2-17-4362/89 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-4362

Tsiviilasi

Korteriühistu XX hagi Mare Rohtla vastu võlgnevuse

nõudes

Mare Rohtla vastuhagi Korteriühistu XX vastu kahju

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5131 eurot 6 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. märtsi 2019 osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mare Rohtla apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja / vastuhagis hageja): Mare Rohtla

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Robert Sprengk

Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): Korteriühistu

XX;

XX,

XXXXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXX), lepinguline esindaja Killu Kool

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2019 osaotsus osas, millega mõisteti Mare

Rohtlalt XX, XXXXX korteriühistu kasuks välja 5101,20 eurost suurem summa ja

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Ülejäänud osas jätta

maakohtu osaotsus muutmata.

2. Täiendada maakohtu osaotsuse resolutsiooni tasaarvestuse reservatsiooniga

järgmises sõnastuses: Otsus võidakse tühistada või seda muuta Mare Rohtla

vastuhagi XX, XXXXX korteriühistu (korteriühistu XX) vastu kahju hüvitamise

nõude lahendamisel (reservatsioon).

3. Lugeda maakohtu osaotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaotsusega osaliselt. Vastuhagi osas menetlemine jätkub.

3.2. Mõista Mare Rohtlalt XX, XXXXX korteriühistu kasuks perioodi november

2014 kuni 31. detsember 2018 võlgnevus 5101,20 eurot.

3.3. Võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus XX, XXXXX korteriühistu hagis

Mare Rohtla vastu TsMS § 367 alusel esitatud viiviste nõudes.

3.4. Hagejal tuleb teatada peale lahendi kättetoimetamist, kas ta jääb oma

11.04.2018 suuliselt esitatud taotluse juurde kohtulahendi viivitamatult

täidetavaks tunnistamiseks.

3.5.Otsus võidakse tühistada või seda muuta Mare Rohtla vastuhagi XX, XXXXX

korteriühistu (korteriühistu XX) vastu kahju hüvitamise nõude lahendamisel

(reservatsioon).

3.6. Hagi tagamise abinõuna maakohtu 06.04.2017 määrusega kohaldatud

kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja Mare Rohtla korteriomandile, reg. osa nr

XXXXXXX, summas 3441,94 eurot KÜ XX (rk XXXXXXXX) kasuks, jääb

jõusse kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

4. Rahuldada Mare Rohtla apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Mare Rohtla poolt riigile

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

määrab

maakohus

asja lõplikul

lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu XX (hageja/korteriühistu) esitas 20. märtsil 2017 Mare Rohtla (kostja) vastu

hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja lõplikuks nõudeks jäi mõista kostjalt hageja kasuks

välja 5447,43 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt

alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4

sätestatud määras. 13. veebruari 2019 istungil loobus hageja viivise nõudest. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja on XX, XXXXX asuva korteri omanik ning korteriühistu liige. Kostja on saanud korteri

omanikuks pärimise teel. Kostjal on kohustus tasuda hageja poolt esitatavaid kuluarveid.

Kostjal on hagi täpsustuse kohaselt 4. aprilli 2017 seisuga võlgnevus summas 2741,49 eurot.

Perioodil 2014. a november kuni 2017. a veebruar on hagejale esitatud arveid summas

3370,38 eurot. Kostja on tasunud arveid samal perioodil summas 628,89 eurot. Arvetel

perioodil detsember 2014 kuni veebruar 2017 on märgitud suurem võlgnevus kui seda on

kohtule esitatud võlgnevuse arvestuses. Seda seetõttu, et raamatupidamises on ekslikult jäänud

arvesse võtmata 8. detsembril 2014 J. Alliku poolt tasutud 137,32 eurot.

Korteri endine omanik oli J. Allik (surnud XXXXXXX). Hageja raamatupidaja saatis

27. aprillil 2015 J. Allikule e-kirja, milles andis teada, et 23. aprilli 2015 korteriühistu juhatuse

koosolekul otsustati anda täiendav tähtaeg 11. maini 2015 võlgnevuse tasumiseks. J. Allik

saatis 18. mail 2015 e-kirja, milles andis teada, et viibib haiglas ja palus võimalust tasuda

võlgnevus osamaksetena. 27. septembril 2015 e-kirjas andis kostja teada, et sõlmib

maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks.

Kostja saatis 18. detsembril 2016 hagejale võlgnevuse tasumise graafiku. Hageja kostja

graafikuga ei nõustunud, sest see ei näinud ette jooksvate arvete tasumist ja 26. detsembril 2016

ei laekunud maksegraafikus lubatud esimene makse. Kostja ei tasunud ka jooksvaid arveid.

2017. a tasus kostja enda maksegraafikus märgitud suuruse ja 2016. a detsembri arve. Peale

2017. a jaanuari ei ole kostja talle esitatud arveid kohaselt tasunud ega ole asunud võlgnevust

vähendama.

Hageja suurendas 9. oktoobril 2017, 10. aprillil 2018, 22. mail 2018 ja 1. veebruaril 2019 nõuet

kokku 5447,43 euroni (II kd lk 190) ning esitas vastavad arved.

2. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja on hagejale tasumata arveid tunnistanud ja soovinud võlgnevust tasuda. Kostja on teinud

ettepanekuid maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja on töövõimetuspensionär ja tema abikaasa

pensionär, mistõttu ei ole võimalik võlgnevust koheselt tasuda. Hageja ise kinnitab, et lükkas

kostja heas usus pakutud maksegraafiku tagasi. Seetõttu on hagi esitatud pahatahtlikult ning

kõik menetluskulud tuleb jätta seetõttu hageja kanda.

Kostja hinnangul on nõude suurendamine põhjendamatu. Arvetel on kajastatud, et korteris elab

viis inimest. Tegelikult elas nt perioodil september 2017 kuni veebruar 2018 korteris kaks

inimest. Sama vale arvestus käib kogu hagiperioodi kohta. Ajavahemikul 1. jaanuar 2015-

22. mai 2016 elas korteris üks inimene, kuid hageja arvestuse kohaselt elas perioodil 1. jaanuar

2015 kuni 30. september 2015 korteris 3 inimest. Alates 1. novembrist 2016 elas korteris kaks

inimest. 2016. a juunist oktoobrini ei elanud korteris ühtegi inimest ja puudus ka

elektritarbimine.

Kostja esitas põhihagi tasaarvestamisele suunatud vastuhagi, milles palub mõista hagejalt kostja

kasuks välja 3508 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi osaotsusega osaliselt ning määras, et vastuhagi osas menetlus

jätkub. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks perioodi 2014. a november kuni 31. detsember

2018 välja võlgnevuse summas 5131,06 eurot. Maakohus võttis vastu loobumise ja lõpetas

menetluse viivise nõudes. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Hageja on esitanud kohtule kostja vastu lõpliku põhivõla nõude 5447,43 eurot, mis on tekkinud

perioodil november 2014 kuni detsember 2018. Kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne

1. jaanuari 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) ning rakendussätetes

ei ole antud sellele tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 1. jaanuari 2018 tekkinud

võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 1. jaanuari 2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat

korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Kostja on korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid

kohustusi. Kostja ainus vastuväide hageja arvetele on see, et väidetavalt elas korteris periooditi

vähem inimesi kui on kajastatud hageja arvetel. Kostja väide on paljasõnaline. Isikute arvu

arutati põhjalikult 30. mai 2018 istungil, kus tuvastati, et arvele teeb isikute arvu kande küll

raamatupidaja, kuid selle aluseks on omakorda omaniku enda poolt esitatud andmed (II kd,

tl 176). Omaniku poolt esitatud veenäitude lehel kinnitab isikute arvu õigsust omanik oma

allkirjaga. Kostja on küll maininud, et need ei pruugi üldse olla kostja allkirjad, kuid tõendi

ehtsust menetluslikult korrektselt kahtluse alla seatud ei ole. 13. veebruari 2019 istungil selgitati

taas, et korteriomanik kannab iga kuu veenäitude lehele arvesti näidud ja kinnitab isikute arvu

oma allkirjaga, paneb selle lehe korteriühistu postkasti, seejärel teeb raamatupidaja sealt

vastava kande ning paneb lehe omaniku postkasti tagasi, et omanik saaks samasuguse toimingu

teha järgmisel ja ülejärgmisel jne kuudel.

Vastavaid allkirjadega lehti on hageja oma nõude tõendamiseks esitanud kogu menetluse

jooksul (I kd, tl 59, II kd, tl 25, 26, 99). Arvete kohaselt sõltub inimeste/tarbijate/elanike arvust

kaks kuluartiklit - veevahe ja üldelekter. Kui kostja ka ei olnud nõus nimetatud kahe kuluartikli

arvestusega, ei ole miski takistanud tal tasumast osas, mille õigsust ta pole kordagi kahtluse alla

seadnud.

Kostja on ise väitnud (II kd, tl 101), et korteris on elanud nii üks inimene kui ka kaks või

rohkem, nt lapsed, seega on inimeste arv olnud kõikuv ja see on näha ka arvetel, kus inimeste

arvuga seotud kuluartiklid ongi arvestatud erinevalt (0 inimest 2015. a oktoobrist detsembrini

(I kd, tl 58), 1 inimene 2014. a novembrist detsembrini (I kd, tl 54), 3 inimest 2015. a jaanuarist

märtsini (I kd, tl 55) või 5 inimest 2016. a detsembrist 2017. a veebruarini (I kd, tl 63-64)).

Hageja põhikirja p 3.2.8 sätestab, et õige isikute arvu teatamine on korteriomaniku kohustus (II

kd, tl 44), kus see on seostatav omanikule põhikirja p-st 3.2.4 tuleneva kohustusega tasuda

elaniku kohta arvestatavaid makseid vastavalt korteri tegelikult kasutajate arvule.

Kostja poolt on 24. mail 2018 (II kd, tl 157) esitatud tõendeid selle kohta, et juunist oktoobrini

2016 korteris keegi ei elanud, mida tõendab elektritarbimise puudumine (II kd, tl 158-168), mis

kinnitab hageja arvestuse õigsust. Inimeste arvuga seonduv üldelektri kulu arvestus võiks

teoreetiliselt toimuda sõltumata sellest, kas konkreetses korteris keegi elektrit tarbis või mitte.

Üldelektri ega veevahe arvestust ei ole nende kuude eest arvetel kajastatud (I kd, tl 61-62).

2016. a oktoobri kohta on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et elanike arv on 3+2 ehk viis

inimest (II kd, tl 26) ja seega on korrektne sama perioodi arvel viie isiku näitamine.

Kuivõrd põhimõtteliselt kostjal arvete osas muid vastuväiteid ei ole olnud, siis ei pea kohus

vajalikuks iga esitatud arvet eraldi analüüsida ja nimetada. Kohus leidis, et kõik esitatud arved

kogumis on asjakohased tõendamaks hageja nõude põhjendatust.

Kohus ei saa rahuldada hageja nõuet summas 5447,43 eurot, kuivõrd hageja on eksinud

võlgnetavate arvete lõppsummas. Haginõude suurendamisel ei ole hageja arvestanud J. Alliku

poolt 8. detsembri 2014 tehtud makset 137,32 eurot. Kohtule ei ole esitatud 2018 märtsi arvet.

Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista rohkem kui ta arvete alusel võlgneb ning seda

arvete alusel, mis on kohtule ka tõenditena esitatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 5131,06 eurot (5759,95 - 628,89).

Muud hagile lisatud ja menetluse käigus esitatud tõendid: nt kokkulepped kostjaga

maksegraafiku osas, pärimistunnistus, poolte kohtueelne kirjavahetus jms, ei kuulu

hindamisele, sest nende sisu üle vaidlust ei ole.

Maakohus lahendas põhihagi osaotsusega TsMS § 450 lg 1 alusel ja jätkas menetlust vastuhagi

osas.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada osas, millega hagi rahuldati ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kostja palub

saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Osaotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud, mh ei ole kohus põhjendanud ega asunud

seisukohale, et osaotsus kiirendab asja läbivaatamist. Kohus jättis rahuldamata 22. märtsi 2019

määruses kostja taotluse vastuhagi osas ekspertiisi tegemiseks ja teise kostja kaasamiseks.

Kohus asus samas määruses seiskohale, et eelmenetlus on ka vastuhagi osas lõppenud ning

pooled ei saa enam esitada täiendavaid tõendeid. Nimetatud määrusega lahendatud taotlused

olid esitatud juba enne 13. veebruari 2019 istungit ning maakohus sai juba osaotsuse tegemise

juures taotlused lahendada. Seega ei esine asjaolusid vastuhagi osas menetluse venimiseks.

Hagi osas tuleb otsus teha koos vastuhagiga. Kohus ei märkinud osaotsuse resolutsiooni

reservatsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi lahendamisel

(TsMS § 450 lg 2).

Kostja oli hagile esitatud vastustes alati seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Sellest

järeldub, et kostja pidas hagi alusetuks ja põhjendamatuks ning ei nõustunud hageja tõenditega.

Kostja ei nõustu maakohtuga, et iga tõendit ei pea eraldi analüüsima.

Kostja vaidlustas ka hageja arvestusi. Tõendiks ei saa olla hageja seletus selle kohta, kuidas

elanike arvestus toimub. Elanike arvust sõltub hageja nõudes nii üldvee, üldelektri kui prügiveo

hinna arvestus. Seega märkis maakohus valesti, et elanike arvust sõltuvad vaid üldvesi ja

üldelekter. Kohus on pidanud elanike arvu arvestust sisuliselt kostja tõendamiskoormuseks,

kuigi elanike arvust sõltuvalt tekib hagejal nõue, mida hageja peab tõendama.

Kostja on korduvalt rõhutanud, et hagi on esitatud pahatahtlikult ning palunud jätta seetõttu

menetluskulud hageja kanda. Hageja oleks saanud kohtuvälise kokkuleppega sama tulemuse

kui kohtumenetlusega. Maakohus selle väitega ei arvestanud.

5. Hageja (apellant) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Maakohtu osaotsus on põhjendatud. On arusaadav, millistele tõenditele ja asjaoludele kohus

tugines. Osaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Pooled nõustusid 13. veebruari 2019 istungil,

et maakohus võib põhihagi lahendada osaotsusega. TsMS § 450 lg 2 reservatsiooni

kohaldamata jätmine ei ole aluseks osaotsuse tühistamiseks. Ka kostja ise ei taotlenud

maakohtult ega ka ringkonnakohtult sätte kohaldamist.

Hageja ei ole maksnud ka peale osaotsuse tegemist ühtegi arvet ning tekkinud on uus

võlgnevus.

Hageja ei ole arvetele märkinud ebaõigesti korteris elavate inimeste arvu. Hageja on selgitanud

ja tõendanud, et korteris elavate inimeste arvu märgib korteri omanik või korterit kasutav isik.

Hageja on seda tõendanud ning kostja ei ole tõenditele vastuväiteid esitanud. Kohtuväliselt on

kostja teinud ettepaneku võlgnevuse osaliste maksetega tasumiseks (st on olnud nõus arvetel

kajastatud kirjete ja kuludega) ja ei ole vaidlustanud arvetel olevaid kulude arvestamise aluseid.

Samuti ei ole kostja maakohtus asja menetlemisel arvetele ja haginõudele sisuliselt vastu

vaielnud (11. aprilli 2018 istungi protokoll) ja ei ole ka esitanud omapoolseid tõendeid, millega

oleks tõendatud, et talle esitatud arvetel on ebaõiged andmed korteris elavate inimeste arvu

kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus õigesti jõudnud seisukohale, et ei pea igat hageja tõendit

eraldi analüüsima.

Arvetelt nähtub, et üldelekter jagatakse korterite vahel ja inimeste arvu alusel arvestatakse

veevahe ja prügivedu. Selles kuus, kus korteri kohta andmeid ei esitatud, siis ei ole ka arvetel

kajastatud inimese põhiseid kuluartikleid. Hageja esitas elanike arvu kohta tõendid 9. juuli 2017

seisukohaga, mille lisas 2016. ja 2017. a kohta vee tarbimise lehed, kus nähtub ka elanike arv,

mis on kinnitatud allkirjaga.

Hageja nõustub ka kohtu määratud menetluskulude jaotusega. Ka hageja soovis asja

kohtuväliselt lahendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu osaotsus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu

osaliselt, s.o osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude 5101,2 eurot ületavas osas, määras

kindlaks menetluskulude jaotise ja jättis tasaarvestuse reservatsiooni osaotsusesse märkimata.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks välja

mõistetavat summat 29,86 euro võrra ja märgib osaotsusesse TsMS § 450 lg 2 alusel

tasaarvestuse reservastiooni. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657

lg 1 p 2). Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Maakohus lahendas hagi osaotsusega (TsMS § 450). Kostja heidab maakohtule ette hagi

lahendamist osaotsusega ja tasaarvestuse reservatsiooni otsuse resolutsiooni märkimata jätmist.

TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat

nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud

vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha

neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas

jätkab kohus menetlust. Osaotsuse tegemine on võimalik igas kohtuastmes ja igat tüüpi nõuete

kohta. Tegemist on menetluskorraldusliku küsimusega, kohus saab osaotsuse teha ka omal

algatusel ja see allub täielikult kohtu diskretsioonile.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli õigus korraldada menetlust ja lahendada hageja

(korteriühistu) nõue kostja (korteriühistu liige ja korteriomanik) vastu tarbitud teenuste eest

tasumiseks osaotsusega. Osaotsuse tegemise ajal ei olnud maakohus veel lahendanud vastuhagi

osas esitatud ekspertiisi ja teise kostja kaasamise taotlust. Järelikult ei olnud vaidlus vastuhagi

osas osaotsuse tegemise ajaks lõplikuks otsustamiseks valmis.

TsMS § 450 lg 2 kohaselt kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi,

märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse

vastuhagi lahendamisel (reservatsioon). Käesoleval juhul maakohus reservatsiooni osaotsuse

resolutsiooni ei märkinud.

Ringkonnakohus märgib, et reservatsiooniga osaotsus kujutab endast äramuutva tingimusega

lõppotsust. Sisuliselt rahuldab kohus hagi tingimusel, et kostja vastuväidet ei saa maksma panna

või vastuhagi jääb rahuldamata. Tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus ei ole üldjuhul

osaotsus TsMS § 450 lg 1 mõttes. Samas on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus

täitedokument, mille saab pärast jõustumist või viivitamata täidetavaks tunnistamist pöörata

sundtäitmisele.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja oli esitanud vastuhagi ja maakohus soovis hagi

rahuldada osaotsusega, ei saanud maakohus osaotsuse tegemisel lähtuda üksnes TsMS § 450

lg-s 1 sätestatust, vaid pidi arvestama ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga. Praegusel juhul

on maakohus otsustanud jätkata vastuhagi osas menetlust, kuid ei ole otsuse resolutsioonis

märkinud, et tegemist on reservatsiooniga otsusega. Maakohus ei ole ka seda oma arusaama

põhjendanud.

TsMS § 448 lg 1 p 4 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal

algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole osaotsusesse märkinud reservatsiooni

tasaarvestuse suhtes. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus maakohus otsustas hagi

rahuldada ja jätkata vastuhagi osas menetlust, pidi maakohus osaotsuse resolutsiooni märkima

TsMS § 450 lg 2 alusel reservatsiooni tasaarvestuse suhtes.

Kuna maakohus ei väljunud osaotsust tehes diskretsioonipiiridest, puudub alus osaotsuse

tegemise tõttu saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas

TsMS § 450 lg-ga 2 tuleb maakohtu osaotsuse resolutsiooni täiendada ja märkida otsuse

resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi lahendamisel

(reservatsioon). Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses

tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse

tasaarvestuse ulatuses või muudab seda (mis ulatuses on reservatsioon vajalik) (TsMS § 450 lg

4).

8. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses

menetluskulude jaotust, kui kohus jätkab asja lahendamist. Seetõttu tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse menetluskulude jaotise osas (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Menetluskulude jaotus

nähakse ette lõppotsuses.

9. Kostja vaidlustab maakohtu osaotsust osas, milles hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud.

Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud igat hageja esitatud võlgnevuse

tõendamiseks esitatud arvet eraldi.

Ringkonnakohus märgib, et kostja on küll palunud jätta hagi tervikuna rahuldamata, kuid on

samas ise sisuliselt vaielnud vastu ainult mõnele arvele ja seda üksnes arvel märgitud elanike

arvu osas. Ka apellatsioonkaebuses piirduvad kostja vastuväited hageja nõudele arvetel

märgitud inimeste arvule vastuvaidlemisega. Kostja ei esitanud hagile muid täpsemaid

vastuväiteid, mida kohus oleks saanud ja pidanud hindama. Maakohus hindas esitatud arveid

kogumis. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja on nõudele esitanud üksnes

vastuväiteid, mis põhinevad väitel, et periooditi elas kostja korteris vähem inimesi, kui on

kajastatud hageja poolt esitatud arvetel. Seega ei saa maakohtule ette heita iga tõendi eraldi

hindamata jätmist, kuna puudus asjakohane kostja vastuväide, mida kontrollida.

Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust osas, mis puudutab hageja nõuet

kostja vastu elanike arvust sõltuvate teenuste eest tasumisel vastavalt apellatsioonkaebusele

perioodidel september 2017 – veebruar 2018 ja 1. jaanuar 2015 – XXXXXXX. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, milline on seetõttu aritmeetiline viga hageja arvestuses, st kui

palju vähem peaks kostja seetõttu hagejale tasuma.

10. Hageja põhikirja p 3.2.3 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt

sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses

oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta

arvestatud sihtotstarbelised maksed.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et elanike arvust sõltub üldelekteri

arvestus. Vastavalt hageja esitatud arvetele sõltub elanike arvust üldvee ja prügiveo tasu

arvestus. Üldelektri puhul nähtub arvetelt, et selle arvestamise aluseks on „korter“. Järelikult ei

tulnud maakohtul üldelektri osas hinnata kostja vastuväiteid, mis puudutasid elanike arvu ning

maakohtu põhjendused selles osas on seetõttu ebaõiged.

11. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et 1. jaanuarist 2015 kuni 22. maini 2015 elas

korteris üks inimene, perioodil 2017. a september kuni 2018. a veebruar elas korteris kaks

inimest. Maakohtus väitis kostja lisaks, et 2016. a juunist oktoobrini ei elanud korteris ühtegi

inimest (puudus ka elektritarbimine) ning alates 2016. a novembrist elas korteris kaks inimest.

Kostja väitel on seega inimeste arvu põhjal arvutatavate kuluartiklite juurde märgitud vale

inimeste arv.

Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et inimeste arvust sõltus vaid üldvee ja prügiveo hind, tulnuks

maakohtul kontrollida, kas vaidlustatud perioodil esitatud arvetel on hageja nõue üldvee ja

prügiveo osas tõendatud. Maakohus hindas üksnes perioodi 2016. a juunist oktoobrini ning

sedagi üldelektri ja üldvee kuluartiklite osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu puudus on

kõrvaldatav ning analüüsib alljärgnevalt kõiki kostja välja toodud perioodidel esitatud arvete

õigsust üldvee ja prügiveo arvestuse osas.

11.1. 2015. a jaanuari kuni mai arvetele on märgitud üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks kolm

inimest (I kd, tl 55-56). Arvetel märgitud inimeste arvu õigsust tõendab 2015. a vee tarbimiste

näitudele märgitu, et perioodil 2015. jaanuar kuni september oli korteris elanikke kolm (I kd,

tl 59). Vee tarbimiste näidud ja elanike arv on kinnitatud korteri valdaja allkirjaga.

11.2. 2016. a juuni kuni septembri arvetele ei ole üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks inimeste

arvu märgitud (I kd, tl 61-62). Sama tuvastas ka maakohus. Seega ei ole kostja vastuväide olnud

asjakohane, sest 2016. a juunist septembrini kostjalt üldvee ja prügiveo eest tasumist hageja ei

nõua.

2016. a oktoobri arvele on märgitud üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks viis inimest. 2016. a

oktoobri arvel märgitu õigsust tõendab 2016. a tabel vee tarbimise näitude kohta, kus on kostja

allkirjaga kinnitatud, et oktoobris oli elanike arv 3+2 (II kd, tl 26). Kostja esitatud elektriarved,

millega kostja soovis tõendada, et sel perioodil keegi korteris ei elanud, kajastavad vaid

elektritarbimist 1. maist kuni 25. septembrini 2016 (II kd, tl 158-167). Oktoober 2016

elektritarbimist arvetelt ei nähtu.

11.3. 2016. a novembrist kuni 2017. a augustini on arvetel üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks

viis inimest (I kd, tl 63-64, II kd, tl 27-28). Inimeste arv puudub vaid 2016. a novembri arvelt

üldvee lahtrist ning seega ei nõua hageja selle kuu eest üldvee tasumist. Ka perioodi 2016. a

novembri kuni 2017. a augusti osas on tõendina esitatud vee tarbimiste näidud, milles on korteri

valdaja (kostja) kinnitanud korteris elavate inimeste arvu (II kd, tl 25-26). 2016. a novembris ja

detsembris on küll märgitud inimeste arvuks „4 + 0,5“, , mis tuleb arvestades kostja kinnitust,

et inimesi oli üle nelja, ümardada viieni. Seega on 2016. a novembri ja detsembri arvetele

põhjendatult märgitud viis inimest.

11.4. 2017. a septembri arvele on märgitud üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks viis inimest

(II kd, tl 130). 2017. a oktoobri ja novembri arvetele on märgitud vaid prügiveo osas viis

inimest (II kd, tl 130). Üldvee lahter 2017. a oktoobri ja novembri arvetel on tühi ning puudub

ka maksmisele kuuluv summa. 2017. a detsembri, 2018. a jaanuari ja veebruari arvetel on

üldvee ja prügiveo arvestuse aluseks märgitud viis inimest.

2017. a vee näitude kinnituse lehelt andmed elanike arvu kohta alates septembrikuust puuduvad

(II kd lk 25). 2018. a vee näitude kinnituse lehte kohtule esitatud ei ole. Puuduvad ka muud

tõendid, mis tõendaks inimeste arvu korteris perioodil 2017. a septembrist 2018. a veebruarini.

Kostja vaidlustas perioodil 2017. a septembrist kuni 2018. a veebruarini arveid nendel märgitud

inimeste arvu osas ning seega tulnuks hagejal tõendada arvetel märgitu õigsust. Kuivõrd hageja

ei ole oma väiteid elanike arvu osas perioodil 2017. a septembrist kuni 2018. a veebruarini

tõendanud, ei ole hageja nõue sel perioodil esitatud üldvee (arvetel veevahe) ja prügiveo

kuluartiklite osas põhjendatud. Kuna kostja ei nõustu, et antud perioodil elas korteris üle kahe

inimese, tuleb üldvee ja prügiveo summad selle perioodi osas ümber arvutada.

Septembris olid üldvee ja prügiveo summad kokku 8,7 eurot, oktoobris 8,2 eurot, novembris

6,7 eurot, detsembris 7,4 eurot, jaanuaris 9,8 eurot, veebruaris 7,8 eurot. Kõik kokku 48,6 eurot.

Ringkonnakohus arvutab eelnimetatud summad ümber, korrutades arvetel märgitud üldvee ja

prügiveo ühiku hinna kahega. Saadud summad on järgmised: septembris 3,48 eurot, oktoobris

3,28 eurot novembris 2,68 eurot, detsembris 2,96 eurot, jaanuaris 3,22 eurot ning veebruaris

3,12 eurot. Põhjendatud tasu kokku 18,74 eurot.

Kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat võlga tuleb seega vähendada 29,86 euro võrra (48,6-

18,74) ja temalt hageja kasuks välja mõista 5101,2 eurot (5131,06 – 29,86).

12. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja jääb muutmata. Nõustudes

maakohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid korrata (TsMS § 654

lg 6).

13. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulude jaotamisel lähtub

ringkonnakohus TsMS § 163 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust. Sellest lähtuvalt tuleb poolte

menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

Kostjat on apellatsioonimenetluses esindanud advokaat riigi õigusabi korras vastavalt Viru

Maakohtu 2. augusti 2017 määrusele (I kd lk 194) ja kostjal on kohustus tasuda talle osutatud

riigi õigusabi kuludest 50 % ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2019 määrusega

on riigi õigusabi osutanud advokaadile määratud ringkonnakohtus kostjale osutatud õigusabi

eest tasu suurusega 150 eurot. Kostja poolt riigile hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab

maakohus asja lõplikul lahendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Viivi Tomson

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks