesolevas saneerimiskavas moodustavad kõik saneerimiskavasse kaasatud võlausaldajad

ühe võlausaldajate rühma. Saneerimiskavasse ei kaasata Swedbank AS-i nõuet, mis on

tagatud kommertspandiga ega Swedbank Liising AS nõuet. Samuti ei kaasata

saneerimiskavasse töötajate nõudeid ega muid jooksvaid kohustusi, mis on tekkinud peale

saneerimismenetluse algatamist.

Saneerimisabinõud on alljärgnevad:

1. Nõuete täitmise tähtaja pikendamine

Kõikide saneerimismenetlusse kaasatud võlausaldajate põhinõuded tasutakse kolme aasta

jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest selliselt, et väljamaksed

võlausaldajatele tehakse iga aasta 15 jaanuaril ja 15 juulil. Juhul kui saneerimiskava

kinnitamise määrus jõustub enne 15.01.2020.a. teeb Ettevõte esimesed väljamaksed

15.01.2020.a. nende kuude eest, mil saneerimiskava kinnitamine on olnud jõustunud,

proportsionaalselt kuue kuulise perioodi eest tehtava väljamaksega.

2.. Kõrvalnõuete tühistamine

- viiviste ja muude kõrvalnõuete (sissenõudmiskulud, võimalikud leppetrahvid) arvestamine

lõpetatakse ning viivised ja muud kõrvalnõuded kuuluvad tühistamisele 100% ulatuses.

Nõuete ümberkujundamise abinõude tulemus on ettevõtte maksevõime tagamine,

võlakoormuse vähendamine ja ajatamine ning saneerimiskavaga hõlmatud nõuete tasumine

vastavalt saneerimiskavas ettenähtud tagastamistingimustele.

Saneerimiskava täitmise tähtaeg

Ettevõtte suhtes lõpeb saneerimiskava täitmise tähtaeg hiljemalt kolm aastat peale

saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, st võlausaldajate lõpliku nõuete

rahuldamise tähtpäeval.

Ülevaade põhitegevustes saneerimismenetluse ajal.

Ettevõte plaanib tegevust jätkata samal tegevusalal ning ettevõtte kasumlikkuse tõusu ja

käibevahendite suurenemist saab prognoosida tulenevalt järgmistest asjaoludest:

-

Ettevõte on lõpetanud viis üürilepingut, milliste lepingutega seonduvalt kaasnesid

ettevõttele märkimisväärsed kulud, kuid kahjuks puudus üüripindadel oodatud külastatavus ja

käive

-

Ettevõte on sõlminud Selver AS-iga koostöölepingud, mille kohaselt avatakse kümnes

suuremas Selveri kaupluses viie aasta jooksul Muhu Leiva küpsetusletid

-

Jätkatakse juba arendatud toodete müüki lansseerimisega olemasoleva tehnilise

võimsuse baasil. Nimelt arendati xxx asuvas pagaritöökojas, mille rendileping on küll

tänaseks päevaks lõpetatud, ulatuslikult uusi tooteid, eelkõige nisujahu baasil (eelkõige saiad,

küpsetised), mis said tarbijatelt väga head tagasisidet. Nimetatud produktide masstootmisesse

juurutamine ja müük on võimalik kohaldada allesjäänud tootmise baasil.

-

Swedbank AS-iga sõlmitakse uus laenuleping, mille kohaselt koondatakse erinevad

lepingud üheks lepinguks ja pikendatakse maksegraafik seniselt 1,5 aastalt viiele aastale.

Kõik eelnev peaks looma olukorra, kus ettevõtjal tekib vabasid vahendeid maksegraafiku

alusel saneerimiskavas välja toodud võlgnevuste tasumiseks ning piisab ka käibevahendeid

jooksva majandustegevuse elluviimiseks. Samuti suudetakse eeltoodud abinõude abil hoida

juulis/augustis saavutatud positiivset kassavoogu. Saneerimine võimaldaks tagada ettevõtte

majandusliku stabiilsuse ning makseraskused ja –jõuetuse ohu saneerimise järgselt välistada.

Ettevõtte juhtkonna prognoos järgnevateks aastateks võimaldab väita, et suure tõenäosusega

suudab Ettevõte kasumlikkuse ja likviidsuse säilitada ka pärast saneerimiskava täitmist.

Eeltoodu võimaldab eeldada ettevõtte võimelisust jätkusuutlikuks majandamiseks pärast seda,

kui saneerimise kaudu on ajatatud ettevõtte kohustusi, mille täitmine on osutunud

problemaatiliseks. Stabiliseerunud majanduslik olukord loob pärast saneerimist omakorda

eeldused edasisteks arenemis- ning investeerimisvõimalusteks.

Saneerimiskava mõju töötajatele

Ettevõtte saneerimine võimaldab vältida tõenäoliselt saabuvat maksejõuetust ning sellest

tuleneva pankrotimenetluse algatamist, säilitades seeläbi ettevõtte töötajate töökohad.

Ettevõttel on käesoleval hetkel 34 töötajat, seega on ettevõte oluline tööandja.

Kuna saneerimise ebaõnnestumisega kaasneks tõenäoliselt ettevõtte pankrotistumine, sõltub

saneerimisest otseselt töötajate ja nende ülalpeetavate sissetulek. Kuna töötuse määr ei ole

viimaste aastate jooksul oluliselt paranenud, halveneks saneerimiskava kinnitamata jätmisega

tõenäoliselt kaasnev pankrotistumine otseselt ja oluliselt vähemalt 34 inimese sotsiaalset

olukorda, kuna kiiresti uue töökoha leidmise perspektiiv on ebaselge.

Ettevõtte pankroti puhul tõenäoliselt kõik töötajate töökohad kaovad.

Saneerimiskava täitmise tagamise täiendavad meetmed

1. Ettevõtte laenupiirangud ja keeld täiendavalt koormata vara

Ettevõte kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes

kolmandate isikute õigustega (välja arvatud igapäevase majandustegevuse käigus sõlmitavad

lepingud) ning mitte võõrandama talle kuuluvat vara (või osa sellest) ilma saneerimisnõustaja

sellekohase kirjaliku nõusolekuta.

Samuti kohustub Ettevõte saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid

laenukohustusi ja mitte andma täiendavaid laene, garantiisid ega käendusi ilma

saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta.

Nimetatud keelu rikkumise korral on tegemist saneerimiskava täitmise olulise rikkumisega

(SanS § 51 lg 1 p 2).

2. Ettevõtte aruandlus ja informeerimiskohustus

Ettevõte

on

kohustatud

tagama

võlausaldajate

informeerituse

olulistest

Ettevõtet

puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõttel on koos

saneerimisnõustajaga kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid ettevõtte poolse

saneerimiskava täitmise kohta vähemalt 2 korda aastas peale saneerimiskava jõustumist.

Ettevõte kohustub esitama saneerimisnõustajale iga kvartali lõpus aruandeid saneerimise

kohta (s.h. bilanss, kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade maksmata arvetest,

päevaraamat) kvartali lõpule järgneva kuu 25-ndaks kuupäevaks.

Ettevõte kohustub informeerima saneerimisnõustajat koheselt saneerimiskava mistahes

rikkumisest või suutmatusest saneerimiskava täita.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, uurinud kohtule esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid,

asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu

hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses ning see kava

kuulub kinnitamisele

Muhu Leib OÜ esitas 01.08.2019. a Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse

läbiviimiseks seoses vajadusega üle saada ajutistest makseraskustest. Harju Maakohus algatas

22.08.2019.

a

määrusega

Muhu

Leib

OÜ

saneerimismenetluse

ning

määras

saneerimisnõustajaks Martin Krupp’i. Harju Maakohtu 22.08.2019. a määruse kohaselt on

saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 16.10.2019. a ning saneerimiskava kohtule

kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks on 21.10.2019. a.

Saneerimisnõustaja esitas 16.10.2019 kohtule kinnitamiseks Muhu Leib OÜ saneerimiskava

ja saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande. Võlausaldajad on kinnitanud saneerimiskavaga

nõustumist.

Vastavalt SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud,

esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule

kinnitamiseks. SanS § 24 lg 4 kohaselt saneerimiskava on vastu võetud, kui saneerimiskava

vastuvõtmise poolt hääletab vähemalt pool kõigist vastavasse rühma kuuluvatest

võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku (2/3) rühmas esindatud häältest .

Kõik käesolevas saneerimiskavas hõlmatud võlausaldajad moodustavad ühe rühma ja kõiki

võlausaldajad koheldakse saneerimiskavaga võrdselt.

16.10.2019 koostas saneerimisnõustaja hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava

ja üleskutse edastati 24 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 231 853 häält.

Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 12 võlausaldaja poolt hääled, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt 154 468 häält. Hääletamissedeli tagastas ja hääle andis 15

võlausaldajat, kes kõik hääletasid saneerimiskava poolt. 9 võlausaldajat ei tagastanud

hääletamissedelit, seega loeti nemad hääletanuks saneerimiskava vastu. Eelnevast tulenevalt

oli poolthäältega esindatud 176 651 häält ja vastuhäältega 55 202 häält. Seega on

saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu võetud.

SanS § 28 lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle

saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud

saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud

nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks

edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise

koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4)

saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava

vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas

saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja

õigusi. Saneerimisnõustaja saatis Muhu Leib OÜ võlausaldajatele saneerimisteated

29.08.2019. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht saadetud

võlausaldajatele 30.09.2019. Võlausaldajate seisukoha avaldamise tähtaeg oli 30.09.2019.

Kohus leiab, et saneerimisteade, saneerimiskava projekt ning üleskutse seisukoha esitamiseks

on võlausaldajate esitatud.

Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi

kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud

põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab

ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja

saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude

kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise

kirjeldust ja põhjendusi. Seega saneerimiskava vastab SanS § 21 esitatud nõuetele.

Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega. Saneerimiskavas on saneerimisabinõudena kasutatud rahaliste kohustuste

ajatamist,

maksetähtaegade

pikendamist

ning

kõrvalnõuete

tühistamist,

nõuete

ümberkujundamine on kohtu hinnangul antud juhul lubatud ja seda on tehtud lubatud viisil.

Kõrvalnõudeid (intress-viivis) vähendatakse 100% ulatuses. Kõik saneerimismenetlusse

kaasatud võlausaldajate põhiõuded tasutakse kolme aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise

kohtumääruse jõustumisest, selliselt, et väljamaksed võlausaldajatele tehakse iga aasta 15.

jaanuaril ja 15. juulil. Esimesed väljamaksed tehakse võlausaldajatele 15.01.2020 nende

kuude eest, mil saneerimiskava kinnitamine on jõustunud, proportsionaalselt kuue kuulise

perioodi eest tehtava väljamaksega. Ettevõtte suhtes lõppeb saneerimiskava täitmise tähtaeg

hiljemalt kolm aastat peale saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, st.

võlausaldajate lõpliku nõuete rahuldamise tähtpäeval.

Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg 2 nimetatud

põhimõttele ja seega ei ole võlausaldajate õigusi rikutud. Saneerimiskava ja üleskutse

edastati 24 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 231 853 häält. Saneerimiskava

vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 12 võlausaldaja häält, kelle häältega on esindatud

vähemalt 154 468 häält. Võlausaldajatest hääletas saneerimiskava kinnitamise 15

võlausaldajat, kelle häältega oli esindatud 176 651 häält. 9 võlausaldajat ei tagastanud

hääletamissedelit, seega loeti nemad hääletanuks saneerimiskava vastu. Seega oli

võlausaldajatest saneerimiskava kinnitamise poolt 176 651 häält ja vastu oli 55 202 häält.

Seega saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud SanS § 24 lg 3 nõudeid.

Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava on realistlik ja täitmine realiseeritav ning

saneerimiskava tuleb kinnitada.

SanS § 50 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja.

SanS § 50 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku

seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib

huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest

asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning

saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse

või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest. SanS § 50

lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.

SanS § 37 lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata

jäetakse,

toimetatakse

kätte

ettevõtjale

ja

kõigile

võlausaldajatele,

kelle

õigusi

saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe

täidetav.

Saneerimisnõustaja tasu

SanS § 18 lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma

ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste

hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel

saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. SanS § 18 lg 5 kohaselt SanS § 18 lg 3

nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

SanS § 18 lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub

kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest

kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline

kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul

ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5

või 6 alusel

Muhu Leib OÜ saneerimisnõustaja Martin Krupp on esitanud kohtule kinnitamiseks äriühingu

saneerimiskava. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja esitanud kohtule oma töö aruande ja

tasu taotluse. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustaja tasuks 7 272 eurot, millest

6000 eurot tuleb välja maksta kohtu deposiidist. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole esitanud

saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse osas vastuväiteid. Lisaks palub Muhul Leib OÜ

saneerimisnõustaja Martin Krupp määrata tasu järelevalve teostamise eest kalendrikuus 500

eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu,

keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud

suuruses, so. 7 272 eurot ning tasu järelevalve teostamise eest kalendrikuus 500 eurot, millele

lisandub käibemaks. Tasu suurus vastab justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1 § 4 ja

5 sätestatule. Tasu on võimalik kanda osaliselt ettevõtja poolt kohtu deposiidina ette makstud

vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. Põhjendatud on ka tasu

määramine saneerimisnõustajale saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest.

Menetluskulude jaotus

Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 ja 7 alusel

tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik