3-18-2026/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2026

Haldusasi

Malvika Bosshardi kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 6. septembri 2018. a otsuse nr 13-

6/873 ja 12. oktoobri 2018. a vaideotsuse nr 13-10/18/250-

1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Malvika Bosshardi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Malvika Bosshardi

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

Jätta Malvika Bosshardi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

12. aprilli 2019. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. detsember 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 6. detsembri 2010. a

käskkirjaga nr 13-6/2131 Malvika Bosshardile tema taotluse alusel põllumajandusliku tegevusega

alustava noore ettevõtja toetuse (330 000 krooni, s.o 21 090,85 eurot). Toetus maksti välja

14. detsembril 2010.

2. 6. septembril 2018 PRIA otsusega nr 13-6/873 nõutakse kaebajalt toetus tervikuna tagasi

põhjusel, et kaebajal on täitmata põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) § 2 lg-s 3 sätestatud hariduse

kriteerium ja 2015. a põllumajandusliku müügitulu nõue, mis pidanuks olema 80% saadud

toetusest, s.o 16 872, 68 eurot, kuid oli vaid 1 997,71 senti.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA

6. septembri 2018. a otsuse nr 13-6/873 ja 12. oktoobri 2018. a vaideotsuse nr 13-10/18/250-1

tühistamist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole PRIA kasutanud toetuse täielikul tagasinõudmisel

kaalutlusõigust ega arvestanud, et toetust on sihipäraselt kasutatud enam kui 5 aasta jooksul.

Kaebaja on aastatel 2003-2010 läbinud aiandusalaseid täiendkoolitusi ning õppinud Eesti

Maaülikoolis 4 aastat inseneriõppes, mille kavas olid ka taimekasvatuse alased õppeained. Samuti

on kaebaja lõpetanud Audentese Kõrgema Ärikooli rahvusvahelise ärikorralduse diplomiõppe.

Kaebaja põllumajandusalast haridust oleks olnud võimalik võrdsustada tollel ajal kehtinud

kutsetunnistuse 3 tasemega. Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artikkel 35 lg 2 alusel

saab toetuse tagasi nõuda ka osaliselt arvestades lõikes 3 esitatut (olulisus, eesmärk jne). 2015. a

müügitulu oli väiksem nõutavast, kuid see ei õigusta toetuse täielikku tagasinõudmist.

4. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et tal puudub kaalutlusõigus kaebajalt toetuse tagasinõudmisel. Määruse nr 68

§ 2 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kriteerium on toetuskõlblikkuse kriteerium, mistõttu ei ole toetuse

osaline tagasinõudmine võimalik. Hariduse omandamise nõudest oli toetuse saaja teadlik juba

toetuse määramise ja maksmise ajal ning seda on ta taotlemisel kinnitanud. PRIA on kahel korral

toetuse saaja selgitusi arvesse võttes pikendanud hariduse nõude täitmise tähtaega. Ei ole mingit

põhjust veelkord tähtaega pikendada. Pealegi on kaebaja taotluse osas järelevalveperiood

lõppenud. Viienda (2015. a) majandusaasta müügitulu oleks määruse nr 68 § 16 lg 2 järgi pidanud

olema 80% saadud toetusest s.o 16 872,68 eurot, mitte vaid 2 400 eurot. Ka eelnevatel aastatel

saadud müügitulu ei luba eeldada, et soodsate ilmastikutingimuste esinemisel oleks 2015. aastal

müügitulu nõuet täidetud. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5 kohustab toetuse saajat äriplaanis

kavandatud tegevuste täitmata jätmise korral toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma. Hariduse

omandamine oli muuhulgas ka äriplaanis ette nähtud tegevus, müügitulu saavutamine aga määruse

nõue.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 12. aprilli 2019. a otsusega jättis Tartu Halduskohus Malvika Bosshardi kaebuse rahuldamata.

6. Halduskohtu otsuse põhjenduste järgi ei ole vaidlust, et toetuse määramisel oli kaebajal täitmata

määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud haridusnõue, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjal või

osaühingu kõigil osanikel ja juhatuse liikmetel peab olema vähemalt kaheaastane

põllumajandusalane töökogemus ja põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või

kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku viies kutsetase. Kaebajal oli võimalus

saada toetust juhul, kui ta kooskõlas Euroopa komisjoni määruse nr 1974/2006 art 13 p-ga 1

omandab hariduse 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast (määrus

nr 68 § 2 lg 4). Kaebaja pidi haridusnõude täitma hiljemalt 6. detsembril 2013. a. PRIA on kaebaja

selgitusi arvesse võttes pikendanud haridusnõude täitmise tähtaega 29. mail 2014 ja 30. juunil

2015, määrates uueks tähtajaks 31. detsembri 2016. 2017. a märtsi kontrollkäigul tuvastas PRIA,

et kaebajal on haridusnõue endiselt täitmata.

Haridusnõude täitmiseks ei ole piisav, et kaebaja on läbinud erinevaid aiandusalaseid

täiendkoolitusi ja võtnud aiandusalaseid aineid ülikoolis ning tal võivad olla praktilised teadmised

aiandusest ning maasikakasvatusest, sest kaebaja ei ole läbinud põllumajandusega seotud aineid

vähemalt bakalaureusehariduse tasemel. Eesti Maaülikooli tõend M. Bosshardi õppetulemuste

kohta ei tõenda kaebaja kui noore põllumajandustootja pädevust ja hariduse miinimumnõudele

vastavust. Audentese Kõrgema Ärikooli diplom rahvusvahelises ärikorralduses ei ole

põllumajandusliku haridusnõude hindamisel asjakohane.

Kaebajal ei ole kutseregistris omandatud kutse kohta ühtegi märget. Seega puudub tal ka aedniku

madalam kutsetase, mis on eelduseks viienda taseme saavutamiseks.

7. Kuna määruse nr 68 regulatsioon tugineb hariduse tasemetele, siis puudub vastustajal

kaalumisruum kaebaja haridusliku pädevuse hindamiseks kaebaja esitatud tõendite alusel.

Kaebajal puudub nõutav haridustase ehk kaebaja ei vasta haridusnõudele sisuliselt, mistõttu esines

vastustajal alus toetus tagasi nõuda.

8. Komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 art 35 lg 1 kohaselt ei maksta taotletud toetust või

see tühistatakse täielikult kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta. Määruse nr 68 § 2 lg-s 3

sätestatud kriteerium on toetuskõlblikkuse kriteerium. Kui EL õigus ja siseriiklik õigus ei oleks

toetuskõlbuliku ettevõtja pädevusnõudele sätestanud 36 kuulist ajapikendust, siis oleks kaebaja

taotlus 2010. aastal jäetud rahuldamata ja kaebajale ei oleks toetust määratud. Kaebaja võttis

toetuse taotlemisel kohustuse vastav haridus kehtestatud tähtaja jooksul omandada. Võetud

kohustuse täitmata jätmise tagajärg, toetuse tagasinõudmine, pidi kaebajale kui ettevõtjale teada

olema ja seega pidi ta ka olema teadlik kohustuse täitmata jätmise tagajärjest. Vastustajal puudus

seega kaalutlusõigus, mistõttu vastab vaidlustatud otsus proportsionaalsusnõudele HMS § 54

mõttes ja tegemist ei ole diskretsiooniveaga haldusaktiga.

Kuna haridusnõude täitmata jätmise tõttu esines alus toetuse tagasinõudmiseks täies ulatuses, siis

ei mõjuta müügitulu nõude järgimata jätmine toetuse tagasinõudmise proportsionaalsust.

9. ELÜPS § 111 lg 1 kohaselt tuleb toetusraha toetuse saajalt tagasi nõuda Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu

asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 näeb ette, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult

tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul

pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks

kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt

kätte saadud. Kaebaja haridusnõude ning müügitulu nõude täitmise lisakontroll toimus märtsis

2017 ning kontrollakt selle kohta kannab kuupäeva 4. aprill 2017. Toetuse tagasinõudmise otsus

tehti 6. septembril 2018 ehk 18 kuu jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus on tehtud seega

tähtaegselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Malvika Bosshard esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist

ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

11. Kaebaja osutab, et vastustaja ja ka halduskohus on tuginenud määruse nr 68 § 2 lg 3 hilisemale

redaktsioonile, mille kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingu kõigil osanikel ja

juhatuse

liikmetel

olema

vähemalt

kaheaastane

põllumajandusalane

töökogemus

ja

põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud

kvalifikatsiooniraamistiku viies aste. Toetuse saamise ajal kehtinud määruse 68 § 2 lg 3 (kehtis

kuni 7. augustini 2015) järgi oli nõutav kvalifikatsiooniraamistiku kolmas kutsetase.

Sihtasutus Kutsekoda kutsestandardid registri kohaselt oli võimalik põllumajandustootja

(marjakasvatus) kolmandat taset taotleda kuni 16. novembrini 2011. Hilisemal perioodil oli

võimalik taotleda neljandat ja viiendat kutseastet, aga nendel ei saanud osaleda ilma kolmandat

astet läbimata. Seega ei olnud kaebajal võimalik kutsetunnistust saada temast mitteolenevatel

põhjustel.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kolmanda astme kutsetunnistusega võrdsustub bakalaureuse

aste. Kaebajale on saanud teatavaks, et praegusel hetkel on võimalik taotleda kutsetunnistust ka

põllumajandusliku töökogemuse põhjal.

Kokkuvõttes on vastustaja teinud õigusvastase otsuse, kuna ei ole isegi kaalunud, kas toetuse saaja

töökogemust, täienduskoolitusi, maaülikoolis läbitud õppeaineid ja kõrgharidust arvestades võib

nõutud

kolmanda

kutsetaseme

lugeda

saavutatuks

toetuse

saamise

hetkel

kehtiva

kutsekvalifikatsiooni andmist reguleeriva korra kohaselt.

12. Müügitulu on kaebajal nõutavast väiksemas mahus täidetud ainult 2015. aastal, mille kohta on

kaebaja PRIA-le põhistuse esitanud.

13. Halduskohus ei ole üldse hinnanud kaebaja väidet toetuse osalise tagasinõudmise kohustusest,

olgugi et see väärinuks kohtu tähelepanu. Seetõttu on halduskohus jätnud ebaõigesti kohaldamata

määruse nr 68 §13 lg 1, 5 ja 6 sätestatu ega ole kontrollinud selle eelduste olemasolu.

14. Kaebaja palub kontrollida halduskohtu otsust ka osas, milles halduskohus leidis, et toetuse

tagasinõudmise otsus tehti tähtaegselt.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

16. Vastustaja selgitab, et hariduse nõue on kvalifitseerumisnõue ehk toetuskõlblikkuse

kriteerium. Kui puudub määruse nr 68 § 2 lõikes 3 nimetatud haridus, siis ei ole tegemist taotlejaga,

kellele üldse oleks võimalik toetust määrata. Toetuskõlblikkuse mittevastavusel kohaldub alati

100% keeldumine toetuse maksmisest või samas mahus tagasinõue (Komisjoni delegeeritud

määrus (EL) nr 640/2014, 11. märtsist art 35 lg 1).

17. Määruse nr 68 § 2 lg-ga 4, lubati siiski toetust taotleda ka määruse nr 68 § 2 lg-le 3

mittevastavatel taotlejatel, kuid kohustati neid 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse

tegemise päevast põllumajandusharidus omandama. Kui toetuse saaja nõuet ei täida, esitab ta lisas

5 toodud vormi kohase teatise, põhjendades selles nõude ettenähtud tähtaja jooksul täitmata

jätmist. Selle sätte sõnastusest tulenevalt saab PRIA erandlikel asjaoludel pikendada hariduse

omandamiseks antud tähtaega.

Kaebaja viide määruse nr 68 § 2 lg 3 redaktsioonide erinevuse kohta on iseenesest õige, aga sellest

ei tulene, et vastustaja oleks otsuse tegemisel eksinud. 7. augustil 2015 jõustunud muudatusega

täpsustati vaid määruse nr 68 § 2 lg-t 3. Määruse seletuskirja kohaselt kirjeldati 2001. aastal vastu

võetud kutseseaduses kutsetasemeid viieastmelises raamistikus. Alates 1. jaanuarist 2014 on

kasutusel kutseseadusega sätestatud 8-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik. Enne 2014. aastat

välja antud kutsed on kvalifikatsiooniraamistikuga suhestatud ja kehtivad kuni kutsetunnistuse

kehtivusaja lõppemiseni. Eelnenud viietasemelise kvalifikatsiooniraamistiku tase III on

võrdsustatud uue kaheksatasemelise kvalifikatsiooniraamistiku tasemega 5.

III kutsetaset (nõue taotluse esitamise ja toetuse määramise ajal) põllumajanduse erialal

(spetsialiseerumisega taime- või loomakasvatusele) oli võimalik omandada töötamise kõrvalt

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ning eriala õppekava maht oli vaid 20 õppenädalat.

18. toetuse tagasinõudmise otsus tehti 6. septembril 2018. Asjaolu, et järelevalveperiood lõppes

2015. aastal ei oma toetuse tagasinõudmise aegumise seisukohalt tähtsust, sest nõuet ei pea tegema

järelevalveperioodi kestel. Kontroll nõuete täitmise üle järelevalveperioodil võib toimuda ka

pärast järelevalveperioodi lõppu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohus on analüüsinud haridusnõude olemust ja selle täitmist, samuti toetuse

tagasinõudmise

tähtaegsust.

Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtu

põhjendustega

ja

HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

20. Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebuse väiteid selliselt, et kaebaja hinnangul saab

lugeda ta määruse nr 68 § 2 lg 3 nõude vähemalt osaliselt täitnuks ning seda oleks pidanud PRIA

arvesse võtma toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, kaaludes millises ulatuses toetus tagasi

nõuda.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

21. Määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud nõude täitmiseks tuli kaebajal omandada

põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud

kvalifikatsiooniraamistiku kolmas kutsetase. Määruse nr 68 7. augustil 2018 jõustunud

redaktsiooni järgi on käesoleval ajal nõutav kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud

kvalifikatsiooniraamistiku viies kutsetase.

Vastustaja on selgitanud, et selle muudatusega kaebajale täiendavaid kohustusi ei pandud.

Muudatuse põhjuseks on see, et varasema viietasemelise kvalifikatsiooniraamistiku asemel võeti

kasutusele kaheksatasemeline kvalifikatsiooniraamistik. Seda kinnitab ka määruse nr 68 muutmise

seletuskiri, milles muudatuse põhjusena on tõesti esile toodud uue kvalifikatsiooniraamistiku

kasutusele võtmine, kusjuures uue raamistiku viies kutsetase on võrdsustatud varasema kolmanda

kutsetasemega. Ringkonnakohtul ei ole põhjust vastustaja selgituses kahelda. 31. augustini 2008

kehtinud kutseseadus nägi tõepoolest ette viietasemelise kvalifikatsiooniraamistiku (§ 3 lg 3),

1. septembril 2008 jõustunud kutseseadus aga kaheksatasemelise (§ 4 lg 4). Seejuures tulenevalt

rakendussättest ei toimunud üleminek uuele süsteemile kohe – varasemad kutsestandardid ja

kutsetunnistused kehtisid nende kehtivusaja lõppemiseni või uue kvalifikatsiooniraamistikuga

vastavusse viimiseni (§ 26 lg-d 3 ja 4). Lisaks võis enne 1. septembrit 2008 kehtinud korras

kinnitatud ja jõustunud kutsestandardi kehtivusaega, mis lõppes enne 1. jaanuari 2010, pikendada

uut korda järgimata kuni uue kutsestandardi kinnitamiseni, kuid mitte rohkem kui 4 aastat vastavalt

haridus- ja teadusminitri 28. novembri 2008. a määruse nr 69 „Kutsestandardite koostamise,

muutmise ja vormistamise kord“ §-le 15.

Kaebaja ei ole esile toonud sisulisi asjaolusid, mille tõttu kutseseaduse lisas nr 1 toodud

5. kutsetaseme nõuded oluliselt erineksid sama seaduse lisas nr 2 toodud varasema

kvalifikatsiooniraamistiku kolmanda kutsetaseme nõuetest. Ka ringkonnakohtule ei ole selline

erisus äratuntav.

Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et 2017. aastal, pärast vastustaja poolt

haridusnõude omandamiseks antud täiendava tähtaja möödumist oli kaebajal kohustus omandada

põllumajandusalane keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lg-s 4 nimetatud

kvalifikatsiooniraamistiku viies kutsetase. Siiski ei ole see käesolevas asjas määrav.

22. Tulenevalt haridusseaduse §-st 27 tõendab isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse

lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.

Määruse nr 68 § 13 lg-st 6 tuleneb ka otsene kohustus nimetatud dokument vastustajale esitada.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale tunnistust ega diplomit

põllumajandusalase keskeri-, kutsekesk- või kõrghariduse omandamise kohta.

Eesti Maaülikooli tõend (tl 38) õppetulemuste kohta ei ole diplom haridusseaduse § 27 mõttes,

Audentese Kõrgema Ärikooli diplom rahvusvahelise ärikorralduse erialal tõendab küll

kõrghariduse omandamist, kuid mitte põllumajandusealase kõrghariduse omandamist. Kaebaja ei

ole seda ka väitnud. Seega puudub kaebajal põllumajandusalane haridus ning olukorras, kus

nõudeks on hariduse omandamine, siis puudus vastustajal võimalus arvestada, et kaebaja on

läbinud õppeaineid, mis võivad kuuluda õppekavasse põllumajandusalase hariduse omandamisel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saagi vastustajale sellist kohustust panna, kuna PRIA-l puudub

pädevus hinnata kaebaja läbitud õppe sisulist vastavust määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud nõudele.

23. Vastavalt kutseseaduse § 15 lg-le 1 on kutse andmine kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja)

kutsekompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena

väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab isiku

kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kutsetunnistuse õigsuse eest

vastutab kutsetunnistuse väljastanud kutse andja (kutseseaduse § 21 lg 1). Seega saab vastavat

kutsetaset tõendada kutsetunnistusega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale

asjakohase viienda kutsetaseme omandamist tõendavat kutsetunnistust. Samuti ei ole kaebaja

väitnud ega tõendanud, et ta oleks omandanud mõne madalama kutsetaseme.

Kuna vastustajal puudub pädevus kutse andmiseks ja kutsetunnistuse väljastamiseks, siis ei saanud

vastustaja toetuse taotlemisel ega hiljem asuda hindama, kas kaebaja töökogemus, läbitud

täienduskoolitused, maaülikoolis läbitud õppeained ja kõrgharidus koostoimes on piisavad

kaebajale nõutava kutsetaseme omistamiseks.

24. Eelnevast nähtub, et 4. aprillil 2017 toimunud kontrolli ajaks ei olnud kaebaja täitnud määruse

nr 68 § 2 lg 3 nõuet asjakohase hariduse või kutsetaseme omandamiseks. Tähelepanuväärne on, et

kaebaja ei ole omandanud ka kolmandat kutsetaset, kuigi ta selle omandamise kohustust möönab.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et seega oli kaebajal täitmata

abikõlbulikkuse kriteerium. Vastavalt puudus vastustajal toetuse tagasinõudmisel kaalutlus õigus

ja toetus tuli tagasi nõuda tervikuna. Komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 art 35 lg 1 sätestab

imperatiivselt, et taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse

kriteeriume ei täideta. Määruse nr 68 §-s 2 on sätestatud tingimused, millele peab vastama isik,

kellel on õigus saada põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Isikule, kes

nendele tingimustele ei vasta, toetust ei määrata ega maksta. Seega kuulub määruse nr 68

vaidlusaluse säte nende normide hulka, millega on määratud isiku toetuskõlblikkuse tingimused.

Erinevalt määruse nr 68 §-s 4 äriplaanile kehtestatud nõuetega, ei ole määruse nr 68 §-s 2 sätestatud

tingimused osaliselt täidetavad ning nende osas ei saa toetuse tagasinõudmisel toimuda hindamist

nagu seda näeb ette määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6. Üksnes hariduse ja kutsetaseme omandamise

nõude osas on tehtud mööndus, et selle nõude võib täita tagantjärele, 36 kuu jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates (määruse nr 68 § 2 lg 4). Ringkonnakohtu seisukohta

ei muuda asjaolu, et hariduse omandamine oli ette nähtud ka kaebaja äriplaanis, sest sellega ei

muutunud vahetult määruse nr 68 § 2 lg-st 3 tulenev nõue äriplaanis ettenähtud tegevuseks, mille

osalist täitmist tuleks arvestada toetuse tagasinõudmisel.

25. Toetuse taotlemisel võttis kaebaja endale kohustuse täita määruse nr 68 § 2 lg-s 3 sätestatud

tingimused ning ühtlasi ka riski, et tingimusi ei õnnestu tähtajaks täita. Ringkonnakohus osutab

siinjuures, et toetuskõlblikkuse kriteeriumide täitmata jätmisel toetuse tagasinõudmise kohustust

tulenevalt komisjoni delegeeritud määruse 640/2014 art 35 lg-st 1 ei ole seotud taotleja hooletuse

ega tahtlusega kriteeriumi täitmata jätmisel. Seega ei ole asja lahendamisel asjakohased kaebaja

väited, et nõutava kutsetaseme omandamine oli takistatud sobivate õppimisvõimaluste puudumise

tõttu. Ringkonnakohus märgib siiski, et kuigi kvalifikatsiooniraamistiku muutumise tõttu võis

nõutava kutsetaseme omandamine olla raskendatud, siis ka nähtuvalt kaebaja enda avaldustest

(tl 16-18) PRIA-le on kutsetaseme omandamist takistanud eelkõige kaebaja enda valikud elukoha

ja tegevuse prioriteetide osas. PRIA on kaebaja taotlusel kahel korral nõude täitmise tähtaega

pikendanud, kuid sellele vaatamata ei ole kaebaja nõutavat ega ka madalamat kutsetaset

omandanud. Kaheldamatult ei ole tegemist vääramatu jõu olukorraga, kus määruse nr 68 § 2 lg-s 3

sätestatud nõude täitmine olnuks takistatud kaebajast olenematutel asjaoludel ja mida delegeeritud

määruse 640/2014 või määruse (EL) 1306/2013 kohaselt teatud juhtudel on lubatud arvestada

halduskaristuste kohaldamata jätmisel.

26. Olukorras, kus toetuskõlblikkuse kriteeriumi täitmata jätmise tõttu esines alus toetuse

tervikuna tagasinõudmiseks vastavalt ELÜPS § 111 lg-le 1 ja määruse (EL) art 63 lg-tele 1 ja 3,

ei mõjuta asja lahendamist kaebaja 2015. aasta müügitulu nõude täitmata jätmisega seonduvad

väited. On ilmne, et vastustajal puudus võimalus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks ning vastavalt

ei olnud nõutav ka müügitulu nõude rikkumise raskuse ja muude asjaolude kaalumine toetuse

tagasinõudmise otsuses või vaideotsuses.

27. Kaebaja on taotlenud ka toetuse tagasinõudmise otsuse tähtaegsuse täiendavat kontrollimist

apellatsioonimenetluses. Seejuures ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta ei nõustu halduskohtu

seisukohaga selles küsimuses. Halduskohus selgitas, et määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1

järgi liikmesriigid taotlevad iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse

puhul selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist

kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane,

makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Kaebaja haridusnõude

ning müügitulu nõude täitmise lisakontroll toimus märtsis 2017 ning kontrollakt selle kohta

kannab kuupäeva 4. aprill 2017. Toetuse tagasinõudmise otsus tehti 6. septembril 2018 ehk 18 kuu

jooksul.

Ringkonnakohus nõustub, et toodud sätetest ei tulene, et vastustajal oleks õigus ja kohustus

teostada kontrolli taotleja poolt nõuete täitmise üle üksnes järelevalveperioodi (viis aastat toetuse

määramisest arvates) jooksul. Vastupidi, selline seisukoht on vastuolus kontrolli eesmärgiga, kuna

välistaks sisuliselt nõuete kontrolli järelevalveperioodi lõpus, sest järelevalveperiood ja

kontrolliperiood langeksid kokku, samas kui mõne toetusnõude täitmine selgubki alles

järelevalveperioodi lõpus või isegi pärast seda. Samuti on kaebaja seisukoht tagasinõude

aegumisest vastuolus käesoleva juhtumi asjaoludega, kus vastustaja kaebaja enda taotlusel on

määruse nr 68 § 2 lg 3 nõude täitmise tähtaega pikendanud 2016. aasta lõpuni, s.o üle viieaastase

järelevalveperioodi tähtaja. Sellise tõlgenduse korral muutub toetuse abikõlblikkuse kriteerium

ainetuks, kuna sisuliselt vabaneb taotleja kohustusest nõuet üldse täita.

28. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA 6. septembri 2018. a otsus nr 13-6/873

ja 12. oktoobri 2018. a vaideotsus nr 13-10/18/250-1 on õiguspärased ja nende tühistamiseks

puudub alus.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PRIA ei

ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid PRIA kasuks välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/