2-18-10318/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

01.10.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10318

Tsiviilasi

Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Stabil Invest OÜ ja

J T vastu liisingulepingust ja käenduslepingust tuleneva

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

78 202,43, eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood

10925733), lepinguline esindaja Aivar Jurs (isikukood

37206086515)

Kostja I: Osaühing Stabil Invest (registrikood 11196816, E-

post: stabil.invest@gmail.com), Lepinguline esindaja:

Maksim Greinoman (isikukood 37911100299, E-post:

maksim@greinoman.com

Kostja II: J T (isikukood xxxx, Postiaadress: xxxx),

Lepinguline esindaja: Maksim Greinoman (isikukood

37911100299, E-post: maksim@greinoman.com);

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjatelt J T ja Osaühing Stabil Invest, hageja OÜ Citadele Leasing &

Factoring kasuks põhivõlgnevus 46 883,71 eurot (varade soetamisega seotud kahju

hüvitis 36 876,15 eurot, arvete võlgnevus 8407,56 eurot ja leppetrahvid 1600 eurot),

sissenõutavaks muutunud viivis 3 687,15 eurot ja kahjuhüvitis seoses varade otsimisega

ja hindamisega 690 eurot;

3. Jätta hagi rahuldamata kuriteoteate esitamisest tuleneva kulu, 200 eurot osas.

2-18-10318

(13) 2

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt J T ja Osaühing Stabil Invest hageja OÜ Citadele Leasing

& Factoring kasuks menetluskuludena 1200 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt kostjatelt J T ja Osaühing Stabil Invest hageja OÜ Citadele Leasing

& Factoring kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja:

• varade soetamisega seotud kahju hüvitis 36876,15 eurot (s.o 30721,81 jääkmaksumused

kokku + jääkide käibemaks kokku 6154,34);

• arvete võlgnevused summaga 8407,56 eurot;

• leppetrahv 1600 eurot;

• varade otsimisega, hindamisega ja kuriteo teate esitamisega seotud kahju hüvitis summaga

970 eurot.

• Viivis 30348,72 eurot;

• menetluskulu 1200 eurot (riigilõiv), koos VÕS 113 lg 1 järgsete viivistega.

2. Hagiavalduse kohaselt hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring ja kostja Stabil Invest OÜ vahel

on sõlmitud liisingulepingud XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX

kostjale I kohvimasinate omandamiseks. Liisingu tagastamiseks ja põhiosa jäägi kujunemise

jälgimiseks koostati liisinguvõtjale maksegraafik. Hageja sõlmis lepingute tagamiseks

käenduslepingud J Tga.

3. Kuna kostja I jättis liisingulepingutest tulenevad kohustused kohaselt täitmata, siis võlgnevusest

tingituna saatis hageja kostjatele 12.12.2016 hoiatused liisingulepingu ülesütlemise kohta

postiga ja e-postiga ja kohustas varad kuni võla tasumiseni hoiule andma. Kostjad võlga ei

tasunud ja varasid hoiule ei andnud. Hageja selgitab, et eelnevalt on hageja kostjat hoiatanud ka

17.10.2016 e-kirjas, et hagejal on õigus liisingulepingud üles öelda, kui kostja võlga ei tasu.

Võlasumma hoiatuses koos viivistega oli 2802.56 eurot. Kostja I tasuski peale seda 19.10.2016

täpselt 2802,56 eurot. 31.10.2016 tuli graafikute järgi tasuda uued liisingumaksed.

2-18-10318

(13) 3

4. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud ega andnud ka liisinguvarasid hoiule, ütles hageja

liisingulepingud 06.01.2017 erakorraliselt üldtingimuste punkt 7.6 alusel üles ja saatis

liisingulepingu ülesütlemise avalduse liisinguvõtjale ja käendajale nii postiga kui e-postiga.

Ülesütlemise avalduse edastati kostjatele e-postiga nende kostjate lepingu järgsele aadressile

06.01.2017. See e-maili aadress on B-kaardil liisinguvõtja ametlik e-maili aadress. Hageja soovib

e-kirjavahetusetega tõendada, et kostjad esiteks kasutasid lepingujärgset e-posti aadressi: xxxx,

millisele on edastatud muu hulgas ka hoiatus ja lepingute ülesütlemise avaldus. Kui kostjad ei

oleks ülesütlemise avaldust e-postiga kätte saanud, siis ei oleks pooled pidanud ka pidama sellise

sisuga kirja vahetust peale ülesütlemist ja see oleks arusaamatu.

5. Kostjate vastuväide selles osas, et hageja ei ole enne ülesütlemist andnud mõistlikku täiendavat

tähtaega on hsgejale arusaamatu. Lepingu üldtingimuste punkti 9.6 ja 9.6.2 järgi on liisinguandjal

õigus isegi ilma ette hoiatamata liisinguleping üle öelda, kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt

ühe kuumaksega tasumisega kas tervikuna või osaliselt ja ei ole kustutanud kogu võlgnevust

kahe nädala jooksul selle tasumise tähtpäevast arvates. Mingit eraldi hoiatuskirja ei olnud

liisinguvõtjale isegi vaja saata. Lepingu järgi on liisinguvõtjale liisingulepingu ülesütlemise

vältimiseks juba lepinguga ette antud täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja

ülesütlemise vältimiseks. Kui see tähtaeg möödub, on juba tegemist olulise lepingurikkumisega

ja tekib alus koheselt liisinguleping üles öelda.

6. Ülesütlemise avalduses esitas hageja liisingulepingute üldtingimuste punkti 7.3 alusel

leppetrahvi nõude igasse lepingusse 200 eurot; kokku 1600 eurot (8 x 200).

7. Liisingulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu liisingu jääkmaksumus. Kuna

varasid ei tagastatud, siis ei saanud hageja kohaldada VÕS § 367 lg-t 3 ja lugeda varade

turuväärtusega kaetuks jääksmaksumust.

8. Võlgnevused liisingulepingute ülesütlemise päeval olid järgnevad:

9. Kuna liisinguvõtja varasid ei tagastanud ega tasunud ka võlgnevusi ega ostnud varasid ka välja,

siis tegi hageja varade otsimise ja tagastamise lõpuks ülesandeks inkassofirmale. Inkassofirmal

õnnestus tuvastada kolme liisingulepingu järgse kohvimasina asukoht ja nende suhtes sõlmiti

vara reaalse kasutajaga ka vastutavale hoiule võtmise leping.

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin La

Cimbali

3 tk

1 tk

1 tk

1 tk

1 tk

1 tk

1 tk

3 tk

JER12-3445 JER14-6268 JER14-6342 JER14-6343 JER14-6381 JER14-6431

JER14-6493

JER15-7702

2046,08

4308,50

5898,69

5511,44

6058,51

6058,51

6217,00

12957,10 liisingu jääkmaksumus graafikus

409,94

863,23

1181,68

1104,10

1213,70

1213,70

1245,45

2595,39 jäägi käibemaks

2500,83

893,22

760,77

710,82

760,77

760,77

760,77

1259,61 maksmata arved

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00 leppetrahv

5156,85

6264,95

8041,14

7526,36

8232,98

8232,98

8423,22

17012,10 06.01.2017 ülesütlemine

2-18-10318

(13) 4

10. 11. Varade leidmise ja vastutavale hoiule organiseerimise järel lõpetati nende varade suhtes tagastus

ja Credit Expert OÜ esitas hagejale lõpparved iga leitud vara lepingu kohta 240 eurot. Kokku

720 eurot, millest käibemaksuta osa 600 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja

VÕS § 115 lg 1 alusel. (inkassoarved hagi lisades nr 34, 35 ja 36)

12. Selle vara osas, mille asukoht tuvastati Xxxx (hoiuleping liisinguvara nr XXXX suhtes) esitati

ka lisa kuluarve summas 96 eurot (vastav arve hagi lisas nr 37), millest käibemaksuta osa

summas 80 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

13. Leitud varadele määras Xxxx OÜ turuväärtuseks 4000 eurot (tk) + käibemaks (hindamisakt hagi

lisas nr 38). Hindamise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 108 eurot (vastav arve hagi

lisas nr 39), millest käibemaksuta osa summas 90 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367

lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

14. Peale turuväärtuse määramist tegi hageja müügipakkumised isikutele, kes neid varasid reaalselt

kasutasid ja kasutajad oli nõus ka varad turuväärtusega ostma.

(Müügiarved hagi lisades nr 40, 41 ja 42)

15. 10.05.2017 esitas inkassofirma kuriteoteate varade omastamise tunnustel, sest tuvastati, et

vähemalt ühe vara on kostja II hageja teadmata juba müünud (lepingu nr xxxx), millega tekitas

hagejale kahju summas 12240 eurot. Tegemist on vara heauskse omandamisega ostja poolt, sest

ostja ei teadnud, et müüdav vara ei kuulu kostjale I ja seda vara ostjalt enam välja nõuda ei saa.

Selle alusel esitati ka avaldus politseile. Kuriteoteate koostamise eest esitas Credit Expert OÜ

hagejale arve summaga 240 eurot, millest käibemaksuta osa summas 200 eurot kuulub hagejale

hüvitamisele. Ülejäänud varade osas, mis on tänaseni tagastamata ja mille asukohta kostja II

tänaseni ei avalda, on hagejal alus arvata, et need on samuti kostja II poolt müüdud kolmandatele

heausksetele omanikele. Kostjad ei ole tänaseni varasid tagastanud ning ei ole teada, kus ja kelle

käes need asuvad ja millisel õiguslikul alusel. Hageja hinnangul saab antud juhul kohaldada VÕS

§ 366 koostoimes VÕS §-ga 132 ja lugeda, et liisinguese on hävinud ehk neid ei saa enam tagasi.

Sellest lähtuvalt kohustuvad kostjad hüvitama vara soetamisega seotud kahju (tasumata

jääkmaksumuse) täies ulatuses, sest vara tagastamise võimatuse tõttu ei saa kohaldada VÕS §

367 lg-t 3.

16. Kuna kostjad ei tasunud tagastamata jäänud varade lepingute võlgnevusi, siis tuleb hageja

hinnangul kostjat mõista selliselt, et ta on soovinud varad ennetähtaegselt omandada, kuid

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

1 tk

1 tk

1 tk

JER14-6381

JER14-6431

JER14-6493

kohvimasin

s/n 1454062

17.02.2017 sõlmitud hoiule andmise leping

kohvimasin

s/n 1454065

21.02.2017 sõlmitud hoiule andmise leping

kohvimasin

s/n 1449687

1.03.2017 sõlmitud hoiule andmise leping

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

1 tk

1 tk

1 tk

JER14-6381

JER14-6431

JER14-6493

6058,51

6058,51

6217,00 jääkmaksumus

4000,00

4000,00

4000,00 müügihind

2058,51

2058,51

2217,00 jääkmaksumus

2-18-10318

(13) 5

jätnud väljaostu summad tasumata. Sellest tulenevalt lisandub neile lepingutele, kus varad jäid

tagastamata, ülesütlemise päeva järgsele jääkmaksumusele ka käibemaks (Tallinna

Ringkonnakohtu lahend nr 2-16-16962). Neis lepingutes, kus varad saadi tagasi, jäägi käibemaks

annulleeriti.

17. Müügihindadega vähendati vastavates lepingutes jääkmaksumust.

18. Peale müüke on lepingute võlad järgmised:

19. Viivise määr liisingulepingute üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt on 0,15% päevas.

20. Selguse huvides arvestab hageja viivist ühe arvutusena alates liisingulepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani jääkmaksumuselt, mis jäi järgi peale

müüki.

21. Kõik jääkmaksumused kokku 37055,83 eurot. Periood: 07.01.2017 kuni 06.07.2018 37055,83 x

0,15% x 546 päeva. Sissenõutav viivis hagi esitamise päeva seisuga on 30348,72 eurot.

Kostja seisukohad

22. Kostjad ei eita lepingute sõlmimist hagejaga, kuid ei nõustu hagiga.

23. Kostjate väitel ei ole nad liisinglepingute ülesütlemise avaldusi ega hoiatusi kätte saanud, mistõttu

on liisinglepingud kehtivad.

24. Kostjad leiavad, et hageja antud tähtaeg paar nädalat esemete tagastamiseks ei olnud mõistlik,

sest osad liisinguesemed asuvad välismaal. Seetõttu puudus hagejal kostjate meelest õigus

liisingulepingute ülesütlemiseks. Hageja oli liisinglepingute sõlmimise ajal teadlik liisitavate

esemete asukohtadest ning asjaolust, et kostja I vahendab esemeid kolmandatele isikutele allrendi

lepingute alusel.

25. Kostjad on seisukohal, et kuna hageja seob viivise arvestuse lepingute ülesütlemisega ning

lepingud on kehtivad, siis ei saa hageja nõuda viivise tasumist. Kostjate hinnangul ei saa viivise

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin

La Cimbali

kohvimasin La

Cimbali

3 tk

1 tk

1 tk

1 tk

1 tk

1 tk

1 tk

3 tk

JER12-3445 JER14-6268 JER14-6342 JER14-6343 JER14-6381 JER14-6431

JER14-6493

JER15-7702

2046,08

4308,50

5898,69

5511,44

6058,51

6058,51

6217,00

12957,10 liisingu jääkmaksumus graafikus

409,94

863,23

1181,68

1104,10

2595,39 jäägi käibemaks

2500,83

893,22

760,77

710,82

760,77

760,77

760,77

1259,61 maksmata arved

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00 leppetrahv

5156,85

6264,95

8041,14

7526,36

7019,28

7019,28

7177,77

17012,10 06.01.2017 ülesütlemine

4000,00

4000,00

4000,00

müük

VÕLAD PEALE MÜÜKI

JER12-3445 JER14-6268 JER14-6342 JER14-6343 JER14-6381 JER14-6431

JER14-6493

JER15-7702

2046,08

4308,50

5898,69

5511,44

2058,51

2058,51

2217,00

12957,10 liisingu jääkmaksumus graafikus

409,94

863,23

1181,68

1104,10

2595,39 jäägi käibemaks

2500,83

893,22

760,77

710,82

760,77

760,77

760,77

1259,61 maksmata arved

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00

200,00 leppetrahv

5156,85

6264,95

8041,14

7526,36

3019,28

3019,28

3177,77

17012,10

2-18-10318

(13) 6

arvestamisel lähtuda iga üksiku makse tähtajast, sest sellist nõuet hageja ei esitanud ning poolte

vahel ei ole allkirjastatud maksegraafikuid. Alternatiivselt paluvad kostjad viivise vähendamist

VÕS § 113 lg 2, § 162 alusel kohtu poolt õigeks peetava ulatuseni.

26. Hageja leppetrahvi nõue on kostjate hinnangul tervikuna põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud leppetrahvi nõuete materiaalõiguslikku alust ega leppetrahvinõuete õigeaegset

esitamist.

27. Kostjad vaidlustavad liisinguesemete jääkmaksumuse arvestuse. Vara vastutavale hoiule võtmise

aktides on soovituslik ostuhind „täpsustamata“ (p 3) ja seisukorda ei ole kirjeldatud. Hageja väitel

asus üks kohvimasin Xxxx, xxxx. Credit Expert OÜ Eesti äriühinguna ei ole nõudnud hagejalt

oma töötaja sõidukulu xxxx ja tagasi. Seega on kostjatele ilmne, et tegelikult Credit Expert OÜ

hindamist teostanud ei ole. Kostjad oletavad, et hindamine on teostatud asja nägemata ehk

tegemist on fiktiivse dokumendiga. Toodud põhjustel on kostjate meelest ka teised Credit Expert

Oü hindamised ebausaldusväärsed. Kostjad on seisukohal, et hageja on müünud liisingesemed

oluliselt alla turuhinna, mistõttu on alusetu liisinglepingute jäägi ning müügihinna vahe nõue

kostjate vastu. Arvestades et, liisingesemete alghind väljalaske aastal oli 9900 eurot (ilma

käibemaksuta), siis nende hindamine 4000 eurole (ilma käibemaksuta) vaid kolm aastat hiljem ei

ole põhjendatud. Kuivõrd hageja on rikkunud oma kohustusi liisingesemete müügiga alla nende

turuhinna, siis tuleb hageja nõue liisinglepingute jäägi ning müügihinna vahe hüvitamiseks

kostjate poolt jätta rahuldamata.

28. Kostjate hinnangul on alusetu hageja nõue kuriteokaebuse esitamise õigusabikulu eest..

29. Kostjad leiavad, et käenduslepingud on heade kommetega vastuolus tulenevalt tühised. Kostja II

sõlmis käenduslepingud tingituna sõltuvussuhtest kostjaga I. Käenduslepingud võivad olla

vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu, arvestades, et

kostja II ei saanud tasu juhatuse liikmeks olemise eest ja temal puudub Eestis kinnisvara.

Kohtu põhjendused

30. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

31. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles,

et:

32. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 08.03.2012 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale

esemete (La Cimbali kohviaparaadid, 3tk) omandamiseks (tl 9);

a. liisingu tagasimaksete algjäägiga 31950 eurot;

b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti

üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast 01.04.2012 ja liisinguleping lõppes

liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.03.2017;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 694,68 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

55380 eurot.

33. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 22.07.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme

(La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (Tl 11 pöördel);

a. liisingu tagasimaksete algjäägiga 9600 eurot;

2-18-10318

(13) 7

b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti

üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast 01.08.2014 ja liisinguleping lõppes

liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.07.2018;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 248,12 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

18720 eurot.

34. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 19.08.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme

(La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 14);

a. liisingu tagasimaksete algjäägiga 9600 eurot;

b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti

üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.09.2014 ja liisinguleping lõppes

liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.08.2019;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

15444 eurot.

35. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 19.08.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme

(La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 16);

a. tagasimaksete algjääk 9250 eurot;

b. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood liisinguobjekti

üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.09.2014 ja liisinguleping lõppes

liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.08.2019;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 197,45 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

14430 eurot.

36. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 02.09.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme

(La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 19);

a. tagasimaksete algjääk 9900 eurot;

b. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood

liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.10.2014 ja

liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 30.09.2019;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

15444 eurot.

37. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 19.09.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme

(La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 21 pöördel);

a. liisingu tagasimaksete algjääk oli 9900 eurot;

2-18-10318

(13) 8

b. liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood

liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.10.2014 ja

liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 30.09.2019;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

15444 eurot.

38. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 09.10.2014 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale eseme

(La Cimbali kohviaparaat) omandamiseks (tl 24);

a. liisingu tagasimaksete algjääk oli 9900 eurot;

b. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood

liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.11.2014 ja

liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.10.2019;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 211,33 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

15444 eurot;

39. Hageja ja Stabil Invest OÜ vahel on 24.08.2015 sõlmitud liisinguleping nr XXXX kostjale

esemete (La Cimbali kohviaparaadid, 3tk) omandamiseks (tl 28);

a. liisingu tagasimaksete algjääk oli 16660 eurot;

b. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi ÜT) punkti 1.4 kohaselt algas liisinguperiood

liisinguobjekti üleandmise kuule järgneva kuu esimest päevast e. 01.09.2015 ja

liisinguleping lõppes liisingulepingu PT punkti 4.1 järgi 31.08.2020;

c. Liisingulepingu PT punkt 4.3 ja ÜT punkt 1.2 ja 6.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisingumakseid igakuiselt, graafiku alusel, jooksva kuu viimaseks päevaks;

d. Igakuise liisingumakse suurus oli 349,89 eurot (lepingu PT punkt 4.3), millele lisandus

käibemaks;

e. kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti J Tga käendusleping vastutuse maksimummääraga

25989,60 eurot;

40. Hageja ja kostja I sõlmitud lepingud vastavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestatud

liisingulepingu tunnustele. Hageja ja kostja II sõlmitud lepingud vastavad võlaõigusseaduse

(VÕS) § 142 sätestatud käenduslepingu tunnustele.

Käenduslepingutest

41. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda

isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145

lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 teise lause järgi vastutab

käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest.

2-18-10318

(13) 9

42. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja II on sõlminud vaidlusaluste liisingulepingute

tagamiseks käenduslepingud. Seega vastutab kostja II hageja ees kostja I kohustuste täitmise eest

solidaarselt kostjaga I.

43. Kohus ei nõustu kostja II väitega, et käenduslepingud on sõlmitud vastuolus heade kommetega

tulenevalt kostja II sõltuvussuhtest kostjaga I. Kostja II oli käenduslepingute sõlmimise ajal kostja

I ainuosanik ja juhatuse liige ning toimis oma majandus- või kutsetegevuse huvides. Seetõttu ei

saanud kostja II sõlmida käenduslepinguid sõltuvussuhte tulemusena. Riigikohus on kohtuasjas

nr 3-2-1-89-08 otsuse punktis 11 selgitanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib

äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks

majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks

või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Seega kostja II väited käenduslepingute heade

kommetega vastuolust ja seetõttu tühisusest on alusetud.

Liisingulepingust tuleneva kohustuse täitmisest

44. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt

määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja

kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

45. Pooltel puudub vaidlus, et kostja I tasus peale hageja 17.10.2016 kostjale esitatud hoiatust

19.10.2016 võlgnevuse 2802,56 eurot. Hageja väitel ei ole kostja peale nimetatud kuupäeva

hagejale liisingumakseid tasunud. Kohus on kostjatele selgitanud, et liisingumaksete tasumata

jätmine on negatiivne asjaolu, mille vaidlustamisel on tõendamiskoormus vastavalt TsMS § 230

lg 1 kostjatel. Kuna kostjad ei ole tõendanud liisingumaksete kohast tasumist peale 19.10.2016,

siis on tõendatud, et kostja oli liisingulepingute ülesütlemisel lepingust tulenevate kohustuste

täitmisel võlgnevuses 8407,56 eurot. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, kas maksegraafikud

olid poolte allkirjastatud ja kas kostjale on edastatud tasumise arved, sest igas liisingulepingus on

igakuine makse suurus kokku lepitud. Näiteks lepingu XXXX punktis 4.3 on pooled kokku

leppinud, et igakuise liisingumakse suuruseks on 694,69 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 9).

Lepingutest tulenevalt pidid kostjad olema täpselt teadlikud kohustuslike maksete suurusest.

Kuna allkirjastatud maksegraafiku või arvete kostjale I esitamata jätmine ei saanud mõjutada

kostja I kohustust täita lepingust tulenevaid kohustusi, jätab kohus vastavad vastuväited

tähelepanuta.

46. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 142 lg 1 alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja liisingulepingutest tulenevad maksete võlgnevuse 8407,56 eurot (arvete

võlgnevused).

Liisingulepingute ülesütlemisest

47. VÕS § 196 lg 2 sätestab erakorralise lepingu ülesütlemise kohta järgmist: „ Kui mõjuv põhjus

seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast

kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja

määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.“

Kohus tuvastab, et vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 9.6 on liisinguandjal õigus

ilma ette hoiatamata leping üles öelda kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingu

kuumakse tasumisega tervikuna või osaliselt ja ei ole kustutanud kogu võlgnevust kahe nädala

jooksul selle tasumise tähtpäevast arvates (tl 9 pöördel, sama tingimus kõigi lepingute puhul).

48. Kohus tuvastab, et 12.12.2016 on hageja edastanud kostja e-posti aadressil xxxx hoiatuse

lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks (tl 31). Võlgnevuse tasumiseks antud tähtaeg 14 päeva

2-18-10318

(13) 10

on kohtu hinnangul igakuise rahalise kohustuse täitmiseks mõistlik. Eelnevalt tuvastas kohus, et

alates 19.10.2016, ei ole kostja teinud hagejale ühtegi makset. Eelnevast tulenevalt loeb kohus

tuvastatuks, et 6.01.2017 seisuga olid täidetud seadusest ja liisingulepingust tulenevad eeldused

liisingulepingute erakorraliseks ülesütlemiseks.

49. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kostjatele ei antud mõistlikku täiendavat aega lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks, st asjade hoiule andmiseks ja võlgnevuse tasumiseks.

50. VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme

liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta

kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Sättest ei tulene

liisinguandjale kohustust arvestada liisinguvõtja kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega.

Liisingueseme tagastamise võimalikkuse riisikot lepingu lõppedes kannab liisinguvõtja. Kui

liisinguvõtja ei tagasta liisingueset lepingu lõppedes, siis tuleb liisinguvõtja tegevust mõista

selliselt, et ta on kasutanud liisingueseme omandamise õigust. Eelnevat silmas pidades ei oma

asjas tähtsust, kas kostja andis liisinguesemed omakorda allüürile kolmandatele isikutele. Ainult

kostja I sai vastutada enda ja hageja vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise

eest.

51. Kostjad ei ole vastuses selgitanud, miks tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (kokku 12.12.2016-

6.01.2017) ei ole mõistlik. Kostjal I oli lepingust tulenev kohustus tasuda liisingumakseis kindlal

perioodil ja kindlas suuruses ega saanud seetõttu olla temale üllatuseks. Raha tasumise kohustuse

rikkumisel on kaks nädalat kindlasti mõistlik kohustuse täitmise tähtaeg.

52. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 järgi kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks

kättesaamisega. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse,

milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel

esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal,

mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool

tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS

§ 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks ja reguleerib tahteavalduse kättetoimetamisega seotud riski

üldnormiga võrreldes erinevalt (RKTKo 04.14.2017, nr 3-2-1-53-17, p 13). Õiguskirjanduses on

selgitatud, et TsÜS § 70 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui teatega teise poole rikkumise kohta on

edastatud ühtlasi tahteavaldus ka selle rikkumise tõttu vastava õiguskaitsevahendi kasutamisest,

tuleks § 70 kohaldada ka selle tahteavalduse suhtes. (TsÜS. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn,

Juura, 2010. lk 232)

53. 06.01.17 teates on hageja tuginenud kostja 1 lepingu rikkumisele ning esitanud

ülesütlemisavalduse. Hageja esitatud teate kättetoimetamisele kohaldub TsÜS § 70, mille järgi

tuli hagejal esile tuua ja tõendada, et ta on valinud teate edastamiseks mõistliku viisi. Kohus

leiab, et hageja on vastav asjaolu menetluse esile toonud. Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled

kasutasid suhtlemiseks e-posti ning kostja 1 kasutas seejuures korduvalt e-postiaadressi xxxx.

6.01.2017 dateeritud liisingulepingute ülesütlemise avaldusel on märgitud e-posti adressaadiks

xxxx (tl 33 pöördel). Äriregistrisse on kostja I sidevahendina märgitud xxxx. 1.02.2017 on hageja

edastanud xxxx e-kirja, mille pealkiri on „lõpetatud lepingud“ ja milles antakse kostjatele tähtaeg

kogu võla tasumiseks hiljemalt 15.02.2017 (tl 98 pöördel). Kostjad edastasid 20.02.2017 xxxx

e-posti aadressilt hagejale e-kirja, milles lubatakse tasuda kogu võlgnevus ning palutakse

koostada iga lepingu puhul müügileping (tl 99). Et hageja on valinud teate edastamiseks

mõistliku viisi, tuleb lugeda, et kostja 1 on teate kätte saanud. Hageja ei pea TsÜS § 70 järgi

tõendama teate tegelikku kättesaamist, kuivõrd teate kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi

kostja 1. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates, tuvastab kohus, et hageja ütles

liisingulepingud erakorraliselt üles 6.01.2017, edastades vastavasisulise teate kostjatele.

2-18-10318

(13) 11

Seejuures kostja I müügilepingute koostamise palve viitab kohtu hinnangul sellele, et kostjad

olid teadlikud liisingulepingute erakorralisest lõppemisest. Seetõttu ei ole kohtule usutavad

kostjate väited, et nad ei olnud teadlikud 6.01.2017 liisingulepingute ülesütlemisest.

Varade jääkmaksumuste hüvitamisest

54. VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb

pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle

liisinguandjale tagastamise hetkel.

55. Hageja palub kostjalt välja mõista varade jääkmaksumused 36876,15 eurot (s.o 30721,81

jääkmaksumused kokku + jääkide käibemaks kokku 6154,34);

56. Hageja on liisinguesemete jääkmaksumused jaanuari 2017 seisuga välja toodud tabelis. Näiteks

liisingulepingu XXXX maksegraafiku kohaselt oli jääkmaksumuseks jaanuaris 2017 12957,10

eurot (tl 28), mis vastab hagiavalduses toodud tabeli andmetele (tl 6). Hageja on lepingute XXXX,

XXXX ja XXXX peale varade müüki (iga eseme eest 4000) jääkmaksumustena arvestanud 0

eurot. Maksegraafiku järgi oleks jääkmaksumusteks olnud vastavalt 2058,51 eurot, 2058,51 eurot

ja 2217 eurot. Seega on hageja arvestanud nimetatud lepingutest tulenevat jääki kostjale iga eseme

kohta üle 2000 euro soodsamalt. Xxxx OÜ hindamisakti kohaselt on nimetatud liisinguesemete

turuväärtuseks 4000 eurot (tl38). Arvestades, et masinate maksumus uuena oli 2014 aastal 9900

eurot, siis 2017 aastal on masinate turuväärtus 4000 eurot usutav. Kostjate arvamus, et masinate

turuväärtus võiks olla peale aastaid kasutamist sama, mis uuena ostes ei saa olla õige ning on ka

täielikult tõendamata. Kohus tuvastab, et lepingute XXXX, XXXX ja XXXX liisinguesemete

turuväärtus oli lepingute lõppedes kokku 16 000 eurot (tasutud hagejale kolmandate isikute

poolt). Eelnevast tulenevalt kuulub liisinguesemete jääkmaksumus 36876,15 eurot kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 alusel väljamõistmisele.

57. Kostja väitel ei saa hageja nõuda käibemaksu hüvitamist. Riigikohus on käibemaksu kohta

selgitanud, et VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutatavate summade arvestused peavad põhinema sarnastel

alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. a

otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 ja 3-2-1-124-08, vastavalt p 22 ja 20). Hageja esitatud

maksegraafikutest ja ostuarvetest (hagi lisad) nähtub, et hageja arvestas liisingueseme soetamise

maksumust koos käibemaksuga. Samal alusel saab hageja nõuda jääkmaksumuse hüvitamist

kostjalt koos käibemaksuga.

leppetrahvist;

58. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus tuvastab, et

pooled on liisingulepingute p 7.3 kokku leppinud järgmises: „Liisingulepingu ülesütlemisel

liisinguvõtja poolse lepingu tingimuse rikkumise tõttu, kohustub liisinguvõtja maksma

liisinguandjale leppetrahvi 200 eurot. Leppetrahvi maksmine ei vabasta muudest lepingulistest

kohustustest“ (näiteks tl 17). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ütles kostja

lepingutingimuste rikkumise tõttu kõik 8 liisingulepingut ülesse. Seega kuulub leppetrahv

summaga 1600 eurot kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.

2-18-10318

(13) 12

Inkassoteenuse osutamisest

59. Kostja ei ole nõus, et hageja on asjade hoiule võtmise andnud inkassofirma korraldada. VÕS §

367 lg 1 annab avatud loetelu kulude kohta, mis kuuluvad liisinguandjale hüvitamisele ning lg 4

kohustab liisinguvõtjat hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud

juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seega hüvitatavate kulude

nimekirja võib kuuluda ka inkassofirma teenuse kasutamise kulu, arvestades, et hageja

igapäevategevuse alla ei kuulu liisinguesemete otsimine, hoiustamine ega müümine.

60. Kuna kostja I liisinguesemeid vabatahtlikult ei tagastanud, siis oli hageja õigustatud kasutama

inkassoteenust. Kohus tuvastab, et Credit Expert OÜ on esitanud 3 leitud eseme eest hagejale

arve, ilma käibemaksuta kokku 690 eurot (tl 36-37 pöördel). Nimetatud summa kuulub VÕS §

367 lg 1 ja 4 alusel kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.

61. Credit Expert OÜ on esitanud liisingulepingu XXXX tagastamise eest 2 arvet (200+80 eurot, ilma

käibemaksuta). Teise arve selgitus viitab selgelt erakorralisele kulule seoses Helsingis asuva vara

tagastamisega (tl 37 pöördel). Seega ei ole leidnud kinnitus kostjate oletus, et Credit Expert OÜ

ei ole liisingueset Helsingis hindamas käinud.

62. Kohus jätab hagi rahuldamata kuriteoteate esitamisest tuleneva kulu 200 eurot osas, sest see ei

ole kantud seoses liisinguesemega VÕS § 367 lg 1 ja lg 4 mõttes, vaid seoses kuriteo teate

esitamisega (KrMS § 189 lg 1).

Viivisest

63. Kohus tuvastab, et pooled on viivisemääraks kokku leppindu 0,15% päevas kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni. Hageja nõuab viivist alates 6.01.2017 kokku 30348,72 eurot. Viivis kuulub

kostjatelt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel väljamõistmisele. Kostjad paluvad

viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kohus leiab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingute puhul ei ole 54,75% viivis aastas tavapäratult suur. Kostja I oli makse viivituses juba

enne lepingute ülesütlemist ning hageja ei ole nõudnud viivist etteulatuvalt (mis otsuse tegemise

aja seisuga oleks põhinõude (46 883,71 eurot) suuruses. Kuna hageja on viivist nõudnud lubatust

oluliselt väiksemas ulatuses, siis kohtu hinnangul ei kuulu viivis kostjate taotlusel vähendamisele.

Kostja esile toodud asjaolud ei tingi kohtu arvates viivise vähendamist. Kostja viitas, et hageja

käitus viivist nõudes vastuoluliselt. Kostja vastuväide on põhjendamatu, sest alternatiivsete

põhinõude ja viivise arvestuste esitamine ei ole vastuoluline käitumine. Kostja viitas, et hageja ei

ole teavitanud kostjat Osaühing Stabil Invest lepingute ülesütlemisest. Eelnevalt tuvastas kohus,

et kostja 1 on lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Kostja esile toodud asjaolud, et hageja ei

esitanud arveid ega viivisenõuet kohtueelse pretensioonina, ei tingi viivise vähendamist. Kostja

ei ole selgitanud, kuidas oleks konkreetse viivisenõude esitamine pretensioonina mõjutanud tema

käitumist ega väitnud, et kui selline nõue oleks talle esitatud, oleks ta põhinõude ja viivise kohe

tasunud. Hageja on esitanud kostjale selge tasunõude ning viidanud lepingu ülesütlemise

avalduses, et võlasummale lisanduvad edaspidi „kõrvalkulud ja kahjunõuded“ (vt nt tl 34).

64. Kostja väitel ei saa lähtuda viivise arvestamisest lähtudes iga üksiku makse tähtajast, sest sellist

nõuet hageja ei esitanud ning poolte vahel ei ole allkirjastatud maksegraafikuid. Kohus märgib,

et maksegraafikute iga lehe allkirjastamata jätmine ei tähenda, et graafikud ei olnud lepingu osaks.

TsÜS § 78 lg 1 kirjaliku vormi nõudest ei tulene, et lepingupooled peaksid allkirjastama iga

lehekülje. Kostjad aga ei ole ise selgitanud, mis tähendus oli lisatud graafikutel, miks kostja neid

algselt järgis ega seda, kas kostjate arvates üldse maksegraafiku puudus või oli teistsugune.

Kostjad on üksnes esitanud üldise väite, et graafikud olid allkirjastamata. Selline väide on

paljasõnaline, mistõttu tuvastab kohus, et lepingutele lisatud maksegraafikud olid siiski lepingu

2-18-10318

(13) 13

osaks ning nende alusel saab esitada kostjale 1 viivisenõude. Kostja viidatud Riigikohtu seisukoht

kohtuasjas nr 3-2-1-5-08 puudutas olukorda, kus lepingupooled olid kokku leppinud, et

viivisenõude aluseks on arve esitamine. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kasutusrendilepingute

üldtingimuste p 7.1 ei sätesta, et viivisenõude aluseks on arve esitamine.

Menetluskulust.

65. Kuna kohus rahuldas hagi peaaegu täies ulatuses, siis jääb hageja menetluskulu 1200 eurot

(riigilõiv) TsMS § 163 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin

Kohtunik

3-2-1-5-08