1-10-1886/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedV.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis x.x.2010a. kella x ajal x maakonnas x mnt x juures mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga tuvastati alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,17 mg/l, seega juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3¹ p 1.
Legislator headnote
AI generated1-10-1886/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: kella x ajal x maakonnas x mnt x juures mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga tuvastati alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,17 mg/l, seega juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3¹ p 1.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2010a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-1886 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi V.S süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses. Süüdistatav V.S
V.S; isikukood: xxx, xxxxxxxx Kaitsja Rünno Roosmaa Prokuröri abi Pille Juhkov RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 254; § 256¹ kohus : otsustas
Süüdi tunnistada V.S KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 36 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 360 krooni), s.o. 12 960 (kaksteist tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.02 –
12.02.2010a., s.o rahalise karistuse 6 päevamäära, (s.o 2160 krooni) seega kandmisele kuulub rahaline karistus 30 päevamäära s.o 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) krooni.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.S-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.
KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista V.S-ilt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni.
Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011
SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „V.S 1-10-1886, rahaline karistus“.
Menetluskulud tasuda päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele
10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „V.S, 1-10-1886, menetluskulud“.
Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
V.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis x.x.2010a. kella x ajal x maakonnas x mnt x juures mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis.
Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga tuvastati alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,17 mg/l, seega juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3¹ p 1.
Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU SEISUKOHT
Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. V.S on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. V.S on varem kriminaalkorras karistatud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades V.S-i poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et V.S on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et V.S-ile tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 36 päevamäära, s.o 12 960 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.
Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 360 krooni.
Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 360 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565
lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262 krooni ja 50 senti.
Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni.
Anu Tammeniit kohtunik