2-19-10547/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.oktoobril 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-19-10547

Kohtuasi

J Li hagi AS-i Eesti Liinirongid vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks rahuldamata

Tsiviilasja hind

4685,19 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: J L (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja Kerstin Malberg

Kostja: AS Eesti Liinirongid (registrikood 10520953,

asukoht

Vabaduse

pst

176,

10917

Tallinn;

e-post

info@elron.ee), lepinguline esindaja Merle Lember

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta J Li hagi AS-i Eesti Liinirongid vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Hagimenetluse kulud jätta J Li kanda

Jätta kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt

välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. J L (edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule AS-i Eesti Liinirongid (edaspidi kostja või

tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada 24.01.2017 sõlmitud töölepingu nr xxx 22.04.2019

esitatud erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 23.04.2019 ja välja

mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis 4685,19 eurot (bruto).

Hagiavalduse asjaolud

2. Pooled sõlmisid 24.01.2017 töölepingu nr xxx ja 21.07.2017 lisa töölepingu muutmise kohta,

mille p 2.1. järgi töötas hageja liiklusteenistuses raudteeveeremijuhi ametikohal. 22.04.2019

ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles TLS § 88

lg 1 p 2 alusel ilma etteteatamise tähtajata põhjendades töölepingu ülesütlemist

alljärgnevaga: 01.02.2019 toimus xxx raudteejaamas vahejuhtum, kus töötaja sõitis rongiga

manöövrikorras läbi keelava signaali A1. Rikkumisest tulenevalt tunnistati töötaja sertifikaat

alates 02.02.2019 kehtetuks, mistõttu ei olnud töötajal sellest hetkest alates õigust juhtida

tööandja raudteeveeremit avalikul raudteel. Korduseksamiks ettevalmistamiseks oli töötajal

aega 2,5 kuud. 12.04.2019 käis töötaja korduseksamil, kuid eksamit ei sooritanud. Sellest

tulenevalt ei ole töötajal endiselt õigust juhtida avalikul raudteel tööandja raudteeveeremit, ta

ei saa asuda igapäevasele liinitööle ning tal ei ole võimalik oma käitumist parandada.

3. Hageja

on

seisukohal,

et

töölepingu

ülesütlemine

on

vastuolus

seadusega,

ebaproportsionaalne, vastuolus hea usu põhimõttega ning ei ole põhjendatud alljärgnevatel

põhjustel: tööandja võimaldas töötajal perioodil, mil ta ei saanud teha oma töölepingus

kokkulepitud tööd sertifikaadi kehtetuks tunnistamise tõttu ja valmistus korduseksamiks,

töötada manöövritöödel. Sisuliselt oli tegemist poolte vahel sõlmitud töölepingu

muudatusega. Manöövritöödel töötas hageja töökoormusega, mis ei jätnud talle piisavalt

võimalust eksamiks ettevalmistamiseks, sest 2019.a märtsi tööajakava järgi oli töötajale ette

nähtud 170 töötundi, sh 2 ületundi ja 2019.a aprilli tööajakava järgi 170 töötundi, sh

ületunnid. Seega oli töötaja töögraafik nii tihe, et ei saanud eeldada, et tal jätkub veel

energiat ja võimet efektiivselt ja tulemuslikult õppida. Korduseksamiks ettevalmistamiseks ei

olnud töötajal aega 2,5 kuud nagu tööandja ülesütlemisavalduses märkis, vaid ca 1 kuu.

Eksami ajast teavitas tööandja töötajat ette vaid 2 päeva enne eksami toimumist. Eeltoodud

põhjustel ei olnud töötajal võimalik piisava põhjalikkusega eksamiks ette valmistada ning

eksami sooritamine ebaõnnestus. Hagejale teadaolevalt said teised isikud, kellel eksamit ei

õnnestunud sooritada, täiendava võimaluse uuesti korduseksam sooritada, mida hagejale ei

võimaldatud.

4. Hageja leiab, et tema töövõime ei olnud vähenenud, sest 2019.a aprilli tööajakava järgi oli tal

ettenähtud töö aprillikuu lõpuni, mistõttu puudus tööandjal alus öelda tööleping TLS § 88 lg

1 p-i 2 alusel üles. Samuti ei tehtud hagejale hoiatust seoses eksami mittesooritamisega ja

võimaliku töövõime vähenemisega, mida kostja oleks pidanud hea usu põhimõttest tulenevalt

tegema. Tööandja polnud kehtestanud reegleid, mis määranuks kindlaks käitumisreeglid

olukordades kui töötaja saadetakse korduseksamile ning töötaja korduseksamit ei soorita.

Hagejal oli võimalik enda käitumist parandada ning töökohustuste täitmiseks vajalik

korduseksam sooritada, kuid tööandja ei andnud põhjendamatult hagejale selleks täiendavat

võimalust. Seega ei olnud töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg-s 3

sätestatud eelneva hoiatamiseta põhjendatud ja töölepingu ülesütlemine on tühine.

5. Põhjendamatud ja ebausutavad on tööandja väited, mille kohaselt tal pole võimalik pakkuda

töötajale võimalust jätkata manöövritööde tegemist, kuna ülesütlemisavalduse esitamiseni oli

tööandjal pakkuda avaldajale tööd manöövritöödel. Eluliselt ei ole usutav, et sõltumata

aprillikuuks koostatud tööajakavast ei olnud alates 23.04.2019 enam hagejale manöövritööde

tegemist pakkuda. Kostja ei ole põhjendatud ega selgitanud, kuidas hageja töö äkitselt lõppes

või kas keegi teine hakkas alates 23.04.2019 hageja asemel manöövritöid tegema. Seega

rikkus tööandja TLS § 88 lg 2 järgset teise töö pakkumise kohustust.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt sõitis

hageja 01.02.2019 liinitöös veeremiga läbi keelavast foorist. Töötaja poolt rikutud töölepingu

punktid on välja toodud talle esitatud hoiatuses ja sisejuurdluse kokkuvõttes, millega hageja

tutvus 08.03.2019. 02.02.2019 tühistas kostja rikkumise tõttu hagejale väljastatud sertifikaadi

ning tulenevalt RdtS § 44 lg 21 ei saanud hageja alates sellest hetkest jätkata töölepingus

kokkulepitud tööülesannete täitmist. 04.02.2019 toimus operatiivkoosolek, kus hageja esitas

oma nägemuse 01.02.2019 juhtumist ning palus võimalust töösuhte jätkamiseks, millega

kostja komisjon nõustus. 04.02.2019 lõpetas kostja sisejuurdluse ja fikseeris sanktsioonina

hagejale hoiatuse ning veeremijuhi tööle lubamise peale sertifikaadieksami uuesti

sooritamist. 01.03.2019 käskkirjaga hoiatas kostja hagejat, et töölepingu nõuete järjekordsel

rikkumisel võib kostja töölepingu üles öelda (viide TLS § 88 lg 1 p-le 3). 08.03.2019 tutvus

hageja hoiatuse ja sisejuurdluse kokkuvõttega ning kinnitas seda oma allkirjaga.

7. 27.03.2019 teavitas kostja hagejat eksami toimumisest 12.04.2019, mis toimus 2,5 kuud

peale rikkumise toimepanemist. RdtS § 452 lg 4 kohaselt viib sertifikaadieksami ja

vahekontrolli läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija.

12.04.2019 käis kostja eksamil, kuid seda positiivselt ei sooritanud. 22.04.2019 vormistas

kostja töölepingu ülesütlemise avalduse ja tutvustas seda hagejale, kes keeldus avaldust

allkirjastamast. Keelavast foorist läbisõitmisi on juhtunud kostja veeremijuhtidel harva, kuid

need on väga olulised rikkumised, mis võivad erinevate asjaolude kokkulangemisel kaasa

tuua suure varalise kahju infrastruktuuri ja veeremi kahjustamise näol, ohu rongis viibivate

reisijate elule ja tervisele, samuti keskkonnareostuse ohu. Seetõttu toob keelavast foorist

läbisõitmine kaasa kas sertifikaadi peatamise või töölepingu ülesütlemise, olenevalt iga

juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Kostja ei ole sarnastel juhtumitel võimaldanud

sertifikaadi korduseksami uut korduseksamit veeremijuhtidele, kelle sertifikaat on kehtetuks

tunnistatud rikkumise tõttu. Peale hagejapoolset töölepingu rikkumist ei lõpetanud kostja

temaga töösuhet, vaid andis võimaluse sooritada uuesti sertifikaadieksam. Kostja viis omal

kulul läbi hageja täiendava koolituse, kus hagejal oli võimalik esitada instruktorjuhtidele

küsimusi ja täpsustada kõiki talle selgusetuks jäänud asjaolusid. Kostjal ei olnud sellises

olukorras TLS § 28 lg 2 p 5 kohast koolituskohustust. Samuti pakkus kostja hagejale tööd

ning maksis töötasu, et hageja saaks jätkata peale sertifikaadieksami läbimist kostja juures

raudteeveeremijuhina.

8. 2019.a märtsi ja aprilli töögraafikutes oli hagejal töökohustustest vabu päevi ja/või perioode,

mida ta sai kasutada õppimiseks. Hageja näol ei ole tegemist raudveeremijuhi õpilasega, kes

pole iseseisvat liinitööd teinud, vaid tegemist oli veeremijuhiga, kes on kostja veeremit

avalikul raudteel juhtinud alates jaanuarist 2017.a ja kelle otsene töökohustus oli eksami

valdkonna küsimuste nõuete järgimine igapäevases liinitöös. Samuti on hageja jooksvalt

osalenud RdtS § 451 lg 5 kohaselt sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajalikul perioodilisel

täiendusõppel. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ilma täiendava

hoiatuseta, sest hagejale anti sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest ja uuesti liinitööle

lubamise eeldusest teada sisejuurdluse kokkuvõttes. Olukorras, kus hageja rikkus väga olulist

töölepingu punkti suurema ohuallika valdamisel ega pidanud oluliseks piisavalt pingutada, et

läbida korduseksam, ei pidanud kostja võimalikuks suunata hagejat järjekordsele

korduseksamile.

9. Pooled ei sõlminud töölepingu muudatust, mille kohaselt oleks hageja püsivalt võetud tööle

manöövritöödele. Kui hageja ei soovinud kostja juures raudteeveeremijuhina enam tööd teha,

oleks ta pidanud esitama vastava avalduse teisele tööle üleviimiseks. Manöövritööde

teostajatega sõlmitakse eraldi tingimustega tööleping. Kõik manöövritööde teostajate

ametikohad olid ja on hetkel täidetud ning kostjal puudub vajadus täiendava manöövritööde

teostaja järgi. Vabad töökohad, mida kostja hagejale pakkus, olid välja toodud

ülesütlemisavalduses. Hageja sooviavaldust ei esitanud. Kostja hüvitas TLS § 97 lg 2 p 2

alusel hagejale ülesütlemisest vähem etteteatatud päevad. Kostja on käitunud hagejaga igati

vastutulelikult, lojaalselt ja heauskselt.

Kohtuotsuse põhjendused

10. TLS § 88 lg 1 p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega

ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda

töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Vastavalt TLS § 104 lg. 1 on seadusest tuleneva

aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

11. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 24.01.2017 töölepingu nr xxx ja

21.07.2017 töölepingu lisa, mille järgi töötas avaldaja raudteeveeremijuhi ametikohal; et

hageja oli teadlik oma töökohustustest; et töölepingu rikkumisest tulenevalt tunnistati töötaja

sertifikaat alates 02.02.2019 kehtetuks, mistõttu ei olnud töötajal sellest hetkest alates õigust

juhtida tööandja raudteeveeremit avalikul raudteel; et hageja ei sooritanud 12.04.2019

korduseksamit, millest tulenevalt ei ole töötajal õigust juhtida avalikul raudteel tööandja

raudteeveeremit; et 22.04.2019 töölepingu ülesütlemisavaldusega ütles tööandja eelnimetatud

lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel; et ülesütlemisavalduse kohaselt oli töölepingu viimane

päev 22.04.2019. Samuti ei ole vaidlust keskmise palga suuruse üle.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus

seadusega, ebaproportsionaalne, põhjendamatu või vastuolus hea usu põhimõttega.

12. Vaidlust ei ole, et hageja pani toime 01.02.2019 rikkumise, mille tagajärjel tunnistati tema

sertifikaat kehtetuks 02.02.2019. Järelikult pidi ta juba siis olema teadlik asjaolust, et

töölepingus kokkulepitud tingimustel töö jätkamiseks ja raudteeveeremijuhi ametikohal

töötamiseks vajaliku sertifikaadi saamiseks oli vaja sooritada eksam. 1.03.2019 käskkirjaga

ja 04.02.2019 sisejuurdluse kokkuvõttega on tõendatud, et hagejale tehti töölepingu

rikkumisest tulenevalt hoiatus, milles hoiatati teda töölepingu ülesütlemise võimalusest ning

sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest ja uuesti liinitööle lubamise eeldusest. Kostja

instruktorjuhi e-kirjaga 27.03.2019 eksamiaja broneerimise kohta on tõendatud, et kostja

andis hagejale võimaluse sooritada uuesti sertifikaadieksam 12.04.019, seega oli eksamist

teavitamise ja eksami toimumise päeva vahel 15 kalendripäeva. Sisejuurdluse kokkuvõtte

punkti 5.1, aktiga vedurijuhi täiendusõppe programmi läbimise kohta, raudteeveeremijuhi

ettevalmistamisega eksamiks ja töögraafikutega on tõendatud, et tööandja viis läbi töötaja

täiendkoolituse ning andis võimaluse õppida ja töötada tööandja juures kuni uue eksami

sooritamiseni manöövritöödel. 2019.a märtsikuu ja aprillikuu töögraafikutega on tõendatud,

et hagejal oli graafikus töökohustustest vabu päevi, mida ta sai kasutada eksamiks

õppimiseks. Kostja väitel ei pöördunud hageja kostja poole palvega lükata eksami

sooritamise aega edasi ning saada täiendavat väljaõpet või täiendavat aega õppimiseks ning

kostjal ei olnud põhjust arvata, et tegev raudteeveeremijuht vajab eksami sooritamiseks

pikemat ettevalmistusperioodi. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud ega vastupidist

tõendanud. Hageja ei ole ümber lükanud ka kostja väidet, et ta osales jooksvalt RdtS § 451 lg

5 kohaselt sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajalikul perioodilisel täiendusõppel.

13. Kohus võttes arvesse, et hageja töötas enne rikkumise toimepanemist veeremijuhina raudteel

alates jaanuarist 2017, et tema otsene töökohustus oli eksami valdkonna küsimuste nõuete

järgimine igapäevases liinitöös ning, et ta oli läbinud täiendõppe, on seisukohal, et eksamist

teatamise ja selle toimumise vahele jääv ajavahemik oli piisav eksamiks valmistumiseks.

Kostjal ei olnud antud olukorras TLS § 28 lg 2 p 5 kohast koolituskohustust. Hageja väites,

et eksami sooritamiseks ettevalmistumise aeg jäi tema jaoks liiga lühikeseks ning talle oleks

tulnud võimaldada korduseksami sooritamine, võtab sisuliselt omaks, et tema teadmised ja

oskused ei vastanud hoolimata täiendõppest temaga sõlmitud töölepingus nimetatud

ametikoha - raudteeveeremijuhi, nõuetele. Kostja ei pidanud suunama hagejat pärast eksami

mittesooritamist järjekordsele korduseksamile, sest tegemist oli kostja kui tööandja

kaalutlusotsusega. Seadus selleks kostjat ei kohusta. Hagejal ei saanud olla ka ootust, et ta

võib korduvalt sertifikaadi saamiseks eksameid sooritada. Põhjendamatud ja hagejaga

töölepingu lõpetamisse mittepuutuvad on hageja etteheited kostjale eksamile suunamise

korra puudumise kohta, kuivõrd töö- ja sisekorra juhendite väljatöötamise ja kehtestamise

vajaduse üle otsustab tööandja.

14. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei

saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Kohus on seisukohal, et keelavast signaalist möödasõit on oluline

öökohustuste rikkumine, mis oma raskuse tõttu ei vaja töölepingu lõpetamiseks eelnevat

hoiatamist. Kohus nõustub kostja põhjendustega selles, et kuivõrd hageja tööleping nägi ette

töötamise raudteeveeremijuhina ja tal ei olnud peale sertifikaadi peatamist õigus

raudteeveeremit juhtida, siis sõltus töö jätkamine eksami läbimisest ja sertifikaadi

taastamisest. Seega puudus ka vajadus hageja täiendavaks hoiatamiseks eksami läbimise

vajalikkuse või sertifikaadi puudumise tagajärjena töölepingu erakorralise lõpetamise kohta,

sest see pidi olema antud tööülesandeid täitnud hagejale ilmselge.

15. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta sarnastel juhtumitel võimaldanud sertifikaadi

korduseksami korduseksamit veeremijuhtidele, kelle sertifikaat on kehtetuks tunnistatud

rikkumise tõttu. Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile ega tõendanud ühtegi konkreetset

juhtumit ega töötajat, keda kostja oleks kohelnud hagejast soodsamalt. Seega on tema väited

ebavõrdse kohtlemise kohta paljasõnalised. Lõpparvega on tõendatud, et töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatatud päevade eest maksis kostja hagejale vastavalt TLS § 97 lg

2 p 2 hüvitust. See ei ole ka töölepingu lõpetamise tühiseks tunnistamise aluseks.

16. Töölepinguga on tõendatud, et poolte vahel kehtis tööleping, mille alusel kohustus hageja

tegema tööd raudteeveeremijuhina. Kostja vastuväidete kohaselt olid hagejaga töölepingu

lõpetamise ajal kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud ning kostjal puudus

vajadus oma struktuuris täiendava manöövritööde teostaja töökoha loomiseks. Hageja ei ole

vastupidist tõendanud. Hageja kohta igakuise tööajagraafiku koostamine ei takistanud

temaga töölepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja väide, et tema sõlmitud töölepingut

muudeti, kuna ta tegi manöövritöid, on tõendamata ja kostja ei ole seda väidet omaks võtnud.

Kuivõrd hageja on vaidlustanud erakorralise ülesütlemise tema kui raudteeveeremi juhiga

24.01.2017 sõlmitud töölepingu, mitte kui manöövritööde teostajaga sõlmitud lepingu, siis ei

ole asjassepuutuv vaidlus selle üle, kas hageja oleks sobinud manöövritöid teostama. Kuivõrd

hagejaga töölepingu lõpetamise ajal olid kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud

ning kostjal puudus vajadus oma struktuuris täiendava manöövritööde teostaja töökoha

loomiseks, siis ei pidanudki kostja hagejale teise töö pakkumisel kaaluma hageja sobivust

manöövritöödele. TLS § 88 lg 2 tulenevalt peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral

teist tööd, tööandjalt ei saa nõuda täiendava töökoha loomist.

17. Ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et kostja pakkus hagejale TLS § 88 lg 2 kohaselt teist

tööd, milleks olid klienditeenindaja ja puhastusteenindaja ametikohad ja tegi ettepaneku

esitada sooviavaldus. Vaidlus puudub, et hageja sooviavaldust tööpakkumistele ei esitanud.

Töö korraldamise õigus on tööandjal, mistõttu oli tema otsustada, kas anda töökohustuste

rikkumise tõttu sertifikaadi kaotanud hagejale võimalus oma sertifikaat taastada või koheselt

tööleping lõpetada. Antud juhul ei lõpetanud kostja hagejaga töösuhet kohe pärast

toimepandud rikkumist, vaid andis uue võimaluse töötada ja õppida, sooritada töölepingu

järgsel ametikohal töötamiseks eksam sertifikaadi saamiseks, viis läbi täiendkoolituse, kandis

koolituse ja eksami sooritamise kulud ning maksis hagejale töötasu. Järelikult on kostja

käitunud hagejaga TLS § 16 lg 1 ja § 28 lg 1 järgi lojaalselt ja heauskselt ning kasutas

töölepingu lõpetamist viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei olnud enam võimalik.

18. Kuna hageja ei sooritanud eksamit ega saanud seetõttu sertifikaati, mis tõendaks pädevust

raudteeveeremit juhtida, siis ei saanud tööandja lubada teda igapäevaselt tööle

raudteeveeremit juhtima. Järelikult oli tegemist töötaja sobimatuse ja ebapiisava tööoskusega

oma ametikohale TLS § 88 lg 1 p 2 tähenduses, sest tal puudusid vajalikud teadmised ja

oskused töökohal hakkama saamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

hageja töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seadusega kooskõlas ning hagi töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lepingu lõpetamiseks ja ebaseadusliku

töölepingu lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

kannab menetluskulud hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole

menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtpäevaks esitanud, siis jätab kohus kostja

menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb

jätta täies ulatuses tema enda kanda.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/