2-18-14135/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14135

Tsiviilasi Virds Company OÜ hagi Luminor Bank AS vastu

14 694 euro nõudes

Tsiviilasja hind

14 694 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Virds Company OÜ (registrikood 11902094),

esindajad

lepinguline esindaja Valeria Titova

Kostja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936),

lepinguline esindaja Marjel Mõis

Asja läbivaatamine

14.10.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Virds Company OÜ hagi Luminor Bank AS vastu 14 694 euro nõudes

rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

määrata kostja menetluskuludena kindlaks 315 eurot.

2.3.

Mõista Virds Company OÜ-lt (registrikood 11902094) Luminor Bank AS-i

(registrikood 11315936) kasuks välja menetluskulu summas 315 eurot.

2.4.

Kohustada Virds Company OÜ-d (registrikood 11902094) tasuma kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 2.3. väljamõistetud menetluskuludelt Luminor Bank AS-

i (registrikood 11315936) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

2-18-14135

2 (8)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse

menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Hageja nõue ja seisukohad

1. Virds Company OÜ (hageja) esitas 21.09.2018 hagi Luminor Bank AS (kostja) vastu 14 694

euro nõudes.

2. Rinopal OÜ (kehtiv ärinimi Majato Chain OÜ) ja kostja vahel oli sõlmitud liisinguleping nr

303888. Liisingulepingu kohaselt andis kostja Majato Chain OÜ-le kasutamiseks

liisinguesemeks oleva veoauto xxxx (tehasetähis: xxxx) 18.440 registrimärgiga xxxx ning

Majato Chain OÜ kohustus maksma selle eest kokkulepitud tasu.

3. Rinopal OÜ-l tekkisid liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmisel makseraskused.

Kostja pakkus Rinopal OÜ-le tekkinud olukorra lahendamiseks kahte sisulist varianti – Rinopal

OÜ kohustub kiiremas korras tasuma kostjale sõiduki jääkmaksumuse või kohustub panema

sõiduki müüki kostja poolt valitud vahendaja kaudu kohustusega tasuda ise vastava teenustasu

eest.

4. Isikuks, kes oli valmis soetama kõnealuse sõiduki, oli hageja. Pooled leppisid kokku, et

müügihinnaks on sõiduki jääkväärtus koos sõiduki võõrandamise hetkeks kostja poolt nõutud

lepingurikkumistest tulenevate sanktsioonidega, mis moodustasid kokku 14 694,00 eurot.

5. Kuivõrd sõiduki omanikuks oli kostja ning sõiduki ostu-müügi tehingu sooritamine poleks

võimalik ilma kostja eelneva nõusolekuta, siis pöördus Rinopal OÜ nimetatud ettepanekuga

kostja poole – nimelt Rinopal OÜ selgitas kostjale, et ta leidis sõidukile ostja ning sõiduki

ostu-müügi tehingu sooritamise puhul saab Rinopal OÜ liisingulepingu ennetähtaegselt

lõpetada. 6. Rinopal OÜ ja kostja leppisid kokku, et nad lõpetavad liisingulepingu

ennetähtaegselt ning pärast sõiduki ostuhinna kostja kontole laekumist annab kostja kui

sõiduki omanik nõusoleku sõiduki võõrandamiseks. Rinopal OÜ koostas sõiduki ostu-müügi

lepingu, mis oli kostjale tutvumiseks ja allkirjastamiseks edastatud, kuid viimane teatas, et

vajaliku tehingu teostamiseks piisab, kui Rinopal OÜ ja kostja sõlmivad liisingulepingu nr

303888 lõpetamise kokkuleppe ning pank nende omavahelistesse suhetesse ei sekku.

7. Selle tulemusena kandis hageja kui sõiduki ostja 20.02.2018 kostjale üle sõiduki

ostuhinnana 14 694,00 eurot ning 22.02.2018 (allkirjastatud kostja esindaja poolt

22.02.2018 ning 23.02.2018) sõlmisid kostja ja Rinopal OÜ liisingulepingu nr 303888 lisa,

mille kohaselt loeti ühiselt liisinguleping nr 303888 lõppenuks. Sõiduki jääkmaksumus oli

sõiduki ostuhinnaks.

8. Hageja lähtus maksekorralduse teksti osas sellest, mida pank kirjutas Rinopal OÜ-le ehk et

mida tuleb kirjutada maksekorraldusse selleks, et nimetatud ostu-müügi leping oleks

kostjaga sõlmitud. Rinopal OÜ omakorda ütles hagejale, mida ta peab selgitusse panema,

et see auto omandiõigus läheks hagejale üle.

2-18-14135

3 (8)

9. Hageja oli koguaeg veendumusel, et tema sõlmib ostu-müügi lepingu kostjaga. Rinopal OÜ

ja kostja vahel oli peetud kirjavahetust, kus kostja pidevalt kirjutas, et kolmas isik ehk siis

antud juhul hageja soovib seda osta. Liisingulepingu lisa järgi andis kostja sõiduki

omandiõiguse üle nii Rinopal OÜ kui ka kolmandatele isikutele. Selles e-kirjas, milles

kostja teatas, et tal kehtivat lepingut ei ole, kostja ise teatas, et pank müüb oma vara läbi

koostööpartneri. See viitab sellele, et kostjal oli soov müüa kolmandale isikule. See

kinnitab, et hageja oli selleks isikuks, kes ostis selle auto kostjalt. Kuivõrd liisinguleping

oli kostja väidete kohaselt juba 22.02.2018 lõpetatud. Kui liisinguleping oli lõpetatud, siis

järelikult mingeid kehtivaid võlasuhteid kostjal Rinopal OÜ-ga ei olnud. Järelikult seda

ülekannet, mida on hageja teinud võib lugeda ostu- müügi lepingu sõlmimiseks.

10. Pärast liisingulepingu nr 303888 lõpetamist pöördusid Rinopal OÜ ja hageja Maanteeameti

poole sõiduki registreerimiseks hageja nimele, kuid seal selgus, et antud toimingu tegemine

on takistatud, kuivõrd vahetult enne liisingulepingu nr 303888 lisa koostamist (ehk

22.02.2018 lõuna paiku) oli sõidukile seatud keelumärge kohtutäitur Toomas Saarna poolt,

mis keelab sõiduki vormistamise kolmanda isiku nimele.

11. Hiljem sai hageja teada, et Rinopal OÜ suhtes oli 2018. aasta alguses algatatud

täitemenetlus, kuid keelumärge oli sõidukile seatud alles pärast hageja poolt raha

ülekandmist kostja kontole.

12. Juhul, kui hageja oleks olnud teadlik sõidukile seatud käsutuskeelust juba ostuhinna

tasumise ajahetkel, siis poleks ta kunagi astunud ei kostja ega Rinopal OÜ-ga

lepingulistesse suhetesse sõiduki ostmiseks.

13. Kostja ise teavitas 21.02.2018 (so päev enne liisingu jääkmaksumuse omandamist)

kohtutäiturit asjaolust, et ta lõpetab Rinopal OÜ-ga liisingulepingu ning sõiduk

võõrandatakse ehk kostja ise oli teadlik Rinopal OÜ vastu algatatud täitemenetlusest. Kostja

ei olnud hageja vastu aus ega teavitanud teda kõikidest asjaoludest, mis kõnelaust sõidukit

puudutasid ja mille vastu olnuks hagejal mõistlik ja põhjendatud huvi. Kostja kui heauskne

äriühing saanuks kirjutada hagejale, et Rinopal OÜ-l on teised täitmata kohustused, selleks,

et vältida tekkinud olukorda.

14. Hageja on seisukohal, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud suuline sõiduki ostu-müügi

leping. 06.03.2018 pöördus hageja kostja poole sõiduki ostu-müügi lepingust taganemise

avaldusega.

15. Alternatiivselt palub hageja tagastada kostjale üleantud rahasumma alusetu rikastumise

sätete alusel.

Kostja vastuväited

16. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

17. Kostja ei vaidle vastu, et hageja tasus 20.02.2018 Rinopal OÜ ja kostja vahelise

liisingulepingu jääkmaksumuse. Hageja ei ole nimetatud maksekorraldust esitanud, kuid

kostja märgib, et maksekorralduses on hageja selgitusse märkinud: „Rinopal OÜ

(12330850) eest, leping 303888.“ Seega oli hageja algusest peale teadlik, et ta tasub

liisingulepingu jääkväärtuse Rinopal OÜ eest. See võib nii olla, et kostja ütles Rinopal OÜ-

le, mida tuleb maksekorraldusse kirjutada.

18. Hageja ja Rinopal OÜ vahel on liisinguleping lõpetatud ning liisingueseme omandiõigus

on liisinguvõtjale ehk Rinopal OÜ-le üle läinud. Liiklusregistris oli pikka aega muudatus

tegemata ja sealt nähtus nagu oleks omanik kostja.

2-18-14135

4 (8)

19. Kostjal oli Rinopal OÜ võlgnevuse tõttu leping lõpetatud ja see kokkulepe, mis

22.02.2018 sõlmiti, oli kokkulepe omandiõiguse üleminekuks Rinopal OÜ.

20. Kostja ei ole Rinopal OÜ-ga kokku leppinud, et pärast ostuhinna tasumist annab kostja kui

sõiduki omanik nõusoleku sõiduki võõrandamiseks. Olukorras, kus liisinguvõtja tasub kogu

liisingulepingust tuleneva liisinguvara maksumuse lähebki liisinguvara liisinguvõtjale üle

ja liisinguvõtja saab vara omanikuks ning nõusoleku andmine ei ole vajalik.

21. Kostja ei ole kordagi soovinud hagejaga lepingulisse suhtesse astuda, samuti ei ole kostja

sellist soovi kunagi hagejale avaldanud. Kostja on hageja viidatud kirjavahetuses ka öelnud,

et kostja kolmandate isikutega lepinguid ei sõlmi. Ainult liisinguvõtja ehk Rinopal OÜ.

22. Kostja ei vaidle vastu, et sai müügilepingu projekti, aga kostja vastas, et kostja poolt allkirja

ei tule.

23. Enne liisingulepingu lõpetamist oli liisinguvara omanik kostja, mistõttu ei saanud

liisinguvaral kohtutäituri poolt seatavat keelumärget olla. Olukorras, kus liisinguleping on

lõpetatud ja sõiduki omandiõigus on üle läinud liisinguvõtjale on kohtutäituril võimalus

seada sõidukile keelumärge ning käesoleval juhul kohtutäitur märke ka seadis. Sel hetkel

kui keelumärge seati sõiduk enam kostja omandis ei olnud. Kostja ja hageja vahel puudusid

mistahes ostu-müügilepingut puudutavad suhted. Kostja ei ole müünud hagejale sõidukit,

mistõttu puudus kostjal kohustus anda hagejale teavet, eelkõige sellist teavet, mis puudutab

kolmandat isikut.

24. Kuivõrd hageja ja kostja vahel ei ole lepingut, siis ei saa hageja lepingut taganeda.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

26. Pooled ei vaidle selle üle, et:

-

Rinopal OÜ (kehtiv ärinimi Majato Chain OÜ) ja kostja vahel oli sõlmitud

liisinguleping nr 303888;

-

liisingulepingu kohaselt andis kostja Rinopal OÜ-le kasutamiseks liisinguesemeks

oleva veoauto xxxx (tehasetähis: xxxx) 18.440 registrimärgiga xxxx (sõiduk);

-

hageja kandis 20.02.2018 kostjale üle 14 694,00 eurot maksekorralduse selgitusega

„Rinopal OÜ (12330850) eest, leping 303888.“;

-

22.02.2018 sõlmisid kostja ja Rinopal OÜ liisingulepingu nr 303888 lisa, mille kohaselt

loeti liisinguleping nr 303888 lõppenuks;

-

22.02.2018 oli sõidukile seatud keelumärge kohtutäituri poolt.

27. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ostu-müügileping hageja

poolt sõiduki omandamiseks ning alternatiivselt, kas kostja on hageja arvel alusetult

rikastunud või täitis hageja Rinopal OÜ kohustust kostja ees.

28. Hageja esmane nõue lähtub sellest, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping, kuid

hageja on sellest taganenud. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe

võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Lepingust

2-18-14135

5 (8)

taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi nõuda

lepingu alusel üle antu tagastamist, kui ta tagastab kõik üle antu.

29. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et seisuga enne 22.02.2018 ei olnud sõiduki

omandiõigus kostjalt Rinopal OÜ-le üle läinud. Kostja väitel andis ta Rinopal OÜ-le sõiduki

omandiõiguse üle 22.02.2018. Hageja väitel oli hageja ja kostja vahel 20.02.2018 sõlmitud

suuline ostu-müügileping, millega läks sõiduki omandiõigus üle hagejale. Hagejal tuleb

seega tõendada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ostu-müügileping ja sõiduki

omandiõigus läks üle hagejale.

30. Kohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja vahel ostu-müügilepingu sõlmimine ning sõiduki

omandiõiguse üleminek hagejale tõendatud.

31. Kohtule esitatud liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu nr 308333/1

kohaselt on sellesse lepingusse müüjana märgitud Rinopal OÜ ja ostjana Virds Company

OÜ. Müüja ja ostja on sellele kokkuleppele alla kirjutanud 20.02.2018 (tl 40-41). Hageja

väitel sai hageja sellest lepingust aru, et ostu-müügileping sõlmitakse kostja ja hageja vahel.

Kohtu hinnangul ei ole selline järeldus põhjendatud. Isegi õigusteadmisteta isikul on

võimalik antud lepingust teha üksnes selline järeldus, et leping on sõlmitud Rinopal OÜ ja

hageja vahel. Kohtu hinnangul ei saa sellist järeldust teha ka Rinopal OÜ ja kostja vahel

peetud kirjavahetusest. 21.02.2018 e-kirjas teatab kostja Rinopal OÜ-le, et pank müüb oma

vara läbi koostööpartneri ja tehinguid pank kolmandate isikutega ei tee (tl 43). Selles e-

kirjas ei ole kostja märkinud, et ta sõlmiks hagejaga ostu-müügilepingu ja annaks hagejale

sõiduki omandiõiguse üle.

32. Samuti ei saa ostu-müügilepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel järeldada sellest, et hageja

kandis 20.02.2018 kostjale üle 14 694,00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et maksekorraldusse

oli märgitud selgituseks „Rinopal OÜ (12330850) eest, leping 303888.“. Hageja väitel

lähtus hageja maksekorralduse teksti osas sellest, mida pank kirjutas Rinopal OÜ-le ehk et

mida tuleb kirjutada maksekorraldusse selleks, et nimetatud ostu-müügi leping oleks

kostjaga sõlmitud. Kostja väitel võis see nii ka tegelikkuses olla. Samas märgib hageja, et

Rinopal OÜ omakorda ütles hagejale, mida ta peab selgitusse panema, et sõiduki

omandiõigus läheks hagejale üle. Kohtu hinnangul ei ole hagejal sõiduki omandiõiguse

tekkimise tuvastamisel asjakohane, mida selgitas hagejale Rinopal OÜ, vaid kas kostja

soovis anda sõiduki omandiõiguse üle hagejale. Sellist asjaolu poolte seisukohtadest ega

kohtule esitatud tõenditest aga ei nähtu. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks soovinud

hagejale sõiduki omandiõigust üle anda. Pelgalt asjaolust, et hageja tegi kostjale lepingu

eseme jääkväärtuse ulatuses makse, ei saa järeldada hageja ja kostja vahel ostu-

müügilepingu sõlmimist ega sõiduki omandiõiguse ülemineku kokkulepet.

33. Hageja leiab, et ostu-müügilepingu sõlmimist ning omandiõiguse ülemineku kokkulepet

hageja ja kostja vahel tõendab ka asjaolu, et seisuga 20.02.2018 oli kostja ja Rinopal OÜ

vahel lepingulised suhted juba lõppenud, mistõttu pidi kostja hageja poolt tehtud maksest

järeldama üksnes seda, et see on tehtud sõiduki omandiõiguse hagejale ülemineku eest.

Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Asjaolu, et Rinopal OÜ ja kostja vahel lõppesid

lepingulised suhted enne 20.02.2018 ei tähenda, et kostja poleks saanud Rinopal OÜ-le

hiljem sõiduki omandiõigust üle anda. Seega isegi kui kostjal mingeid kehtivaid

liisingulepingust tulenevaid võlasuhteid Rinopal OÜ-ga 20.02.2018 ei olnud, ei saaks

hageja poolt tehtud ülekandest järeldada kostja ja hageja vahel ostu-müügilepingu

sõlmimist ning omandiõiguse ülemineku kokkulepet hageja ja kostja vahel.

34. Hageja ja kostja vahel sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimist ega omandiõiguse üleandmise

kokkulepet ei saa järeldada ka Rinopal OÜ 16.02.2018 e-kirjast kostjale, milles Rinopal OÜ

2-18-14135

6 (8)

esindaja märgib, et peale lepingu allkirjastamist tasub ostja viivitamatult kogu raha

Luminorile (tl 42) ega ka liisingulepingu 22.02.2018 lisast, kus on märgitud, et liisinguandja

volitab lisa allkirjastamisega liisinguvõtjat esindama liisinguandjat Maanteeametis

liisingueseme liisinguandja nimelt kustutamiseks vajalike toimingute teostamisel ja

registreerimisel liisinguvõtja või kolmanda isiku nimele (tl 27-28). 21.02.2018 e-kirjas

teatab kostja Rinopal OÜ-le, et kolmandate isikutega pank tehinguid ei tee (tl 43).

Lisaks on liisingulepingu 22.02.2018 lisas märgitud, et liisingueseme omandiõigus läheb

liisinguvõtjale üle käesoleva lisa allkirjastamise hetkest, seega 22.02.2018 (tl 27-28). Ühestki

nimetatud tõendist ei nähtu kostja soovi sõlmida hageja ja kostja vahel sõiduki ostumüügileping

ning anda sõiduki omandiõigus üle hagejale. Asjaolust, et Rinopal OÜ teatas kostjale, et ostja

tasub kostjale ning hageja tasus seejärel kostjale sõiduki jääkmaksumuse, ei saa järeldada, et

kostja oleks astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse. Kostja väljendas ennast 21.02.2018

väga selgelt, et tema kolmandate isikutega lepinguid ei sõlmi. Seejärel 22.02.2018 sõlmisid

kostja ja Rinopal OÜ liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe, millega anti sõiduki omandiõigus

üle Rinopal OÜ-le.

35. Kohtu hinnangul järeldub käesolevas asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest, et kostja

andis sõiduki omandiõiguse üle Rinopal OÜ-le mitte hagejale. Kostja on käesolevas asjas

väitnud, et ta on andnud omandiõiguse üle Rinopal OÜ-le. Kostja on vastavasisulisest

soovist teavitanud 09.03.2018 kohtutäiturit (tl 44), kes seadis seejärel võlgniku (Rinopal

OÜ) varale (sõidukile) keelumärke. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et sõiduki

omandiõigus oleks üle antud hagejale, mistõttu on põhjendatult alus eeltoodust järeldada,

et kostja andis omandiõiguse üle Rinopal OÜ-le. Kostjal polnud mingit soovi jätta sõiduki

omandiõigus pärast liisingulepingu lõppemist endale. Käesolevas asjas ei ole esitatud

Rinopal OÜ seisukohta selle kohta, et ta poleks sõiduki omandiõigust saanud. Lisaks nähtub

liisingulepingu 22.02.2018 lisa punktist 2, et liisingueseme omandiõigus läheb

liisinguvõtjale üle käesoleva lisa allkirjastamise hetkest. Antud lepingu lisa on Rinopal OÜ

ja kostja esindajate poolt allkirjastatud 22.02.2018 (tl 27-28).

36. Kohtule ei ole ühtegi tõendit esitatud selle kohta, et Rinopal OÜ ja kostja oleksid leppinud

kokku selles, et nad lõpetavad liisingulepingu ennetähtaegselt ning pärast sõiduki ostuhinna

kostja kontole laekumist annab kostja kui sõiduki omanik nõusoleku sõiduki

võõrandamiseks. 37. Eeltoodust tulenevalt ei ole väidetav hageja ja kostja vaheline

lepinguline suhe tõendatud, mistõttu ei oma tähtsust asjaolud selle kohta, kas kostjal oli

kohustus teavitada hagejat Rinopal OÜ suhtes käimasolevast täitemenetlusest või mitte. Ka

mingil muul alusel ei olnud kostjal kohustust hagejat sellisest asjaolust teavitada.

38. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole lepinguline suhe tõendatud ei ole hageja saanud ka

lepingust taganeda ja selles alusel makstud summat tagasi nõuda.

39. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjale ülekantud summa on kostja saanud alusetult,

kuna hageja soovis summa tasumisega luua hageja ja kostja vahel õigussuhet sõiduki

omandiõiguse üleandmiseks hagejale. Hageja nõude alternatiivseks aluseks on VÕS § 1028 lg

1. Sooritusega VÕS § 1028 tähenduses võib olla tegemist juhul kui soorituse tegija arvab

ekslikult, et täidab sooritusega oma kohustust või pooltevahelist lepingulist suhet. Kohus leidis

eelnevalt, et mingit lepingulist kohustust hageja ja kostja vahel ei tekkinud. Seega ei saanud

hagejal tekkida mingit kohustust tasuda kostjale 14 694,00 eurot.

40. Kostja vastuväite kohaselt on hageja täitnud kolmanda isiku kohustuse ja hageja ei saa

seda kostjalt tagasi nõuda. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et juhul kui võlgnik ei pea kohustust

seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse

2-18-14135

7 (8)

osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik

täitmise kohustusest. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja tegi rahaülekande selleks, et täita

VÕS § 78 lg 1 järgi teise isiku kohustust, ei saa hagi VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada (vt ka

Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10).

41. Kostja peab käesolevas asjas tõendama, et hageja täitis Rinopal OÜ kohustuse. Seega

peab kostja tõendama, et kolmandal isikul (hagejal) oli tahe maksta Rinopal OÜ eest (vt

Riigikohtu 28. veebruar 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-08, p 14). Kostja leiab, et seda

tõendab maksekorralduses märgitud selgitus: „Rinopal OÜ (12330850) eest, leping 303888.“

42. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hagejal oli tahe kostjale maksta

Rinopal OÜ eest 14 694,00 eurot. Vaidluse all ei ole, et Rinopal OÜ kohustuseks kostja ees oli

20.02.2018 seisuga 14 694,00 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostja vahel

lepingulist suhet ei olnud. Kohtu hinnangul ei saanud hageja antud summat tasudes kuidagi

järeldada, et ta saab sõiduki omanikuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja

oleks hagejale lubanud 14 694,00 euro tasumisel hagejale sõiduki omandiõiguse üle anda.

21.02.2018 e-kirjas teatab kostja Rinopal OÜ-le, et kolmandate isikutega pank tehinguid ei tee

(tl 43). Hagejaga otse ei ole asjaoludest nähtuvalt kostja suhelnud. Seega ei saanud kostja

hagejale kuidagi ka mingit muljet jätta, et kostja sooviks hagejale sõiduki omandiõiguse üle

anda. 43. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest tulenevalt leiab kohus, et hageja saanuks

teha enne ülekande tegemist ainsana sellise järelduse, et sõiduki omandiõiguse saab hagejale

üle anda üksnes Rinopal OÜ pärast seda kui kostja on Rinopal OÜ-le omandiõiguse üle andnud.

Sellele viitab kohtu hinnangul kohtule esitatud liisingulepingu lõpetamise kokkulepe ja

müügileping nr 308333/1, milles on müüjana märgitud Rinopal OÜ ja ostjana Virds Company

OÜ. Müüja (Rinopal OÜ) ja ostja (hageja) on sellele kokkuleppele alla kirjutanud 20.02.2018

(tl 40-41). Kohus leidis eelnevalt, et sellest kirjalikust kokkuleppest ei saanuks hageja teha

järeldust selle kohta, et sõiduki omandiõigus antakse hagejale üle kostja poolt, vaid sellest

järeldub, et Rinopal OÜ pidi hagejale sõiduki omandiõiguse üle andma.

44. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja alusetult rikastunud hageja arvel, vaid hageja on

täitnud võlgniku (Rinopal OÜ) kohustuse võlausaldaja (kostja) ees, mistõttu hageja nõue ei

kuulu ka sellel alusel rahuldamisele.

45. VÕS § 78 lg 4 alusel võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja

kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita

asjaajamisest. Seega saab hageja esitada Majato Chain OÜ vastu nõude kulutuste hüvitamiseks

summas 14 694,00 eurot tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.

Menetluskulude jaotus

46. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, jäävad menetluskulud hageja kanda.

47. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus määrab

menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

48. Kostja menetluskuluks on esindajakulu 315 eurot. Et kostjal oli menetluses lepinguline

esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja

2-18-14135

8 (8)

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii

esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 5 tundi

ja 15 minutit tunnihinnaga 60 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) hagiavalduse ja sellele lisatud

tõenditega tutvumine 45 minutit; 2) tõendite kogumine 15 minutit; 3) kostja vastuse koostamine

ja kohtule esitamine 4 tundi ja 15 minutit. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei

esitanud.

49. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud.

50. Lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot käibemaksuta vastab kostja esindaja

kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud.

Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 315 eurot käibemaksuta,

mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

51. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab taotluse.

52. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik