1-18-4605/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

24. oktoober 2019

Kriminaalasja number

1-18-4605 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv

Kriminaalasi

Vjatšeslav Aaderi ja Artur Karaljuse süüdistuses KarS §

212 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. juuli 2019 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Vjatšeslav Aaderi kaitsja vandeadvokaadi abi

Aivar Kello

Prokurör

ringkonnaprokurör Sirle Melk

Süüdistatav

Vjatšeslav Aader, isikukood: 38106192746, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Aivar Kello

RESOLUTSIOON:

1. Tartu Maakohtu 19. juuli 2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt IN JURE

Advokaadibüroo kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10

(kümme) eurot, vandeadvokaadi abi Aivar Kellole süüdistatav Vjatšeslav

Aaderile määratud korras kaitse teostamise eest.

3. Menetluskulud jäävad Vjatšeslav Aaderi kanda.

Süüdistatav Vjatšeslav Aaderil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Vjatšeslav Aaderit süüdistatakse vastavalt KarS § 212 lg 1 järgi selles, et tema grupis koos

Artur Karaljusega kutsus esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise

eesmärgil. Selleks sõitsid nad vastavalt eelnevale kokkuleppele 22.10.2016 õhtul Tartumaal

Luunja vallas Põvvatu-Luunja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa maanteede ristmikule V. Aader

enda juhitud sõiduautoga Hyundai i40 r/m XXX ja A. Karaljus sõidukiga BMW 530 r/m XXX

. Seal lavastasid nad vastavalt eelnevale kokkuleppele kindlustusandjalt kindlustushüvitise

saamise eesmärgil enda juhitavate sõidukite kokkupõrke selliselt, et kella 22.30 ajal sõitis V.

Aader sõiduautoga Hyundai risti Põvvatu-Luunja maanteele, jättis sõiduki sinna seisma ja

väljus ise autost. Seejärel sõitis A. Karaljus sõiduautoga BMW liikudes kiirusega 55-65 km/h

mööda Põvvatu-Luunja maanteed Tartu suunas külje pealt otsa seisvale sõidukile Hyundai,

üritamata enne kokkupõrget pidurdada või sõidukist Hyundai kõrvale põigata. Sellega kutsusid

nad esile kindlustusjuhtumi.

Esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt hüvitise saamiseks koostasid

V. Aader ja A. Karaljus sündmuskohal 22.10.2016 teate liiklusõnnetusest, milles esitasid

kokkulepitult valesid andmeid sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude kohta. Nimelt

kinnitasid V. Aader ja A. Karaljus mõlemapoolselt, et sõidukite kokkupõrkes on süüdi

V. Aader, kes liikudes sõidukiga Hyundai mööda Lohkva-Kabina-Vanamõisa teed Põvvatu-

Luunja maantee poole eiras teede ristmikul „anna teed“ märki ning sõitis ette peateel liikunud

A. Karaljuse juhitud BMW-le, põhjustades sellega sõidukite kokkupõrke, mille tagajärjel said

mõlemad sõidukid kahjustusi.

Tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi järgselt esitas V. Aader 22.10.2016 kella 22.43

kindlustusandjale esmase kahjuteate, helistades kahjukäsitluse numbrile 1526 ning

registreerides juhtumi. Seejärel, 24.10.2016 pöördus V. Aader sõidukile Hyundai i40 r/m XXX

, ajavahemikuks 01.10.2016 kuni 30.09.2017 sõlmitud kaskokindlustuse poliisi nr 1471274804

alusel kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poole viimase koostööpartneri

Ascar Auto AS Amserv Tartu kaudu (Tartu Ringtee 32), kus esitas kindlustusjuhtumi

toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad sõidukikahju hüvitise taotluse, A. Karaljusega

täidetud liiklusõnnetuse teate ning esitas Tartus Tähe 106a parklasse pargitud sõiduki Hyundai

i40 vigastuste fikseerimiseks. Samuti andis V. Aader 03.11.2016 kindlustusandja esindajale

kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse. 27.10.2016 OÜ Roheline Laine poolt sõidukile Hyndai

i40 r/m XXX teostatud hindamise alusel oli sõiduki turuväärtus 22.10.2016 seisuga 13 200

eurot, mille ulatuses esitas V. Aader kindlustusandjale ka kahju hüvitamise taotluse.

A. Karaljus pöördus omakorda kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS poole, täites ja

esitades 24.10.2016 kella 13.44 ajal Swedbank P&C Insurance AS-ile internetipangas

kahjuavalduse, mis sisaldas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid. Seejärel,

24.10.2016 pöördus A. Karaljus Tartus Võru 242 asuva United Motors ASi Tartu esinduse

kaudu kindlustusandja poole ning esitas Swedbank P&C Insurance AS-ile edastamiseks

ebaõigeid andmeid sisaldavad dokumendid: sõidukikahju hüvitise taotluse ja V. Aaderiga

täidetud liiklusõnnetuse teate ning esitas sõiduki BMW 530 r/m XXX vigastuste

fikseerimiseks. Samuti andis A. Karaljus 31.10.2016 Tallinnas aadressil Erika 14

kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse. Seejärel, 09.01.2017 kella

10.10 ajal, pöördus A. Karaljus sõidukile BMW 530 r/m XXX , ajavahemikuks 23.08.2016

kuni 22.08.2017 sõlmitud sõidukikindlustuse (kasko) poliisi nr 65010213 alusel

kindlustusandja Salva Kindlustuse AS poole viimase volitatud kahjukäsitleja Salva

Kahjukäsitluse OÜ (Tallinna Tammsaare tee 118b) kaudu, kus esitas teadlikult esile kutsutud

kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad dokumendid – sõidukikahju

avalduse ja V. Aaderiga täidetud liiklusõnnetuse teate. 26.10.2016 United Motors AS koostatud

hinnapakkumise nr P220034669 kohaselt maksaks sõiduki BMW taastusremont kokku 16

928,74 eurot, mille ulatuses esitas A. Karaljus kindlustusandjatele ka kahju hüvitamise taotluse.

Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jätsid kindlustusandjad AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal, Swedbank P&C Insurance AS ja Salva Kindlustuse AS kindlustushüvitised välja

maksmata.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Tartu Maakohtu 19.07.2019 otsusega karistati V. Aaderit KarS § 212 lg 1 järgi 2 aasta

vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele

pööramata, kui V. Aader ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

19.07.2019.

Lisaks TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati

kannatanute esitatud tsiviilhagid täielikult. Mõisteti V. Aaderilt 2667,28 eurot AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kasuks. Samuti mõisteti solidaarselt V. Aaderilt ja A. Karaljuselt

solidaarselt 1586,53 eurot Swedbank P&C Insurance AS kasuks.

3. Maakohus leidis, et süüdistatavate süü on tõendamist leidnud uuritud tõenditega kogumis.

Kuna apellatsiooni on esitanud üksnes V. Aader, siis käsitletakse edasiselt üksnes temaga

seonduvat.

3.1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 22.10.2016 kella 22.30 paiku toimus Tartumaal

Luunja vallas Põvvatu-Luunja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa maanteede ristmikul kahe sõiduki

kokkupõrge. Kokkupõrkes osalenud sõidukiteks olid V. Aaderi juhitud Hyundai i40

registreerimismärgiga XXX ja A. Karaljuse juhitud BMW 530 registreerimismärgiga XXX .

Kokkupõrke toimumist tõendavad järgmised kohtus uuritud tõendid:

Teade liiklusõnnetusest tõendab asjaolu, et 22.10.2016 kell 22.30 toimus Põvvatu-Luunja mnt

2. km liiklusõnnetus, milles osalesid A. Karaljus sõidukiga BMW 530, r/m XXX ja V. Aader

sõidukiga Hyundai i40, r/m XXX . Hi Kala Consult OÜ kuriteoavaldusega on tõendatud, et Hi

Kala Consult OÜ menetluses on kahjujuhtum 22.10.2016 kella 22.30 paiku Tartumaal Põvvatu-

Luunja mnt ja Kabina tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks, kus

Kabina poolt sõitnud Vjatšeslav Aader sõiduautoga Hyundai i40 r/m XXX , ei andnud ristmikul

teed peateel Luunja poolt Põvvatu (Tartu) poole liikunud sõiduautole BMW 530 r/m XXX ,

mida juhtis A. Karaljus ja toimus sõidukite kokkupõrge. 10.11.2016 päring ja 14.11.2016 vastus

päringule liiklusõnnetuse toimumise kohta koos fotodega tõendavad, et 22.10.2016 kella 22.37

paiku toimus Tartu maakonnas Luunja vallas Põvvatu-Luunja mnt 3.km ja Lohkva-Kabina-

Vanamõisa mnt ristmikul sõidukite Hyundai i40 r/m XXX ja BMW 530 r/m XXX kokkupõrge.

BMW juht oli A. Karaljus ja Hyundai juht oli V. Aader.

3.2. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et sõidukite kokkupõrke hetkel 22.10.2016 oli

sõiduki BMW 530D omanik A. Karaljus, mida kinnitab sõiduki BMW 530D r/m XXX

registreerimistunnistuse koopia. Sõiduki BMW kindlustamiseks oli A. Karaljus sõlminud

kaskokindlustuse lepingu kindlustusandja Salva Kindlustuse AS-iga, mida tõendab poliis nr

65010213. Poliisist nähtub, et BMW 530 r/m XXX kindlustusperioodiks oli 23.08.2016 –

22.08.2017 ja kindlustusvõtjaks oli A. Karaljus.

Sõiduki Hyundai i40 omanik oli Swedbank Liising AS ning selle vastutav kasutaja oli OÜ Go

Taksopark, mida kinnitab sõiduki Hyundai i40 r/m XXX registreerimistunnistuse koopia ja

õiend.

OÜ Go Taksopark sõlmis sõidukile Hyundai i40 kaskokindlustuse poliisi kindlustusandja AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalis ja liikluskindlustuse poliisi Swedbank P&C Insurance AS-

is. Kaskokindlustuse poliisi 1471274804 kohaselt on sõiduautole Hyundai i40 r/m XXX

kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (PZU kindlustus) poolt väljastatud

kaskokindlustuse poliis, kindlustusvõtjaks on Go Taksopark OÜ ja kindlustusperioodiks

01.10.2016 – 30.09.2017. Liikluskindlustuse poliisist nr H1000492814 nähtub, et sõidukile

Hyundai i40 r/m XXX on 29.09.2016 väljastatud Swedbank P&C Insurance AS-i

liikluskindlustuse poliis kindlustusperioodiga 16.10.2016 – 15.01.2017.

OÜ Go Taksopark rentis sõiduki 31.05.2016 rendilepingu alusel V. Aaderile. Eeltoodut

kinnitab OÜ Go Taksopark saatekiri ja vastus päringule koos lisadega – liisinguleping nr

01176134L ja rendileping nr 2016.20 koos lisaga, millest nähtuvalt on OÜ Go Taksopark

27.02.2014 sõiduki Hyundai i40 soetanud Swedbank Liising AS finantseerimisel

liisingulepingu alusel AS-lt Ascar Auto ja selle 31.05.2016 rendilepingu nr 2016.20 alusel edasi

rentinud OÜ-le Futurum, mille juhatuse liige on Vjatšeslav Aader. Swedbank AS vastus

päringule tõendab, et Swedbank AS-ga sõlmitud liisingulepingu alusel on kõik maksed sõiduki

Hyundai i40 r/m XXX eest tasunud OÜ Go Taksopark. Tunnistaja K.K. andis ütlusi, mille

kohaselt V. Aader töötas tema juures kuni sõidukiga Hyundai I40 r/m XXX 2016 oktoobris

toimunud avariini taksojuhina ettevõttes GoTakospark ja kaubamärk Tartu Taksopark.

Hyundai, millega V. Aader sõitis ja avarii tegi, oli alates 01.07.2016 rendilepinguga võetud

sõiduk. Takso tegevusluba oli Futurum OÜ-le. Sõiduk kuulus Swedbank Liisingule.

Liisingumaksed tasus kõik GoTakospark. Kindlustusmakseid tasus GoTakospark OÜ, aga juhid

maksid kindlustusmakse igakuiselt GoTakospargile kinni.

3.3. Süüdistuse kohaselt koostasid V. Aader ja A.Karaljus sündmuskohal 22.10.2016 teate

liiklusõnnetusest, milles kinnitasid, et sõidukite kokkupõrkes on süüdi V. Aader, kes liikudes

sõidukiga Hyundai mööda Lohkva-Kabina-Vanamõisa teed Põvvatu-Luunja maantee poole,

eiras teede ristmikul „anna teed“ märki ning sõitis ette peateel liikunud A. Karaljuse juhitud

BMW-le, põhjustades sellega sõidukite kokkupõrke, mille tagajärjel said mõlemad sõidukid

kahjustusi.

Eeltoodut kinnitab teade liiklusõnnetusest, mille kohaselt 22.10.2016 kell 22.30 toimus

Põvvatu-Luunja mnt 2. km liiklusõnnetus, milles osalesid A. Karaljus sõidukiga BMW 530 r/m

XXX ja V. Aader sõidukiga Hyundai i40 r/m XXX . Liiklusõnnetuse asjaoludena on märgitud,

et V. Aaderi juhitud sõiduk Hyundai, liikudes Põvvatu-Luunja maantee poole, pööras vasakule

ja ei andnud teed peateel liikunud A. Karaljuse juhitud BMW-le. Teates kinnitab V. Aader, et

ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. BMW nähtavate kahjudena on märgitud terve

esiots ja Hyundail parem külg.

Kindlustusjuhtumi järgselt esitas V. Aader 22.10.2016 kell 22.43 kindlustusandjale esmase

kahjuteate, helistades kahjukäsitluse numbrile 1526 ning registreerides juhtumi, mida kinnitab

09.03.2017 nõudekiri, OÜ Kontaktikeskus vastus koos lisaga (CD-plaat kõne salvestusega) ja

asitõendi vaatlusprotokoll. Politsei nõudekirjas palutakse Kontaktikeskus OÜ-l väljastada

V. Aaderi poolt 22.10.2016 kella 22.43 paiku telefonile 1526 tehtud kõne, kus ta teatab

liiklusõnnetusest ja 24.10.2016 kell 12.56 tehtud kõne numbrile 1526. Esimeses, 22.10.2016

kella 22.43 paiku telefonile 1526 tehtud kõnes teatab V. Aader, et juhtus avarii, ta on süüdi ja

ei tea, mida edasi teha. Tal pea valutab, kiirabi tuli kontrollima. Tema takso nr on XXX ,

Hyundai i40, 2014 väljalase, sõiduki omanik on Swedbank. V. Aader ütleb, et ta ise oli roolis

õnnetuse hetkel, õnnetus juhtus Luunja teel, Tartust välja kaks km Luunjani. Sõitis teisele autole

ette, mõtles, et liigub natuke väikse kiirusega ja mõtles, et saab mööda minna, aga ei saanud.

Õnnetus juhtus 10-15 minutit enne kõne tegemist. Teise auto nr on XXX , mark on BMW.

Tema auto kiirus oli 30 km/h või oli vähem.

3.4. Süüdistuse kohaselt pöördus V. Aader 24.10.2016 sõidukile Hyundai i40 r/m XXX ,

ajavahemikuks 01.10.2016 kuni 30.09.2017 sõlmitud kaskokindlustuse poliisi nr 1471274804

alusel kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poole viimase koostööpartneri

Ascar Auto AS Amserv Tartu kaudu (Tartu Ringtee 32), kus esitas kindlustusjuhtumi

toimumise kohta sõidukikahju hüvitise taotluse, A. Karaljusega täidetud liiklusõnnetuse teate

ning esitas Tartus Tähe 106a parklasse pargitud sõiduki Hyundai i40 vigastuste fikseerimiseks.

V. Aaderi pöördumist AS Amserv Tartu poole, kindlustusjuhtumi toimumise kohta

sõidukikahju hüvitise taotluse ja A. Karaljusega täidetud liiklusõnnetuse teate esitamist

tõendavad tunnistaja P.P. i ütlused ja 09.03.2017 nõudekiri, Amserv Turu Ascar Auto AS

10.03.2017 vastus koos lisadega, mille kohaselt sõiduauto Hyundai i40 r/m XXX 22.10.2016

juhtumit käis Amserv Turus vormistamas V. Aader. Autot Amserv Turu remondikotta ei

toodud. Kindlustuse tarvis käidi autost pilte tegemas Tähe 106A Tartu parklas. Tunnistaja P.P.

i ütluste kohaselt töötas ta Ascar Auto AS ehk Amserv Turu ASis Tartus Ringtee 32 kere

värvitööde nõunikuna. Tegeles kindlustusjuhtumite vastuvõtmisega. V. Aader pöördus 2016

esindusse autoga Hyundai I40, numbrimärki peast ei mäleta. V. Aader ütles, et oli juhtunud

avarii, auto on liikumisvõimetu ja on teisaldatud tasulisse parklasse Tähe 106. Käis sõidukit

tasulises parklas vaatamas ja tegi autost fotod. Auto oli täiesti liiklemiskõlbmatu ja ka

taastamiskõlbmatu.

V. Aader andis 03.11.2016 kindlustusandjale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse, mille kohaselt oli ta 22.10.2016 tööl GoTaksopark OÜ

taksojuhina. Võttis Ihastest Lammi tee bussipeatusest peale kliendi, kellega sõitis Ihastest

Kabina kaudu Kabina-Luunja teele, kust keeras vasakule ja sõitis kuni Kelluka elamurajooni

tee ristmikuni. Seal väljus klient. Keeras auto ringi ja sõitis tagasi Kabina-Luunja teele, kus

keeras vasakule Luunja poole. Lähenes Luuna-Põvvatu maantee ristmikule kiirusega 80-90

km/h ja nägi kaugelt, et Luunja poolt läheneb auto. Vähendas sõidukiirust ja tundus, et jõuab

vasakpöörde sooritada. Alustas vasakpööret kiirusega 15-20 km/h. Järsku märkas enda kõrval

paremalt lähenenud sõiduki tulesid ja toimus kokkupõrge. Reageerida ei jõudnud. BMW juht

oli talle võõras.

OÜ Roheline Laine 27.10.2016 koostatud sõiduki hindamise akti nr 9664 kohaselt on sõiduki

Hyundai i40 r/m XXX turuväärtuseks 22.10.2016 seisuga 13 200 eurot, mille ulatuses esitas

V. Aader kindlustusandjale ka kahju hüvitamise taotluse.

3.5. Süüdistuses märgitu kohaselt pöördus A. Karaljus kindlustusandja Swedbank P&C

Insurance AS poole, täites ja esitades 24.10.2016 kella 13.44 ajal Swedbank P&C Insurance

AS-ile internetipangas kahjuavalduse. Swedbank P&C Insurance AS saatekiri ja lisad koos

tõlkega tõendavad, et kahjuavalduse esitajaks oli A. Karaljus, juhtum toimus 22.10.2016 kell

22.30 Tartumaal, Luunja vallas, Põvvatu-Luunja mnt 2. km, sõiduki mark on BMW 530D ja

registreerimisnumber XXX . A. Karaljus soovis kindlustushüvitist kaskokindlustuslepingu

alusel. Sündmuse kirjeldusena on märgitud, et A. Karaljus sõitis Luunja poolt Tartusse.

Ristmikule sõitis tema ees välja taksojuht, kes pidi teda läbi laskma. Ei jõudnud pidurdada ja

toimus kokkupõrge. Nähtavad sõiduki vigastused: vigastatud auto esiosa, tuuleklaas,

turvapadjad autos. Juhtumis osales ka sõiduk Hyundai i40 registreerimismärgiga XXX , sõiduki

juht oli V. Aader. Hyundai kahjude kirjeldus: auto parem külg. Swedbank P&C Insurance AS

keeldus 22.10.2016 toimunud sõidukite kokkupõrkes osalejatele kahjude hüvitamisest.

Seejärel pöördus A. Karaljus 24.10.2016 Tartus Võru 242 asuva United Motors ASi Tartu

esinduse kaudu kindlustusandja poole ning esitas Swedbank P&C Insurance AS-ile

edastamiseks dokumendid: sõidukikahju hüvitise taotluse ja V. Aaderiga täidetud

liiklusõnnetuse teate ning esitas sõiduki BMW 530 r/m XXX vigastuste fikseerimiseks.

