3-19-298/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-298

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla 4. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-

3/2 ja 7. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-2/65

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – X

Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta rahuldamata Xi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

2. Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. aprill 2019. a

otsus muutmata.

3. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. november 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6-3/2 määras Tartu Vangla kinnipeetav Xi osalise

koormusega ja tähtajaliselt tööle vangla majandusabitöölise ametikohale.

2. 7. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-2/65 tunnistas Tartu Vangla kaebaja süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ja määras talle karistuseks noomituse.

3. Pärast mõlema käskkirja edutut vaidlustamist vaidemenetluses esitas kaebaja Tartu

Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles taotles Tartu Vangla 4. jaanuari 2019. a käskkirja

nr 6-3/2 ja 7. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-2/65 tühistamist.

Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja võimeline tööd tegema tervislikel põhjustel. Tal olid suured

õlavalud ning ebastabiilne psüühiline seisund. Kaebaja ei pea õigeks, et ta peab valu kannatades

tööd tegema.

4. Tartu vangla palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et 14. detsembril 2019 andis Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja

kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks. Ka oma 18. jaanuari 2019. a vaides avaldas kaebaja, et

nõustus tööle määramise käskkirjaga. Seega hindas ka kaebaja oma tervislikku seisundit selliseks,

mis võimaldas tal töötamist.

Kaebaja on 2019. a jaanuaris töötanud kolmel korral, kokku 3,5 tundi, keskmiselt 1-1,5 tundi

päevas (tl 37). Kaebaja ei ole neil päevadel õlavalu kurtnud, mis näitab, et ta on võimeline

mõõdukalt töötama. Ka 17. jaanuari 2019. a ei esinenud tervisest tulenevat põhjust tööst

keeldumiseks. Meedik hindas kaebaja tervisliku seisundi selliseks, mis võimaldas tal töötada ega

andnud kaebajale tööst vabastust. Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) ei ole kaebajal

diagnoositud. Kaebaja on seda küll nõudnud kohtus (tsiviilasi nr 2-15-28994), kuid 13. aprilli

2017. a otsusega jättis Tartu Maakohus hagi rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja esialgu leidnud, et tööle määramise käskkiri oli

õiguspärane, alles pärast nädal aega tööl käimist leidis ta, et ei ole tervislikel põhjustel võimeline

tööd tegema. Seega peab kaebaja ebaõiglaseks eelkõige asjaolu, et kui tal pärast tööle määramise

käskkirja vormistamist tervis halvenes, siis vangla sellega ei arvestanud, vaid määras

distsiplinaarkaristuse.

7. Asja materjalidest nähtub, et enne kaebaja tööle määramist hinnati meditsiiniosakonnas kaebaja

tervislikku seisundit ning tuvastati, et kerged majandustööd ei ole kaebajale vastunäidustatud.

Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kinnipeetavaga seonduvad terviseandmed kajastatakse tavapäraselt

tema tervisekaardis ja arst saab üldjuhul ka nende andmete põhjal hinnata kinnipeetava

töövõimelisust. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid

tööülesandeid peab kinnipeetav eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska

hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale

ülemääraseid kannatusi tekitamata. Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu

saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud

soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega.

Seega on tõendatud, et kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema. Tööle

määramise käskkiri on antud vastustaja pädevuse piires, ära on toodud viited asjakohaste õigusaktide

sätetele. Eeltoodu alusel on Tartu Vangla 4. jaanuari 2019. a käskkiri nr 6-3/2 on õiguspärane.

8. 17. jaanuaril 2019 kella 10.30 paiku keeldus kaebaja tööle minemast, põhjendades seda sellega,

et tema õlg valutab, tal on motoorne rahutus, ärevus ja tunne nagu tema nahka torgitakse nõeltega.

Vaidlus on selles, kas kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ja distsiplinaarkaristus

proportsionaalne.

Asja materjalidest nähtuvalt vahetult pärast korraldusele mitteallumist Tartu Vangla

meditsiiniosakond kontrollis kaebaja tervislikku seisundit, leidmata näidustust kaebajat töölt

vabastada. Valvemeedik konsulteeris psühhiaatriga, kes on varasemalt kaebajaga tegelenud, ning

psühhiaatri sõnul kaebaja psüühiline seisund tööst vabastust ei näidusta ehk kaebaja võib töötada.

Halduskohus saaks arsti kooskõlastuse kahtluse alla seada vaid arsti ilmselge eksimuse korral.

Kogutud tõendid ei kinnita, et kaebajal esineksid sellised vaevused, mis ilmselgelt liikumist ja

kergema töö tegemist takistaksid. Seega oli kaebaja kohustatud 17. jaanuaril 2019 töötama, ning

nimetatu rikkumine andis vanglale aluse kaebajale distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks.

9. Tartu Vangla on kaebajale karistuse määramisel võtnud arvesse rikkumise raskust,

distsiplinaarkaristuse määramise eesmärki, karistuse (noomitus) möku kaebajale, varasemat

distsiplinaarkorras karistatust, rikkumise iseloomu ja laadi ning kinnipeetava suhtumist

toimepandud rikkumisse. Arvestades seda, et raskeima võimaliku distsiplinaarsüüteo eest on

kinnipeetav võimalik paigutada kartserisse 45 ööpäevaks, ei ole noomituse määramine antud juhul

ebaproportsionaalne. Seega on vastustaja kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud. Ei esine ka

menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. X esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

11. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kaebaja tööle sundimine ebaõige. Teine sama diagnoosiga

(artroos) kinnipeetav on tööst vabastatud. See näitab, et vangla arstid annavad hinnanguid suva

järgi, mitte lähtuvalt kinnipeetava tervisseisundist. Asjakohane ei ole väide, et kaebaja ei ole

tööpäevadel õlavalu kurtnud, sest nagu kaebaja karistamisest nähtub, ei muud valu kurtmine

midagi. Kohus ei ole andnud hinnangut kaebaja valule leides, et valu ei takistanud töötamist.

Samuti ei ole kohus selgitanud, kuidas on vangla julgeolekuga kooskõlas see, kui tööle

sunnitakse käitumishäiretega kinnipeetav. Kaebaja terviseseisund on seejuures päevade lõikes

väga erinev. Kaebaja esitatud materjalide alusel pidi kohtul tekkima kahtlus, et arstid ei ole

õigesti hinnanud kaebaja terviseseisundit. Tegelikkuses ravitakse kaebajal ATH-d, kuid

valetatakse, et seda haigust kaebajal ei esine. Selle tõendamiseks palub kaebaja nõuda vastustajalt

välja dokumendid, mis tema väiteid kinnitavad.

Kaebaja on nõus töötama, aga tööle määramisel ei ole arvestatud kaebaja probleemide ja

vajadustega.

12. Vastustaja Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et Xi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on

põhjalikult analüüsinud ja selgitanud kinnipeetava vanglas töötamise kohustuse olemasolu,

samuti tööst keeldumise õigust ning tuvastanud tõendeid hinnates töötamise kohustuse

rikkumise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning vastavalt HKMS §

201 lg-le 4 ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

14. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustatud käskkirjadega määrati kaebaja osakoormusega

vangla majandustööle ning karistati teda töötamise kohustuse rikkumise eest noomitusega.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud kaebajal vanglas töötamise kohustust (tööle

määramisel ei arvestatud kaebaja tegeliku tervisliku seisundiga) ning esines alus tööle asumisest

keeldumiseks (valu ei lubanud töötada).

15. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb

seadusest (VangS § 37 lg 1) ning kohustus täita konkreetseid tööülesandeid pannakse

kinnipeetavale vangla sellekohase haldusaktiga.

Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja e-kirjast nähtuvalt (tl 34) on ta 14. detsembril 2018

andnud kooskõlastuse teiste kinnipeetavate kõrval ka kaebaja osakoormusega kergele füüsilisele

tööle määramiseks. Seega enne kaebaja tööle määramist on tema töövõimelisuse kindlaks teinud

arst ning kaebaja tööle määramisel oli täidetud VangS § 37 lg-s 3 sätestatud sellekohane

tingimus. Kas töövõimelisuse kindlakstegemine on võimalik ainuüksi kinnipeetava

terviseandmete alusel või on vajalik kinnipeetava arstlik läbivaatus, on arsti eriteadmiste

valdkonda kuuluv küsimus, mille otsustamisel saab arst arvestada töö iseloomu ja muude

asjaoludega. Kui arst pidas võimalikuks kooskõlastada kaebaja töötamine teda läbi vaatamata,

üksnes terviseandmete alusel, oli vastustaja õigustatud arsti kooskõlastusele tuginema kaebaja

tööle määramisel. Kaebajal seevastu puudus subjektiivne õigus nõuda, et tööle määramiseks

nõusoleku andmisele eelneks arstlik läbivaatus. Kaebaja ei ole väitnud, et tema üldine

terviseseisund tegelikkuses takistanuks koristaja ülesannete täitmist või pidanuks tema

terviseandmetest ilmselgelt tõusma kahtlus, et ta ei ole võimeline osakoormusega kerget füüsilist

tööd tegema. Apellatsioonkaebuse väide, et varasem köögi koristamine oli kaebajale sobiv töö,

kuid eluosakonna koristamine mitte, viitab pigem sellele, et kaebajale on vastumeelne töötamine

eluosakonnas. Isegi arvestades, et köögi koristamine nõuab ka kõrgemal asetsevate tasapindade

puhastamist, ei muuda see töö iseloomu oluliselt erinevaks eluosakonna koristamisest.

16. Tähelepanuväärne on, et kaebaja ei ole esile toonud, millised on need vältimatud liigutused

elusosakonna koristamisel, mille sooritamine on valu tõttu takistatud. Ringkonnakohus jagab

siinkohal vastustaja ja halduskohtu arusaama, et töö tegemisel on kaebajal vabadus otsustada,

milliseid töövõtteid kasutada ning seega võimalus vältida neid liigutusi, mis enam valu tekitavad.

Asjakohane on ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 18. jaanuari 2016. a vastus kaebaja

selgitustaotlusele (tl 35), milles on ka sisuliselt selgitatud, miks kerge ja mõõduka koormusega

töö ja spordisaalis käimine ei ole kaebajale vastunäidustatud, vaid pigem soovitavad. Kaebaja ei

ole esitanud väiteid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et tema terviseseisund oleks viimase

kolme aasta jooksul oluliselt muutunud. Asjaolu, et teisele artroosi diagnoosiga kinnipeetavale

on antud vabastus töötamisest ei anna alust järelduseks, et ka kaebaja vältimatult tulnuks

vabastada töötamise kohustusest. Haiguse mõju võibki erineda ning selle hindamine on

meditsiiniline otsus, mis ei saa tugineda teise isiku suhtes tehtud otsusele, kuna erineda võib nii

haiguse ulatus kui raskus.

17. Eraldi ei ole analüüsitud kaebaja väidetud ATH mõju kaebaja võimele töötada. Samas ei ole

vaidlust selles, et otseselt ei ole kaebajal ATH-d diagnoositud. Kaebaja väitel tal haigus esineb

ja seda ka ravitakse, kuid haiguse esinemist ametlikult ei tunnistata ja meditsiinikaardile

sellekohast kannet ei tehta. Kuna haiguse diagnoosimine on meditsiinilisi eriteadmisi nõudev

otsus, siis väidab kaebaja seega, et vangla meditsiiniosakond ei ole osutanud talle kvaliteetset

meditsiiniteenust. Kaebaja tööle määramisel tugineb vastustaja arsti otsusele selle kohta, kas

kaebaja oma tervisliku seisundi tõttu on võimeline töötama. Vastustaja ei saa asuda arsti asemel

kaebaja haigusi diagnoosima ega tema terviseseisundit hindama. Kuna meditsiiniteenus on

olemuslikult eraõiguslik, siis juhul, kui kaebaja leiab, et vangla meditsiiniosakonna arstid on

osutanud talle ebakvaliteetset teenust, saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses, esitades

maakohtule nõude meditsiiniteenuse osutaja vastu.

Kaebaja tööle määramise õiguspärasuse kontrollimisel puudub ka halduskohtul vastavalt

pädevus hinnata kaebajale osutatud meditsiiniteenuse kvaliteeti sisuliselt või asuda ise tuvastama

kaebaja tervislikku seisundit ja diagnoosida kaebajal esinevaid haigusi. Seetõttu saab kaebaja

käesolevas asjas tugineda tema tervise kohta arsti või meditsiinitöötaja antud hinnangu

ebaõigsusele üksnes juhul, kui eksimus on sedavõrd ilmne, et pidi ka vastustajale vaidlustatud

käskkirjade andmisel raskusteta äratuntav olema. Sellist olukorda kaebaja osas aga ei esine.

Seetõttu ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik koguda täiendavaid tõendeid kaebaja

terviseseisundi kohta ja apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja sellekohane taotlus jääb

rahuldamata.

18. Seega oli Tartu Vangla 4. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6-3/2 kaebaja tööle määramine

õiguspärane ning käskkiri oli 17. jaanuaril 2019 kehtiv ja seega kaebajale täitmiseks kohustuslik

(HMS § 60 lg 2). Käskkirjast tuleneva töötamise kohustuse täitmisest keeldumiseks oli kaebaja

õigustatud üksnes juhul, kui erakorraline terviserike töötamist ei võimaldanud (VangS § 37 lg 1

p 3) või tööle asumine oleks ohustanud tema elu ja tervist (TTOS § 14 lg 5 p 4).

19. Kaebaja on väitnud tööle asumise võimatust seetõttu, et tööle asumise korralduse saamise

ajal tema tervislik seisund töötamist ei võimaldanud. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et

halduskohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt ja õigesti järeldades, et meditsiinitöötaja

tuvastas kaebaja töövõimelisuse tööle asumisest keeldumise järgselt 17. jaanuaril 2019.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

20. Olukorras, kus kinnipeetav on õiguspäraselt tööle määratud, kuid keeldub tööle asumast

viitega terviserikkele, peab ta vajadusel selgitama, milles täpsemalt rike seisneb ja kuidas see

takistab töötamist. Seejuures andis meditsiinitöötaja hinnangu nii kaebaja väitele valu kui ka

psüühilise seisundi tõttu töötamise takistuse kohta, konsulteerides viimase osas enne ka

valdkonna spetsialistiga.

21. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et vastustaja korraldas kaebaja tervisliku seisundi

kontrollimise 17. jaanuaril 2019 ning meditsiinitöötaja ei tuvastanud, et tervislik seisund oleks

takistanud kaebajal töötamast.

22. Vastavalt on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal puudus õiguspärane alus

töötamisest keeldumiseks. Ta rikkus seega VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kohustust ja pani sellega

toime distsiplinaarrikkumise. Rikkumise eest karistuse määramine on lubatud vastavalt

VangS § 63 lg-tele 1 ja 2. Noomitus on leebeim meede VangS § 63 lg-s 1 nimetatud karistuste

hulgas, mistõttu rikkumise iseloomu arvestades ei saa pidada seda ebaproportsionaalseks.

23. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2019. a

otsus muutmata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu

tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega

jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

25. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel asendada

kaebaja nimi kohtuotsuses tähemärgiga X.

/allkirjastatud digitaalselt/