3-16-1447/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1447

Haldusasi

AS-i East-West Consulting kaebus Maksu- ja Tolliameti

25.04.2016 intressinõude nr 13-3/70449 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS East-West Consulting, esindajad

vandeadvokaadid Marek Herm ja Marko Saag

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle Orav-

Hinno

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.06.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS-i East-West Consulting apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i East-West Consulting apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 21.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-16-1447 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2019.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-1447

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 11.04.2014 AS-i East-West Consulting suhtes

maksumenetlust. Võimalike maksunõuete tagamiseks seati halduskohtu loal äriühingu

Tallinnas Maarjamäe tn 16 asuvale kinnistule kohtulik hüpoteek (haldusasi nr 3-15-378).

2. MTA kohustas 16.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/22869-16 AS-i East-West Consulting

tasuma 371 500,40 euro suurust maksuvõlga. AS East-West Consulting esitas Tallinna

Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega

(haldusasi nr 3-16-448). Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset ja peatas 14.03.2016

määrusega maksuotsuse täitmise selliselt, et keelas MTA-l pöörduda kaebaja kinnisasjale

seatud hüpoteegi realiseerimiseks kohtutäituri poole ja pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele

õigustele.

3. AS East-West Consulting võõrandas 05.04.2016 MTA nõusolekul Maarjamäe tn 16

kinnistu ja 06.04.2016 laekus notari deposiidist 615 000 eurot MTA tagatiste kontole.

4. AS-i East-West Consulting taotlusel ja MTA nõusolekul tühistas halduskohus 21.04.2016

määrusega esialgse õiguskaitse. 25.04.2016 kandis MTA AS-i East-West Consulting kinnistu

müügist maksuhalduri tagatiste kontole laekunud rahast äriühingu maksuvõla katteks

370 006,28 eurot (osaliselt oli põhivõlga tasutud muude vahendite arvelt).

5. MTA kohustas 25.04.2016 intressinõudega nr 13-3/70449 AS-i East-West Consulting

tasuma tähtajaks tasumata maksusummadelt arvestatud intressi 323 257,77 eurot ning täitis

26.04.2016 äriühingu intressivõla 244 993,72 euro ulatuses 06.04.2016 MTA tagatiste kontole

laekunud raha arvelt. Intressivõlga jäi MTA arvutuse kohaselt tasuda veel 78 264,05 eurot.

6. AS East-West Consulting esitas intressinõude peale vaide, selgitades, et müüs 05.04.2016

endale kuuluva kinnistu ning notari deposiidist laekus 06.04.2016 maksuhalduri arvele 615 000

eurot, mis kattis maksukohustuse 371 500,40 eurot ja intressinõude 243 499,60 euro ulatuses.

Seega ei saanud intressinõue 25.04.2016 seisuga ületada 79 758,17 eurot. Intressinõuet oleks

pidanud vähendama maksumenetluse ebamõistliku pikkuse tõttu, sest maksumenetlust viis läbi

12 erinevat ametnikku, kes kordasid menetlustoiminguid ja küsisid korduvalt samu küsimusi.

7. MTA jättis 27.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3371-3 vaide rahuldamata.

Maksuhaldur pidi koostama intressinõude tasumata maksukohustuselt arvestatud intressilt täies

ulatuses, kuna ilma selleta ei ole võimalik arvestada deposiiti laekunud summat

intressikohustuse katteks. AS-i East-West Consulting 27.04.2016 taotluse alusel ajatas MTA

29.04.2016 otsusega intressi 78 264,05 eurot alates 25.05.2016. Maksuhaldur on

intressiarvestuse kujunemist maksukohustuslasega peetud kirjavahetuses täiendavalt selgitanud

ning kinnitanud, et intressinõudes kajastatud summa on osaliselt tasutud ja tasumisele kuulub

veel 78 246,05 eurot.

Väide, et menetlust viis läbi 12 erinevat ametnikku, ei ole õige. Maksumenetluses on

tavapärane, et menetleja kontrollib maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt saadud teavet

ja dokumente ning küsib vajadusel nende kohta täiendavaid küsimusi. Vaides ei ole välja

toodud konkreetseid perioode, mille jooksul maksuhaldur oleks põhjuseta viivitanud.

8. AS East-West Consulting esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 25.04.2016

intressinõude tühistamiseks, mille lõplikud seisukohad olid järgmised.

Intressinõue tuleb tühistada hoolimata sellest, et kohtumenetlus haldusasjas nr 3-16-448 lõppes

kaebaja kahjuks ja 16.12.2015 maksuotsus tunnistati õiguspäraseks. Kaebajale kuuluva kinnistu

müügist laekus 06.04.2016 MTA tagatiste kontole 615 000 eurot, mis kattis ära maksuotsusega

3-16-1447

3(7)

määratud põhivõla 371 500,40 eurot ja lisaks 243 499,60 euro ulatuses intresse. Ka

intressinõude lisast selgub, et intressiarvestus peatus 06.04.2016. Seega ei saanud intressinõue

selle tegemise ajal ületada 79 758,17 eurot.

Maksuhaldur pidanuks intressi arvestamise perioodi vähendama, kuna menetluses oli

maksuhaldurist tingitud põhjendamatuid viivitusi ja menetlustoimingute kordamisi.

9. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud

seisukohtade juurde.

10. Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2019 otsusega kaebuse rahuldamata.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud

maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks

tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil

maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani,

viimane kaasa arvatud. Seega lasub intressi arvestamise ja tasumise kohustus

maksukohustuslasel ning maksuhaldur koostab intressinõude juhul, kui maksukohustuslane ise

ei ole intressi tasunud. Intressinõude aluseks on intressiperioodi pikkus, mis sõltub kohustuse

tekkimise ja selle tegeliku täitmise tähtpäevast. Need tähtpäevad olid kaebajale teada, sest ta

esitas 27.04.2016 MTA-le maksusumma ajatamise taotluse, mille MTA rahuldas 29.04.2016

otsusega, kinnitades ajakava 78 264,05 euro tasumiseks 36 kuuks. Seega ei nõudnud MTA

29.04.2016 seisuga kaebajalt 79 758,17 eurost suuremat summat. Vaidlustatud intressinõude

lisast nähtuvalt on intressinõude summa aluseks võetud käibemaksu osas ajavahemik

21.07.2011–20.04.2016, maamaksu osas 05.04.2016, erijuhtude tulumaksu osas 12.02.2013–

06.04.2016 ning sotsiaalmaksu osas 12.04.2016–20.04.2016.

Puudub vaidlus, et kaebaja võõrandas MTA nõusolekul MTA kasuks koormatud kinnistu. MKS

§ 127 lg 2 kohaselt arvestatakse selleks määratud kontole makstud tagatissumma tagatava

nõude täitmata jätmise korral selle katteks. Kui tagatis on esitatud mitme nõude katteks,

kohaldatakse nõuete rahuldamise järjekorrale MKS § 128 lg-s 5 sätestatut. Maksuhaldur nõuab

esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Kui koos maksuvõlaga sundtäidetakse ka

muid samast seadusest tulenevaid rahalisi kohustusi, nõutakse võlad sisse MKS § 105 lg-s 6

sätestatud järjekorras. Kui sundtäitmise tulemusel saadud rahast ei piisa kõigi maksunõuete

rahuldamiseks, arvestatakse sundtäitmise tulemusel laekunud summad erinevate maksude

katteks MKS § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorras (MKS § 128 lg 5). MKS § 105 lg 7 järgi ei

arvestata § 105 lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, kui maksuhalduri haldusaktist

(§-d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Sellisel juhul võetakse

tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev.

MTA täitis 25.04.2016 kinnistu võõrandamisel saadud 615 000 euro arvelt maksuotsusest

tuleneva maksuvõla. Vaidlustatud intressinõude koostas MTA 25.04.2016 ehk aluseks võeti

selleks päevaks arvestatud intress. Maksuhalduril puudus kohustus võtta intressinõude

määramisel arvesse, et tagatiskontol oleva summa arvelt on võimalik täita intressinõuet. Alles

26.04.2016 kandis MTA intressinõude katteks 243 499,60 eurot. Kuna kaebajale kuulunud

kinnistu võõrandamisest saadud summa ei katnud kogu intressi tasumise kohustust, jäi kaebajal

täiendavalt tasuda 79 758,17 eurot. Kuigi õige on kaebaja väide, et ta kandis 06.04.2016

tagatiskontole vastava summa, puudus maksuhalduril temast olenematutel põhjustel võimalus

vastavaid kandeid teha. Tallinna Halduskohus peatas 14.03.2016 määrusega MTA 16.12.2015

maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhaldur võis maksuotsuse tagamiseks teostada MKS §

130 lg 1 p-des 1-2 ja 4–5 nimetatud täitetoiminguid. Samas ei olnud maksuhalduril õigust

pöörata sissenõuet kaebaja rahalisele õigusele ega pöörduda kinnistu kaebajale kuuluvale osale

3-16-1447

4(7)

seatud hüpoteegi realiseerimiseks kohtutäituri poole. Tallinna Halduskohus tühistas esialgse

õiguskaitse andmise 21.04.2016.

MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse

üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Hinnang mõistlikule menetlusajale

tuleb anda igas asjas eraldi, hinnates asja keerukust, menetlusosalise käitumist, ametiasutuste

või menetlejate tegevust ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid hüvesid (vt

Riigikohtu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, p 78). MTA alustas 11.04.2014 korraldusega nr

12.2-3/22869-1 AS-i East-West Consulting suhtes üksikjuhtumi kontrolli. Kontrolli alustamise

korralduse on koostanud kontrollitalituse revident SO. 02.05.2014 võtsid revidendid SO, KR ja

LL kaebaja juhatuse liikmelt seletuse. 08.05.2014 võtsid KR ja LL kaebaja juhatuse liikmelt

seletuse. 06.08.2014 võtsid KR ja LL seletuse OÜ-lt Alfa Property ning JM-lt. 29.10.2014 tegi

revident LK kaebajale korralduse dokumentide esitamiseks. 01.04.2015 võtsid LL ja LK

kaebaja juhatuse liikmelt seletuse. Eelneva põhjal on kaebajal õigus, et tema juhatuse liikmelt

on võetud korduvalt seletusi ja esitatud küsimused on osaliselt kattuvad. Samas ei saa väita, et

küsimusi on esitanud erinevad revidendid. Samade küsimuste esitamine ei ole keelatud ja aitab

maksuhalduril teatud asjaolusid välistada. Seega on väär kaebaja väide, et MTA on vahetanud

kontrolli läbiviivat ametnikku 12 korral, millega kaasnes menetluse venimine. Kaebaja ei ole

toonud välja konkreetseid perioode, mille jooksul maksumenetlus takerdus või kulges

põhjendamatult aeglaselt. Maksumenetlus ei ole kestnud ebamõistlikult kaua ja ilmselgeid

MKS § 10 lg 3 rikkumisi ei nähtu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. AS East-West Consulting esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 21.06.2019

otsuse tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

Kooskõlas MKS § 105 lg-ga 5 tuli lugeda maksunõudelt tasumisele kuuluv intress 243 499,60

euro ulatuses tasutuks juba 06.04.2016 ja maksuhaldur võis intressinõude koostada vaid

79 758,17 euro ulatuses, mis vastas 25.06.2016 reaalselt tasumata maksusummale. MKS § 105

lg 5 järgi loetakse maksusumma tasumise päevaks tasutava summa selleks määratud kontole

laekumise päev. MKS ei sätesta erinormi intressi tasutuks lugemise kohta ega sea intressinõude

tasutuks lugemist sõltuvusse intressinõude tegemisest. Puudub vaidlus, et 06.04.2016 kanti

maksuhalduri kontole kaebaja kohustuste täitmiseks 615 000 eurot. Sellega sai lugeda tasutuks

nii maksukohustuse 371 500,40 eurot kui ka intressinõude 243 499,60 euro ulatuses. Seega

puudus maksuhalduril õiguslik alus koostada 25.04.2016 intressinõuet 323 257,77 euro

suuruses summas.

Maksumenetlus oli ebamõistlikult pikk. Üksikjuhtumi kontrolli alustamisest maksuotsuse

koostamiseni kulus aasta ja 8 kuud. Maksumenetluses oli mitme kuu pikkuseid ajavahemikke,

kui ei tehtud ühtki menetlustoimingut. Ka kontrollakti ja maksuotsuse koostamiseks kulunud

aeg oli liiga pikk. Maksuhaldur oleks pidanud intressisummat vähendama.

12. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus tühistas 21.04.2016 haldusasjas nr 3-16-448 kohaldatud esialgse õiguskaitse,

mille järel oli võimalik maksuotsust sundtäita. Seega – kuigi raha laekus MTA tagatiste kontole

06.04.2016, ei saanud MTA seda samal päeval intressi katteks arvestada. MKS § 115 lg 3 järgi

esitatakse intressinõue siis, kui maksukohustuslane ei ole intressi vabatahtlikult tasunud.

Käesolevas asjas oli tegemist maksuotsuse sundtäitmisega. Seega pidi MTA intressi katteks

MTA kontole laekunud summa arvestamiseks väljastama intressinõude ning intressinõuet ei

saanud osaliselt tasutuks lugeda juba alates 06.04.2016. Maksukohustuslane peab ka omal

3-16-1447

5(7)

algatusel intresse tasudes kõigepealt oma intressikohustuse arvestama. Seega on väär kaebaja

seisukoht, et MKS ei sea intressinõude tasutuks lugemist sõltuvusse intressinõude tegemisest.

Järelikult oli õige koostada intressinõue 323 257,77 euro ulatuses. MTA ei nõua kaebajalt

intressi topelt.

Kõiki asjaolusid arvestades ei ole maksuhaldur maksumenetluse läbiviimisega ebamõistlikult

viivitanud. Menetlust pikendasid muu hulgas kaebaja ja kolmandate isikute taotlused MTA

korralduste tähtaegade pikendamiseks. Lisaks tõendite kogumisele peab maksuhaldur neid ka

analüüsima, samuti kulub aega kontrollakti ja maksuotsuse koostamisele, sh kontrollaktile

esitatud eriarvamuse analüüsimisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Vaidlus käib esiteks selle üle, kas maksuhaldur oleks pidanud lugema kaebaja intressivõla

osaliselt tasutuks juba 06.04.2016 ja koostama 25.04.2016 intressinõude üksnes sellises

summas (kaebaja väitel 79 758,17 eurot), mille tasumiseks ei piisanud 06.04.2016 notari

deposiidist MTA tagatiste kontole laekunud rahast.

14. Ringkonnakohus märgib alustuseks, et kaebaja ja vastustaja menetlusdokumentides

nimetatud summad on erinevad. Ilmselt tuleneb see asjaolust, et kaebaja on lahutanud

06.04.2016 MTA tagatiste kontole laekunud summast maha kogu 16.12.2015 maksuotsusega

määratud maksusumma (371 500,40 eurot), lugenud sellelt põhivõlalt arvestatud intressid

06.04.2016 tasutuks summas, mis jäi üle põhivõla tasumisest (243 499,60 eurot), ja saanud

seega 25.04.2016 seisuga tasumata intressivõla suuruseks 79 758,17 eurot (371 500,40 -

243 499,60). Maksuhalduri 19.08.2019 menetlusdokumendis toodud selgituse kohaselt kandis

aga MTA 06.04.2016 MTA tagatiste kontole laekunud 615 000 eurost 25.04.2016 põhivõla

katteks 370 006,28 eurot, sest 1494,12 euro ulatuses oli põhivõlg juba tasutud muude vahendite

arvelt, intressivõla katteks arvestati sellest üle jäänud 244 993,72 eurot ja tasumata jäi veel

78 264,05 eurot, mis ajatati MTA 29.04.2016 otsusega. Need erinevad arvutused ei mõjuta

siiski asja lahendamist järgmisel põhjusel.

15. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel ja lõpeb maksu tasumisega (Riigikohtu

25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p 16; MKS § 31 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1). Maksude arvutamise ja

tasumise kohustus on MKS-st tulenevalt maksukohustuslasel, sh tuleb maksukohustuslasel

endal arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi (MKS § 115 lg 1). MKS

§ 105 lg-te 1 ja 5 järgi loetakse kohustus täidetuks (maksusumma tasutuks), kui raha on

laekunud maksuhalduri selleks ettenähtud kontole. MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse

maksukohustuse rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Sama tähtpäevaga

nõuete täitmisel loetakse esmalt tasutuks põhivõlg ja seejärel intress (MKS § 105 lg 6 p-d 1–

14).

16. Kui maksukohustuslane ei täida ise maksukohustust nõuetekohaselt, määrab maksusumma

maksuhaldur (MKS § 92 lg 1), väljastades selleks maksuotsuse (MKS § 95 lg 1) või

intressinõude (MKS § 115 lg 3). Seejärel on maksukohustuslasel võimalus tasuda määratud

maksusumma vabatahtlikult maksuhalduri haldusaktis ettenähtud tähtaja jooksul, kandes

nõutud summa selleks ettenähtud kontole. Kui maksukohustuslane ei tasu maksusummat,

alustab maksuhaldur maksuvõla sundkorras sissenõudmist, arvestades MKS § 105 lg-s 6

sätestatud järjekorda (MKS § 128 jj). Kui MTA tagatiste kontole on kantud tagatissumma,

arvestatakse see tagatava nõude täitmata jätmise korral selle katteks. Kui tagatis on esitatud

mitme nõude katteks, kohaldatakse nõude rahuldamisele MKS § 128 lg-s 5 ja § 105 lg-s 6

toodud järjekorda.

3-16-1447

6(7)

17. Riiklike maksude maksuhalduri hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmine ja

tasumine on MKS § 105 lg 8 alusel täpsemalt reguleeritud rahandusministri 19.12.2008

määrusega nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste

arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“. Määruse nr 51 § 2 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on

kohustuse arvestusse kandmise aluseks maksudeklaratsioonid ja haldusaktid. Määruse nr 51 §

6 lg-te 1 ja 2 järgi hallatakse isiku rahalisi toiminguid ettemaksukontol, kuid maksuhaldurile

deposiidina makstavate tagatistega seotud rahalisi toiminguid hallatakse selleks määratud eraldi

kontol. Arvestusse kantud kohustused täidetakse ettemaksukontolt kohustuse täitmise

tähtpäeva lõpu seisuga (määruse nr 51 § 11 lg 1).

18. Toimikust selgub, et MTA kohustas 16.12.2015 maksuotsusega kaebajat tasuma 371 500,40

euro suurust maksuvõlga. Puudub vaidlus, et kaebaja ei tasunud maksuvõlga maksuotsuses ette

nähtud 30-päevase tähtaja jooksul ja maksuhaldur alustas selle sundtäitmist. Kaebaja vaidlustas

maksuotsuse halduskohtus ja taotles esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus nõustub

maksuhalduriga, et haldusasjas nr 3-16-448 kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu ei tohtinud

maksuhaldur ajavahemikul 14.03.–21.04.2016 pöörata 16.12.2015 maksuotsuse täitmiseks

sissenõuet kaebaja varalistele õigustele, sest maksuotsuse täitmine oli halduskohtu 14.03.2016

määrusega peatatud ja kõnealune täitetoiming maksuhaldurile selgesõnaliselt keelatud (MKS

§ 128 lg 2 p 5; Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p-d 16 ja 19). Seega ei olnud

maksuhalduril õigust pöörata sel ajavahemikul sissenõuet muu hulgas MTA tagatiste kontole

06.04.2016 kaebaja kinnistu müügist laekunud 615 000 eurole. Pärast esialgse õiguskaitse

määruse tühistamist võis MTA jätkata maksuotsuse sundtäitmist. Seda MTA tegigi, täites

25.04.2016 kooskõlas MKS § 128 lg-ga 5 kõigepealt 16.12.2015 maksuotsusega kindlaks

määratud maksuvõla.

19. Kuna kaebaja ei olnud ise intresse arvestanud (s.o ei olnud koostanud MTA elektroonilises

keskkonnas intressiarvestust, mille alusel oleks MTA saanud intressisumma täita), koostas

MTA seejärel ise kaebajale intressinõude, millega määrati kindlaks kaebaja intressivõla suurus

25.04.2016 seisuga ja kohustati kaebajat seda tasuma. Ringkonnakohus leiab, et kuna

maksukohustuslane on ise kohustatud intresse arvutama ja tasuma, on maksuhalduri koostatud

intressinõudel õigussuhet tuvastav funktsioon ja selle koostamine on maksuhaldurile vajalik

sundtäitmise alustamiseks (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3; Riigikohtu 18.05.2006 otsus nr 3-3-1-

11-06, p 10). Sisuliselt kontrollis maksuhaldur 25.04.2016 intressinõudes maksete tasumise

tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutas nende andmete alusel välja viivitatud päevade

arvu ja intressi suuruse kooskõlas MKS § 115 lg-s 3 sätestatuga. Intressinõude lisast nähtub, et

maksuotsusest tulenevalt maksuvõlalt lõppes intresside arvestamine 06.04.2016. Intressinõue

andis maksuhaldurile aluse intressivõla täitmiseks ja MTA täitis selle 26.04.2016 osaliselt

06.04.2016 MTA tagatiste kontole laekunud vahendite arvelt. Maksuhaldur ei saanud arvestada

tagatiste kontole laekunud raha kaebaja kohustuste katteks ilma intressinõuet koostamata.

Puudub vaidlus, et maksuhaldur ei ole 25.04.2016 intressinõuet täitnud kokku suuremas

summas kui kõnealuses intressinõudes märgitud.

20. Eelnevat arvestades koostas MTA 25.04.2016 intressinõude õigesti kogu 15.12.2016

maksuotsusega seotud intressivõla kohta.

21. Teiseks on kaebaja seisukohal, et maksuhaldur oleks pidanud intressisummat vähendama,

sest maksumenetlus oli ebamõistlikult pikk maksuhaldurist tingitud asjaolude tõttu.

22. Kuni 31.12.2018 kehtinud MKS (MKS v.r) § 114 lg 3 järgi võib riiklike maksude

maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla,

kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate

asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Nimetatud sätte alusel on maksukohustuslasel

3-16-1447

7(7)

võimalik taotleda maksuhaldurilt muu hulgas intressinõude kustutamist põhjusel, et

maksumenetlus oli ebamõistlikult pikk (vt Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-78-14, p 21;

Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2017 otsus nr 3-15-2897, p-d 8–9). MKS v.r § 114 lg-st 3 ega

Riigikohtu praktikast ei tulene maksuhaldurile kohustust otsustada intressivõla vähendamist või

kustutamist omal algatusel MKS § 115 lg-s 3 koostatud intressinõudes. Sellist kohustust ei saa

tuletada ka kaebaja viidatud maksuhalduri juhendist1, mille järgi ei arvesta maksuhaldur

intresse muu hulgas olukorras, kus maksumenetlus on veninud maksuhaldurist tingitud

põhjusel. Viidatud juhendi järgi koostab maksuhaldur intresside vähendamiseks eraldi

haldusakti. See on selgitatav asjaoluga, et intressivõla vähendamine, erinevalt intressinõude

koostamisest, eeldab kaalumist. Eelnevat arvestades ei ole alust tühistada vaidlustatud

intressinõuet põhjusel, et maksuhaldur ei kaalunud selles omal algatusel intressivõla

vähendamist või kustutamist maksumenetluse ebamõistliku pikkuse tõttu (vrd Tallinna

Ringkonnakohtu 12.06.2017 otsus nr 3-15-2897, p-d 8–9).

23. Toimikust nähtub, et kaebaja esitas taotluse intresside kustutamiseks vaidemenetluses, kuid

ei ole vaidlustanud MTA 27.06.2016 vaideotsust, milles maksuhaldur võttis seisukoha intressi

kustutamise või vähendamise aluste puudumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus

oleks pidanud selgitama kaebajale vajadust vaidlustada ka vaideotsust, kuid tegemist ei ole

menetlusveaga, mis toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Halduskohus on oma otsuses

õigesti leidnud, et kaebaja üldsõnalisi väiteid arvestades ei olnud intresside vähendamiseks

alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201

lg 4) ning lisab, et 16.12.2015 maksotsusega päädinud maksumenetlust ei saa pidada

ebamõistlikult pikaks ka kontrollakti ja maksuotsuse koostamisele kulunud aega arvestades.

Haldusasjas nr 3-16-448 tehtud kohtuotsustest nähtub, et maksukontroll hõlmas ajavahemikku

2011. a jaanuarist 2014. a augustini ning puudutas mitut erinevatel faktilistel asjaoludel

põhinevat ja erinevate maksuõigusnormide järgi kvalifitseeritavat episoodi. Maksuotsus ei ole

kontrollakti koopia, vaid selles on lisaks analüüsitud kaebaja poolt kontrollaktile esitatud

eriarvamust. Maksumenetlust pikendasid muu hulgas kaebaja ja kolmandate isikute korduvad

taotlused menetlustähtaegade pikendamiseks (vt tabel tl 183). Seetõttu ei muuda halduskohtu

selgituskohustuse rikkumine menetluse lõpptulemust.

24. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/maksukohustuselt-intresside-

mittearvestamine