2-18-120178/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-120178

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi E Si vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1 899,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: OÜ Aktiva Finants (reg.kood: 10746479);

Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts, jurist (e-post:

jurist@julianus.ee);

Kostja: E S (xxx; e-post: xxx)

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt E Silt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 1 063,36

eurot, intress 98,73 eurot, viivis 306,41 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta põhinõue ja viivisenõue rahuldamata.

4. Mõista E Silt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis alates 29.11.2018

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude

täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 1 063,36 eurot).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja kanda 81 % ulatuses.

2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt

välja hageja kasuks menetluskulud summas 494,1 eurot.

4. Ülejäänud osas jätta menetluskulude nõue rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus

menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hageja nõue, põhjendused ja seisukohad vastuväidetele

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ lepingu nr xxx. Leping lõppes

25.04.2015 seoses graafikujärgse viimase osamakse tähtaja saabumisega. BB Finance OÜ

loovutas kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le. BB Finance OÜ väljastas kostjale laenu

2 782,34 eurot, millest 2 182,34 eurot läks varasema laenulepingu katteks ja 600 eurot on

edastatud kostjale ülekandega. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses tuginenud nõude osalisele

aegumisele. Hageja esitab seega käesolevas hagiavalduses nõude maksegraafikujärgsete

osamaksete suhtes, mis ei ole aegunud ehk nelja viimase osamakse suhtes perioodil 25.01.2015

– 25.04.2015. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1 315,05

eurot, mis on kujunenud järgnevalt:

-

25.01.2015 tasumata osamakse põhiosa summas 251,69 eurot.

-

24.02.2015 tasumata osamakse põhiosa summas 260,88 eurot,

-

26.03.2015 tasumata osamakse põhiosa summas 270,42 eurot,

-

25.04.2015 tasumata osamakse põhiosa summas 280,37 eurot.

Vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 6 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub

täiendavalt intress aastamääraga 30 % (1,96 eurot päevas). Pooled on lepingus 360 päeva

jooksul krediidi kasutamise eest intressi summaks kokku leppinud 704,15 eurot. Hageja on

arvestanud intressi 30 % aastas vastavalt maksegraafikule osamaksest 25.01.2015 kuni lepingu

viimase osamakseni 25.04.2015 summas 98,73 eurot järgmiselt:

-

25.01.2015 osamakse tasumata intress 38,86 eurot,

-

24.02.2015 osamakse tasumata intress 29,67 eurot,

-

26.03.2015 osamakse tasumata intress 20,13 eurot,

-

25.04.2015 osamakse tasumata intress 10,07 eurot.

Kostja ei täitnud kohustusi õigeaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.12, kui

kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata

summalt viivist põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on

arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele intressimäärale alates

lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast 26.04.2015 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 28.11.2018 (põhivõlgnevus 1 315,05* viivitatud päevade arv 1 313 * seadusjärgne

intressimäär 0,022 % päevas). Viivise summa on 379,87 eurot. Hageja palub samuti välja

mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusega sätestatud

intressimääras.

Hageja esitas seisukoha 15.02.2019 kostja vastuväidetele. Kostja väitis oma vastuses, et sai

nõude loovutamisest teada alles hagiavalduses, ehkki on varasemalt saanud teateid nõude

loovutamise kohta ja võlgnevuse kohta, millele ta on vastanud ja tunnistanud, et on

vastavasisulise laenulepingu BB Finance OÜ-ga sõlminud. Kostjale on samale e-maili

aadressile saadetud palju meeldetuletusi, millele ta vastanud ei ole. Kostja vastuväide, nagu ei

oleks teda loovutamisest teavitatud, ei vasta seega tõele. Kostja on lihtsalt järjepidevalt

keeldunud oma kohustust täitmast, olenemata sellest, kas nõude omanikuks oli/on BB Finance

OÜ või Aktiva Finants OÜ.

BB Finance OÜ on nõude omaniku ehk AF Võlamenetlus otseseks õigusjärglaseks seoses AF

Võlamenetluse ühinemisega ettevõttega Aktiva Finants OÜ 03.08.2018, millega läksid kõik AF

Võlamenetlus õigused ja kohustused üle Aktiva Finants OÜ-le.

Laenulepingus on kostja esitanud enda elukohaks xxx. Kostja oleks heauskselt käitudes

pidanud hagejat enda elukoha aadressi hilisemast muutumisest teavitama.

Hagiavalduse resolutsioonis esitatud BB Finance OÜ näol on tegemist ilmselge eksimusega.

Seega palub hageja kohtul lugeda, et hageja taotleb hagiavalduse resolutsioonis hagi

rahuldamist siiski hageja ehk Aktiva Finants OÜ kasuks.

Hageja leiab, et ta nõutav intress 30 % ja seadusjärgne viivis ei ole ebamõistlik.

Kostja vastuväited

Kostja esitas 10.01.2019 vastuse hagile, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja sai

hagejale nõude loovutamisest teada hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest. Kostja

leiab, et teatis nõude loovutamise kohta, mis kannab koostamise kuupäeva 29.05.2015, mis on

2a ja 329 päeva enne väidetavat loovutamist, ei ole käsitletav dokumendina nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja väide, et nõude loovutamise teatis saadeti kostja

laenulepingujärgsel aadressil, on vale, sest kostja laenulepingujärgne aadress on xxx, mis ei

ühti nõude loovutamise teatisel oleva aadressiga. Kuna puudub kättetoimetamiskinnitus, siis ei

ole kostjale nõude loovutamisest teatatud. Teatise esitajana on märgitud BB Finance OÜ

esindaja, kuid esindusliku isiku allkiri puudub. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda

kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud

dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude

loovutamisest kirjalikult teatanud.

Hagiavalduse esitas Aktiva Finants OÜ, kuid hagi rahuldamise korral palub hageja

hagiavalduses rahuldada hagi hageja BB Finance OÜ kasuks, kes on hagi kohaselt nõude

loovutanud hagejale. Kostjale on ebaselge, kellele tuleb kohustus täita.

Kostja leiab, et hagi punktides 2.4 sätestatud intressinõue ja 2.5 sätestatud viivisenõue on

ebamõistlikud ja seega tühised.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 sedastanud järgmist:

hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi arvates põhjendatud silmas pidada ka

lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära proportsiooni. /…/ Siiski tuleks

kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära /…/

Kostja leiab, et hageja esitatud menetluskulud 720 eurot 6 h kohta on ilmselgelt ülepaisutatud

ning hagiavaldusele lisatud arve 28.11.2018 nr 2641438 tekitab küsitavusi, kuna ei ole lisatud

maksekorraldust selle tasumise kohta.

Kostja esitas uue seisukoha 20.02.2019. Hageja väidab, et on kostjat teavitanud nõude

loovutamisest. Antud väide ei vasta tõele, sest saadetud on hagihoiatus, millest ei nähtu, kes

kellele millise nõude on loovutanud. Hagihoiatus ei sisalda nõude alusdokumente, milleks

kostja arvates on teade nõude loovutamise kohta, mis omakorda sisaldab andmeid loovutatud

nõude kohta nagu näiteks viide laenulepingu või võlatunnistuse numbrile, millele loovutatud

nõue tugineb. Sellist teavet ei ole kostja saanud enne hageja poolt esitatud hagiavaldust.

Hageja vastuses kostja vastusele puhul väidab hageja, et kostja on nõuet tunnistanud. Kostja ei

nõustu sellise väitega. Kostja väljendas imestust, miks peaks ühelt isikult laenu võttes selle

tagastama teisele isikule.

Hageja väidab, et kostja oleks pidanud hagejat elukoha aadressi muutumisest teavitama. Kostja

leiab, et hageja teavitamine kostja elukoha aadressist ei ole olnud vajalik õiguslikku alust omava

suhte puudumise tõttu. Kostja ei ole saanud ühtki teadet ei aadressil xxx ega ka aadressil xxx.

Samuti ei ole hageja tõestanud, et ühele neist aadressidest oleks saadetud teade nõude

loovutamise kohta. Hageja poolt kohtule esistatud teade nõude loovutamise kohta, mis sisaldab

hageja väiteid nõude loovutamise teatise saatmise kohta ühele või teisele aadressile, puhul leiab

kostja, et tegemist on fiktiivse tõendiga, mille puhul kostja palub teavitada prokuratuuri.

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja

kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolu osas:

-

BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 30.04.2014 laenulepingu nr xxx.

VÕS § 8 lg 1 järgi on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS

§ 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus

leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist, viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1,4,6, § 108 lg

1. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid laenulepingu nr

xxx, mille kohaselt andis BB Finance OÜ kostjale laenu summas 2 782,34 eurot, millest

2 182,34 eurot läks varasema laenu katteks ja 600 eurot kanti kostja kontole. Hageja nõuab

viimase 4 osamakse maksmist kokku summas 1 315,05 eurot. Kohus leiab, et tegemist on

arvutusveaga, sest viimase 4 osamakse summa on 1 063,36 eurot, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Viimase osamakse tähtaeg oli 25.04.2015.

Kostja algseks laenuandjaks oli BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha24 OÜ). Hageja on

esitanud teatise nõude loovutamise kohta OÜ-le Aktiva Finants kuupäevadega 29.05.2015 ja

23.04.2018. Ilmselt on kaks kuupäeva sattunud teatise teksti ekslikult. Siiski on selge, et

mõlemaks kuupäevaks oli võlg muutunud juba sissenõutavaks ja kostjal oli võlg tasumata.

Kostja on kirjutanud vastuväites, et teatises nõude loovutamise kohta puudub BB Finance OÜ

esindusõigusliku isiku allkiri. VÕS § 170 lg 1 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on

nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud,

isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui

võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. Kohtu arvates ei oma tähtsust, et teatis oli allkirjastamata. Käesoleva

hagimaterjali ja lisadega on vaieldamatult tõendatud, et loovutamine on aset leidnud.

Kostja on esitanud vastuväiteks, et ta ei ole enne hagi kättesaamist nõude loovutamise teatist

kätte saanud. Ometi on kostja enne hagi kättesaamist, so 14.05.2018 saatnud Julianus Inkassole

e-kirja, millest nähtub, et ta on saanud Julianus Inkassolt teate võla kohta. Kostja 20.02.2019

seisukohas väidab, et hagihoiatusest (09.08.2018) ei nähtu, kes kellele millise nõude on

loovutanud. Kohus leiab, et selles teates on konkreetselt kirjas, et nõue tuleneb kostja ja BB

Finance OÜ vahelistest tehingutest. Samuti on hagihoiatuses kirjas, et nõue tuleb tasuda AF

Võlamenetlus OÜ-le. Kuna AF Võlamenetlus OÜ on ühinenud OÜ-ga Aktiva Finants, nagu

viitab hageja, siis ei oma tähtsust, et teates on kirjas, et kostja võlgneb summa AF Võlamenetlus

OÜ-le.

Samuti on hageja lisanud tõenditena 09.08.2018 hagihoiatuse ja 14.05.2018 kirja kostjalt, kus

kostja kirjutab, et on kunagi vist laenu võtnud Raha24 OÜ-st ja summa oli kolme tuhandega

midagi. Seega pole kostjal kohtu arvates olnud õigust kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 172

toetudes, sest talle on nõude loovutamisest kirjalikult teatatud.

Kostja leiab, et ta ei nõustu sellega, et ta oleks pidanud laenuandjat aadressi muutmisest

teavitama. Kohus nõustub hagejaga, et kostja käitumine on olnud pahauskne ja kostjal tulnuks

teavitada laenuandjat aadressi muutumisest. Kostja väitel on ta loovutusest teada saanud alles

hagi saamisega, kuid ka senini on kostjal võlg hageja ees siiski tasumata.

Kostja leiab, et hagi lisa 2 on fiktiivne dokument, millest palub teavitada prokuratuuri. Kohtul

puudub alus nimetatut kahtlustada, kostjal endal on võimalik pöörduda prokuratuuri soovi

korral.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

laenulepingu põhitingimuste punktile 6 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt

intress aastamääraga 30%. Hageja on arvestanud intressi 30% aastas vastavalt maksegraafikule

osamaksest 25.01.2015 kuni lepingu viimase osamakseni 25.04.2015 summas 98,73 eurot.

Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistliku protsendimääraga. Samuti ei ületa laenu

krediidikulukuse määr toonast keskmist krediidikulukuse kolmekordselt, et tegemist võiks olla

tühise tingimusega. Kohus leiab, et intress summas 98,73 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmis ja kohustuse täitmisega viivitamis korral võlgnikult viivist. Vastavalt

VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.12, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt

tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist põhisummalt iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele

intressimäärale alates lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast 26.04.2015 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2018 (põhivõlgnevus 1 315,05* viivitatud päevade

arv 1 313 * seadusjärgne intressimäär 0,022 % päevas). Viivise summa on 379,87 eurot. Hageja

palub samuti välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni

seadusega sätestatud intressimääras.

Kohus leiab, et seadusjärgne viivise % ei saa olla ilmselgelt ebamõistlikult suur. Viivisenõue

kuulub rahuldamisele osaliselt, sest hageja on eksinud põhinõude arvestamisel. Viivise suurus

on

063,36

eurolt

perioodi

26.04.2015

–

28.11.2018

eest

306,41

eurot

(http://www.viivisekalkulaator.ee/).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 720 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot, mis on

kooskõlas RLS § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud

riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 81 % ulatuses,

so summas 182,25 eurot välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

lihtsama tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja

lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 70 eurot. Hagi koostamise

mõistlikuks ajaliseks kuluks hindab kohus 3 tundi. Kostja vastusega tutvumise mõistlikuks

ajaliseks kuluks hindab kohus 0,5 tundi ja kostja vastusele seisukoha esitamise kuluks on

põhjendatud 1,5 tundi. Hageja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 0,5 tundi on kohtu

hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajaline kulu kokku

5,5 tundi, mis teeb kokku 385 eurot, millest 81% on 311,85 eurot. Kohus ei pea

kuludokumentide ega maksekorralduse väljanõudmist vajalikuks.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 494,1 eurot.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik