1-19-7066/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-7066 (kohtueelse menetluse nr 19261000669) Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Kriminaalasi Jüri Lind süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Jüri Lind isikukood 35906072722; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; kõrgharidusega; xx xxx xxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.07.2019

RESOLUTSIOON

Jüri Lind süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jüri Linnu eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.07.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja Jüri Linnule kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et Jüri Linnule mõistetavat karistust 5 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jüri Lind 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

2 (3) 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Jüri Lindu pärast kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Jüri Lind ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6

(kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.

Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.10.2019. Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Jüri Linnult menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 92 (üheksakümmend kaks) eurot 40 senti riigituludesse.

Jüri Linnult välja mõistetud menetluskulud (kokku 902,40 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700050232 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-7066).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 3.10.2019.

Süüdistus

Jüri Lindu süüdistatakse selles, et tema juhtis 25.07.2019 kella 14.40 paiku Põlva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 223. kilomeetril mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,85 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Jüri Lind kuriteo

3 (3) toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Jüri Lind toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava Jüri Linnu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jüri Linnu eelvangistuses viibitud aeg 25.- 26.07.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja Jüri Linnule kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et Jüri Linnule mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jüri Lind 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § lg p-s sätestatud kohustust: osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Jüri Lindu pärast kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Jüri Lind ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.

Kohtu järeldused

Süüdistatav Jüri Lind kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Jüri Lind tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 92,40 eurot, mis tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg