2-18-17719/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. oktoober 2019

Tsiviilasja number

2-18-17719

Tsiviilasi

Kersti Aunbaumi hagi Arden Arrovali vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. septembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kersti Aunbaumi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Kersti

Aunbaum

(isikukood

XXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Heiki Kuningas

Vastustaja: Arden Arroval (isikukood XXXXXXXXXXX ),

esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kersti Aunbaumi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2019 määrus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud Kersti Aunbaumi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Kersti Aunbaumi (hageja) hagi Arden Arrovali (kostja) vastu

kahju hüvitamiseks. Tartu Maakohtu 19. juuni 2019 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse

menetluskulude katteks tagatise määramiseks osaliselt ja määras kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tasumisele kuuluva tagatise suuruseks 1860 eurot, mis tuleb maksta

kolme 620 euro suuruse osamaksena alates määruse jõustumisest 14 päeva jooksul.

Tartu Maakohtu määrus jõustus 9. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2019

määrusega, millega jäeti hageja määruskaebus rahuldamata ning tagatise tasumise tähtpäev

saabus 23. septembril 2019.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 24. septembri 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 teise lause kohaselt kui hageja tähtaja jooksul

tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi

vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu

määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Hageja on 21. septembril 2019 saatnud kohtule e-kirja selgitusega, et on asunud õppima

kõrgkooli tasulisele õppekohale ning õppemaksu tõttu on tema majanduslik olukord

halvenenud. Maakohtu hinnangul kinnitab nimetatud asjaolu veelgi enam seda, et kostja taotlus

menetluskulude tagatise nõudmiseks on põhjendatud.

Hageja ei ole esitanud maksekorraldust kohtu poolt määratud tähtajaks kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise esimese osamakse tasumise kohta. Tagatise tasumine ei ole

tuvastatav ka kohtu infosüsteemi nõuete arvestamise programmist. Samuti ei ole hageja

taotlenud esimese osamakse tasumise tähtaja pikendamist. Kostja on taotlenud hagi läbi

vaatamata jätmist, juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei anna.

Kohus hoiatas hagejat 19. juuni 2019 määruses, et tähtajaks tagatise tasumata jätmisel jätab

kohus hagi läbi vaatamata. Kuna hageja ei olnud kohtu määratud tähtajaks tagatise esimest

osamakset tasunud, siis jättis maakohus hagi TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata

ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätkata menetlust ja anda hagejale mõistlik aeg

tagatise tasumiseks.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 64 lg-t 1, mille kohaselt võib kohus

tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval

põhjusel pikendada. TsMS § 196, § 197 ja § 423 lg 1 p 12 ei välista TsMS § 64 lg 1 kohaldamist.

Hageja esitas avalduse 21. septembril 2019, mis oli puhkepäev. Tähtaeg saabus 23. septembril

2019, seega oli avaldus saabunud kohtusse enne tähtaja möödumist.

Hageja 21. septembri 2019 taotlus on jäänud maakohtu poolt lahendamata. 24. septembri 2019

määruses on viide hageja taotlusele, kuid seisukohta selle põhjendatuse osas pole maakohtu

poolt võetud. Hageja võeti vastu Tartu Ülikooli peale Tartu Maakohtu 19. juuni 2019 määrusele

määruskaebuse esitamist. Seoses õppima asumisega on lisandunud hageja igakuistele

rahalistele kohustustele 333 euro suurune (suurus sõltub ainepunktide mahust semestril)

õppemaksu tasumise kohustus. Hageja taotles küll enda vabastamist tagatise maksmisest, kuid

see ei välista TsMS § 64 lg 1 kohaldamist. Kohus oleks pidanud enda initsiatiivil

menetlustähtaega pikendama.

Hageja õigust õiglasele menetlusele ja õiguste kaitsele ei saa piirata sellega, et kostja valis

endale kalli advokaadi.

Hageja palub kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist TsMS § 197 ja § 423

lg 1 p 12 põhiseadusele vastavuse suhtes.

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et puudub

alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

6. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 64 lg-t 1, jättes hageja taotluse

tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks lahendamata.

TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel

või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes

vastaspoole nõusolekul.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuigi hageja taotles 21. septembri 2019 e-

kirjas enda vabastamist tagatise tasumisest, tuli kohtul kaaluda ka tähtaja pikendamist

TsMS § 64 lg 1 alusel. Tegemist ei ole samasisuliste taotlustega ning tagatise tasumise tähtaja

pikendamist ei ole hageja taotlenud.

7. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et tähtaja pikendamiseks

tulnuks hagejal esitada kohtule põhistatud taotlus TsMS § 64 lg 1 järgi, sellist taotlust hageja

kohtule esitanud ei ole. Ka määruskaebuses leiab avaldaja, et hageja on taotlenud enda

vabastamist tagatise maksmisest. Määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt oleks kohus pidanud

omal initsiatiivil tähtaja pikendamist kaaluma, ei ole õiguslikult põhjendatud.

Tartu Ringkonnakohus on lahendanud 9. septembri 2019 määrusega hageja määruskaebuse

Tartu Maakohtu 19. juuni 2019 määruse peale, millega maakohus kohustas hagejat andma

kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise.

8. Hageja on esitanud taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve TsMS § 197 ja § 423 lg 1

p 12 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud

kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle

põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja

lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks,

edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule.

Normi kohtus põhuseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi

asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause ja selle rakendamiseks kehtestatud PSJKS § 9 ja § 14

lg 2 esimene lause). Asjassepuutuvaks on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada

ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse

korral (Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 18).

Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et tagatise andmise

määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise

andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole

huvidega. Kohus võib tulenevalt TsMS § 196 lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise

nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle

tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui

hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude

sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-158-09, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka hagi läbivaatamata jätmine

põhjusel, et hageja jätab kohtu määratud tähtajaks tagatise kostja eeldatavate menetluskulude

katteks tasumata, põhiseadusega vastuolus.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb selle lahendamisega seotud menetluskulud

jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4

teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust

kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei

esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist

ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu,

mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke