3-18-703/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-703

Haldusasi

OÜ Rexam Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti

24.01.2018 otsuse nr 12.2-3/037135-23 ning 08.03.2018

vaideotsuse nr 6-1/4017-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Rexam Grupp, volitatud esindaja v.adv

Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad

Karel Miisna ja Mari-Liis Reidi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Rexam Grupp apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14. oktoobri 2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Rexam Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12. märtsi 2019. a otsuse haldusasjas nr 3-18-703 resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-18-703

2(8)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 25.04.2016 teate nr 12.2-3/037135-1 ja 13.06.2016

korralduse nr 12.2-3/037135-5 alusel OÜ-le Rexam Grupp kuuluva korteriomandi (Pirita tee

26-60, Tallinn) ettevõtluses kasutamise ja sellest tulenevalt korteriomandiga seotud tehingute

maksustamise ning märtsi 2016. a deklaratsioonil deklareeritud andmete õigsust. MTA

kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud 07.11.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/037135-21, millele OÜ Rexam Grupp

esitas eriarvamuse.

2. MTA kohustas 24.01.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/037135-23 OÜ-d Rexam Grupp

maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 95 lg 1 alusel tasuma

maksusumma 4 555,95 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Rexam Grupp on näilikult andnud

Pirita tee 26-60 korteri äripinnana üürile JMC Consulting & Trading AB-le, kuigi tegelikult

on korterit alates märtsist 2016 kasutanud eluruumina OÜ Rexam Grupp töötaja. Kuna

korterit kasutatakse alates märtsist 2016 maksuvaba käibe tarbeks, tuleb käibemaksu

korrigeerida alates 2016. a märtsist. 2016. a-l kuulub korteriomandi soetamisel tasutud

käibemaks korrigeerimisele summas 7385,33 eurot ning 2015. a-l soetatud sisustuselementide

soetamisel tasutud käibemaks summas 50,62 eurot (kokku 7435,95 eurot). Tõendatud ei ole

JMC Consulting & Trading AB ja TO vaheline üürisuhe. OÜ Rexam Grupp ja JMC

Consulting & Trading AB vahel 01.01.2016 sõlmitud üürisuhet reguleeriv leping on tehtud

üksnes eesmärgiga mõjutada maksuõiguslikke järelmeid. OÜ Rexam Grupp on aprilli, juuli,

oktoobri ja detsembri käibemaksudeklaratsioonidel (KMD-del) alusetult deklareerinud Pirita

tee 26-60 korteri üürile andmisel 20% määraga maksustatavat käivet kokku 14 400 eurot ja

sellelt arvestatud käibemaksu kokku 2880 eurot.

3. OÜ Rexam Grupp esitas maksuotsusele 23.02.2018 vaide, mille MTA jättis 08.03.2018

vaideotsusega nr 6-1/4017-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid järgmised.

Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et vaidlusalust korteriomandit kasutab eluruumina

alaliseks elamiseks TO, kes seda oma 09.06.2016 selgitustes ka kinnitas. Samuti kinnitas

Pirita tee 26-60 korteri eluruumina kasutamist korteri naaber AL oma 09.06.2016 selgitustes.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud fakt, et Pirita tee 26-60 korter on eluruum

käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 3 p-de 1 ja 2 mõttes. Asjaolu, et Pirita tee 26-60 korter on

väidetavalt OÜ Rexam Grupp poolt üüritud edasi JMC Consulting & Trading AB-le, seda

järeldust ei muuda – korteriomand ei saa olla ühel ajal nii eluruum kui ka äriruum. Kuna

korteriomandit kasutatakse OÜ Rexam Grupp töötaja TO poolt alaliseks elamiseks, on

tegemist eluruumiga, mille üürile ei olnud OÜ-l Rexam Grupp õigus käibemaksu lisada (KMS

§ 16 lg 3 p 1). Seega ei oma maksustamisel sisulist tähtsust, kas OÜ Rexam Grupp ja JMC

Consulting & Trading AB vaheline üürileping on näiline või mitte. Korteris alaliselt elaval

TOl on mitmeid kordi külas käinud ka OÜ Rexam Grupp juhatuse liige. Seega ei ole saanud

talle märkamata jääda, et korteriomandit kasutatakse alaliseks elamiseks. Korteriomandi

üürimist ei muudaks käibemaksuga maksustatavaks käibeks ka see, kui OÜ Rexam Grupp ei

teaks, kuidas rentija seda kasutab. Oluline on faktiline kasutamine – kui see on alaline

3-18-703

3(8)

elamine, muutub korteriomand eluruumiks. JMC Consulting & Trading AB üürilepingu

teiseks pooleks vormistamine oli vajalik üksnes selleks, et tekitada õigus üüriarvetele

käibemaksu lisamiseks. OÜ Rexam Grupp ja JMC Consulting & Trading AB ei ole tegelikult

omavahelist üürilepingut ka täitnud – üürimaksete tasumisega hilinetakse ning need on

makstud osaliselt väiksemas summas kui ette nähtud. Seda eelkõige seetõttu, et üürilepingu

täitmine ei olnudki pooltele eesmärgiks. Eeltoodut kinnitab ka JMC Consulting & Trading AB

ja TO vaheline üürisuhte puudumine – lepingut pole maksuhaldurile esitatud ja puuduvad TO

poolt üüri tasumist kinnitavad tõendid.

4. OÜ Rexam Grupp esitas 09.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.01.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/037135-23 ja 08.03.2018 vaideotsuse nr 6-1/4017-2 tühistamiseks.

Kaebaja on nii eriarvamuses kui ka vaides toonud esile asjas kogutud tõendid, neid

analüüsinud ja selgitanud, miks maksuhaldur on tõendeid valesti hinnanud või hindamata

jätnud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kinnisasja juriidiline kasutusotstarve ei ole

taolistes vaidlustes määrav, vaid lähtuda tuleb asja tegelikust sisust. Asja materjalidest nähtub,

et maksuhaldurile on olnud kogu aeg teada, et TO kasutab korteriomandit oma elukohana ja ta

on kaebaja töötaja (kaebaja deklareerib tema töötasu ja maksab sellelt makse). Maksuhaldur

on KMS § 16 lg 3 p-i 1 vääralt tõlgendanud. KMS § 16 lg 3 p-i 1 õige tõlgendamise

seisukohast on oluline, kuidas kasutab konkreetne isik enda äritegevuses ruume. Kui äriühing

kasutab ruume (sõltumata sellest, kas need on äriruumid või eluruumid) enda äritegevuses

käibemaksuga maksustatava äritegevuse tarbeks, siis tuleb neid ka selliselt maksustada. Ehk

kui kaebaja annab ruumid üürile teisele äriühingule (antud juhul JMC Consulting & Trading

AB-le), kes ei ela ega saagi seal elada, siis on see kaebaja seisukohast vaadatuna äriline käive,

mida võib maksustada käibemaksuga. Kui JMC Consulting & Trading AB annab enda

äritegevuses ruumid järgmisele isikule kasutada ruumides elamiseks, siis on tegemist

eluruumi käibega, mida ei maksustata käibemaksuga. Kui JMC Consulting & Trading AB

annab ruumid edasi muul otstarbel kui eluruumiks, siis võib ka selle käibe vabatahtlikult

maksustada. Kaebajal ei ole lepingulisi suhteid TOga korteriomandi kasutamiseks, vaid need

on JMC Consulting & Trading AB-ga. Kas JMC Consulting & Trading AB ise üldse

korteriomandit kasutab (ruumid võivad ka tühjalt seista), ei oma kaebaja maksuarvestuse

seisukohast tähendust.

5. MTA palus 11.06.2018 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased, faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning puudub

alus nende tühistamiseks. Kaebaja on korranud eriarvamuses ja vaides sisalduvaid seisukohti,

millele on maksuhaldur maksuotsuse lehekülgedel 6‒9 põhjalikult vastanud. MTA on vaides

toodud väiteid analüüsinud ja nendele vastanud, nõustudes paljuski maksuotsuses ja

kontrollaktis tooduga. Vastustaja jääb nendele seisukohtadele neid üle kordamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg

2).

Asjaolu üle, et kõnealust eluruumi on alates märtsist 2016 kasutanud eluruumina kaebaja

pikaajaline töötaja, vaidlus puudub. Asjas on aga tuvastatud ka see, et kaebaja töötaja ei tea,

kellelt ta korterit üürib ning on jätnud maksuhaldurile esitamata üürisuhet tõendavad

dokumendid ja teabe. Samuti pole seda teinud JMC Consulting & Trading AB (vt

maksuotsuse p 2.1.3.5, kontrollakti p 1.1.3.5). Lisaks on kaebaja seaduslikul esindajal isiklik

pikemaajaline seotus kaebaja töötajaga, millele viitab kaebaja seadusliku esindaja sage

viibimine kõnealuses korteris ning asjaolu, et kaebaja töötaja ja tema tütar, kellel kaebajaga

töösuhe puudub, on kaebaja seaduslikule esindajale isiklikult kuuluvate sõidukite kasutajad

3-18-703

4(8)

(vt maksuotsuse p 2.1.3.2, kontrollakti p 1.1.3.2). Maksumenetluses on tuvastatud ka muud

eraelulised asjaolud, näiteks kaebaja seadusliku esindaja sisenemine kõnealusesse

korterelamusse koos kaebaja töötaja ja viimase tütrega; koera jalutamine kaebaja töötajaga;

saabumine kõnealusesse kortermajja hilisõhtul vahetult peale Eestisse saabumist (vt

kontrollakti p 1.1.3.2). Kokkuvõtvalt on kaebaja seaduslik esindaja käitunud viisil, mis on

andnud kaebaja töötaja naabrile aluse pidada ka teda ennast kõnealuse korteri elanikuks (vt

kontrollakti p 1.1.3.1 ja 1.1.3.2, AL 09.06.2016 suuliste seletuste protokoll). Kaebaja

seadusliku esindaja seletused kõnealuses korteris viibimise asjaolude kohta (korteris viibimise

lühiajalisus, vajadus suhelda töömeestega ja kontrollida näite) ei riimu muude

maksumenetluses kogutud tõenditega (vt kontrollakti p 1.1.3.2), mistõttu pole usaldusväärsed

ka kaebaja selgitused kõnealuse korteri üürimisega seotud muude asjaolude kohta.

Eelkirjeldatud asjaoludel on maksuhaldur asunud põhjendatult seisukohale, et tegelik üürisuhe

kaebaja ja JMC Consulting & Trading AB vahel, samuti JMC Consulting & Trading AB ja

kaebaja tööaja vahel, puudub. Kaebuses on õigesti märgitud, et lähtuda tuleb asja tegelikust

sisust ‒ seda maksuhaldur teinud ongi. Seega ei ole vastustaja KMS § 16 lg 3 p-i 1 vääralt

tõlgendanud. Kaebaja on alusetult deklareerinud maksustavat käivet ja sellelt arvestatud

käibemaksu.

Asjaolu, et vastustaja on tõendeid hinnanud kaebajast erinevalt, ei anna alust rääkida tõendite

hindamata jätmisest. Vastustaja on valiku tegemist vastukäivate tõendite vahel ratsionaalselt

põhjendanud (vt maksuotsuse p 1). Näiteks on vastustaja veenvalt näidanud, miks ta ei pea

kaebaja seadusliku esindaja selgitusi usaldusväärseteks (vt kontrollakti p 1.1.3.2). Samuti pole

põhjendatud kaebuse etteheide Rootsi maksuhalduri kaasabil kogutud tõendite kaebajale

tutvustamata jätmise kohta. Asjaolu, et MTA ja kaebaja vahelise 21.11.2017 dokumentide

üleandmise-vastuvõtmise aktis positsioonides nr 97 ja 98 märgitud dokumentidel sisalduv

informatsioon oli kaebaja maksustamise seisukohalt väheolulises osas kinni kaetud (tl 27‒28,

41‒42), ei oma praeguses vaidluses määravat tähtsust. Tähtsust ei oma ka muu Rootsi

ametivõimudega peetud, kuid kaevatavate aktide aluseks mitteoleva infovahetuse kaebajale

tutvustamata jätmine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Rexam Grupp palub 10.04.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

ja uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

Kuigi menetlusnorm annab kohtule võimaluse nõustuda haldusakti põhjendustega, ei ole

kohus kaebaja põhjenduste suhtes menetlusnorme järginud. Kohus ei ole mitmele olulisele

kaebaja argumendile vastanud ega kaebaja tõenditega arvestamata jätmist põhjendanud.

Kohus on lähtunud otsuse põhjendamisel üksnes asjaolust, kas kaebaja ning JMC Consulting

& Trading AB vaheline korteriomandi üürileping on näilik või mitte. Muudel argumentidel ei

ole kohus pidanud vajalikuks peatuda ja seda olukorras, kus maksuhaldur on ise vaideotsuses

märkinud, et oluline ei ole mitte see, kas üürileping on näilik või mitte, vaid see, kuidas

kasutab korteriomandit üürnik TO. Seega on halduskohus lubamatult laiendanud vaidluse sisu,

taandades kogu vaidluse asjaolule, kas üürisuhted on näilikud või mitte.

Kaebaja on esitanud maksuhaldurile ja kohtule kogu teabe sellest, milline oli tema suhe JMC

Consulting & Trading AB-ga ning kinnitanud, et tal puudub korteriomandi kasutamiseks

mistahes suhe TO-ga. See aga ei tähenda, et kaebaja oleks varjanud maksuhalduri eest TO,

kes juba 09.06.2016 kinnitas maksuhaldurile, et kasutab ruume elukohana.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik ettevõtlus selliselt, et tööandja, kes omab

kinnisvara, annab selle ärilisel (käibemaksuga maksustatava käibe tekkimise) eesmärgil

3-18-703

5(8)

kolmanda osapoole kasutusse, kes otsustab, kas ja kuidas ta äri edasi ajab. Põhjendatud ei ole

järeldus, et sõltuvalt sellest, milline on äriühingu ja üürniku vaheline suhe, omab see otsest

seost ka kaebajale. Oluline on vaadata neid suhteid, mis on kaebajal enda üürnikuga (JMC

Consulting & Trading AB). See suhe on käibemaksuga maksustatav. Sellises olukorras on ka

kunstlik

nn

näilike

üürisuhete

tuvastamine

ja

selle

esile

toomine

maksusuhte

ümberkvalifitseerimiseks, kuna keegi ei varja lõpptarbija poolt ruumide kasutamist

eluruumina. Kaebaja on selgitanud ja esitanud vastavad tõendid (üürileping, arved,

üürimaksed), et tema äriplaan on teenida korterilt käibemaksuga maksustatavad tulu, andes

selle kolmanda isiku kasutusse ja maksustades sellise kasutuse käibemaksuga. Asjas kogutud

tõenditest nähtub, et Rootsi maksuhaldur on kogunud ning ka JMC Consulting & Trading AB

on kinnitanud kaebaja ja JMC Consulting & Trading AB vahelise üürisuhte olemasolu. See, et

JMC Consulting & Trading AB annab ruume edasi elukondlikuks kasutuseks, ei oma viidatud

Riigikohtu praktika valguses tähendust. Kaebaja on maksustatud käibe tekkimisele eelnevalt

maksuhaldurit KMS § 16 lg 3 p-i 1 alusel teavitanud. Kaebaja lisab arvele üüriteenuse eest

käibemaksu ja tasub käibemaksusumma riigieelarvesse. Maksuhaldur ei ole väitnud, et JMC

Consulting & Trading AB ja TO vahelisest suhtest laekuks käibemaks riigieelarvesse või JMC

Consulting & Trading AB saaks tema ja kaebaja vahelisest üürisuhtest sisendkäibemaksu

tagasi. Kaebaja leiab jätkuvalt, et maksuhaldur ja kohus on KMS § 16 lg 3 p-i 1 vääralt

tõlgendanud ning jääb kaebuses toodu juurde.

Kohus ei ole kaebaja seadusliku esindaja alalist elukohta Eestis pidanud millekski ega

pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et kaebaja seaduslik esindaja viibib enamus ajast

väljaspool Eestit, vaid on lähtunud asjakohatutest tõenditest (nt naabri, kes pole kordagi

korteris viibinud, ütluste eelistamine; kaebaja seadusliku esindaja sõiduki kasutusõiguse

andmine). Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on ühel või teisel põhjusel viibinud

vaidlusaluses korteris, ei muuda seda rohkem või vähem eluruumiks ega anna alust väita, et

keegi teine isik peale TO kasutab seda enda elukohana. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

kinnisasja juriidiline kasutusotstarve ei ole taolistes vaidlustes määrav, vaid lähtuda tuleb asja

tegelikust sisust (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-15, p 16).

Maksuhaldur on asunud kaebajat diskrimineerima põhjusel, et kaebaja töötaja on nende

ruumide lõpptarbija. Nii TO kui JMC Consulting & Trading AB on kinnitanud, et nende

üürisuhe vastab turuhinnale. Samuti vastab turutingimustele kaebaja ja JMC Consulting &

Trading AB suhe.

Kaebaja palub ringkonnakohtul tähelepanu pöörata ka sellele, et antud aadressil kuulub

kaebajale mitu korteriomandit, millest ainult üks on eluruum. Halduskohus ei ole selle

küsimuse lahendamisel mingit seisukohta võtnud.

8. MTA palub 14.05.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Kaebaja laiendab väljendit „ruum“. Seadus kasutab väljendit „eluruum“ (KMS § 16 lg 2 p 2).

Pirita 26-60 korteriomand on eluruum. Kuna maksuseadused ega MKS eluruumi mõistet ei

ava, saab eluruumi mõiste sisustada läbi võlaõigusseaduse (VÕS), mille § 272 lg 1 kohaselt on

eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Maksustamisel ei oma sisulist

tähtsust see, kas kaebaja ja JMC Consulting & Trading AB vaheline üürileping on näilik või

mitte. Kaebaja ajab segamini näiliku tehingu tuvastamise OÜ Rexam Grupp ja JMC

Consulting & Trading AB vahel ning KMS § 16 lg 3 p-i 1 tõlgendamise. Näiliku tehingu

tuvastamise seisukohalt on vajalik tuvastada korteri tegelik kasutamine, mis ei ole vajalik

KMS § 16 lg 3 p-i 1 tõlgendamise jaoks.

3-18-703

6(8)

Maksuhaldurile võib olla teatis eelnevalt esitatud, kuid sellele vaatamata ei kohaldu

maksuvabastus, sest KMS § 16 lg 3 p 1 ja ka p 2 sätestavad expressis verbis käibemaksu

vabatahtliku lisamise keelu. Oma olemuselt on KMS § 16 lg 3 üldreeglist (käibemaksuvaba)

erandi sätestamine. Sellist erandit ei ole võimalik laiendada kaebaja soovitud viisil. Kaebaja

teatis ei oma õiguslikku jõudu, kuna selle esitamise eeldus on vale – selle alusel ei ole

võimalik saavutada olukorda, mida kaebaja soovib.

Kaebaja maksustamise aluseks on MKS § 83 lg 4 ja KMS § 16 lg 3 p 1. Kaebaja välja toodud

asjaolud, kas JMC Consulting & Trading AB ja TO vahelisest suhtest laekus käibemaks

riigieelarvesse või JMC Consulting & Trading AB saaks tema ja kaebaja vahelisest

üürisuhtest sisendkäibemaksu tagasi, ei ole eelnimetatud sätete koosseisu sisustamise

seisukohalt olulised.

Kaebaja omistab ebaproportsionaalselt suure kaalu kaebaja esindaja ja kaebaja töötaja suhtele.

Vastustaja jääb selles osas vaideotsuse p-des 15‒16 toodu juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus

on lõppjäreldusena jätnud kaebuse õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu aga

halduskohtu otsuse põhjendustega, mistõttu asendab need praeguse otsuse põhjendustega.

10. Kaebaja ja JMC Consulting & Trading AB vahel 01.01.2016 sõlmitud üürilepingu

(maksutoimiku lisa 8, sisukord tl 20) p-de 1.1 ja 1.3 kohaselt andis kaebaja JMC Consulting &

Trading AB-le kasutamiseks äriotstarbelised ruumid aadressil Pirita tee 26. Üürnikul oli õigus

kasutada äriruume kontori- ja bürooruumidena, majutusteenuse pakkumise ning muul

äritegevuse teel teenuste osutamise eesmärgil, v.a tootmistegevus. Kaebaja seisukoht, mille

kohaselt piisab maksustatava käibe tekkimiseks KMS § 16 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 kontekstis

lihtsalt sellest, kui üks äriühing üürib teisele äriühingule eluruumi abstraktsel äriotstarbel, ei

ole kooskõlas valitseva kohtupraktikaga.

11. Puudub vaidlus selles, et Pirita tee 26-60 korteri sihtotstarve on kinnistusraamatu kande

kohaselt eluruum. Ehitisregistri andmetel (ehitisregistri kood 120679481) on Pirita tee 26

ehitise peamine kasutamise otstarve kolme või enama korteriga elamu (kood 11220) ning

elamus on 0 m2 mitteeluruume. 20.01.2015 kasutusloast nähtuvalt on korteri nr 60

kasutusotstarve eluruum. Riigikohus on 18.12.2017 otsuses nr 3-15-2961 leidnud, et

majutusteenuse pakkumine on kehtiva õiguse kohaselt lubatav nii elamus kui ka mitteelamus,

bürooruumid võivad asuda aga mitteelamu kasutusotstarbega hoones või ruumides (p 13, vt ka

majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51). Riigikohus on viidatud lahendis

osutanud, et korteriomandit, mille kasutusotstarve on eluruum, saab välja üürida büroo või

kontorina juhul, kui muuta korteriomandi kasutusotstarvet ning tõendamiskoormus

ehitusõiguslikule kasutusotstarbele mittevastava äriplaani realistlikkuse osas lasub MKS § 150

lg 1 kohaselt kaebajal (otsuse p-d 15 ja 16). Maksukohustuslane peaks eelduslikult näitama,

milliseid abinõusid ta on rakendanud või planeerib rakendada, et eluruumi kasutusotstarvet

muuta kavandatava kasutusotstarbega kooskõlas olevaks. Nende abinõude realiseeritavuse

hindamisel tuleb arvestada ka kolmandate isikutega seotud õiguslikke riske, nt korterelamu

kaasomanike õigust ja huvi takistada kasutusotstarbe muutmist või kasutusotstarbele

mittevastavat kasutust. Leping ei saa vabastada ehitusõigusliku kasutusotstarbe järgimise

kohustusest.

Seega

ei

tähenda

lepingus

mitteeluruumile

vastava

kasutusotstarbe

kokkuleppimine, et korteri kasutamine mitteeluruumina on õiguslikult võimalik (p-d 18 ja 19).

Seega ‒ kuna praeguses asjas ei ole esitatud mingeid tõendeid sellest, et kaebaja oleks asunud

korteri kasutusotstarvet muutma või tal oleks olnud selline plaan või ta peaks seda üldse

3-18-703

7(8)

vajalikuks, ei oleks korteri büroona väljaüürimine õiguslikult võimalik isegi juhul, kui

praeguse vaidluse puhul ei oleks teada, et seda korterit kasutati faktiliselt alaliseks elamiseks.

12. Riigikohus on 02.03.2016 otsuses nr 3-3-1-47-15 leidnud, et KMS § 16 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1

tõlgendamisel saab teha järelduse, et majutusteenuse pakkumine pole kunagi maksuvaba ja

eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on alati maksuvaba (p 12). Seega

tuleks eluruumi üürileandmise maksustamine kõne alla juhul, kui see üüritakse välja

majutusteenuse

osutamiseks.

Turismiseaduse

§ 17

kohaselt

on

majutusteenus

ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük

majutusettevõtja poolt. Kaebaja ei ole väitnud, et ta on ise majutusettevõtja või osutab korteris

ise majutusteenust (vt ka viidatud otsuse p 16). Esitatud üürilepingu kohaselt üürib ta

korteriomandit äriühingule, kellel on õigus seal osutada majutusteenust. Sellisel juhul tekib

majutusteenusest maksustatav käive üürnikuks oleval äriühingul, kuid mitte kaebajal. Kaebaja

ei või eluruumi üürileandjana tehingu hinnale KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt käibemaksu lisada

(p 13).

13. Kaebaja leiab, et on maksuvabastusest teatega maksuhaldurile loobunud ning seega tekib

tal kinnisvara üürimisel KMS § 16 lg 3 p 1 kohaselt maksustatav käive. Maksuvabastusest ei

saa KMS § 16 lg 3 p 1 kohaselt loobuda eluruumi üürimisel. Seega ei oma loobumisteade

mingit tähtsust, kui kaebaja soetatud korteriomand tuleb lugeda eluruumideks KMS mõttes

(Riigikohtu otsus nr 3-3-1-47-15, p 14 ja VÕS § 272 lg 1). Eelnevast tulenevalt ei saanud

kaebajal tekkida maksustatavat käivet ka juhul, kui JMC Consulting & Trading AB oleks

Pirita tee 26-60 eluruumis osutanud majutusteenust. Praegusel juhul on maksuhaldur

tuvastanud (millele kaebaja vastu ei vaidle), et kõnealust korterit üüriti edasi füüsilisele

isikule alaliseks elamiseks.

14. Ülaltoodust tulenevalt ei saanud kaebajal tekkida maksustatavat käivet ei juhul, kui JMC

Consulting & Trading AB oleks üüritud eluruumi kasutanud büroona (eluruum oleks endiselt

jäänud eluruumiks) ega juhul, kui JMC Consulting & Trading AB oleks eluruumis osutanud

majutusteenust (maksustatav käive oleks sellisel juhul tekkinud JMC Consulting & Trading

AB-l, mitte kaebajal), nagu nägi ette üürileping. Küsimuse osas, kas tegemist on maksustatava

käibega või mitte, on oluline tuvastada tehingu sisu, st millena hakatakse üüritud eluruumi

kasutama ning kas selline kasutusviis on õiguslikult võimalik (nt eluruumi kasutamine

büroona). Selles kontekstis ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et hoolimata eluruumi

faktilisest kasutusviisist JMC Consulting & Trading AB poolt tekkis kaebajal maksustatav

käive üksnes seetõttu, et ta oli eluruumi andnud üürile abstraktse äriruumina. Eelnevast

tulenevalt ei olnud kaebajal õigust tehingu hinnale KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt käibemaksu

lisada isegi juhul, kui kaebaja üürileping JMC Consulting & Trading AB-ga ja JMC

Consulting & Trading AB üürileping TO-ga olid tegelikud, mitte näilikud. Seetõttu on

maksuhalduri tuginemine maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4 ja halduskohtu vastav analüüs

kohtuotsuses (ning kaebaja vastuväited apellatsioonkaebuses) tehingute näilikkusest

asjakohatud. Vaidlus on lahendatav KMS sätete alusel ning MTA on õigesti kohaldanud ja

tõlgendanud KMS § 16 lg 2 p-i 2 ja lg 3 p-i 1. Kuna eluruumi üürileandmisest ei teki

maksustatavat käivet, ei oma tähendust riigi maksukahju või kaebaja maksueelise saamise

küsimused. Asja lahendamisel ei oma ka tähendust, kui mitu korteriomandit kuulub kaebajale

Pirita tee 26 majas, sest vaidlustatud maksuotsus puudutab üksnes korteri nr 60 väljaüürimist

ning vaidlus puudub selles, et nimetatud korter on välja üüritud just 01.01.2016 JMC

Consulting & Trading AB-ga sõlmitud üürilepingu alusel.

3-18-703

8(8)

15. Eelnevat kokku võttes jääb OÜ Rexam Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse

põhjendusi, asendades need praeguse otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).

HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning vastustaja

võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)