Legislator Case Law & Legislation
2-19-112453/10 AI generated

2-19-112453/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-19-112453/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

viivis punktis 2.1 väljamõistetud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks menetluskulu 550 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-19-112453/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: viivis punktis 2.1 väljamõistetud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks menetluskulu 550 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-19-112453

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2019. a, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-112453

Tsiviilasi

Martin Vatteri hagi Kristjan Pettai vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2248,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Martin Vatter (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja Ege Stiina Järvmägi (e-post:

egestiina@gmail.com)

Kostja Kristjan Pettai (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-

post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks:

2.1. võlgnevus 2052,08 eurot,

2.2. viivis 26.06.2019 seisuga 25,99 eurot,

2.3. viivis punktis 2.1 väljamõistetud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 27.06.2019 kuni nõude rahuldamiseni.

3. Jätta hagi viivise 5,94 euro nõudes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud Kristjan Pettai kanda.

5. Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks menetluskulu 550 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on Martin Vatteri (hageja) hagi Kristjan Pettai

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kohus teatab, et asja menetluse käigus on kohtukoosseis vahetunud ja asja arutab kohtunik

Heiki Kolki asemel kohtunik Andrus Miilaste.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (rendileandja) ja kostja (rentnik) XX.XX.XXXX

rendilepingu, mille esemeks oli sõiduauto registreerimisnumbriga XXX. Hageja palub kostjalt

välja mõista nimetatud lepingu rikkumisega tekitatud kahju 2052,08 eurot (sh

parandustöödele vajaminevad kulud summas 1782,24 eurot, tühja kütusepaagi täitmise kulud

summas 155,55 eurot, saamata jäänud renditasu summas 114,29 eurot), viivise hagi esitamise

kuupäeva seisuga summas 31,93 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kostja poolt nõude

rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus edastas hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse nõude kostjale e-postiga, ning kostja on 26.09.2019 dokumentide saamist e-

kirjaga kinnitanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole viivisenõude osas täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Kohus märgib esmalt, et hagiavalduses on ebaõigesti käsitletud kogu nõuet kahju hüvitamise

nõudena. Hagist nähtuvalt nõuab hageja kuni lepingu lõppemiseni tasumata jäänud renti,

seega saamata jäänud renditasu nõude puhul on tegemist lepingu täitmise, mitte kahju

hüvitamise nõudega. Tühja kütusepaagi täitmise kulude hüvitamise nõude puhul on tegemist

aga leppetrahvi nõudega. Eeltoodu ei mõjuta küll nende nõuete rahuldamist, kuid omab

tähtsust viivisenõude puhul.

Kuigi hageja ei ole seda hagiavalduses selgelt märkinud, võib asja materjalide põhjal aru

saada, et hageja on arvestanud viivist kogu nõudelt alates 17.04.2019, mille hageja on

lugenud lepingu lõppemise kuupäevaks, kuni hagi esitamiseni 26.06.2019 (2052,08 eurot x

8% aastas : 365 päeva x 71 päeva = 31,93 eurot).

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Eeltoodust arvestades leiab kohus, et hageja viivisenõue hagi esitamise aja seisuga on

täielikult põhjendatud üksnes saamata jäänud renditasu nõude puhul. Hagiavaldusest

nähtuvalt tuli iganädalane renditasu tasuda ettemaksuna ning seega oli renditasu nõue lepingu

lõppemise ajal sissenõutav. Kahju hüvitamise ning leppetrahvi nõuete (kokku 1937,79 eurot)

puhul saab lähtudes VÕS § 113 lg-st 2 viivise välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest 01.05.2019. Seega on viivisenõue hagi esitamise aja seisuga põhjendatud

25,99 euro ulatuses [(114,29 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 71 päeva) + (1937,79 eurot +

8% aastas : 365 päeva x 57 päeva )] ning jääb 5,94 euro (31,93 eurot - 25,99 eurot) ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hagi jäi rahuldamata vähem kui 1% ulatuses), on kohtu

hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud

hagiavalduse koostamise ja esitamisega seonduvalt 500 eurot. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud on põhjendatud 550 euro ulatuses – riigilõiv 250 eurot ning lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, 300 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik