3-19-1681/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number 3-19-1681 Määruse kuupäev 31.10.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi OÜ Kõldu Lihakarn kaebus Veterinaarja Toiduameti 30.08.2019 kontrollakti nr 07-193-19/041 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Kõldu Lihakarn, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja – Veterinaarja Toiduamet RESOLUTSIOON Tagastada OÜ Kõldu Lihakarn kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetada kätte kaebajale. ASJAOLUD

1. Veterinaarja Toiduameti Virumaa keskus (VTA) koostas pärast 09.07.2019 OÜ Kõldu Lihakarn töötlemisettevõttes teostatud kontrollkäiku 26.07.2019 kontrollakti nr 07-193-19/033, milles tegi OÜ-le Kõldu Lihakarn üheksa ettekirjutust ning hoiatas, et ettekirjutuste tähtaegselt täitmata jätmise korral rakendatakse iga ettekirjutuse puhul sunniraha 800 eurot.

2. OÜ Kõldu Lihakarn esitas 26.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse VTA 26.07.2019 kontrollaktile nr 07-193-19/033 (haldusasi nr 3-19-1623) ning esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtumenetluse ajaks peatada VTA 26.07.2019 kontrollakti täitmine ja keelata selle alusel sunniraha sissenõudmine.

3. VTA kontrollis 29.08.2019 OÜ Kõldu Lihakarn töötlemisettevõttes teostatud järelkontrolli käigus OÜ Kõldu Lihakarn poolt VTA 26.07.2019 kontrollaktis tehtud ettekirjutuste täidetust ning fikseeris toimingu 30.08.2019 kontrollaktis nr 07-193-19-041. VTA tegi 30.08.2019 kontrollaktis kindlaks, et kaebaja oli täielikult täitnud 26.07.2019 kontrollaktis tehtud ettekirjutused nr 1, 2, 7 ja 8 (30.08.2019 kontrollaktis tuvastatud asjaolud nr 5, 6, 7 ja 8) ning osaliselt ettekirjutuse nr 4, kuid täitmata olid 26.07.2019 kontrollaktis tehtud ettekirjutused nr 3, 5 ja 6 (30.08.2019 kontrollaktis tuvastatud asjaolud nr 1–4). Seda, kas täidetud oli ka 26.07.2019 kontrollaktis tehtud ettekirjutus nr 9, ei saanud järelkontrolli läbiviimise hetkel kontrollida (30.08.2019 kontrollaktiga tuvastatud asjaolu nr 9). VTA tuvastas, et OÜ-l Kõldu Lihakarn olid täitmata järgmised 26.07.2019 kontrollaktis tehtud ettekirjutused:

3-19-1681

- puhastada lihalõikuse ruumis lihalõikuse laua jalad ja põrandas oleva äravoolutrapi ümbrus (30.08.2019 kontrollaktiga tuvastatud asjaolu nr 1; osaliselt 26.07.2019 kontrollakti ettekirjutus nr 4); - vahetada välja lihalõikuse ruumis paikneva jahutusseadme ventilaatori praguneva kattega kaitsevõre terve kattekihiga kaitsevõre vastu (30.08.2019 kontrollaktiga tuvastatud asjaolu nr 2; 26.07.2019 kontrollakti ettekirjutus nr 5); - pesta kõik ettevõttes kasutusel olevad plastkastid ja muu taara puhtaks sinna kogunenud mustusest (30.08.2019 kontrollaktiga tuvastatud asjaolu nr 3; 26.07.2019 kontrollakti ettekirjutus nr 3); - puhastada rümpade poolitussae korpus lahtisest värvist ning katta see niiskuskindla ja toiduainetetööstuses kasutamiseks sobiliku metallivärviga või vajaduse korral rakendada mõnda muud alternatiivset meetodit, et välistatud oleks värvi koorumine ja metalli roostetamine, samuti vahetada välja poolitussae ebatasase pinnaga käepide, alternatiivina kõigele eelnevale võtta kasutusele uus nõuetekohane rümpade poolitussaag (30.08.2019 kontrollaktiga tuvastatud asjaolu nr 4; 26.07.2019 kontrollakti ettekirjutus nr 6). VTA otsustas pöörata 26.07.2019 kontrollaktis tehtud sunniraha rakendamise hoiatused täitmisele ettekirjutuse nr 4 täitmata jätmise eest 300 eurot ning ettekirjutuste nr 3, 5 ja 6 täitmata jätmise eest täielikult, s.o iga ettekirjutuse eest 800 eurot.

4. OÜ Kõldu Lihakarn esitas 03.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: - tühistada VTA 30.08.2019 kontrollaktis nr 07-193-19/041 sisalduvad ettekirjutused; - alternatiivselt tuvastada, et VTA 30.08.2019 kontrollaktis nr 07-193-19/041 tehtud ettekirjutused on nõuetekohaselt täidetud; - keelata VTA-l 30.08.2019 kontrollaktis nr 07-193-19/041 sisalduvates sunniraha hoiatustes nimetatud sunniraha rakendamine (sh täitmisavalduste esitamine). Kaebaja ei ole nõus 30.08.2019 kontrollakti p-s 1 tuvastatud asjaoluga, sest lihalõikusruumi kasutatakse kaks korda nädalas ja pärast igat tööpäeva pestakse selles ruumis põrandad, seinad ja tööpinnad ning puhastatakse ja desinfitseeritakse seadmed. Kontrollakti p-s 2 tuvastatud asjaolu osas on vastustaja kaebajat eksitanud, olles osutanud ühes ruumis asuva ventilaatori kaitsevõre vahetamise vajadusele, kuid nõudes hoopis teises ruumis asuva kaitsevõre parandamist. Kontrollakti p-s 3 tuvastatud asjaolu puhul ei ole tegemist tahtliku ega ettekavatsetud olukorraga, sest plastiktaara vahetub regulaarselt ja käitlusesse satub ka teiste ettevõtete taara, mida kaebaja puhastab, samas kasutab kaebaja igakordselt ühekordseid ja vastavas mõõdus kastikilekotte. Kontrollakti p-s 4 tuvastatud asjaolu on asjakohatu, sest järelevalveametnikud pidid olema teadlikud, et kaebaja oli soetanud uue sae. Kontrollakt tuleks tühistada, sest see ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele, ei ole selge, loogiline ega jälgitav ning selles tehtud ettekirjutused ja sunnirahade määramised on ebaproportsionaalsed ja põhjendamata. Kaebaja on ettekirjutused nõuetekohaselt täitnud, kuid kaebaja selgitusi ja esitatud tõendeid ettekirjutuste täitmise kohta ei ole kontrollaktides kajastatud ning need on jäetud täielikult tähelepanuta. Kui kohus peaks leidma, et kontrollakt on õiguspärane ja seda ei ole võimalik tühistada, tuleks kaebaja õiguste kaitse tagamiseks tuvastada, et kaebaja on 26.07.2019 kontrollaktis nr 07-193-19/033 sätestatud ettekirjutused nõuetekohaselt täitnud. Tuvastamisnõude rahuldamine teeks VTA-le võimatuks edasiselt samasisuliste korduvate ettekirjutuste tegemise ning sunnirahade määramise. Kaebaja on kõik puudused likvideerinud ning talle ettekirjutuste tegemine ei ole põhjendatud.

3-19-1681

Kohtul tuleks keelata VTA-l sunniraha rakendamine, sh kontrollakti nr 07-193-19/041 alusel sissenõudmistoimingute tegemine, sest kaebaja on kõik ettekirjutused nõuetekohaselt täinud, mistõttu esineb sunniraha rakendamist välistav asjaolu.

5. Tartu Halduskohus jättis 08.10.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks ja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. Kohus leidis, et VTA 30.08.2019 kontrollakti näol on tegemist menetlustoiminguga, mistõttu ei ole kohtule esitatud nõuete esitamine võimalik, kuid kaebajal on võimalik nõuda menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, kui see on tema õiguse kaitseks vajalik. Kaebajal tuli selgitada, kas ta soovib esitada kaebuses nimetatud nõuete asemel VTA 30.08.2019 kontrollakti õigusvastasuse tuvastamise nõude ning kui jah, selgitada seda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik ja kuidas rikub see kontrollakt tema õigusi.

6. OÜ Kõldu Lihakarn teatas 23.10.2019 avalduses, et esitab kaebuses sisaldunud nõuete asemel VTA 30.08.2019 kontrollakti õigusvastasuse tuvastamise nõude, ja selgitas järgmist. Kontrollakti kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik eelkõige seoses tulevikus tekkida võivate kahju hüvitamise nõuetega. Kontrollakti õigusvastasuse tuvastamise korral oleks kohtuotsus kahju hüvitamise nõude esitamisel asjakohane tõend. VTA 30.08.2019 kontrollakti koostamisel on rikutud haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtteid ning see on õigusvastane.

Menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on kaebaja huvides, sest aitab edaspidi kaasa tema õiguste teostamisele või kaitsmisele. Näiteks välistaks see edaspidi VTA poolt samasisuliste õigusvastaste ettekirjutuste tegemise. Kaebajale tehtud VTA ettekirjutused on ebaselged, mitmeti mõistetavad ning sõnastatud üldiselt. Ettekirjutuste juures puudub viide konkreetsele õigusnormile, mida on kaebaja rikkunud. Samuti ei ole VTA ettekirjutuste tegemisel ja kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud olulisi asjaolusid. Kuna kaebaja oli kõik puudused kõrvaldanud, ei olnud tema suhtes ettekirjutuste tegemine põhjendatud.

VTA on liigselt lähtunud subjektiivsest arvamusest. Kontrollakt sisaldab pikka loetelu õigusaktidest, kuid mitte ühtegi viidet konkreetsele sättele, mille alusel on kontroll teostatud. Kui kaebajale teadaolevalt teostab VTA plaanilist kontrolli samalaadsetes ettevõtetes üks kord aastas, siis kaebaja üle teostatakse alates 2017. aastast kontrolli ülemäärase järjepidevusega. OÜ-s Kõldu Lihakarn on teostatud kohapealset kontrolli 14.03.2017, 07.11.2017, 08.03.2018, 28.06.2018, 13.09.2018, 27.11.2018, 12.03.2019, 09.07.2019 ja 29.08.2019, s.o rohkem kui üks kord kalendriaastas.

Seega on põhjendatud alus arvata, et VTA kontrollid ei põhine seaduslikul alusel. VTA on kontrollide läbiviimisega kulutanud kaebaja aega, mida kaebaja oleks saanud rakendada enda majandustegevuses. Juba VTA 26.07.2019 kontrollaktis tehtud ettekirjutused olid seadusvastased, sest kaebaja oli talle tehtud ettekirjutused selleks ajaks täitnud ning vastava tagasiside VTA-le edastanud. Kaebajale määratud sunniraha ja selle suurus ei ole proportsionaalsed. VTA 30.08.2019 kontrollaktist ei selgu ka see, kuidas on sunniraha suurus kujunenud ning kas see on kaebajale süüks pandud rikkumist arvestades proportsionaalne.

Kaebaja on koos kaebusega esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad VTA poolt 30.08.2019 kontrollakti koostamisega kaebaja õiguste rikkumist. KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja on oma 23.10.2019 avalduses kaebust täpsustanud ning esitanud kohtule nõude tuvastada VTA 30.08.2019 kontrollakti nr 07-193-19/041 kui menetlustoimingu õigusvastasus.

8. Kohus leiab, et kaebajal puudub VTA 30.08.2019 kontrollakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega kohtusse pöördumiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Tuvastamiskaebuse esitamisele on HKMS-s seatud täiendavad piirangud ning isikul on õigus esitada tuvastamiskaebus üksnes juhul, kui see on tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2

3-19-1681

esimene lause). Menetlustoimingu vaidlustamise piirangud on täiendavalt sätestatud HKMS § 45 lg-s 3, mille kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse üksnes juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või juhul, kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

10. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 teisele lausele ei anna tuvastamiskaebuse esitamiseks õigust hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Seega ei ole võimalik tuvastada kaebajal kaebeõiguse olemasolu tema väidetest, et vaidlustatud menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine on ennekõike vajalik VTA vastu kahjunõude esitamiseks ning selleks asjakohase tõendi kogumiseks. Seda, kas kaebaja ettevõtluskohas VTA 30.08.2019 kontrollaktiga fikseeritud järelkontrolli teostamine ja selle tulemusel tehtud järeldused olid õigusvastased ning kas kaebajale on sellega tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju, on võimalik hinnata tulevikus võimalikult esitatavas kahju hüvitamise nõude menetluses.

11. Kaebaja 23.10.2019 avaldusest ei nähtu, et VTA 30.08.2019 kontrollakti kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine oleks tema õiguste kaitseks vajalik mõnel muul põhjusel kui kahju hüvitamise nõude ettevalmistamiseks. Kohus selgitas 08.10.2019 määruses, et VTA 30.08.2019 kontrollaktis ei tehtud kaebajale ettekirjutusi ega VTA 26.07.2019 kontrollaktist eraldiseisvaid sunniraha hoiatusi (vt 08.10.2019 määruse põhjenduste p 9). Sunniraha osaliselt või täielikult täitmisele pööramise otsustamine on menetlustoiming sunniraha rakendamise menetluses (vt ka Riigikohtu 22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p 11). Sama sunniraha rakendamise ja sissenõudmise toimingute tegemise keelamise nõude oli kaebaja esitanud kohtule juba 26.08.2019 haldusasjas nr 3-19-1623, s.o enne praeguse kohtumenetluse algust. Käesoleva määruse tegemise ajaks on teada ka see, et VTA ei ole kõnealust sunniraha rakendanud ning on tuvastanud ettekirjutuste täidetuse. Kuna VTA ei ole vaidlusaluse kontrollaktiga teinud kaebajale ettekirjutusi asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 4 lg 1 tähenduses, ei saaks selle õigusvastasuse tuvastamine otseselt aidata kaasa ka kaebajale tulevikus võimalike õigusvastaste ettekirjutuste tegemise vältimisele. Lisaks eeltoodule ei ole kohtule äratuntav see, et VTA 30.08.2019 kontrollaktil ning asjaolul, et VTA hinnangul ei olnud kaebaja 29.08.2019 seisuga talle tehtud ettekirjutusi täitnud, oleks kaebaja suhtes mõni selline negatiivne mõju (näiteks seoses mõne teise haldusmenetlusega), mille kõrvaldamiseks oleks kontrollakti õiguspärasuse hindamine tema õiguste kaitseks tingimata vajalik.

12. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

13. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ei kuulu kaebuselt tagastamisele riigilõivu.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)