3-19-1951/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1951

Määruse kuupäev ja koht

31. oktoober 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vjatšeslav Koguti

kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes ja kohustava ettekirjutuse

tegemise nõudes (tõlkida kaebaja taotlus nr 6-16/182-1

eesti keelde)

Resolutsioon

1. Rahuldada menetlusabi taotlus osaliselt ja

vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla kinnipeetav Meeme Mallene esitas 17.10.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi

kohtumajale kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, milles palub kohustada Viru

Vanglat väljastama talle viivitamatult prillid vaidemenetluse ajaks.

2. Tartu Halduskohus kohustas 17.10.2019 Viru Vanglat esitama seisukoht esialgse

õiguskaitse taotluse osas.

3. Viru Vangla esitas seisukoha 24.10.2019.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse

esitamisel halduskohtule seaduse kohaselt riigilõiv. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-

le 6, halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15

eurot. Kaebaja taotles kohtult riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses

maksejõuetusega.

4.1. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või

muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest. HKMS § 116 lg 1

sätestab, kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud käesoleva

seadustiku § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama. Kohus

tegi kindlaks, et arvestataval perioodil oli kaebajal neljakuiseks sissetulekuks oli 150 eurot.

Peale kohustuslikke mahaarvamisi summas 108 eurot ja 119 eurot puuduvad kaebajal

ilmselgelt kontrollitaval perioodil 14.06.2018-13.10.2018 rahalised vahendid riigilõivu

summas 15 eurot tasumiseks.

4.2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS 110 lg 1 p-st 1, rahuldab kohus kaebaja

menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest täies ulatuses.

4.3. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlust saab pidada lubatavaks. Kuigi

kaebuses palus kaebaja Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et ta

pandi prillide saamise ootejärjekorda I kvartali 2020. aastaks, haldusasja materjalidest nähtub,

et kaebaja on esitanud 15.10.2019 Viru Vanglale kohustamisvaide prillide kättesaamiseks

lähiajal. Viru Vangla poolt 24.10.2019 kohtule esitatud seisukohast ei nähtu, et vaidemenetlus

on lõpetatud.

Seega, on kohtu arvates esialgne õiguskaitse taotlus esitatud põhivaidluse esemest lähtudes.

Taotlus on põhistatud ja taotluses palutud abinõu kohaldamine on vastavalt HKMS § 251 lg-le

1 p-le 3 lubatud.

5. Kohus tutvunud taotluse ja muude haldusasja materjalidega on seisukohal, et taotlus ei ole

põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

5.1. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide

eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks

eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus

järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

5.2. Tulenevalt halduskohtumenetluse raames kohtule esitatud dokumentidest esineb kaebajal

meditsiiniline näidustus prillide saamiseks. Prillid on meditsiiniline abivahend, mille abil

korrigeeritakse silmade nägemist. Kaebajal on fikseeritud 11.09.2019 silmade nägemine +2,0

mõlemal silmal. Kaebaja väidab, et ei saa seetõttu lugeda. Kaebajal on olemas katkised prillid,

mida ta saab ja kasutab hommikust kuni lõunani, kuid pikaajalisel kasutamisel silmad

väsivad. Kaebaja vajab uusi prille oma põhiõiguste realiseerimiseks.

5.3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.

Kohus leiab, et uute prillide väljastamine ootejärjekorra ajal ehk kuni 2020. a esimese kvartali

lõpuni ei saa kaebajal tekkida pöördumatult negatiivseid tagajärgi. Kaebaja ise kinnitas

kohtule, et saab kasutada veel vanu prille, mille tugevus on +1,5 vähemalt hommikusel ajal.

Kohus on seisukohal, et sellest ajast piisab, et kaebaja saaks ära teha prillide kasutamisel

miinimum määral vajalikud toimingud (lugemine ja kirjutamine). Järelikult ei esine kaebajal

piiranguid oma põhiseaduslike õiguste kaitsmiseks ja realiseerimiseks. Samas leiab kohus, et

+ 0,5 nõrgemate prillide kasutamine saab küll edaspidi mõjutada silmanägemist negatiivselt,

kuid vaid nende pikaajalisel kasutamisel. Halduskohtule ei ole teada põhjus, miks kaebaja

peab kasutama ilmtingimata vanu prille hommikust õhtuni. Silmade väsimuse korral võib

kaebaja lasta silmadel veidi aega puhata. Kohus märgib täiendavalt, et isegi hea

silmanägemine võib halveneda, kui koormata silmi kas pideva lugemisega või pideva

kirjutamisega igapäevaselt so hommikust õhtuni. Ühtlasi märgib kohus, et vastavalt Viru

Vangla 09.10.2019 vastusele kaebaja taotlusele nr 6-10/360442 on taotlejal võimalus saada

prillid ka väljaspool vanglat.

5.4. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadus. Kuna on täitmata üks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise

eeldusest ei pea kohus vajalikuks analüüsida teisi. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

6. Vastavalt HKMS 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt,

et vastavalt HKMS § 45 lg-le 1 tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastatud on, et kaebaja esitas 15.10.2019 Viru

Vanglale kohustamisvaide, mida vangla ei jõudnud 24.10.2019 seisuga läbi vaadata. Samas ka

käesoleva aja seisuga ei ole veel lõppenud vaide läbivaatamise tähtaeg, mis vastavalt

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 7 on 30 päeva arvates vaide edastamisest vaiet

läbivaatavale haldusorganile. Kohus märgib, et tuvastamisnõude läbivaatamisel ja kaebuse

rahuldamise korral puuduks vanglal kohustus tellida ja väljastada kaebajale prillid, kui saabub

2020. a esimene kvartal. Seega ei saavuta kaebaja tuvastamisnõude rahuldamise korral

kaebuse eesmärki. Seevastu kohustamisnõude esitamine peale vaidemenetlust on kõige

tõhusam õiguskaitsevahend, kuna selle rahuldamisel oleks vangla kohustatud väljastama

kaebajale prillid. Võttes arvesse, et kohustamisnõude esitamise õigus ei ole hetkseisuga

kaebajal veel ammendunud, esineb tal HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud tähenduses tõhus

õiguskaitsevahend. Järelikult leiab kohus, et tuvastamisnõude esitamise osas on kabeõigus

piiratud ja selle esitamine ei ole lubatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 45 lg-st 1 ja 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus

kaebuse selle esitajale.

7. Seoses kaebuse tagastamisega jääb menetlusabi taotlus osas, mis puudutab kaebuse

esitamise eest riigilõivu tasumisest vabastamist, läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/