2-19-8647/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Kohtujurist

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8647

Tsiviilasi

osaühing Lootuur sundlõpetamine

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik: osaühing Lootuur (registrikood

11036923), seaduslikud esindajad M K ja T K

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Sundlõpetamise otsustamine ja likvideerija määramine

1. Sundlõpetada osaühing Lootuur (registrikood 11036923) ja algatada osaühingu

likvideerimine.

2. Määrata osaühing Lootuur likvideerijaks M K (isikukood xxx, aadress xxx).

3. Kohustada likvideerijat M K viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja osaühing Lootuur registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse

lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu

kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 24. juuliks

2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise

tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise

vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks

likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta

järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande

esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku osaühing Lootuur kanda.

5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

6. Harju Maakohtu kantseleil edastada määrus pärast jõustumist kannete tegemiseks

Tartu Maakohtu registriosakonnale (registriosakond@kohus.ee).

Edasikaebamise kord

2-19-8647

2 (5)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded

(ÄS § 209 lg 2);

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (ÄS § 210);

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211

lg 2);

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS §

212);

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS §

214 lg 1);

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest

osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja

likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani

osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis

poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule (ÄS § 219 lg 1).

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond esitas 06.06.2019 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 595 lg 2 p 5 alusel kohtule puudutatud isiku dokumendid, et algatada menetlus äriseadustiku

(ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isiku netovara ei vasta ÄS

§-s 176 sätestatud nõuetele.

2. Kohus algatas menetluse 27.08.2019 kohtumäärusega, millega nõudis 14 päeva jooksul

puudutatud isikult kirjaliku seisukoha esitamist sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse

läbiviimise kohta. Kohus kohustas puudutatud isikut muu hulgas leidma likvideerija

2-19-8647

3 (5)

kandidaat ning esitama likvideerija kirjalik nõusolek likvideerimise läbiviimiseks või

tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele.

3. Puudutatud isiku seaduslik esindaja ja osanik M K esitas 17.09.2019 puudutatud isiku nimel

kohtule kirjaliku arvamuse, milles taotles likvideerimise läbiviimist. M K andis enda

nõusoleku likvideerija ülesannete täitmiseks ning kinnitas, et ei soovi saada selle eest tasu.

Likvideerimisega seotud kulud kaetakse puudutatud isiku arvelt. Puudutatud isiku teine

seaduslik esindaja ja osanik T K teatas 20.10.2019 kohtule, et toetab M Ki likvideerijaks

määramist.

4. M K avaldas kirjalikul ärakuulamisel kohtule, et tema suhtes ei ole rakendatud tegutsemis-

, ettevõtlus- või ärikeeldu ning ta on teadlik likvideerijaks määramisega kaasnevatest

õigustest,

kohustustest

ja

vastutusest.

Likvideerija

kandidaat

on

omandamas

bakalaureusekraadi majandusteaduses, mille käigus on omandanud ka õigusteadmiseid

Tartu Ülikooli Õigusinstituudis. Kohtu nõudel selgitas M K, millistel kaalutlustel on tema

poolt juhitaval teisel äriühingul esitamata majandusaasta aruanded.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja

likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja

vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

6. Kohus, tutvunud asjaolude ja asjas esitatud seisukohtadega, leiab et puudutatud isik tuleb

sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata

likvideerija.

7. ÄS § 136 järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 2 500 eurot. Kooskõlas

ÄS §-ga 176 peavad osanikud võtma vastu ühe samas paragrahvis nimetatud otsustest, kui

osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui §-s 136 nimetatud

osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 203 lg

1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud

lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik,

samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s

176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 203 lg 2

alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel.

8. Äriregistri pidaja on teavitanud puudutatud isiku juhatust osaühingu netovara

mittevastavusest ÄS § 176 nõuetele ning andnud 21.07.2016 ja 01.08.2018 määrusega

tähtaegu esitamaks registripidajale otsust abinõude tarvitusele võtmise kohta. 01.08.2018

määrusega andis registripidaja puudutatud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 6 kuud

alates määruse tegemisest. Tähtaja jooksul puudutatud isik puuduseid ei kõrvaldanud.

Registripidaja on teostanud kontrolli kõigi esitatud (2004.–2017. a) majandusaasta

aruannete üle ja teinud kindlaks, et netovara puudused ilmnevad alates 2014. a

majandusaasta aruandest. Viimati registripidajale esitatud, 2017. a aruandes on omakapitali

summa 30.09.2017 seisuga 218 eurot. See annab alust arvata, et puudutatud isiku

omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus kontrollis 24.10.2019 äriregistrit. Puudutatud isik ei ole ka äriregistrile esitanud

dokumente sundlõpetamise aluseks olevate asjaolude kõrvaldamise kohta. Kohtu hinnangul

on tegemist mittetegutseva ühinguga, mis tuleb kohtumääruse alusel sundlõpetada ja

likvideerida. Sellist järelmit on toetanud ka puudutatud isiku osanikud.

2-19-8647

4 (5)

9. ÄS

§

sätestab,

et

osaühingu

lõpetamisel

toimub

selle

likvideerimine

(likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab

kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des

602–606 sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku,

kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid

vajalikul tasemel täitma.

Kohus määrab likvideerijaks puudutatud isiku osaniku ja senise juhatuse liikme M

Ki, kes on andnud enda likvideerijaks määramiseks nõusoleku (TsMS § 603 lg 3). Kohtu

hinnangul on osaühingu juhatuse liige eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel

korraldama ja vastab TsMS § 603 lg 1 sätestatud nõuetele. Samuti ei kaasne tema likvideerijaks

määramisega täiendavaid kulusid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid M Ki

likvideerijaks nimetamise.

10. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks katta

juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kohus ei nõua

likvideerimiskulude ja tasu katteks ettemaksu, kuna likvideerija on kinnitanud, et ei nõua

likvideerijaks määramisel korral likvideerijakulusid ja tasu.

11. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS

§-s 209 – 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku

raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui

ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud

esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama

avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu

dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.

12. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

13. Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma

ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku

ametist vabastada.

14. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda.

2-19-8647

5 (5)

15. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. TsMS § 629 lg 4 kohaselt

sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas ÄS § 204

lg-ga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse.

Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise

korral likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande

tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb

registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel.

16. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse määratud

likvideerija (TsMS § 606 lg 2 koostoimes § 629 lg-ga 5 ja § 660 lg-ga 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik