2-19-112453/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Legislator summary
AI generatedviivis punktis 2.1 väljamõistetud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks menetluskulu 550 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-19-112453/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: viivis punktis 2.1 väljamõistetud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks menetluskulu 550 eurot.
Full text
Tsiviilasi nr 2-19-112453
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. november 2019. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-112453
Tsiviilasi
Martin Vatteri hagi Kristjan Pettai vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
2248,18 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Martin Vatter (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
Hageja lepinguline esindaja Ege Stiina Järvmägi (e-post:
egestiina@gmail.com)
Kostja Kristjan Pettai (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-
post: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks:
2.1. võlgnevus 2052,08 eurot,
2.2. viivis 26.06.2019 seisuga 25,99 eurot,
2.3. viivis punktis 2.1 väljamõistetud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses alates 27.06.2019 kuni nõude rahuldamiseni.
3. Jätta hagi viivise 5,94 euro nõudes rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud Kristjan Pettai kanda.
5. Välja mõista Kristjan Pettailt Martin Vatteri kasuks menetluskulu 550 eurot.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses
7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Toimetada otsus kätte pooltele.
Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul
oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse
riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §
142 lg-d 1 ja 2).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §
633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja kohtu põhjendused
Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on Martin Vatteri (hageja) hagi Kristjan Pettai
(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Kohus teatab, et asja menetluse käigus on kohtukoosseis vahetunud ja asja arutab kohtunik
Heiki Kolki asemel kohtunik Andrus Miilaste.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (rendileandja) ja kostja (rentnik) XX.XX.XXXX
rendilepingu, mille esemeks oli sõiduauto registreerimisnumbriga XXX. Hageja palub kostjalt
välja mõista nimetatud lepingu rikkumisega tekitatud kahju 2052,08 eurot (sh
parandustöödele vajaminevad kulud summas 1782,24 eurot, tühja kütusepaagi täitmise kulud
summas 155,55 eurot, saamata jäänud renditasu summas 114,29 eurot), viivise hagi esitamise
kuupäeva seisuga summas 31,93 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kostja poolt nõude
rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus edastas hagimaterjalid ja
kirjaliku vastuse nõude kostjale e-postiga, ning kostja on 26.09.2019 dokumentide saamist e-
kirjaga kinnitanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole viivisenõude osas täies ulatuses
õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei
ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab
hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist
rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
Kohus märgib esmalt, et hagiavalduses on ebaõigesti käsitletud kogu nõuet kahju hüvitamise
nõudena. Hagist nähtuvalt nõuab hageja kuni lepingu lõppemiseni tasumata jäänud renti,
seega saamata jäänud renditasu nõude puhul on tegemist lepingu täitmise, mitte kahju
hüvitamise nõudega. Tühja kütusepaagi täitmise kulude hüvitamise nõude puhul on tegemist
aga leppetrahvi nõudega. Eeltoodu ei mõjuta küll nende nõuete rahuldamist, kuid omab
tähtsust viivisenõude puhul.
Kuigi hageja ei ole seda hagiavalduses selgelt märkinud, võib asja materjalide põhjal aru
saada, et hageja on arvestanud viivist kogu nõudelt alates 17.04.2019, mille hageja on
lugenud lepingu lõppemise kuupäevaks, kuni hagi esitamiseni 26.06.2019 (2052,08 eurot x
8% aastas : 365 päeva x 71 päeva = 31,93 eurot).
VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise
kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu
rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse
võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või
esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
Eeltoodust arvestades leiab kohus, et hageja viivisenõue hagi esitamise aja seisuga on
täielikult põhjendatud üksnes saamata jäänud renditasu nõude puhul. Hagiavaldusest
nähtuvalt tuli iganädalane renditasu tasuda ettemaksuna ning seega oli renditasu nõue lepingu
lõppemise ajal sissenõutav. Kahju hüvitamise ning leppetrahvi nõuete (kokku 1937,79 eurot)
puhul saab lähtudes VÕS § 113 lg-st 2 viivise välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse
avalduse esitamisest 01.05.2019. Seega on viivisenõue hagi esitamise aja seisuga põhjendatud
25,99 euro ulatuses [(114,29 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 71 päeva) + (1937,79 eurot +
8% aastas : 365 päeva x 57 päeva )] ning jääb 5,94 euro (31,93 eurot - 25,99 eurot) ulatuses
rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hagi jäi rahuldamata vähem kui 1% ulatuses), on kohtu
hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda.
Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud
hagiavalduse koostamise ja esitamisega seonduvalt 500 eurot. Kohus leiab, et hageja
menetluskulud on põhjendatud 550 euro ulatuses – riigilõiv 250 eurot ning lepingulise
esindaja põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, 300 eurot.
Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude
tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik