2-17-17278/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse teatavaks tegemise aeg

30. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17278

Tsiviilasi

Kopli tn 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) hagi

AS-i V.A.O. Invest vastu omandi ülekandmiseks

(alternatiivselt võla nõudes)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. märtsi 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kopli

tn

46/48

garaažiühistu

(likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

43 324,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Kopli tn 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel)

(registrikood

01828474),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostja AS V.A.O. Invest (registrikood 10699716),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Asja läbivaatamine

20. september 2019, kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostja esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. märtsi 2019. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta

apellatsiooniastme

menetluskulud

Kopli

tn

46/48

garaažiühistu

(likvideerimisel) kanda.

4. Määrata kindlaks AS-i V.A.O. Invest hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

ning mõista Kopli tn 46/48 garaažiühistult (likvideerimisel) AS-i V.A.O. Invest

kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 882,17 eurot.

Nimetatud menetluskuludest 773,50 eurot kuuluvad hüvitamisele ringkonnakohtu

21. mai 2019. a määruse alusel kohtu deposiitkontole tasutud tagatise arvel.

5. Kohustada Kopli tn 46/48 garaažiühistut (likvideerimisel) tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt AS-ile V.A.O. Invest viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Kopli

tn

46/48

garaažiühistu

(likvideerimisel)

(hageja,

garaažiühistu)

esitas

17. novembril 2017 Harju Maakohtule AS-i V.A.O. Invest (kostja) vastu hagi. Hagiavalduse ja

selle täpsustuse kohaselt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 5411250 kantud kinnisasja omandi üleandmiseks ning

vajalike tahteavalduse andmisele kohustamiseks või alternatiivselt põhivõla 30 677,59 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 9847,51 euro ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni 0,025% päevas viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti garaažiühistu 26. oktoobril 1995 ettevõtteregistris

registreerimisnumbriga 01828474 ja kanti 1999. a sundlõpetatud mittetulundusühingute

nimekirja. Tallinna Linnakohtu 7. mai 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 2/19-2496/04 algatati

sundlõpetatuks loetud garaažiühistu likvideerimismenetlus Tallinnas Kopli tn 48A asuva 16

boksiga garaaži (kinnisasja) likvideerimiseks.

Hageja, keda esindas likvideerija KN, ja kostja sõlmisid 28. veebruaril 2006. a notariaalse

kinnisasja müügilepingu (müügileping), mille p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda kinnisasja

ostuhind 480 000 krooni kahes osas Osaühingu Advokaadibüroo Consensus (advokaadibüroo)

pangakontole. Kostja seda kohustust täitnud ei täitnud. Asjaolu, et hagejale ei ole tasutud

müügilepingus kokkulepitud ostuhinda, tõendab Harju Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-06-10735 (maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus). Alles pärast selle

kohtuvaidluse lõppu sai hageja teada, et kostja küll tasus advokaadibüroo pangakontole

müügilepingus kokkulepitud ostuhinna, kuid advokaadibüroo tagastas selle hiljem kostjale

nende omavahelisest õigussuhtest tulenevalt.

10. veebruaril 2017 edastas hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse, milles palus

5 päeva jooksul alates taganemisavalduse kättesaamisest leppida kokku aeg kinnisasja

omandiõiguse tagasikandmiseks. Kostja vaidles taganemisavaldusele põhjendamatult vastu ega

võtnud hagejaga ühendust, mistõttu tuleb kostja tahtevaldused omanikukannete muutmiseks

asendada kohtuotsusega.

Alternatiivselt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingus kokkulepitud kinnisasja

ostuhind 30 677,59 eurot ja sellelt arvestatud viivised.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja

taganemise avaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Müügilepingu p 2.1 kohaselt tasus

kostja 240 000 krooni enne lepingu sõlmimist ja p 2.2 kohaselt 240 000 krooni 24. aprillil 2006.

Müügilepingu alusel tasutud summasid kostja tagasi saanud ei ole. Seejuures nähtub maakohtu

22. veebruari 2013. a otsuse p-st 19, et osadele endistele garaažiühistu liikmetele on nende osa

3 (5)

ostuhinnast jaotusettepaneku alusel välja makstud. Taganemisavalduse oleks hageja pidanud

esitama mõistliku aja jooksul alates müügilepingu p-s 2.2 sätestatud tähtajast.

17. novembril 2017 (s.o rohkem kui 11,5 aastat hiljem) esitatud taganemisavaldus ei ole

ilmselgelt esitatud mõistliku aja jooksul.

Lisaks on hageja kohustuse täitmise nõue aegunud, mistõttu on müügilepingust taganemine

tühine.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis 20. märtsi 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 1746,18 eurot koos seadusjärgse viivisega.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste oluliste asjaolude üle:

 pooled sõlmisid 28. veebruaril 2006. a müügilepingu;

 müügilepingu p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks riikliku ehitisregistri elektroonilisse

andmebaasi kantud Tallinnas, Kopli tn 48A asuv ehitis, mille koosseisus on

ühekorruseline 16 boksiga garaaž (ehitistregistri kood 101027643) suletud netopinnaga

287,2 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega;

 ostuhinnaks oli müügilepingu p 2.1 kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas

advokaadibüroo pangakontole.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas kostja on müügilepingust

tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitnud ning kas hagejal oli õigus müügilepingust

taganeda. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg-le 2, § 1028 lg-le 1, § 116 lg-le 1

ja lg 2 p-tele 1–4 ja § 108 lg-le 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-le 1.

Maakohus tuvastas 27. veebruari 2006. a ja 24. aprilli 2006. a maksekorralduste alusel, et

kostja tasus advokaadibüroo pangakontole nr 221019346398 vastavalt müügilepingu p-dele 2.1

ja 2.2 kahe osamaksena kokku 480 000 krooni selgitusega „Garaazibokside kasutajatele

aadressil Kopli tn 48A“, mistõttu on kostja oma müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise

kohustuse kohaselt täitnud. AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i vastused tõendavad, et

advokaadibüroo pangakontolt ei ole ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 16. augustini 2018

kostja pangakontole makseid tehtud. Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsuse kohaselt on

advokaadibüroole kantud ostusummast osadele garaažiühistu liikmetele jaotusettepaneku

alusel ca 30 000 krooni välja makstud, mistõttu kohtuotsusega ei ole leidnud kinnitust asjaolu,

et müügilepingujärgsed summad ei ole hagejani jõudnud. Kostjale ei saa ette heita seda, mil

viisil käitus saadud rahaga advokaadibüroo. Isegi kui pidada kostja lepingurikkumiseks seda,

et advokaadibüroo tagastas talle ostuhinna, ei ole hageja selgitanud, millal ja mis põhjusel oleks

advokaadibüroo pidanud raha kostjale tagastama.

Maakohus leidis, et kostja ei ole müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust

rikkunud, mistõttu on hageja müügilepingust taganemise avaldus aluse puudumise tõttu tühine.

Hageja nõuded omandi üleandmiseks ning alternatiivselt ostuhinna tasumiseks koos viivistega

tuleb jätta rahuldamata. Kostja aegumise vastuväidet ei ole vaja hinnata.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus valesti, et kostja on müügilepingust

tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Hageja selgitas maakohtule piisavas ulatuses,

miks ta arvab, et advokaadibüroo tagastas kostjale ostuhinna ning millal ta sellest teada sai.

Ühtlasi selgitas hageja, et ostuhinna tagastamine võis toimuda sularahas või vastastikuste

nõuete tasaarvestamise teel. Maakohus ei lubanud aga hagejal oma väiteid tõendada, sest jättis

taotluse tunnistaja LL (advokaadibüroo juhatuse liige ja likvideerija) ülekuulamiseks

4 (5)

põhjendamatult rahuldamata. Hageja vastuväite kohtu tegevusele jättis maakohus samuti

rahuldamata. Kuna hageja saab hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada üksnes tunnistaja

ütlustega, tuleb asi menetlusnormide olulise rikkumise tõttu samale maakohtule uuesti

läbivaatamiseks tagasi saata.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja

arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid

otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).

Hageja tugines apellatsioonkaebuses menetlusnormi rikkumisele, mis seisnes maakohtus

tunnistaja LL üle kuulamata jätmises. Kuna sellise menetlusõiguse normi rikkumise saab

ringkonnakohus tunnistaja üle kuulates ise kõrvaldada, siis andis ringkonnakohus hagejale

võimaluse vastavasisulise tõendi kogumise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus jättis hageja

poolt 20. septembri 2019. a kohtuistungil esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse samuti

rahuldamata, nõustudes maakohtu 25. septembri 2018. a määruses toodud põhjendustega (tl-d

109 ja pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et TsMS § 238 lg 1 järgi ei ole

tõend asjakohane, sest asjas ei oma tähtsust, mil viisil käitus saadud rahaga advokaadibüroo.

Kolleegium põhjendab seda seisukohta alljärgnevalt.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu p-de

2.1 ja 2.2 järgi tuli ostuhind tasuda hagejale kahe osamaksega advokaadibüroo pangakontole.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus ei vaidle

pooled selle üle, et müügilepingu järgi pidi kostja ostuhinna tasuma hageja soovil

advokaadibüroo pangakontole. Maakohus tuvastas, et kostja on ostuhinna tasumise kohustuse

nõuetekohaselt täitnud, mis tuleneb sellest, et 27. veebruari 2006. a ja 24. aprilli 2006. a

maksekorralduste kohaselt tasus kostja advokaadibüroo pangakontole kokku 480 000 krooni

selgitusega „Garaazibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ (maakohtu otsuse p 26). Õige

on ka maakohtu hinnang maakohtu 22. veebruari 2013. a otsusele, et see ei tõenda hageja väidet

müügilepingus kokkulepitud ostuhinna tasumata jätmise kohta (maakohtu otsuse p-d 28 ja 29).

Maakohus ei ole tõendite hindamise reeglite vastu eksinud ega asjaolude tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal ei olnud alust ostuhinna tasumata jätmise

tõttu müügilepingust taganemiseks, mistõttu ei ole müügileping taganemisavalduse alusel

lõppenud ning hageja ei saa VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist. Maakohus on õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.

8. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja alternatiivse ostuhinna tasumise nõude.

VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 järgi on kohustuse täitmise nõudmise eelduseks kohustuse

rikkumine e ostuhinna tasumata jätmine. Praeguses asjas on tuvastamist leidnud, et kostja on

müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitnud.

5 (5)

9. Kuigi hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta menetluskulude jaotuse ega

kindlaksmääramise vaidlustamiseks argumente esitanud. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus

kantud kulude jaotust TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes muuta.

10. Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja 20. septembri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetlusega

seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 847,17 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal

toimingutele 7 tundi ja 40 min tunnihinnaga 110,50 eurot (käibemaksuta) (tl-d 169–170).

Sellele lisandub 20. septembri 2019. a kohtuistungi ajakulu 19 min tunnihinnaga 110,50 eurot

(käibemaksuta).

Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud vajalikud ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades võis vandeadvokaadil sellega

tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele, menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse

ning vastuse koostamisele kuluda kokku 7 tundi ja 40 min (847,17 eurot). Samuti on

põhjendatud kohtuistungi ajakulu 19 min (35 eurot). Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist

koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

Kostja esindaja tunnihind 110,50 eurot (käibemaksuta) on praeguse vaidluse puhul põhjendatud

tasumäär. Kokku on kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus 882,17 eurot.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

11. Hageja on ringkonnakohtu 21. mai 2019. a määruse alusel kohtu deposiitkontole tasunud

menetluskulude katteks tagatise 773,50 eurot (tl 158). Kostja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kuuluvad 773,50 euro ulatuses hüvitamisele nimetatud tagatise arvel.

Pärast praeguse otsuse jõustumist tuleb kostjal teatada ringkonnakohtule hageja poolt antud

tagatise arvel menetluskulude hüvitamist võimaldavad andmed.

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest