1-19-4545/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

30. oktoober 2019

Kohtuasja number

1-19-4545

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau

Kohtuasi

Kriminaalasi Anton Belovi (38807032212) süüdistuses

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 10. septembri

2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Anton Belov ja tema kaitsja vandeadvokaat

Anu Pärtel, apellatsioonid

RESOLUTSIOON

1. Jätta nii Anton Belovi kui ka tema kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Anton Belovile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot

80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Anton Belovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb

tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud,

saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti

kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist

esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Anton Belov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

2. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistatakse A. Belovi selles, et tema, olles karistatud suure

koguse narkootilise aine käitlemise eest, käitles suures koguses narkootilist ainet järgmistel

asjaoludel:

1) A. Belov omandas ebaseaduslikult kokku vähemalt 18,39 g ja enesele tarvitamiseks

kulunud kogused 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) sisaldavat pulbrit, mida andis edasi

2018. a oktoobris ning detsembris 2–3 korral 2 grammi kaupa. Vähemalt 4 g andis ta

2(6)

A.V. ile ja vähemalt 7 g V.P. ile. Ülejäänud ainet tarvitas A. Belov ise. 6,39 g 12%-lise

4-fluorometamfetamiinsulfaadi

sisaldusega

pulbrit,

milles

oli

0,59 g 4-fluorometamfetamiini (4-FMA), hoidis A. Belov enda valduses pakendatuna

üheteistkümnesse soonkinnisega kilekotti kuni see aine tema kahtlustatavana

kinnipidamisel 1. jaanuaril 2019 leiti ja ära võeti;

2) samuti omandas A. Belov vähemalt 0,54 g ja kaks tarvitamiskogust 20%-lise

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega marihuaanat, millest ühe tarvitamiskoguse

andis ta 1. jaanuaril 2019 ühise tarvitamise käigus edasi A.D. ile ning

0,54 g hoidis enda valduses kuni see leiti ja võeti ära tema kahtlustatavana

kinnipidamisel 1. jaanuaril 2019;

3) A. Belov omandas ebaseaduslikult vähemalt 20 tk 1 mg alprasolaami sisaldusega

Xanax tabletti, s.o 0,020 g alprasolaami, mida hoidis enda elukohas aadressil XXX ,

kuni see 3. jaanuaril 2019 tema elukoha läbiotsimisel leiti ja ära võeti;

4) A. Belov omandas amfetamiini, metamfetamiini ja MDMA-d, mille tarvitas lisaks

marihuaanale ja 4-FMA-le ära enne 1. jaanuaril 2019 kahtlustatavana kinnipidamist.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohus tunnistas 10. septembri 2019. a otsusega A. Belovi süüdi

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistas teda vangistusega 5 aastaks. Kohus vähendas A. Belovi

vangistust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra

ehk kestuseni 3 aastat 4 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvas maha eelvangistuses

viibitud aja 1. jaanuarist kuni 13. veebruarini 2019 ehk 1 kuu 13 päeva. Karistusest jäi kanda

3 aastat 2 kuud 17 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus seda karistust

A. Belovile Tartu Maakohtu 21. detsembri 2018. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-18-8879 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 23 päeva vangistuse võrra ning

mõistis talle liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks

luges kohus 10. septembri 2019.

4. Põhjendades A. Belovile mõistetud karistust, märkis maakohus järgmist.

5. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on A. Belovi võimalik

karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Karistusregistri andmetel on A. Belovi

kriminaalkorras karistatud kolmel ja väärteokorras neljal korral. Süü suuruse hindamisel

tuleb arvestada sellega, et A. Belovi käideldud ainete kogused ei olnud märkimisväärselt

suured ja käitlemise intensiivsus polnud samuti suur. Tunnistajate A.V. i ja V.P. i ütlustest

nähtuvalt olid just nemad need, kes soovisid A. Belovilt narkootilisi aineid osta, seega

polnud süüdistatav ise aktiivne pakkuja. Kuigi A. Belov on jätkanud vaatamata

varasematele karistustele samaliigiliste kuritegude toimepanemist, ei ole tema tegude ulatus

raskemaks muutunud. Käideldud narkootilise aine kogus ja kordade arv on suhteliselt

väiksed. Eeltoodu alusel leidis kohus, et A. Belovi süü ei ole suur. Tema puhtsüdamlik

kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistust

raskendavaid asjaolusid ei ole.

6. Süüdistatav avaldas kohtus, et ta läbis varem vanglas rehabilitatsiooni ja 3 kuud oli

rehabilitatsioonikeskuses narkosõltuvusest vabanemise eesmärgil. Need meetmed tulemust

ei andnud, kuna ta eitas probleemi ja arvas, et tal ei ole sõltuvust. Praegu läbib ta jälle

rehabilitatsiooni, töötab programmis „12 sammu“ ja juhatab Ananüümsete Narkomaanide

gruppi. Vanglateenistuse tunnistuste kohaselt on A. Belov 30. juulil 2019 läbinud kursused

„Sõltuvusteemaline loengute tsükkel“ ja „12 sammu“. Kohtu hinnangul ei saa alates

3(6)

12. eluaastast narkootikume tarvitanud isikut mõjutada üksnes pikaajalise vangistusega,

vaid uute rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise vältimiseks peab tegelema ka

süüdistatava probleemi algpõhjustega, milleks on sõltuvus. Sõltuvusest vabanemiseks peab

isikul olema suur tahtejõud ja meelekindlus. Seda võiks eelduslikult tekitada see, et

süüdistatava perre sündis laps, ja ka mõistmine, et samamoodi jätkates ei ole tal head

perspektiivi. Seega ei saa üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista A. Belovile

karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast rangemat karistust, vaid arvestada tuleb ka

eripreventiivset eesmärki, et süüdistatav lõpuks mõistaks oma tegude tagajärgi ja teeks

varasemast käitumisest vajalikud järeldused.

7. Prokurör leidis, et A. Belovile on juba antud korduvalt võimalusi eluga edasi minna, kuid

süüdistatav neid ei kasutanud, ei võtnud õppust, vaid jätkas kuritegelikku elu. Prokuröri

seisukoht on õige, kuid karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sõltuvushaige reaalseid

võimalusi varasemast elust loobumiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. Süüdistatav väitis

kohtuistungil, et aja jooksul joonistuvad eesmärgid tulevikuks ja tuleb ka probleemi

teadvustamine. Ta õpib vanglas ja omandab haridust selleks, et oleks tulevikus

konkurentsivõimeline. Vabaduses on tal toetav lähivõrgustik. Eeltoodu annab alust arvata,

et süüdistatav on teatud sammud paranemise poole astunud, teadvustades probleemi ja

tegeledes sellega vangistuses aktiivselt. Ta on seadnud ka tulevikuks eesmärgi omandada

puidupingi operaatori kutseharidus, et olla vabaduses tööturul konkurentsivõimeline.

8. Arvestades ülaltoodut, mõistis maakohus A. Belovile karistuse alla sanktsiooni keskmist

määra ehk 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades tuleb seda karistust vähendada

ühe kolmandiku võrra ning mõista A. Belovi liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka 1 kuu 13 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendas kohus mõistetud karistust A. Belovile Tartu Maakohtu 21. detsembri 2018. a

otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 3 aasta 23 päeva vangistuse võrra.

APELLATSIOONID

9. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Belov ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu

Pärtel.

A. Belovi apellatsioon

10. A. Belov palub liitkaristust vähendada, samuti lugeda karistuse kandmise algust alates

1. jaanuarist 2019.

11. A. Belov märgib, et ta sooritas raske kuriteo ja tunnistab oma süüd. Esimest korda elus

kahetseb ta siiralt. Ta on kaksteist aastat olnud sõltlane ja kõik kuriteod sooritas ta ainult

selleks, et saaks tarvitamist jätkata. Sõltuvus on krooniline ja progresseeruv haigus, seda ei

ole võimalik lõplikult välja ravida, kuid sellega võib elada. Ta osaleb aktiivselt

rehabilitatsioonis ja viib ise läbi Anonüümsete Narkomaanide rühma programmi. Ta tõesti

tahab muutuda. Vanglas omandab ta haridust selleks, et saada elukutse ja saavutada

konkurentsivõime tööturul. Ta teeb kõik, mida vähegi suudab, et olla vääriline kodanik. Tal

on naine ja neljakuune laps, kes temasse usuvad ja teda koju ootavad. Ta palub arvestada

lisaks tema halbadele külgedele ka häid. Talle mõistetud liitkaristus on liiga pikk. Ta palub

seda vähendada, samuti lugeda karistuse algusajaks 1. jaanuar 2019, mil ta võeti vahi alla.

Kaitsja apellatsioon

12. Kaitsja A. Pärtel palub samuti kohtotsuse tühistada osaliselt, s.o kaitsealusele karistuse

mõistmise osas ja kergendada karistust.

4(6)

13. Kaitsja märgib, et kuigi maakohtu põhjendused karistuse mõistmisel on kooskõlas

Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadega, on A. Belovile mõistetud karistus siiski

väga raske, eelkõige liitkaristuse, mida kohus paraku muuta ei saa. Küll aga saab arvestades

asjaolusid ja süü suurust, mis on kohtu hinnangul väike, ja ka muid positiivseid asjaolusid,

mitte järgida keskmist määra. Ringkonnakohtul on võimalik vähendada A. Belovile

mõistetud karistust oluliselt. KarS § 56 kohaselt peab karistusel olema kaks eesmärki:

esiteks eripreventiivne ja teiseks üldpreventiivne. Eripreventiivse eesmärgi saavutamisel on

oluline süüdlase isik. A. Belov on aru saanud sõltuvusprobleemist, teadlikult asunud sellega

tegelema ning ta osaleb vanglas aktiivselt kõikvõimalikel üritustel ja kursustel. Tal on

motivatsioon. Üldpreventiivset iseloomu täidab karistuse kohaldamine antud teo eest. See

on sõnum teistele, et kuriteo eest järgneb karistus. Antud olukorras reaalne vangistus.

Selline sõnum piisav, et ühiskond mõistaks selle tähendust ja raskust ja hoiduks sellistest

tegudest karistuse hirmus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille

väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad

asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda

veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla

juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud

seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja

ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

4. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)

15. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Belovi ja tema

kaitsja apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud, nendes esitatud argumendid ei anna

alust maakohtu otsust üheski osas tühistada, ja jätab need kaebused seetõttu KrMS § 326

lg 3 alusel läbi vaatamata.

16. Apellatsioonides vaidlustatakse A. Belovi vangistuse kestust.

17. Riigikohus on asunud seisukohale, et arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses

tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii

toimepanija isikust kui ka tema sooritatud teost. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on kohus

pädev lahendama karistuse küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt,

lähtudes teosüüle vastava karistuse mõistmisel mh teo tehioludest, isikut iseloomustavatest

andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest, mille hulka kuuluvad ka

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Selline kohtuniku siseveendumusest lähtuv

karistusmäära valik on apellatsiooni- ja kassatsiooni-menetluses kohtuotsuse tühistamise

aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine

selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu

siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud

isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11)

18. Ringkonnakohus leiab, et menetletavas asjas ei ole maakohus karistusmäära valikul

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes materiaal- ega

menetlusõigust rikkunud ning kohtuotsus on kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud

5(6)

seisukohtadega. Ka apellatsioonides ei väideta vastupidist, sh ei esita süüdistatav ega kaitsja

argumente selle kohta, et maakohtul oleks jäänud midagi A. Belovi karistuse osas tähendust

omavat käsitlemata.

19. Kohtukolleegium ei näe vähimatki võimalust revideerida A. Belovile KarS § 184 lg 2 p 2

järgi mõistetud karistust väiksemas suunas.

20. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi,

s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a

otsus asjas nr 1-17-1629, p 28) Kaitsja arvamus, et A. Belovile karistuse mõistmisel tuleks

sanktsiooni keskmise määra arvestamise nõudest irduda, ei ole millegagi põhjendatud.

21. Maakohus mõistis A. Belovile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuse, mis jääb tuntavalt alla

KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmist määra (keskmiseks on 9 aastat vangistust). Seejuures

selgitas kohus oma kõnealust otsustust põhjalikult ja veenvalt. Kohtukolleegium ei näe

vähimatki võimalust A. Belovi karistuse vähendamiseks. Karistuse revideerimise

väiksemas suunas välistab asjaolu, et A. Belovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt,

kehtivaid karistusi on tal kolm, sh on ta kandnud vanglakaristust. Mingit positiivset nihet

senised karistused kaasa toonud ei ole, kuna A. Belov jätkas kuritegude toimepanemist.

A. Belov pani uue kuriteod toime ka pärast seda, kui Tartu Maakohus tegi 21. detsembril

2018 kriminaalasjas nr 1-18-8879 teda süüdimõistva kohtuotsuse, mõistes talle

vangistuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 7 kuud 20 päeva vangistust. Tõsi, A. Belov on

kuritegu kahetsenud ning näidanud oma käitumise ja pingutustega motivatsiooni muutuda

ning elada seaduskuulekalt, kuid ringkonnakohtu hinnangul on maakohus neid asjaolusid

juba maksimaalselt arvesse võtnud.

22. Ka A. Belovile liitkaristust mõistes kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust.

KarS § 65 lg 2 näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse

ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha

see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. See

tähendab, et KarS § 65 lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse

kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Ärakantava liitkaristuse algusajaks tuleb märkida

uue kohtuotsuse tegemise päev (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015. a

määrus asjas nr 3-1-1-104-15, p 10). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vastavad

arvutused korrektselt teinud. Ka karistuse algusaeg on seadusega kooskõlas. Seega puudub

võimalus A. Belovile mõistetud liitkaristust vähendada või lugeda karistuse algusajaks

1. septembri 2019, nagu seda taotleb A. Belov.

23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus

A. Belovi ja tema kaitsja apellatsioonid Tartu Maakohtu 10. septembri 2019. a otsuse peale

läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole neil

apellatsioonidel vähimatki edulootust.

24. Kaitsja

esitas

ringkonnakohtule

taotluse

tasu

määramiseks

A. Belovile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

6(6)

maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 135 minutit.

Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure 108 eurot, millele lisandub

käibemaks 21 eurot 60 senti, ehk kokku 129 eurot 60 senti. Ringkonnakohus, juhindudes

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli

2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud üksnes osaliselt. Esmalt kahtleb kohtukolleegium, kas kohtuotsusega

tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kulus kaitsjal tema märgitud aeg. Nimelt rajaneb

apellatsioon samadel argumentidel, mis kaitsja esitas juba esimese astme kohtu menetluses

ja mille kirjapanek ei saanud temalt suurt lisatööd nõuda. Samuti tuleb tähele panna, et

kaebuse ühel leheküljel refereerib kaitsja lihtsalt maakohtu otsuses kirjapandut. Teiseks

peab ringkonnakohus kaitsja tasu suuruse määramisel oluliseks vaidluseseme ja

apellatsiooni argumentide vähest keerukusastet. Eeltoodut arvestades peab kolleegium

põhjendatuks vähendada tasutaotluses küsitud summat poole võrra ja määrata riigi õigusabi

tasu suuruseks 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot 80 senti.

25. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis

nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel A. Belovilt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Mati Kartau