2-17-7734/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7734

Tsiviilasi

XX avaldus lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks ning YY avaldus lapse ja isa

suhtlusõiguse lõpetamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 6. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (isa): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Avaldaja II (ema, määruskaebuse esitaja): YY (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (laps): CC (isikukood

XXXXXXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Urmas Arumäe

Eestkosteasutused:

- Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu), esindaja AV

- Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu),

esindaja MP

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ema YY 21. mai 2019 taotlus ja võtta toimikusse kaebuse lisana esitatud

täiendav dokumentaalne tõend (28. märtsi 2019 e-kiri).

2. Harju Maakohtu 6. mai 2019 määrus tühistada osaliselt suhtluskorra määramise

osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3 koos alapunktidega) ja teha selles

osas uus määrus, millega osaliselt muuta isa XX suhtluskorda lapsega CC-ga

vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Ülejäänud

osas jätta sama määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Jätta rahuldamata ema avaldus lapse ja isa suhtlusõiguse lõpetamiseks.

2. Rahuldada osaliselt isa avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

3. Määrata kindlaks isa suhtlemiskord lapsega järgmiselt:

2 (8)

3.1. isa ja laps kohtuvad kord kuus kuu viimasel nädalavahetusel ühel päeval,

isadepäeval ja lapse sünnipäeval. Kohtumised toimuvad vähemalt pool tundi,

kas õues või lapse soovil kohvikus. Kõik kohtumised toimuvad kas ema või

tema määramisel lapse täisealise venna või vanaema juuresolekul;

3.2. lapse soovil võivad kohtumised olla pikemad ja tihemini;

3.3. isa lepib kohtumiste täpse aja ja koha kokku emaga e-kirja teel vähemalt kolm

päeva enne kohtumist;

3.4. lapse haigestumise korral, mis tingib kohtumise ärajäämise, tuleb emal esitada

isale lapse haigestumise kohta tõend, kui lapse haigestumine tingis pöördumise

tervishoiuteenuse osutaja poole;

3.5. isa võib lapsega suhelda telefoni teel üks kord nädalas ajavahemikul kell 17–

19 argipäeviti või 12–17 nädalavahetusel korraga 15 minutit. Lapse soovil

võivad toimuda telefonivestlused tihedamini ja pikemalt. Lapsel on õigus kõne

lõpetada, kui see mõjub talle häirivalt.

4. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja YY (ema, kohtumenetluses samuti avaldaja, koos

edaspidi: vanemad) suhtest sündis XX.XX.XXXX poeg CC (laps, kohtumenetluses puudutatud

isik), kellega suhtlemise seonduvalt esitasid mõlemad vanemad eraldi avaldused Harju

Maakohtule (edaspidi: maakohus). Vanemad osalesid vastastikkuste avalduste menetluses ka

puudutatud isikutena.

Vanemate vaheline vaidlus on kujunenud olukorras, kus nad elavad lahus alates aprillist 2009.

Maakohtu 14. oktoobri 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-32811 lahutati vanemate abielu,

lõpetati vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti lapse hooldusõigus täielikult üle

emale.

2. Isa palus 30. aprilli 2017 avalduses määrata tema ja lapse suhtluskord järgmiselt:

-

laps on isa juures 1. ja 2. nädala (isa peab silmas tervet nädalat);

-

isa hoolitseb selle eest, et laps jõuab kooli ja koolist koju tagasi;

-

isa seab tingimused, et laps saaks koolis tehtavad kodutööd tehtud;

-

isadepäeva veedab laps isaga, emadepäeva aga emaga;

-

vanema sugulase (ema, isa, vanavanemad) sünnipäeva veedab laps selle vanemaga,

kelle sugulasel on sünnipäev, sõltumata, kumma vanema kord on lapsega koos olla;

3 (8)

-

vanem kohustub hoiduma tegevusest, mis on lapsele kahjulik ja ei ole lapse huvides;

-

kumbki vanem ei tohi lapsele teise vanema kohta halvasti rääkida ega halvustada.

Isa soovib lapse huvidele vastava suhtluskorra määramist. Ta on ka nõus, et kohtub lapsega

kord igal nädalal (laupäeval) või iga kuu 2. ja 4. nädalavahetuse laupäeval ja pühapäeval kell

11–16, kuni ta lapsega lähedasemaks saab.

2.1. Kiili vald (eestkosteasutus I) oli seisukohal, et lapsel on õigus taastada kontakt isaga ja

soovi korral regulaarselt isaga kohtuda. Emal ei ole õigust teha selles osas takistusi. Samas ei

toetanud eestkosteasutus I isa avaldust selliselt, et kohus määraks praegu kindlaks suhtluskorra,

kuna alaealisel lapsel on puudunud täielik kontakt isaga kuus aastat.

2.2. Tallinna linn (eestkosteasutus II) leidis, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna see

ei

lähtu

lapse

huvidest.

Regulaarse

suhtlemiskorra

määramine

tulevikus

sõltub

lastepsühholoogi arvamusest pärast kohtumisi Tallinna Perekeskuses.

2.3. Lapse esindaja nõustus eestkosteasutuste seisukohtadega ja leidis, et isa avaldus tuleb

jätta rahuldamata, kuna see ei ole lapse huvides.

2.4. Ema nõustus eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohtadega ning palus jätta isa

avalduse rahuldamata, kuna sellisel kujul suhtluskord ei vasta lapse huvidele.

3. Ema palus 28. oktoobri 2018 avalduses lõpetada isa suhtlusõiguse lapsega. Pärast

vanemate lahkuminekut jäi laps elama emaga. Laps ei teadnud isa olemasolust aastaid ega

mäleta temast seetõttu midagi. Laps ei tea isa tausta, kuid ta on internetist otsinud isa kohta

teavet ja leidnud tema jaoks hirmuäratavaid viiteid. See põhjustas lapsel hirmu isa ees. Laps ei

soovinud isa tundma õppida, kuid tegi seda siiski ema julgustamisel ja tema pärast.

Isa ja lapse kohtumised toimusid Perekeskuses. Lapsel oli suur hirm ja paanika, mistõttu hakkas

laps öösiti alla tegema (öine enurees). Lisaks hakkas laps kartma ka koolist koju tulla, sest hirm

isaga kohtumise ees oli suur. Laps käis samas Perekeskuses psühholoogi juures ja tal tekkis

sellest paanikahoog, sest lapse ja isa kohtumised toimusid samas majas. Psühholoog kinnitas,

et lapsel võib tõesti juba ainuüksi maja nägemisest tekkida paanikahoog. Psühhiaater on pannud

lapsele järgmise diagnoosi: „F43.22 Segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon: esinevad nii

ärevus- kui ka depressioonisümptomid sarnaselt segatüüpi ärevusseisunditele (F41.2; F41.3).“

Isa pole varasemalt meeles pidanud lapse sünnipäevi, ei ole kursis koolis toimuva ega lapse

igapäevaeluga. Samuti ei tea ta lapse käekäigu ega arengu kohta. Isa suhtlusõiguse peatamine

aitab tagada lapsele püsiva ja stabiilse elukorralduse ning võimaldada emal parimal võimalikul

viisil lapse huvide eest seista. Ema on end igakülgselt lapse parimaks kasvatamiseks

pühendanud ja harinud ning taganud lapsele kõik vajaliku last üksi kasvatades.

Lapse ja ema vahel on tugev kiindumussuhe ja emotsionaalne side. Laps usaldab ema täielikult,

sest ema on alati austanud lapse soove ja otsustel lähtunud lapse parimatest huvidest. Laps on

harjunud elama koos emaga ja ema on lapsele kõige lähedasem inimene.

Suhtlusõiguse lõpetamine on lapse huvides, sest laps ei soovi isaga kohtuda. Isaga suhtlemine

avaldab lapsele kahjulikku mõju, sest lapse vaimne tervis on sellest häiritud.

3.1. Eestkosteasutus I toetas ema avaldust. Laps ei ole avaldanud soovi isaga suhelda. Lapsele

jääb alati õigus taaselustada suhe isaga, kui ta seda soovib ja selleks ei tohi ema teha takistusi.

3.2. Eestkosteasutus II leidis, et ema avaldus on põhjendatud ja lapse huvides. Lapsele on isa

tutvustatud ja võimaldatud kohtumisi spetsialistide juuresolekul. Lapsele on selgitatud, et

tulevikus, kui tal tekib huvi ja soov isaga suhelda, on see võimalik ja keegi ei tohiks teha selleks

takistusi.

3.3. Lapse esindaja leidis, et lapsel ei ole suhtluskorra osas vetoõigust, aga teisalt ei ole ka

lapse huvides lapse sundimine suhtlema isikuga, keda ta tegelikult näib vihkavat ja kellega ei

4 (8)

soovi mingit tegemist teha. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda

isiku juuresolekul.

3.4. Isa vaidles ema avaldusele vastu ja märkis, et tal on soov taastada kontakt lapsega ning

tulevikus rohkem lapsele aega pühendada. Last peab alguses harjutama, et ta harjuks isaga ning

seetõttu peaks laps ja isa regulaarselt kohtuma. Esialgu, kuni laps harjub, peaks olema kolmas

isik juures, nt lastekaitsetöötaja, kes näeks lapse reageeringut ning suhtumist isasse. Ka lapse

ema peaks panustama isa ja lapse vahelisse suhtlusesse energiat. Iseenesest on arusaadav, et

lapsele on praegune olukord hirmutav, kuid selleks peab alguses andma lapsele aega ning ka

ema peab last suunama isaga kohtuma. Ema poolt ei ole õige viidata isa kriminaalsele taustale,

sest see on minevik ja karistused on kantud. Isa ei ole last kahjustanud, et tema suhtlusõiguse

lapsega peaks lõpetama.

4. Maakohus kuulas lapse ära. Laps arvas, et vahel võiks ta isaga telefoni teel rääkida, aga

siiani ei ole rääkinud. Viimati rääkis ta isaga telefonis, kui sai 9-aastaseks, isa helistas talle.

Perekeskuses käies ei teadnud ta veel isa kohta kõike, ema rääkis, et isa on olnud vanglas. Laps

selgitas, et ta ei taha isaga suhelda esiteks sellepärast, et isa on olnud vanglas ja teiseks

sellepärast, et isa ei ole teinud neid asju, mida ta on lubanud teha. Näiteks lubas isa tuua eelmisel

aastal kingituse, aga ei toonud. Lapse sõnul ta isa ei karda, aga kohtumised võiksid toimuda

ema juuresolekul, näiteks õues, ja kesta alla poole tunni. Võib-olla oleks nõus minema ka kord

kuus kohvikusse, kui ema oleks kaasas. Laps selgitas, et kui ta on vanem, siis võib rohkem

kohtuda. Isa peab ema kaudu kohtumise kokku leppima ja kohtumine võiks toimuda iga kuu

viimasel nädalavahetusel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 6. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) isa avalduse osaliselt ja

jättis ema avalduse rahuldamata. Maakohus määras kindlaks isa suhtlemiskorra lapsega

järgmiselt:

-

isa ja laps kohtuvad kord kuus kuu viimasel nädalavahetusel ühel päeval, isadepäeval

ja lapse sünnipäeval. Kohtumised toimuvad vähemalt pool tundi, kas õues või lapse

soovil kohvikus. Kõik kohtumised toimuvad ema juuresolekul (resolutsiooni p 3.1);

-

lapse soovil võivad kohtumised olla pikemad ja tihemini (p 3.2);

-

isa lepib kohtumiste täpse aja ja koha kokku emaga telefoni teel. Emal on kohustus isa

kõnedele vastata (p. 3.3);

-

lapse haigestumise korral, mis tingib kohtumise ärajäämise, tuleb emal esitada isale

lapse haigestumise kohta arstitõend (p 3.4);

-

isa võib lapsega suhelda telefoni teel mõistlikus ulatuses (p 3.5).

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu

ja kulud, mis jäid riigi kanda.

5.1. Lähtuvalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 143 ei ole põhjendatud lõpetada isa suhtlusõigust

lapsega. Isa on kohut veennud, et ta reaalselt soovib lapsega suhelda.

5.2. Maakohus ei tuvastanud, et isa oleks praegusel ajal lapsele ohtlik. Isa ei ole uuesti

karistatud, tema lähedased isikud iseloomustavad teda positiivselt ja kasulapse joonistused

näitavad, et ta on hooliv isa. Ka laps ise avaldas kohtule, et ta isa ei karda.

5.3. Spetsialistide (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater ja Tallinna Õppenõustamis-

keskuse psühholoog) otsustest ja soovitustest järeldas maakohus, et lapsega suhte loomine on

isal aeganõudev. Intensiivsed kohtumised süvendaksid lapse stressi ja last ei ole soovitav

survestada isaga suhtlema enne, kui ta selle vastu ise huvi ja soovi üles näitab.

5 (8)

5.4. Laps avaldas ärakuulamisel, et ta oleks nõus kohtuma isaga korra kuus. Kohtumine võiks

toimuda iga kuu viimasel nädalavahetusel ja näiteks õues. Kohtumise kestusena nimetas laps

poolt tundi ja oli ka nõus minema kohvikusse, kui ema oleks juures. Seega laps isa ei karda,

aga soovib, et kohtumised toimuksid ema juuresolekul. Laps oli nõus isaga telefoni teel

rääkima. Samuti oli laps nõus, et kui isa tuleks sünnipäeval kingitusega tema juurde, oleks ta

nõus kingituse vastu võtma ja isaga rääkima.

5.5. Maakohus järeldas, et laps on valmis suhet isaga taastama. Suhtluskorra kindlaks-

määramisel lähtus maakohus sellest, et suhete taastamine võtab aega ja nõuab vanemate

koostööd, mis peab silmas pidama lapse parimaid huve. Kuna laps avaldas ärakuulamisel soovi

isaga kohtuda, siis peab ema austama ja toetama lapse soovi, viibides lapse soovil lapse ja isa

kohtumiste juures. Põhjendatud ei ole kohustada lastekaitsetöötajat viibima puhkepäeval isa ja

lapse kohtumiste juures.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Ema esitas 21. mail 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

lapsele ei mõjunud maakohtus ärakuulamine hästi, tal ilmnesid ärevus ja hirmuhood.

Ta ärkas öösiti paanikas, nuttes. Laps hakkas kurtma valusid erinevates kehaosades.

Kehale ilmus taas lööve, samalaadne kui siis, mil käis perekeskuses kohtumas isaga;

-

maakohus pani emale kohustuse viibida iga kohtumise juures, mis toimub lapse ja isa

vahel. See ei ole mõistlik, sest ka ema võib haigestuda või viibida mujal. Maakohus

oleks võinud kaaluda alternatiive, lapsel on täisealine vend ja vanaema, kes saaksid olla

kohtumiste juures;

-

maakohus määras, et kokkulepete tegemiseks võib kasutada ainult telefoni ja ema peab

kõik kõned vastu võtma. Samas on kohus varasemalt leidnud, et telefoni teel

suhtlemine tekitab vanemate vahel konflikti. Seega on ainuvõimalik viis

kokkusaamised kokku leppida e-kirjal teel;

-

maakohus pani emale kohustuse esitada isale arstitõend lapse haigestumise kohta, mis

tingib kokkusaamise ärajäämise, kuid määruse kohaselt peaks kokkusaamised toimima

nädalavahetustel, mil perearsti vastuvõttu ei toimu ja mõeldav ei ole iga kord pöörduda

EMO-sse;

-

maakohus ei määranud, millal isa võib lapsele helistada. Arvestada tuleb lapse kooli,

trenni, magamise ja muude aegadega;

-

maakohus arvestas isa lähedaste antud iseloomustusi isa kohta, kuid ei andnud ema

lähedastele võimalust esitada iseloomustusi, mis näitaks isa varasemat käitumist.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, lapse esindajale ja

eestkosteasutustele tähtaja vastamiseks. Isa vaidles kaebusele vastu, lapse esindaja ja

eestkosteasutused palusid kaebuse rahuldada.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. juunil 2019.

8. Ringkonnakohus kohustas 4. oktoobri 2019 määrusega ema täpsustama, millist kohtu-

lahendit ta taotleb, sh esitama soovitud kohtumääruse resolutsiooni sõnastuse. Ühtlasi andis

ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad järgmistes küsimustes: kas

isa ja lapse kohtumiste juures võiks olla keegi teine, nt ema määratud isik; miks kõige sobivam

suhtlusviis vanemate vahel on telefoni teel või võiks kasutada ka muid suhtlusvahendeid

(e-kirjad, sms-d); mis on mõistlik ulatus isal lapsega telefoni teel suhtlemiseks.

6 (8)

9. Ema esitas selgelt väljendatud taotluse, millist kohtulahendit ta soovib. Ema palub piirata

isa suhtlusõigust lapsega ja määrata, et:

-

isa ja laps kohtuvad kord kuus kuu viimasel nädalavahetusel ühel päeval kui laps

avaldab selleks soovi ja on valmis isaga kohtuma;

-

kohtumised toimuvad vähemalt pool tundi, kas õues või lapse soovil kohvikus;

-

kõik kohtumised toimuvad ema juuresolekul. Kui ema on haige või ei viibi Tallinnas,

toimuvad kohtumised kas lapse vanaema või lapse täisealise venna juuresolekul;

-

lapse soovil võivad kohtumised olla pikemad ja tihemini;

-

isa lepib kohtumiste täpse aja ja koha kokku emaga e-kirja teel vältimaks hilisemaid

arusaamatusi ja vaidlusi;

-

isa võib lapsega suhelda telefoni teel üks kord nädalas ajavahemikul kell 17–19

argipäeviti või 12–17 nädalavahetusel korraga 15 minutit. Lapse soovil võivad toimuda

telefonivestlused tihedamini ja pikemalt. Kui laps ei soovi isaga telefoni teel suhelda,

võib ta sellest keelduda. Samuti on lapsel õigus kõne lõpetada, kui see mõjub talle

häirivalt;

-

isa helistab lapse isiklikule mobiiltelefoni numbrile, mille lapse ema edastab isale , kui

kohus teeb oma otsuse ja kohtumäärus jõustub.

10. Isa märkis, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde ning soovib lapsega koos olla ja

temaga suhelda. Täiendavalt leidis isa, et lapsega kohtumiste juures ei pea viibima ema, tema

asemel võib olla teine täisealine inimene, nt vanaema või lastekaitsetöötaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt suhtluskorra määramise osas (resolutsiooni p 3). Selles osas

saab teha ringkonnakohus ise uue määruse, millega suhtluskorda osaliselt muudab.

Ülejäänud osas, st osas, milles ema avaldus lapse ja isa suhtlusõiguse lõpetamiseks jäeti

rahuldamata, on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning ja määruskaebuse väited ei

anna alust seda muuta ega tühistada. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb viidatud

osas jätta maakohtu määrus muutmata. Samuti jääb maakohtu määrus muutmata menetlus-

kulude jaotuse osas.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning vanemad ja eeskosteasutus kannavad ise oma

menetluskulud ka ringkonnakohtus, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud

jäävad riigi kanda.

12. Ema esitas määruskaebuses taotluse täiendava tõendi (ema 28. märtsi 2019 e-kiri eestkoste-

asutustele ja lapse esindajale) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus

keelduda esitatud tõendi vastuvõtmisest.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ema välja toodud asjaolud ei anna alust

lõpetada lapse suhtlemine isaga selles osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebuse sellekohastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et ta saab lahus elava

vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga. Üksnes juhul,

kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku

mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda (vt

nt Riigikohtu 6. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18).

7 (8)

13.2. Ema esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et isa ja lapse suhtlemine ei ole lapse huvides

ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Ema on välja toonud isa vägivaldse käitumise vanemate

abielu ajal ja ka selle, et laps kardab isa, kuna talle on teada, et isa on viibinud vanglas. Viidatud

sündmused on toimunud pikema aja eest ega saa praegu enam olla määrava tähtsusega isa ja

lapse suhtluse reguleerimisel. Maakohus arvestas asjakohaselt isa lähedaste inimeste

arvamusega praegusel ajal ja leidis põhjendatult, et isale tuleb anda võimalus lapsega suhelda.

Määruskaebusele lisatud e-kirjast nähtub, et emotsionaalsed sündmused võivad last mõjutada,

aga ka see ei välista isa ja lapse kohtumisi.

13.3. Samuti on ema viidanud võimalusele, et laps ja tema sõbrad saavad internetist lugeda isa

mineviku kohta. Sellest aga järeldub vastupidiselt ema arusaamale, et kui laps tunneb huvi isa

vastu, peaks just soosima tema suhtlust isaga. Ainult sel viisil saab isa mõistliku võimaluse

rääkida lapsega oma minevikust ning selgitada kuidas on tema väärtushinnangud ja eluvaated

aja jooksul muutunud. Lapsele on kõige parem otsesest allikast teavet saada, et kujundada oma

seisukoht isa suhtes.

13.4. Kuivõrd isa soovis taastada suhted lapsega ja laps ei välistanud isaga suhtlemist, leidis

maakohus kokkuvõtvalt õigesti, et põhjendatud ei ole isa suhtlusõigus lapsega lõpetada.

14. Nähtuvalt määruskaebuse täpsustusest soovib nüüdseks ka ema, et kohus vaid piiraks isa

suhtlusõigust lapsega. Ema tegi omapoolsed konkreetsed ettepanekud, kuidas isa ja lapse

suhtlus peaks toimuma. Varasemalt ema oma nägemust suhtluskorra kohta ei esitanud.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ja lapse suhtluskorra määramine on

põhjendatud, ka selles osas pole vaja maakohtu põhjendusi korrata, kuid maakohtu määratud

suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus ei arvestatud kõiki esiletoodud

asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh vanemate õigustatud huve. Samuti sisaldab maakohtu

määratud suhtluskord tingimusi, mis pole piisavalt selged ega täidetavad.

15.1. Ema määruskaebus tuleb rahuldada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.1 täiendamise

nõudes. Olukorras, kus vanemate vahelised suhted ei ole head, on põhjendatud anda emale

võimalus valida enda asemel teine lapsele lähedane täiskasvanud inimene, kes viibib lapse ja

isa kohtumiste juures. Vanemad on toonud esile, et sobivad isikud on lapse täisealine vend ja

vanaema, selle üle ei ole ka vaidlust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ning nii lapse kui ka

vanemate huvidega piisavalt kooskõlas olevaks lahendust, et eelkõige on lapse ja isa kohtumiste

juures ema, aga tema määramisel võib teda asendada kas lapse täisealine vend või vanaema.

Seeläbi on nimetatud piisav hulk isikuid, et tagada kohtumiste toimumine ka ema takistatusse

korral. Siiski ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ema taotlust panna praegu 10-aastasele

lapsele kohustus otsustada, kas ta isaga kohtub või mitte.

15.2. Samuti tuleb muuta vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.3. Kuivõrd ema ja isa suhted

on halvad ning telefoni teel suhtlemine võib tekitada konflikte, on parem kui vanemad suhtlevad

e-kirja teel. Mõistlik ja põhjendatud on kohustada vanemaid leppima kohtumiste täpne aeg ja

koht kokku vähemalt kolm päeva enne kohtumist, sest nii saab ühest küljest vältida kirjalikust

suhtlusest tekkida võivaid ootamatuseid aga teisalt ka tagada kõigile asjaosalistele piisav aeg

kohtumiseks valmistumisel, mh saab ema vajaduse korral teda asendavale isikule aegsasti

teatada kuhu ja millal lapsega minna isaga kohtumiseks.

15.3. Põhjendatud on ka ema väide, et vaidlustatud määruse p 3.4 täitmine on problemaatiline,

kui arstitõendit pole võimalik koheselt saada. Ringkonnakohus täpsustab nimetatud punkti ja

lisab, et tõend tuleb esitada juhul, kui lapse haigestumine tingis pöördumise tervishoiuteenuse

osutaja poole. Eelkõige on see nii lapse pikemaajalise ja tõsisema haigestumise korral. Kohus

eeldab, et vanemad teostavad oma õigusi heatahtlikult ja lapse heaolu nimel jätavad

omavahelised vastuolud kõrvale. Sama vanemate kohustus on sätestatud ka PKS § 143 lg 2

esimeses lauses, mille kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise

vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

8 (8)

15.4. Arvestades suhtluskorra täidetavuse nõuet, tuleb vaidlustatud määruse p 3.5 täiendada

konkreetsete aegadega, millal isa võib lapsele helistada. Ema on vastava ettepaneku teinud ja

isa ei esitanud sellele vastuväiteid. Kui laps tunneb kõnest end häirituna, võib ta kõne lõpetada.

Isa saab kohtumisel lapsega kokku leppida, mis numbril lapsele helistab, mistõttu ei ole selles

osas määruse täiendamine vajalik.

16. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

17. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

18. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm