3-19-226/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-226

Haldusasi

CAPELLA

CONSULTING

OSAÜHING

kaebus

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu tegevusele

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

—

CAPELLA

CONSULTING

OSAÜHING,

lepinguline esindaja Allan Viirmaa

Vastustaja — Audiitorkogu, seaduslik esindaja Siim Tammer

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Piirata kaeabaja õigust tutvuda vastustaja poolt 03.06.2019 kohtule esitatud AJN

06.11.2018 koosoleku protokolli originaalprotokolliga.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 02.12.2019, mis on puhkepäevale

langeva menetlustähtaja järgne esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CAPELLA CONSULTING OSAÜHING (edaspidi Capella) esitas 05.02.2019 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) otsuste tühistamiseks ja

õigusvastasuse tuvastamiseks ning AJN kohustamiseks. Kaebusest nähtus järgnev:

1.1. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) saatis Capellale 28.11.2018 teate erakorralise

kvaliteedikontrolli alustamise kohta. Teates märkis AJN, et otsustas 06.11.2018 koosolekul

alustada Capella suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli. Teates sisaldus ka informatsioon

kontrollitava perioodi (01.01.2015 - 30.06.2018), kontrolli läbiviimise perioodi (06.11.2018 –

3-19-226

2(8)

30.06.2019) ning uurimismenetluse töörühma koosseisu kohta. Lisaks eelnevale määras AJN

Capellale tähtaja AS-i Talveaed 2017.a auditi töövõtufaili koopia esitamiseks.

1.2. Järgnevalt toimunud kirjavahetuses palus Capella saata enesele tutvumiseks 06.11.2018

koosolekul vastuvõetud otsus, millega otsustati erakorraline kvaliteedikontroll. AJN selgitas

06.12.2018 kirjas, et, kuivõrd tegemist oli protokollilise otsusega, tuleb lugeda, et otsus on

28.11.2018 kirjaga juba edastatud. Siiski oli 06.12.2018 kirja manusesse lisatud ka eraldi

06.12.2018 vormistatud otsus nr 481.

1.3. Otsusest nähtub, et AJN alustas erakorralist kvaliteedikontrolli Capella suhtes, määras

erakorralise kvaliteedikontrolli eesmärgi, kvaliteedikontrolli perioodi ning moodustas

uurimismenetluse töörühma. Lisaks sisaldus 06.12.2018 otsuses nr 481 märge, et see tehti AJN-

i koosolekul, mis toimus 06.11.2018. Ühtegi AJN-i 06.11.2018 otsust, protokolli vmt Capellale

ei esitatud ning seda ei ole AJN teinud siiani, vaatamata Capella korduvatele päringutele.

1.4. Capella esitas 28.12.2018 AJN-i kaudu Rahandusministeeriumile vaide 06.12.2018 otsuse

nr 481 ja 06.11.2018 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti taotles Capella vaides, et

Rahandusministeerium teeks AJN-le ettekirjutuse 06.11.2018.a koosoleku protokolli

tutvustamiseks Capellale.

1.5. 15.01.2019 tegi AJN (digitaalselt allkirjastatud 16.01.2019) otsuse nr 487, millega tagastas

Capellale tema vaide.

2. Seejärel pöördus Capella 05.02.2019 kaebusega halduskohtusse. milles taotles AJN

06.11.2018 otsuse tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist ja 06.12.2018 otsuse nr 481

tühistamist ning Audiitortegevuse järelevalve nõukogu kohustamist tutvustama Capellale

06.11.2018 koosoleku protokolli. Kaebusele oli lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus

06.12.2018 otsuse nr 481 täitmise ja Capella suhtes alates 06.11.2018 läbiviidava erakorralise

kvaliteedikontrolli peatamiseks.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 07.02.2019 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

4. Capella esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis

13.03.2019 määruses, et määruskaebus on põhjendatud osas, mis puudutab kaebuse tagastamist

seoses kohustamisnõudega AJN 06.11.2018 protokolli tutvustamiseks. Muus osas jättis

Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

5. 10.04.2019 määrusega võttis halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas menetlusse, määras

asja lahendamiseks lihtmenetluses ning kohustas vastustajat vastama kaebusele hiljemalt

10.05.2019.

6. 03.05.2019 edastas vastustaja kohtule oma seisukohad, milles leidis, et kaebus tuleb jätta

läbivaatamata või menetlus lõpetada, sest kaebaja poolt nõutav toiming on vastustaja poolt juba

sooritatud enne käesolevas asjas kaebuse menetlusse võtmist.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 10.05.2019 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1

p 4 alusel, leides, et kuna teise haldusasja (nr 3-19-307) raames on vastustaja juba väljastanud

kaebajale soovitud väljavõtte 25.03.2019, on kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue juba

täidetud enne käesolevas asjas kaebuse menetlusse võtmist. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei

ole vajadust jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 kohaselt toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks.

8. Capella esitas menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule,

mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.06.2019 määrusega ning saatis haldusasja Tallinna

Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kaebaja ei ole senini

3-19-226

3(8)

saanud tutvuda AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli algversiooniga teda puudutavas osas

(kaebajale tutvustatud versioonis on kinni kaetud menetluse algatamise motiiv, samuti on välja

jäetud sellega seonduv komisjoni liikmete arutelu), tuleb halduskohtul otsustada, kas esines

seaduslik alus andmete osaliseks varjamiseks ja protokolli täisversiooni kaebajale tutvustamata

jätmises.

9. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2019 määruses toodud seiskohtadest jätkas Tallinna

Halduskohus kaebuse menetlemist 29.08.2019 määrusega. Menetletavaks nõudeks on

tuvastamisnõue, mille lahendamisel kontrollib kohus, kas vastustaja poolt AJN 06.11.2018

koosoleku protokolli osaline varjamine ja protokolli täisversiooni kaebajale tutvustamata jätmine

oli õigusvastane. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määrusele lahendatakse asi

lihtmenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. AJN 06.11.2018 koosoleku protokoll on Capella suhtes algatatud erakorralise

kvaliteedikontrolli menetluses tähtsust omav dokument. HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus

igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide

ja toimikuga, kui see on olemas.

10.1. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 13.03.2019 tehtud määruses muu

hulgas leidnud, et: „Avaliku teabe seadus näeb ette isiku võimaluse tutvuda haldusorganis

säilitatava talletatud teabega, sh haldusmenetluse alustamist kajastavate dokumentidega./…/

Oluline on seegi, et dokumentidega tutvumise õiguse piiramine menetluse kestel võib kaasa tuua

menetlusõiguste sellise rikkumise, mida ei ole võimalik hilisema menetluse käigus piisavalt

tõhusalt kõrvaldada .“ (määruse p 20).

10.2. 26.06.2019 tehtud määruses asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et: „Nimelt on

kaebaja kohta koostatud dokumentidega tutvumise nõue hõlmatud põhiseaduse § 44 lg-s 3

sätestatud põhiõigusega tutvuda isiku kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. Tegemist on

kaebaja põhiõigusega, mis eksisteerib ja mida kaebaja saab kaitsta sõltumatult tema

menetluslikest õigustest AJN-i toimetatavas haldusmenetluses.“ (määruse p. 11).

10.3. Sama määruse punktis 13 märkis ringkonnakohus, et „Mõistagi peab isik, keda AJN

tegevus puudutab, saama tutvuda tema suhtes tehtud otsuste ja selle põhjendustega, v.a juhul, kui

tutvustamata jätmiseks esineb ülekaalukas avalik (järelevalveline) huvi ja tutvustamata jätmine

ei kahjusta puudutatud isiku õiguse efektiivsele õiguskaitsele tuuma. Kaebaja huvi saab

praeguses asjas ulatuda ainult protokollis kajastuvate ja tema suhtes langetatud otsuse

põhjendustega tutvumisele .“

11. Väide, nagu oleks protokolliga tutvumise nõue täidetud AJN 28.11.2018 kirja saatmisega

Capellale või AJN otsuse nr 481 edastamisega Capellale, ei ole õige. Samale seisukohale asus ka

Tallinna Ringkonnakohus.

11.1. Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 124¹ lg 2 kohaselt järelevalvenõukogu koosolek

protokollitakse. Rahandusministri määrusega kinnitatud „Audiitortegevuse järelevalve nõukogu

töökorra“ (edaspidi AJN töökord ) § 8 lg 2 sätestatakse, et protokolli kantakse muu hulgas

koosoleku päevakord (punkt 2), koosoleku päevakorrapunktide osas toimunud arutelu lühike

kokkuvõte (punkt 3) ja koosolekul osalenud kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte (punkt 6).

AJN töökorra § 8 lg-s 3 sätestatakse, et AJN-i protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja

protokollija.

11.2. Mitte ühtegi dokumenti, mis vastaks eelpool loetletud nõuetele, AJN-i 06.11.2018

toimunud koosoleku kohta Capellale esitatud ega tutvustatud ei ole.

3-19-226

4(8)

12. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 13.03.2019 määruse punktis 20, et „Teiste isikute

isikuandmed tuleb avaliku teabe seaduse kohaselt dokumendi väljastamisel kinni katta ning

tagada juurdepääs teabele osas, milles see teiste isikute isikuandmeid ei sisalda. Protokollis

sisalduva otsustuse kattuvus eraldi vormistatud otsuse sisuga ei ole kontrollitav enne

dokumentide võrdlemist ega ole aluseks dokumendi väljastamisest keeldumiseks . “

12.1. AJN on oma 03.05.2019 vastuse lisana esitanud allkirjastamata pdf-faili, mida AJN

nimetab 06.11.2018 koosoleku protokolli nr 105 väljavõtteks või protokolliliseks otsuseks. See

dokument ei sisalda Capella suhtes tehtud otsuste põhjendusi ega/või Capella suhtes tehtava

otsusega seotud arutelu kokkuvõtet (mille protokollimise kohustus tuleneb töökorra § 8 lg 2

punktist 2). Kuna see nn väljavõte ei ole allkirjastatud, siis ei ole tegemist dokumendiga, mida

saaks käsitleda protokollina või väljavõttena protokollist. Sellele, viitab ka Tallinna

Ringkonnakohtu 26.06.2019 määruse p 10: „Küll ei ole ringkonnakohtu arvates alust väita, et

kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi, s.o on saanud tutvuda haldusorgani poolt kaebaja

suhtes koostatud dokumendiga .“

13. AJN märgib enda 20.09.2019.a halduskohtule esitatud vastuses, et tegu on konfidentsiaalse

järelevalvelise informatsiooniga AudS § 133 lg 2 tähenduses (muud järelevalve tulemusi

kajastavad dokumendid). See seisukoht on ekslik.

13.1. AudS § 133 lg 2 kohaselt on konfidentsiaalsed järelevalve käigus järelevalve subjektilt või

muudelt isikutelt või asutustelt saadud info ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas

andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi

kajastavad dokumendid.

13.2. Capella ei soovi järelevalve käigus saadud info, dokumentide ega järelevalve käigus

koostatud õiendite või muude järelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamist. Sellist

informatsiooni ja/või dokumente ei saanud AJN-il Capella suhtes olemaski olla, sest

06.11.2018.a alles otsustati erakorralise kvaliteedikontrolli algatamine.

13.3. AudS § 121 lg 4¹ kohaselt teostab AJN riikliku järelevalve raames kvaliteedikontrolli ning

kaebuste menetlemist ja uurimist, teeb ettekirjutusi, määrab nende täitmiseks sunniraha ning

otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või

kehtetuks tunnistamise. Sama paragrahvi lg 4² sätestatakse, et audiitorkogu sisese järelevalve

raames viib AJN läbi distsiplinaarmenetlusi. Selleks, et üldse saada mingisuguseid andmeid,

dokumente vmt informatsiooni, tuleb järelevalvemenetlus (käesoleval juhul erakorraline

kvaliteedikontroll) läbi viia. Mingisugust järelevalve menetlusele eelneva andmete varjatud

kogumise või jälitustoimingute tegemise pädevust AJN-l ei ole (vt AudS § 124).

13.4. Kui AJN pidas vajalikuks just nimelt Capella suhtes erakorralise kvaliteedikontrolli

algatamise otsustamise juures tegeleda „/…/ laiemalt järelevalveliste poliitikate ja muude,

konkreetse järelevalvesubjektiga mitte vahetus puutumuses olevate küsimustega “, ei ole see info

AudS § 133 lg 2 kohaselt konfidentsiaalne informatsioon.

13.5. Mingisugust ülekaalukat avalikku (järelevalvelist) huvi Capellale kõnealuse otsuse ja

põhjenduste tutvustamata jätmiseks ei ole ja ei saagi olla. Ka AJN ei ole esile toonud ühtegi

asjaolu sellise avaliku huvi olemasolu kohta käesoleval juhul.

13.6. Ilmselgelt kahjustab 06.11.2018 protokolli tutvustamata jätmine Capella õigust efektiivsele

õiguskaitsele. Protokolliga tutvumata ei ole Capellal võimalik hinnata, kas tema suhtes

järelevalve menetluse alustamine oli põhjendatud ja seaduslik. Samuti ei ole võimalik

kontrollida, kas vastav otsus on seadusega ettenähtud korras üldse vastu võetud.

13.7. Capella viitab, et AJN on 02.07.2019 otsusega nr 567 algatanud kaebaja suhtes

distsiplinaarmenetluse väites, et „erakorralise kvaliteedikontrolli tulemused annavad alust arvata,

et Capella Consulting OÜ on pannud toime distsiplinaarsüüteo“. Olukord, kus erakorralise

3-19-226

5(8)

kvaliteedikontrolli tulemuste alusel on algatatud distsiplinaarmenetlus, kuid kaebaja ei saa

veenduda isegi selles, kas distsiplinaarmenetlusele eelnenud kvaliteedikontroll on algatatud

õiguspäraselt, ei saa olla kehtiva seaduse eesmärk. Ainuüksi eelkirjeldatud olukord ongi toonud

kaasa kaebaja menetlusõiguste sellise rikkumise, mida ei ole võimalik hilisema menetluse käigus

piisavalt tõhusalt kõrvaldada.

14. Kaebaja märgib, et AJN-i 03.06.2019 vastusega koos ringkonnakohtule esitatud AJN

06.11.2018.a originaalprotokolliga tutvumise keelas ringkonnakohus kaebajal ära menetluslikel

kaalutlustel, mitte sellepärast, nagu ei olekski Capellal õigust tema suhtes tehtud otsusega

tutvuda. Ringkonnakohus märkis 26.06.2019 määruse punktis 13, et „Menetlusliku määruse

alusel juurdepääsuõiguse saamisega saavutaks kaebaja alusetult oma eesmärgi juba praeguses

menetlusstaadiumis, mis pole kooskõlas menetlusnormide mõttega .“ Kõike eelnevat arvestades

on üheselt selge, et Capellal on õigus tutvuda tema suhtes 06.11.2018.a tehtud otsusega, sellise

otsuse põhjendustega ning otsusele eelneva aruteluga.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. AJN on kvaliteedikontrolli alustamise

asjaolusid ja vastavat otsust kaebajale ettenähtud mahus tutvustanud ning kaebajal puudub õigus

näha 06.11.2018 protokolli osas, mida ei ole seni kaebajale avaldatud.

15.1. AJN on kaebajat 28.11.2018 kirjaga teavitanud AJN-i protokollilisest otsusest alustada

kaebaja suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli ning on 06.12.2018 kirjaga edastanud ka

06.11.2018 protokolli pinnalt kaebajat puudutava otsuse nr 481. Vastava AJN-i otsuse on

allkirjastanud AJN-i esimees, kellele annab audiitortegevuse seaduse (edaspidi AudS) § 1241 lg

5 kõikide AJN-i otsuste allkirjastamiseks selge mandaadi. Eraldi on AJN edastanud kaebajale

väljavõtte AJN-i 06.11.2018 koosoleku protokollist kohtuasja nr 3-19-307 raames ning ka

käesoleva haldusasja raames.

16. AJN võtab vastu otsuseid koosoleku vormis. Vastavalt AudS § 124¹ lõigetele 2 ja 4 on AJN

otsustusvõimeline, kui AJN-i koosolekul osaleb üle poole järelevalvenõukogu liikmetest. AJN-i

koosolek protokollitakse. AJN töökorra § 5 lõike 1 kohaselt on AJN-i töövormiks koosolek.

Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija (§

8 lg-d 1 ja 3). AudS § 124¹ lõigete 5-7 kohaselt allkirjastab AJN-i otsuse AJN-i esimees. AJN-i

otsus tehakse viivitamata teatavaks isikule, kelle kohta otsus tehti.

16.1. AJN hinnangul on 06.11.2018 koosoleku protokollides olev ja kaebajat puudutav asjas

tähtsust omav kogu informatsioon kaebajale edastatud – otsustus alustada erakorraline

kvaliteedikontroll ja sellega seonduv muu kohustuslik teave. Seega vaatamata sellele, et AJN-i

06.11.2018 koosoleku protokoll on suures osas konfidentsiaalne ja selle avaldamine kaebajale ei

ole lubatud, ei riku vastav asjaolu kuidagi kaebaja õigusi, kuna kaebajale on täielikult teada AJN-

i otsustus ja selle järgnenud kvaliteedikontrolli menetlus.

16.2. Haldusmenetlust ei ole viidud läbi kaebaja eest varjatult. AJN on kaebajale teatavaks teinud

kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud, sh teavitanud menetluse algatamisest ning

kontrolliperioodi pikendamisest (mis on menetlustoimingud ning AJN neid eraldi otsusena ei

vormista). Protokolliga täies mahus tutvumise nõue ei aita kaebajal oma õigusi paremini kaitsta,

sest kvaliteedikontrolli talumise kohustus tuleb seadusest ning oma õigusi saab ta kaitsta

menetluse kestel, sh esitades vastuväiteid ja selgitusi AJN-i võimalike tähelepanekute ja

etteheidete kohta.

17. HMS § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise,

kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.

17.1. AudS § 133 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus

avalik. Järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info

3-19-226

6(8)

ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud

õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid, on

konfidentsiaalsed.

17.2. Juhindudes AudS § 134 lõikest 1 ei ole Audiitorkogu organite ja AJN-i otsused avalik teave

ning need avaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik nende otsuste kajastamiseks registris AudS

§ 156 lõigetes 3 - 6 sätestatud alusel. Seega, eelnevast tulenevalt ei ole võimalik AJN-il edastada

kaebajale AJN-i 06.11.2018 koosoleku terviklikku protokolli, sest see sisaldab konfidentsiaalset

informatsiooni ka teiste menetluste kohta, mille avaldamise õigust kaebajale ei ole. Oluline info

protokollist kaebajat puudutavas osas on kaebajale edastatud (sh erakorralise KVK alustamise

teates, eraldi vormistatud otsuses, kaetud AJN-i protokolli väljavõttes).

17.3. AJN-i 06.11.2018 protokoll sisaldab sellist informatsiooni, mis on AudS § 133 lg 2 kohaselt

konfidentsiaalne. Selline info on kindlasti kõik muud päevakorra punktid, mis ei puuduta Capella

Consulting OÜ-d. Ka tuleb protokollil pidada konfidentsiaalseks nõukogu liikmete arutelu osas

AudS § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 tähenduses. Nõukogu liikmete omavaheline arutelu ei ole

selline info, mis peab olema kaebajale teada. AJN liikmete arutelud ei pruugi piirduda üksnes

konkreetse subjekti või kitsa küsimusega, liikmed võivad tegeleda laiemalt järelevalveliste

poliitikate ja muude, konkreetse järelevalvesubjektiga mitte vahetus puutumuses olevate

küsimustega. Seda on ka vastava päevakorra punkti juurde kuuluv arutelu, mistõttu avaldada saab

vastavast päevakorra punktist seda, mis puudutab üksnes otsustust Capella Consulting OÜ osas.

Sellise väljavõtte on AJN ka Capella Consulting OÜ-le kättesaadavaks teinud. AJN-i sisese

arutelu ja arvamuste avaldamine menetlusosalisele ei tekita ega too talle õigusi või kohustusi.

See ei ole HMS § 37 lg 1 tähenduses asjas tähtsust omav informatsioon.

17.4. AudS § 1241 lg 6 kohaselt tuleb isikule teatavaks teha üksnes AJN-i otsus ning säte ei näe

ette AJN-i liikmete arutelu või teiste isikute kohta info avaldamist. AJN-i otsused on need, mis

väljendavad lõplikku AJN-i otsustust igal konkreetsel juhtumil ja vaidlust ei ole, et Capella

Consulting OÜ on teadlik teda puudutavast otsustusest.

18. Kaebaja leiab, et talle esitatud protokolli väljavõte ei vasta protokollile seadusega määratud

nõuetele. Kuna tegu on väljavõttega protokollist, siis vastustaja hinnangul see ei pea ega saagi

vastata AJN-i protokollile sätestatud nõuetele. AJN on 06.11.2018 koosoleku protokolli

originaaldokumendi edastanud konfidentsiaalsena kohtule, et kohtul oleks võimalik dokumente

võrrelda ning veenduda AJN-i selgituste õiguspärasuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

20. Käesoleval hetkel on vaidlusalaseks küsimuseks eelkõige see, kas vastustaja pidanuks

kaebajale väljastama AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli täisversiooni päevakorrapunkti 5

osas ehk osas, mis puudutas kaebaja suhtes erakorralise kvaliteedikontrolli algatamise küsimust.

Sellest tulenevalt keskendub allpooltoodud analüüs kõnealuse protokolli päevakorrapunkti 5

puudutavale osale, kuivõrd ülejäänud osa protokollist ei ole kaebajaga puutumuses.

21. Tutvunud menetluse käigus vastustaja 06.11.2018 protokolli täisversiooniga ning kõrvutades

seda kaebajale edastatud informatsiooniga (AJN 28.11.2018 kirjas sisalduv teave; 06.12.2018

otsus nr 481 ja 06.11.2018 koosoleku protokolli väljavõte), leian, et AJN on kaebajale edastanud

informatsiooni erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise kohta ettenähtud mahus ning ei ole

rikkunud kaebaja põhiseaduslikku õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega.

22. AudS § 124 lg 1 p-i 6 ja § 136 lg 3 kohaselt on järelevalvenõukogu pädevuses

kvaliteedikontrolli korraldamine. Kvaliteedikontrolli eesmärgiks on kontrollile allutatud isiku

3-19-226

7(8)

kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud

standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine (AudS § 136 lg 1).

Järelevalvenõukogu kinnitab kvaliteedikontrolli korra ning moodustab kvaliteedikontrolli

läbiviimiseks töörühma (AudS § 136 lg 5 ja § 138 lg 1).

23. Kvaliteedikontrolli alustamise kaebaja suhtes otsustas AJN 06.11.2018 koosolekul. Kaebaja

märgib, et 06.11.2018 koosoleku protokolli täies mahus tutvustamata jätmine on kaasa toonud

olukorra, kus kaebajal ei ole olnud võimalik veenduda, kas tema suhtes on kvaliteedikontroll ja

selle tulemusel hilisemalt alustatud distsiplinaarmenetlus alustatud õiguspäraselt. Sellise kaebaja

seisukohaga ei saa nõustuda.

23.1. AJN otsuste vastuvõtmisega seonduvaid küsimusi reguleerib AudS § 1241, mille lõige 2

näeb ette, AJN koosolek protokollitakse, nõuded protokollile on ette nähtud AJN töökorras. AJN

otsuse allkirjastab järelevalvenõukogu esimees (lg 5) ning otsus tehakse viivitamata teatavaks

isikule, kelle kohta otsus tehti (lg 6). Seejuures tuleb rõhutada, et AudS §-st 1241 ega teistest

sama seaduse ning ka AJN töökorra sätetest ei tulene kohustust tutvustada isikule AJN koosoleku

protokolli sh AJN koosoleku käigus toimunud AJN liikmete arutelusid. AudS § 1241 lg 6 näeb

üksnes ette, et puudutatud isikule tuleb viivitamata tutvustada tema suhtes vastu võetud otsust.

23.2. AudS ei reguleeri eraldi AJN otsusele esitatavaid nõuded, küll aga on vastavad nõuded

kehtestatud AJN kvaliteedikontrolli korras1 (KVK kord), mille § 10 lg 2 sätestab, et erakorralise

kvaliteedikontrolli alustamise otsuses näidatakse ära vähemalt kontrollitav, kontrolli ulatus,

kontrolli läbiviimise periood ja töörühma liikmed. Vastav informatsioon on kaebajale teatavaks

tehtud juba AJN 28.11.2018 kirjaga, kus on märgitud, et 06.11.2018 koosolekul otsustas AJN

alustada Capella suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas

AS-ile Talveaed on perioodil 01.01.2015-30.06.2018 osutatud audiitorteenust vastavalt

seadusele ja kutsetegevuse standardite nõuetele. Kontrolli viiakse läbi 06.11.2018 – 30.06.2019

ning ära on toodud ka töörühma liikmed ja selgitus, et kaebajal on töörühma liikmete suhtes õigus

esitada taandusavaldus. Lisaks sisaldab kiri viidet kvaliteedikontrolli läbiviimise õiguslikule

alusele ning piiritletud on ka kaebajalt nõutav esmane informatsioon. Samasisuline info kajastub

ka kaebajale hilisemalt saadetud 06.12.2018 otsuses nr 481 ja 06.11.2018 koosoleku protokolli

väljavõttes.

23.3. Eeltoodust nähtub, et AJN on kaebajat kvaliteedikontrolli alustamisest informeerinud

mahus, mis võimaldab kaebajal aru saada kvaliteedikontrolli eesmärgist (AS-ile Talvead

osutatud audiitorteenuse vastavuse kontroll), perioodist mida kontroll hõlmab (01.01.2015 –

30.06.2018) ning kvaliteedikontrolli läbiviimise ajavahemikust ja isikutest, kes kotrolli läbi

viivad. Sellises mahus informatsioon on piisav, et kaebajal oli võimalik kontrollida

kvaliteedikontrolli alustamise õiguspärasust. Erakorralise kvaliteedikontrolli läbiviimise

talumise kohustus tuleneb kaebajale AudS-st ja kaebaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev isik

peab sellega arvestama. Ei AudS-st ega Audiitorkogu poolt kehtestatud täiendavast

regulatsioonist ei tulene kohustust kvaliteedikontrolli läbiviimise alustamist täiendavalt

põhjendada (vt ka käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2019 määruse p-is 18

väjendatud seisukoht). Sellest tulenevalt leian, et 06.11.2018 koosoleku protokolli täies mahus

tutvustamata jätmine ei kahjustanud kaebaja õigust efektiivsele õiguskaitsele.

24. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et kuivõrd 06.11.2018 koosolekul alles alustati kaebaja

suhtes kvaliteedikontrolli, ei saanud koosoleku protokoll kajastada informatsiooni, mille

avaldamise piirang tuleneb AudS § 133 lõigetest 1 ja 2, sest AJN-il ei ole pädevust koguda

andmeid enne järelelvalve menetluse algatamist. AudS § 137 lg 2 kohaselt põhinevad

kvaliteedikontrollid eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil, mistõttu tuleneb viidatud

1 kättesaadav Audiitorkogu veebilehelt: https://www.audiitorkogu.ee/est/sisekorrad

3-19-226

8(8)

sättest otseselt, et vastustajal on võimalik ka enne kvaliteedikontrolli andmeid koguda, et selle

põhjal läbi viia riskianalüüs ja otsustada kvaliteedikontrolli läbiviimine.

25. HMS § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise,

kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. AudS § 133

lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Järelevalve

käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info ja dokumendid mis

tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid,

ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid, on konfidentsiaalsed.

25.1. Nõustun vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb 06.11.2018 koosoleku protokolli

täisversioonis sisalduvat AJN-liikmete arutelu ning kolmandate isikute andmeid pidada AudS §

133 lg-te 1 ja 2 kohaselt konfidentsiaalseks informatsiooniks, mille andmete avaldamist ei ole

kaebajal õigus nõuda.

25.2. Tutvunud protokolli päevakorrapunkti 5 täisversiooniga, ilmneb sellest, et kaebajale

väljastatud väljavõttes on kinni kaetud osa, mis puudutab kolmandate isikute andmeid (otsuse

resolutsiooni punktid 1 ja 2), samuti osa, mis puudutab kontrolli alustamise ajendit ning sellega

seotud komisjoni liikmete arutelu. Viimatinimetatu puhul on tegemist informatsiooniga, mida ei

saa käsitleda otseselt kaebaja kohta kogutud andmetena HMS § 37 lg 1 mõistes. Pigem ongi siin

tegemist eelnevalt saadud laiemapõhjalise teabega seotud aruteluga ja küsimusega, kas ja millises

mahus oleks vajalik kvaliteedikontrollide läbiviimine arutelus kajastatud isikutega seonduvalt.

Tegemist on seega pigem riskianalüüsile ja kontrollistrateegiale suunatud aruteluga ehk

järelelvalvemenetlustega seonduva laiema teabega, mis oma iseloomult vastab AudS § 133 lg-s

2 sätestatud konfidentsiaalsele informatsioonile, mille mitteavaldamist kaebajale ei saa pidada

õigusvastaseks ega kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks.

26. Kaebaja viited sellele, et temale hilisemalt menetluse käigus väljastatud 06.11.2018

koosoleku protokolli väljavõte ei ole allkirjastatud ning seega ei saa lugeda, et talle üldse vastavat

AJN otsust oleks väljastatud, on asjakohatu, sest kaebaja sai esmakordselt teabe tema suhtes

06.11.2018 koosolekul vastu võetud otsusest juba AJN 28.11.2018 kirjaga, mis on allkirjastatud

AJN nõukogu esimehe poolt ning milles on kajastatud kaebajat puudutav informatsioon nõutavas

mahus (vt ka käesoleva otsuse p 23.2). Asjaolust, et kaebajale väljastati hilisemalt samasisulist

informatsiooni sisaldav koosoleku protokolli väljavõte pdf kujul, mis ei olnud AJN nõukogu

esimehe poolt allkirjastatud, ei saa järeldada, et kaebajale ei ole AJN otsust üldse väljastatud.

Allkirja puudumine oleks asjakohane väide üksnes juhul, kui kaebaja seaks kahtluse alla talle

väljastatud protokolli väljavõtte ehtsuse. Seda aga kaebaja aga menetluse kestel teinud ei ole.

27. Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti

tuleb juhindudes HKMS § 79 lg 1 p-dest 1 ja 5 ning § 88 lg 2 jätkuvalt piirata kaebaja juurdepääsu

vastustaja poolt 03.06.2019 kohtule esitatud AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli

originaalprotokolli suhtes.

Menetluskulud

28. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kaebaja

menetluskulud käesolevas asjas riigilõivust 30 eurot ja õigusabikulust summas 2 244 eurot (ilma

käibemaksuta). Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kulude väljamõistmise

taotlust esitanud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma