3-19-838/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-838

Haldusasi

Adven Eesti AS kaebus Viimsi Vallavalitsuse 02.04.2019

korralduse nr 189 tühistamiseks ning Haabneeme ja

Miiduranna gaasitrasside peremehetuks tunnistamise ja

hõivamise menetluse algatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja:

Adven

Eesti

AS,

volitatud

esindajad

vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee

Vastustaja: Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.12.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus võttis 05.02.2019 vastu korralduse nr 65 „Töögrupi moodustamine

Haabneeme

alevikus

ja

Miiduranna

külas

asuvate

maagaasitrasside

omanike

väljaselgitamiseks“. Töögrupi ülesandeks oli maagaasitrasside omandiga seonduvate asjaolude

väljaselgitamine Miiduranna külas ja Haabneeme alevikus. Töögrupp pidi oma seisukoha

maagaasitrasside omanike osas esitama Viimsi Vallavalitsusele kahe kuu jooksul nimetatud

2(5)

korralduse jõustumisest. Töögrupp esitas Viimsi Vallavalitsusele aruande „Haabneeme

alevikus ja Miiduranna külas asuvate maagaasitrasside õiguslikust seisundist“.

2. Viimsi Vallavalitsuse 02.04.2019 korraldusega nr 189 „Haabneeme alevikus ja

Miiduranna külas asuvate maagaasitrasside omanike väljaselgitamise töögrupi aruande

läbivaatamine ja seisukoha võtmine“ otsustati mitte alustada Miiduranna külas ja Haabneeme

alevikus asuvate gaasitrasside peremehetuks tunnistamise menetlust, kuna gaasitrassidel on

omanik.

3. Adven Eesti AS esitas 03.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Viimsi Vallavalitsuse 02.04.2019 korralduse nr 189 ning kohustada Viimsi Vallavalitsust

algatama vara peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetlust Haabneeme ja Miiduranna

gaasitrasside osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuse (täiendavad seisukohad esitatud 30.09.2019 ja 15.10.2019) põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised:

1) Viimsi Vallavalitsus ei ole järginud korrektset menetluskorda. Vabariigi Valitsuse

08.08.1996 määruse nr 211 „Peremehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine“ (edaspidi

hõivamise kord) kohaselt on ehitise peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetluse

eesmärk kindlaks teha, kas ehitis on peremehetu või mitte. Selle menetluse tulemus võib olla

kas see, et ehitis on peremehetu ja haldusorgan saab/peab selle hõivama, või see, et ehitisel on

omanik ning hõivamist ei järgne. Haldusorgan ei saa kohast menetlust läbi viimata määrata

kedagi ehitise omanikuks. Vastustaja on tõlgendanud ja kohaldanud norme ebaõigesti, mille

tulemusel on põhjendamatult otsustatud, et kaebaja on Haabneeme ja Miiduranna gaasitrasside

omanik. Praegusel juhul ei ole gaasitrasside tegelik omanik teada, mistõttu tuleb need

tunnistada peremehetuks. Vastustaja soovimatus gaasitrasse peremehetuks kuulutada ja hõivata

on näha aastaid kestnud suhtlusest nii kaebaja kui ka Konkurentsiametiga. Vastustaja on jätnud

olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata ja tõendid hindamata ning puudutatud isikud ära

kuulamata.

2) Kuna vaidlusaluseid gaasitrasse ehitisregistrist ei leia ning puuduvad ka muud dokumendid,

mis võiks ehitise kuuluvust kajastada, siis ei ole gaasitrasside omanikku võimalik kindlaks teha.

Töögrupp on kaebaja omanikuks olemise tuvastanud läbi selle, et kaebaja on gaasitrasse

kasutades tegelenud gaasi müügiga. Seejuures on ebaõigesti käsitletud nii võrguettevõtjana

tegutsemist kui omandi määratlust, mis on viinud ebaõigete järeldusteni. Kaebaja ei ole kunagi

olnud vaidlusaluste trasside puhul võrguteenuse osutajaks. Kaebaja on küll gaasitrassi

kasutanud gaasi müügiks, kuid see ei tõenda gaasitrasside valdust ega omandit. Isegi, kui

kaebaja tegevus oleks käsitletav võrguteenuse osutamisena antud piirkonnas, ei tähendaks see,

et kaebaja on gaasitrasside omanik. Töögrupp ei viita mitte ühelegi dokumendile, kust

gaasitrasside omand või selle üleandmine tegelikult nähtuks. 2018. a lõpetas kaebaja maagaasi

müügi ning andis Haabneeme ja Miiduranna piirkondade maagaasi müügiportfelli 01.05.2018

seisuga üle Alexela Energia AS-ile.

3) Konkurentsiamet on 07.08.2018 kirjas nr 7-1/2018-028-6 ja 25.10.2018 kirjas

nr 7-1/2018-028-16 asunud seisukohale, et mitte ükski võrguettevõtja ei ole Miiduranna ja

Haabneeme piirkonnas gaasi jaotamise teenust osutanud ning et vaidlusalused piirkonnad ei

kuulu kaebaja võrgupiirkonda. Konkurentsiamet on leidnud, et kaebaja tegevus vaidlusalustes

piirkondades ei kvalifitseeru võrguteenuse osutamisena, kaebaja ei ole nendes piirkondades

kohustatud isikuks maagaasiseaduse § 22 lg 1 ja 2 tähenduses ning piirkonnas puudub tegutsev

võrguettevõtja.

3(5)

4) Vastustajal on kohustus algatada ehitise peremehetuks tunnistamise menetlus. Kohaliku

omavalitsuse poolt oma kohustuste täitmata jätmist ja nende jõuga panemist eraõiguslikule

juriidilisele isikule ei saa pidada õiglaseks ega põhjendatuks. Kaebaja on juba aastaid vastustaja

tähelepanu juhtinud asjaolule, et gaasitrasside omanik ei ole teada ning trasside seisukord

halveneb seetõttu pidevalt. Vastustaja soovimatus investeeringuid teha ei saa õigustada sellise

kohustuse panemist kaebajale.

5) Kaebaja pakkus välja asja lahendamise kompromissiga selliselt, et vastustaja kinnitab, et

korraldusega ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks gaasitrasside omanik ning teavitab sellest ka

avalikkust. Vastava kompromissiga vastustaja ei nõustunud ning seega puudub kaebajal

kindlus, et vastustaja ei omista korraldusele ja töögrupi aruandele sellist tähendust nagu kaebaja

on kaebuses välja toonud. Olukorras, kus kaebaja ei ole tegelikult õigeks kohustatud isikuks,

toimub sellisel juhul kaebaja õiguste kahjustamine.

5. Viimsi vald (täiendavad seisukohad esitatud 15.10.2019 ja 22.10.2019) palub jätta kaebuse

rahuldamata.

1) Vastustaja ei ole vaidlustatud korraldusega kindlaks määranud gaasitrasside konkreetset

omanikku ja omandisuhete lõplik kindlakstegemine ei ole tema pädevuses. Lähtudes töögrupi

aruandest asuti vaid seisukohale, et gaasitrassil on omanik, mistõttu ei alustata peremehetuks

tunnistamise menetlust. See on vallavalitsuse pädevuses olev kaalutlusotsus. Töögrupi

aruandest (p 2.2) nähtub, et gaasitrassid ei ole omanikuta – kui omanikuks pole gaasiettevõtja,

siis on selleks kinnistute omanikud, mille lahutamatuks osaks on need trassid. Samuti on

võimalus, et trasside omanikeks on gaasikooperatiivid (nende liikmed), kes omal ajal rahastasid

trasside ehitamist. Hõivamist saab läbi viia samas üksnes vallasvara puhul. Samuti oleks

hõivamise menetluse aluse esinemisel kohustatud subjektiks riik (Rahandusministeerium).

Seega poleks igal juhul alust alustada gaasitrasside peremehetuks tunnistamise menetlusega.

Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi – see ei too kaebaja jaoks kaasa mingeid reaalseid

tagajärgi, st mingeid õigusi ega kohustusi seoses gaasitrassiga. Samuti puudub alus nõuda

vastustajalt algatama vara peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetlust, kuna see on

vastustaja kaalutlusotsus.

2) Vastustaja ei nõustu, et järgitud pole korrektset menetluskorda. Haldusmenetluse

põhimõtteid ei ole samuti rikutud, kuna vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja õigusi – sellega

pole kindlaks tehtud gaasitrasside omanikku ning töögrupi aruande koostamisel on arvestatud

kõiki olemasolevaid materjale, sh kaebaja ja teiste isikute poolt väljendatud seisukohti.

3) Vaatamata asjaolule, et korraldusega ei määrata kindlaks gaasitrasside konkreetset

omanikku, pole vastustajal võimalik vastavalt kaebaja kompromissettepanekule avalikkusele

teatada, et kaebaja ei ole kindlasti omanik. Vastustaja kompetentsis pole omaniku tuvastamine.

Vastustaja on samas nõustunud töögrupi aruandes toodud seisukohtadega, et gaasitrassid pole

omanikuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja on vaidlustanud Viimsi Vallavalitsuse 02.04.2019 korralduse nr 189, millega

otsustati mitte alustada Miiduranna külas ja Haabneeme alevikus asuvate gaasitrasside

peremehetuks tunnistamise menetlust, kuna gaasitrassidel on omanik. Kaebaja taotleb nii

vaidlustatud haldusakti tühistamist kui ka valla kohustamist algatama Miiduranna külas ja

Haabneeme alevikus asuvate gaasitrasside peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetlust.

Kaebaja leiab, et vaidlusaluses korralduses on sisuliselt kinnitatud, et kaebaja on Miiduranna

külas ja Haabneeme alevikus asuvate gaasitrasside omanikuks. Kuivõrd gaasitrasside

4(5)

omanikuks olemisega kaasnevad kohustused trasside valdamisel, kasutamisel ja korrashoiul

aga kaebaja ei ole õigeks kohustatud isikuks, siis rikub korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi,

mh tekitades mainekahju.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldusega kaebaja õiguste üle ei otsustata ehk sellel

puudub õiguslik tagajärgi kaebajale.

7. HKMS § 44 lg 1 järgi saab kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks.

Kohtul tuleb käesoleva kaebuse lahendamisel kontrollida eeskätt seda, kas kaebajal on riivena

väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks

isiku õiguste rikkumist. Õiguste riive puudumise korral ei saa aga kaebaja nõuda vaidlusaluse

korralduse tühistamist ega taotleda valla kohustamist otsustama uuesti gaasitrasside

peremehetuks tunnistamise üle isegi juhul, kui vaidlustatud korraldust saakski pidada

objektiivselt õigusvastaseks.

8. Asja peremehetus tähendab seda, et asjale ei laiene ühegi isiku omandiõigus. Kohus leiab, et

vastustaja kontrollis antud juhul menetluse alustamise ajendi olemasolu ja leidis, et gaasitrassid

ei ole omanikuta ning hõivamise menetlust ei alustata.

Kohus on seisukohal, et haldusmenetluse mittealustamine, mille kohta pidas vastustaja

vajalikuks anda haldusakti, ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist ei olnud kaebaja

taotluse rahuldamata jätmisega ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastava

haldusmenetluse läbiviimist. Korraldusega ei tuvastata, et vaidlusaluste gaasitrasside omanik

oleks kaebaja ega otsustata muude kaebaja õiguste või kohustuste üle. Küll tuvastatakse asjaolu,

et ehitist pole alust pidada peremehetuks, mistõttu polnud kohalikul omavalitsusel alust

tuginedes AÕSRS § 13 lg-le 2 ja hõivamise korrale läbi viia hõivamise menetlust. Kohalikul

omavalitsusel ei ole võimalik kaaluda, kas ehitis on peremehetu või mitte – kui ehitis ei ole

peremehetu ehk on kellegi omandis, siis ei ole võimalik seda hõivata isegi juhul, kui selle

hõivamise poolt kõneleb oluline avalik huvi. Kohtu arvates piisab menetluse mittealustamiseks

hinnangust (töögrupi aruande p 2), et gaasitrassid ei ole omanikuta. Vastustaja on leidnud, et

kui omanikuks pole gaasiettevõtja, siis on selleks kinnistute, mille lahutamatuks oskas on

trassid, omanikud või on trasside omanikeks gaasikooperatiivid (nende liikmed), kes omal ajal

rahastasid trasside ehitamist. Haldusaktis (tl 13) on töögrupi aruandele viidatud.

Haldusmenetluse läbiviimisel, sh ka alustamise otsustamisel kaalutlusõiguse alusel, tuleb

järgida menetlusökonoomia põhimõtet (HMS § 5 lg 2).

9. Kuigi töögrupp on oma aruandes (tl 11) muu hulgas välja toonud, et „…gaasitorustikud on

rajatud selleks ajutiselt moodustatud kooperatiivide/isikute tellimisel „Tallinngaasi“ tehniliste

tingimuste alusel või „Tallinngaasi“ enda poolt, kes on gaasitorustikke reaalselt vallanud,

kasutanud ja käsutanud (andnud edasi AS-ile Fortum Termest, selle õigusjärglane Adven Eesti

OÜ kasutusse), millega vastab õigusaktides sätestatud omanikuks olemise tunnustele“, ei ole

alust töögrupi koostatud aruannet käsitleda õiguslikult siduva dokumendina. HMS § 60 lg 2

kohaselt on kohustuslik kehtiva haldusakti resolutiivosa, mitte selle põhjendused või

põhjendustes viidatud muud dokumendid. Käesoleval juhul ei sätesta seadus, et haldusakti

põhjendustes või muudes osades tuvastatud asjaoludel oleks iseseisev õiguslik tähendus (HMS

§ 60 lg 2 viimane lause).

10. Seega ei ole vaidlustatud korraldusega kaebajale pandud kohustusi gaasitrasside valdamise,

kasutamise või korrashoiuga seoses. Vastupidist ei saa tuletada pelgalt asjaolust, et vastustaja

ei olnud kohtumenetluses nõus kaebaja pakutud kompromissettepanekuga, mis nägi ette

avalikkuse teavitamist kaebajal gaasitrasside omandiõiguse puudumise kohta. Isegi, kui

5(5)

vastustaja peaks olema seisukohal, et ei saa välistada, et gaasitrasside omanikuks on Adven

Eesti AS, ei tuvastata seda kaevatava korraldusega. Seega ei saa ka kaebajale panna

omandiõigusest tulenevaid kohustusi vaidlusaluse korralduse alusel. Kui kohalik omavalitsus

on kohalikele elanikele vastates, valla lehes või mujal esitanud valeväiteid, on kaebajal

võimalik nõuda nende ümberlükkamist ja vajadusel tekitatud kahju hüvitamist.

11. Kui kaebaja soovib oma kaebusega saavutada olukorda, kus vastustajal oleks keelatud

kaebaja käsitlemine gaasitrasside omanikuna ja sellest tulenevalt välistatud kaebajale

kohustuste panemine, ei oleks see eesmärk käesoleva kaebusega saavutatav. Isegi kaebuse

rahuldamise korral loeks kohus õigusvastaseks üksnes peremehetuks tunnistamise menetluse

algatamata jätmise ja vald peaks menetluse algatamise üle uuesti otsustama, kuid see ei

tähendaks, et kohus oleks tuvastanud, et kaebaja ei ole gaasitrasside omanikuks ning kaebajale

oleks keelatud gaasitrassidega seonduvalt edaspidi igasuguste kohustuste panemine. Kui

vastustaja peaks tulevikus kaebajale seoses kõnealuste gaasitrassidega panema mingeid

kohustusi on kaebajal vajadusel võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole kasutades

selleks kohast õiguskaitsevahendit.

Gaasitrasside ekspluatatsiooni ohutus tuleb tagada riikliku järelevalve kaudu, mis võib kaasa

tuua ka vajaduse tuvastada, kes on rajatise omanik ja kohustatud isik. Selle tuvastamiseks pole

vaja eelnevalt läbi viia hõivamise menetlust.

Poolte muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik ei ole.

12. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab lisaks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisele

haldusorgani kohustust anda haldusakt või sooritada toiming. Kuna korraldus kaebaja

subjektiivseid õigusi ei riiva, on ka kaebuses esitatud kohustamisnõue alusetu.

13. Kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

/allkirjastatud digitaalselt/