Eeltoodut kinnitavad 16.03.2017 nõudekiri ja United Motors AS vastus päringule koos lisadega

ja tõlked. United Motors AS vastuse kohaselt pöördus klient 24.10.2016 Tartu esindusse.

Pöördumise põhjuseks oli kliendi soov täita Swedbank P&C Insurance AS-ile suunatud

kahjuavaldus. Täidetud dokumentide alusel võeti sõiduk teenindusse ning osandati sõidukit

piisavas mahus, et oleks võimalik hinnata tekkinud kahju. Edastatud vastavad materjalid

Swedbank P&C Insurance AS kindlustusse. Pakkumise alusel on olnud esialgne hinnang, et

sõidukit ei ole mõistlik taastada.

Tunnistaja A.P. i ütluste kohaselt töötas ta BMW esindaja United Motors AS juhatajana, mis

asus Tartus Võru tänav 242. A. Karaljus on tuttav nimi seoses sõiduki XXX

kindlustusjuhtumiga, mida menetles. Klient pöördus nende poole tavapärase protseduurina ehk

siis A. Karaljusel oli täidetud kahe osapoole vaheline liikluskindlustusteade ja selle alusel

teevad edasised kindlustustoimingud. BMW sõiduki vigastused olid sõiduki esiotsas ehk

A. Karaljus oli kellelegi otsa sõitnud. Liikluskahju selle LKF vormi järgselt oli sõidetud

Hyundaile külje pealt sisse. BMW toodi United Motorsisse, sõiduk võeti osaliselt lahti esiosast

selleks, et kontrollida sõiduki vigastusi ja et oleks võimalik hakata koostama kindlustusele

kahjude hindamist. United Motors ASi hinnapakkumine on tema koostatud. Sellise hinnaga ei

ole mõttekas autot taastada.

Tunnistaja T.L. andis ütlusi, mille kohaselt on ta Swedbank vara kindlustuses vanem

kahjukäsitleja. 22.10.2016 kell 22.30 põrkasid Tartumaal kokku omavahel sõidukid Hyundai ja

BMW. BMW juht, kes oli dokumentide kohaselt liiklusõnnetuse kannatanu, esitas neile

kahjunõude, et BMW saaks kas siis remonditud või rahaliselt välja makstud. Esmane avaldus

esitati 24.10.2016 internetipangas täidetuna ja teine avaldus laekus 27.10 sama asja kohta koos

dokumentidega koostööpartneri United Motors AS vahendusel. Dokumentideks olid kannatanu

kahjunõue, dokumendi koopiad ja blankett teade liiklusõnnetusest, pildid kannatanu sõidukist

ja remondi kalkulatsioon. V. Aader, kes juhtumis osales, on varasemalt ka osalenud

kindlustusjuhtumites ja see nimi oli tuttav. Viidates liiklustrassoloogilisele ekspertiisile, mis

tuvastas, et see õnnetusjuhtum ei saanud nii toimuda sellisel viisil nagu ta oli deklareeritud,

keeldusid juhtumi hüvitamisest.

A. Karaljus andis 31.10.2016 kindlustusandjale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse, mille kohaselt viis ta liiklusõnnetuse õhtul Tartust

Luunjasse tuttava tütarlapse. Alustas tagasiteed Luunjast Tartusse. Enne Kabina teeristi nägi

vasakult lähenevat autot, Hyundai takso, aga talle tundus, et takso jääb ristmikul seisma ja

mingit ohutunnet ei tekkinud. Sõitis kiirusega 60-70 km/h. Ristmikule jõudes oli talle täiesti

ootamatu, et vasakult lähenenud Hyundai siiski sõitis vasakpööret sooritades peatumata

peateele ette. Reageerida ei jõudnud, pidurdada ei jõudnud, ei mäleta, mida rooliga tegi.

Hyundai juht oli talle täiesti võõras.

3.6. Süüdistuses kirjeldatu kohaselt pöördus A. Karaljus 09.01.2017 kella 10.10 ajal sõidukile

BMW 530 r/m XXX , ajavahemikuks 23.08.2016 kuni 22.08.2017 sõlmitud sõidukikindlustuse

(kasko) poliisi nr 65010213 alusel kindlustusandja Salva Kindlustuse AS poole viimase

volitatud kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ (Tallinna Tammsaare tee 118b) kaudu, kus

esitas dokumendid – sõidukikahju avalduse ja V. Aaderiga täidetud liiklusõnnetuse teate.

Salva Kindlustuse AS poolt esitatud kuriteoavaldus ja selle lisad – A. Karaljuse 09.01.2017

esitatud kahjuavaldus, teade liiklusõnnetusest, poliis nr 65010213, kahjuavalduse eestikeelne

blankett tõendavad, et A. Karaljus pöördus 09.01.2017.a kella 10.01 ajal Salva Kahjukäsitluse

OÜ kontorisse asukohaga Tallinna Tammsaare tee 118b ning täitis kohapeal kahjukäsitluse

blanketi, mille esitas kahjukäsitleja M.R. ile. Koos kahjuavaldusega esitas A. Karaljus koopia

liiklusõnnetuse blanketist ja Lettore OÜ uuringu raporti. Kahjujuhtumi otsusega keeldus Salva

Kindlustuse AS kahju hüvitamast ja viitas, et kindlustusandjale on esitatud juhtumiga seoses

teadlikult valeandmeid. Vastav otsus põhines Lettore OÜ uuringu raportil nr 16032.

Tunnistaja M.R. ütluste kohaselt töötab ta Salva Kahjukäsitluse OÜ-s kahjukäsitlejana. Tunneb

A. Karaljust seoses ühe kasko juhtumiga, tegemist oli juhtumiga, kus BMW, millega sõitis A.

Karaljus ja teine sõiduk oli Hyundai, põrkusid kokku kuskil Tartumaal. A. Karaljus pöördus

2017.a jaanuaris nende poole Tallinnas Tammsaare tee 118B Salva Kindlustusega sõlmitud

vastuvõtulepingu alusel. A. Karaljus soovis saada kindlustushüvitist hävinud auto eest,

taastamiskulud või sõiduki turuväärtuse. A. Karaljus esitas Salva Kindlustuses täidetud

blanketi, koha peal täitis tühja blanketi ja lisaks sellele esitas ekspertiisiakti. Kahju ei saanud

nende hinnangul toimuda nõnda, nagu A. Karaljus oma kahjuteates kirja pani.

Salva Kindlustuse AS esindaja M.M. e ütluste kohaselt oli A. Karaljus kindlustanud sõiduki

BMW 530D Salva Kindlustus AS-is. Poolte vahel oli sõlmitud sõiduki kindlustuseleping ning

nõue põhineski lepingul. Nimelt oli 22.10.2016 toimunud sellesama sõidukiga liiklusõnnetus.

A. Karaljus soovis kindlustusvõtjana kindlustushüvitise väljamaksmist. A. Karaljus esitas

kahjuavalduse ja nad keeldusid kahju hüvitamisest. Lähtusid Lettore OÜ ekspertiisiaktist, kus

oli välja toodud ekspertide järeldused, mis ei kattunud kuidagi A. Karaljuse selgitustega

liiklusõnnetuse toimumise ajaolude kohta.

United Motors AS teeninduse 26.10.2016 hinnapakkumise nr P220034669 ja tõlke kohaselt

oleks avariis vigastada saanud sõiduauto BMW 530 r/m XXX taastusremondi maksumuseks

16 928,74 eurot, mille ulatuses esitas A. Karaljus kindlustusandjatele ka kahju hüvitamise

taotluse.

3.7. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on KarS § 212 sätestatud

kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstavaks õigushüveks kindlustuslepingu täitmiseks vajalik

osa kindlustusandja varast ning eeldab kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel tekkinud

õigussuhet. Kindlustuskelmuse puhul piisab teo lõpuleviimiseks KarS § 212 sätestatud

objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest, so kas kindlustusjuhtumi

esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest.

Seejuures on objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega ning teo

lõpuleviimiseks ei ole süüdlasel varalise kasu saamine või pettuse tõttu varalise kahju tekkimine

kindlustusandjal vajalikud.

3.8. Süüdistuse kohaselt lavastasid omavahel tuttavad olevad V. Aader ja A. Karaljus varasema

kokkuleppe alusel sõidukite kokkupõrke, et saada kindlustushüvitist.

Maakohtu hinnangul on kinnitust leidnud asjaolu, et V. Aader ja A. Karaljus omavad ühist

tutvusringkonda ning on seeläbi ka omavahel tuttavad. Seega on ümber lükatud süüdistatavate

väide, et nad teineteist ei tunne. Nimelt nähtub Hi Kala Consult OÜ kuriteoavaldusest, et

süüdistatavad V. Aader ja A. Karaljus on omavahel seotud ning süüdistatavate tutvusringkonda

kuuluvate isikute vahel on teatud ajaperioodil toimunud mitmeid sõidukite kokkupõrkeid

sarnastel asjaoludel. Ka tunnistaja K.M. e ütlused annavad aluse arvata, et V. Aaderil ja

A. Karaljusel on ühine tutvusringkond. K.M. e ütluste kohaselt toimus 2016 sügisel

liiklusõnnetus Luunja asula lähedal Luunja ja Tartu lähedal Kabina tee ristmikul. Ettevõte Hi

Kala Consult OÜ osutab kindlustusuurimise teenuseid erinevatele kindlustusseltsidele ning

käsitletav juhtum edastati PZU Kindlustuse poolt neile täiendavaks kindlustusuurimiseks ja

kahjumenetluseks, kuna oli kahtlus, et võib-olla on tegemist valede andmete esitamisega

kindlustusandjale. Tellisid Lettore OÜ-lt ekspertiisi ja kontrollisid ka juhtide väidet, et nad

üksteist ei tunne. V. Aaderi puhul oli tegemist kindlustusandjatele suhteliselt tuttava isikuga,

kes oli osalenud mitmetes kahtlastes liiklusõnnetustes. Avalikest allikatest leiduvast infost

võtsid ühendust Annelinna Gümnaasiumiga ja selgus, et suur osa sellest seltskonnast oli

õppinud seal koos. Leidsid, et juhid, nende tuttavad, sündmuskohale sattunud isikud, teistes

liiklusõnnetustes osalenud isikud kuulusid kõik ühte tutvusringkonda kas läbi töö, kooli,

peresidemete või ühiste kuritegude. Kokku ilmnes seal üle viie, kuue-seitsme kaheksa muud

kindlustuskelmusele viitavat juhtumit. Tartu Maakohtu 21.05.2014.a otsusest nr 1-14-3037

nähtub, et süüdistatav V. Aaderi vend V.L. on süüdi tunnistatud koos G.I. ga toime pandud

kuritegudes. Kohtuotsusest nähtub, et 2016.aastal toimus sarnastel asjaoludel mitmeid

sõiduautode kokkupõrkeid, kus osalesid omavahel seotud isikud. 21.03.2018 päring ja Tartu

Annelinna Gümnaasiumi vastus tõendab, et A. Karaljus õppis Tartu Annelinna Gümnaasiumis

alates 01.09.1993 kuni 21.06.2006 ja Jevgeni Semerikov alates 01.09.1994 kuni 16.06.2005.

02.03.2018 päring ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi vastus tõendab, et V.V. e (end. Z. ) õppis

Tartu Annelinna Gümnaasiumis alates 01.09.2001 kuni 19.06.2004 ja A.K. alates 01.09.1995

kuni 01.07.2005.

3.9. Sõidukite kokkupõrke lavastamist kinnitab Lettore OÜ uuringu raport nr 16032

(07.12.2016) ja tõlge. Riiklikult tunnustatud eksperdi Janek Luppini ütlused kinnitavad Lettore

OÜ uuringu raportis kajastatud asjaolusid ning seda, et sõidukite kokkupõrge ei toimunud nii,

nagu on seda väitnud süüdistatavad. Maakohtu hinnangul viitab kokkupõrke lavastamisele

eelkõige asjaolu, et rapordi kohaselt sõiduk Hyundai kokkupõrke hetkel seisis, mitte ei liikunud,

sõidukite kiirus ei vasta süüdistatavate poolt avaldatule, sõidukil Hyundai ei olnud tavapärane

vasakpöörde trajektoor, Hyundai salongi keskkonsoolil puuduvad vigastused, samuti ei saanud

V. Aader kokkupõrke tagajärjel tervisekahjustusi.

V. Aader on nii kindlustusandja esindajale antud selgituses kui ka maakohtus kinnitanud, et

tema oli kokkupõrke toimumise ajal sooritamas vasakpööret ja auto liikus umbes 15 km/h.

Maakohus pidas süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks, kuna need ei haaku teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub Lettore OÜ uuringu raportist, et kokkupõrge

toimus olukorras, kus sõiduk Hyundai seisab ja sõiduk BMW liigub kiirusega 60+/-5 km/h.

Sõidukijuhtide poolt deklareeritud Hyundai kiirus ei vasta sõidukite vigastuste eripärale ja

rekonstrueeritud kokkupõrke tingimustele. Ekspert J. Luppini ütluste kohaselt ei olnud sõidukil

kokkupõrke alghetkel mingisugust kiirust teise sõiduki suhtes põikisihis, kui sõidukil puuduvad

pikisuunalised nihkejäljed. Ehk puuduvad viited Hyundai enda olulisele liikumisele kontakti

alghetkel. Kui Hyundai oleks olulise kiirusega liikunud, oleks tekkinud kraapejäljed,

iseloomulikult nihkejäljed kaasahaaramisel. Kui eeldada, et sõiduki kiirus oli 15 km/h, mis on

ligikaudu 3-4 m/s, siis kokkupõrge kestusega 100 millisekundit, siis seal võiks olla 10-15 cm

pikkused kraape- ja nihkejäljed, mis viitaks intensiivsele liikumisele kokkupõrke hetkel. Antud

juhul seal pikisihilisi nihkejälgi ei olnud, mis viitab sellele, et Hyundai liikumist sõiduki BMW

suhtes kokkupõrke alghetkel ei olnud, Hyundai seisis paigal kokkupõrke hetkel. Seega on

tuvastatud, et kuna Hyundail puuduvad kokkupõrke tagajärjel liikumisele viitavad pikisihilised

nihkejäljed, mis aga oleksid sõidukil sellise kokkupõrke puhul iseloomulikud vigastused, siis

toimus kokkupõrge olukorras, kus sõiduk Hyundai seisis.

Lisaks eelnevale on J. Luppin selgitanud, et uuringu raportis fotol nr 4 on kollas noolega

kujutatud ala, mis vastab sõiduki BMW esiregistrimärgile ning mis tekib kokkupõrkel seisva

sõidukiga. Kokkupõrke algfaasis, kui sõidukil Hyundai oleks olnud märkimisväärne kiirus, ei

oleks tekkinud sellist selgepiirilist ühest serva kujutist, vaid serv oleks kontaktil libisenud ja

tektanud libisemise vööndi. Kuna Hyundai ja BMW vahel libisevat nihkumist ei ole, viitab see

seisvale sõidukile. Uuringu raportis skeemil 9 on kujutatud kokkupõrge kiirusega 15 km/h

liikuva sõidukiga Hyundai ja kiirusega 60 km/h liikuva sõidukiga BMW. Skeemil on märgitud,

et sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid ei ole sarnased rataste asukohatähiste alusel

rekonstrueeritud asenditega. Seega oleks pidanud toimunud kokkupõrke järgselt sõidukite

asend olema teine, kui see tegelikult pärast kokkupõrget oli.

Lettore OÜ uuringu raportis on märgitud, et arvestades sündmuskoha eripära (liikluskorraldus,

nähtavustingimused ja ristmiku plaanigeomeetria) ei vasta sõiduki Hyundai rekonstrueeritud

kokkupõrkeasend tavapärase vasakpöörde manöövri trajektoorile. Samuti ei ole kirjeldatud

liiklussituatsioonis tavapärane, et BMW juht ei jõua rakendada kokkupõrke vältimiseks

õigeaegselt pidureid ja ei jõua alustada kõrvalepõike manöövrit takistusest eemale (antud juhul

paremale). Rapordis toodud arvamust kinnitavad J. Luppini ütlused, mille kohaselt on antud

sõidukite kokkupõrge toimunud olukorras, kus sõiduk Hyundai ei ole sooritanud tavapärast

vasakpööret. Vasakule väljapööratud ratasetega aeglase liikumise puhul tõepäraselt juht selle

pöörde sooritaks, aga teed viilides sõidaks osaliselt välja teepeenerale.

Rapordi skeemil nr 8 on kujutatud 22.10.2016 toimunud kokkupõrge ja selle järgselt sõidukite

asetsemine teineteise suhtes, skeemil 10 on kujutatud tavapärase vasakpöörde pöördetrajektoori

alusel toimuv tõenäoline kokkupõrke asend. Skeemid kinnitavad, et sõidukite asendid ja

kokkupõrkenurgad erinevad oluliselt. Kui sõiduk Hyundai sooritas vasakpööret sellises asendis,

millises ta oli enne kokkupõrke toimumist, siis oleks Hyundai sõitnud osaliselt välja

teepeenerale, nagu kinnitas J. Luppin. V. Aader väitis kohtuistungil, et kuna tal on ka C-

kategooria juhiload, siis ta tavapäraselt sooritabki vasakpöördeid suurema nurga alt. Kohus

nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt on ebatõenäoline, et V. Aader sooritaks

vasakpöördeid sõiduautoga liiklemisel harjumuse toel veoautoga liiklemise reeglite järgi, kuna

C-kategooria sõidukeid ta tihti ei juhi ja taksoteenuse osutamine on olnud pikki aastaid tema

igapäevane elatise teenimise viis.

3.10. A. Karaljus väitis, et nägi autot, mis sõitis Kabina poolt umbes 20 sekundit enne

kokkupõrget. Sel hetkel, kui teine juht sõitis peateele, ei jõudnud ta midagi teha, keeras rooli,

bahh ja oligi kõik. Mäletab, et pidurdas ja keeras rooli, et ümber või mööda sõita.

A. Karaljuse ütlused on ümber lükatud J. Luppini ütlustega ja raportiga. Rapordi kohaselt BMW

juht kokkupõrke vältimiseks pidureid ei rakendanud ega alustanud kõrvalepõike manöövrit

takistusest eemale. J. Luppini ütluste kohaselt oleks 150 m olnud piisav vahemaa, et eesolevale

takistusele reageerida. Kui näiteks arvestada maantee kiirusega 90 km/h, mille puhul sõiduk

liigub 25m/s, siis oleks aeglustuseks vaja suurusjärk 40 m pluss pidurite rakendumine. 70 m

oleks vaja meil peatumiseks kasutada, seega 150 m oleks kaugelt piisav. Seega oli süüdistataval

enne kokkupõrget piisavalt aega, et lähenevat autot märgata ning vastavalt reageerida. Seda aga

A. Karaljus ei teinud.

Raportis on märgitud, et sõiduki Hyundai juhtsüsteemi poolt salvestatud veateadete kuva ja

kokkupõrke kohta salvestatud parameetrite väljavõtte kohaselt on juhi ja kõrvalistuja turvavööd

olnud liiklusõnnetuse ajal lukustamata asendis. Antud kokkupõrke tagajärjel tekiksid juhi

paiskumisest vigastused sõiduki keskkonsooli piirkonda. Ekspert J. Luppin andis ütlusi, et

tavapäraselt sellise kokkupõrke puhul sõltumata, kas turvavöö on peal või mitte, siis üldjuhtumi

puhul külglöögi toimel näiteks juht paiskub kokkupõrke toimel vasakult paremale. Fotol on

näha, et keskkonsoolis juhi ja kõrvalistuja istmete vahel paikneb käetugi ja tavapäraselt

külgkokkupõrke juht paiskub käetoele peale inertskoormuse mõttes, tema puusaliiges avaldab

sellele väga suurt mõju ja seal toimuvad iseloomulikud purunemised, muljumised. Kui ta

turvavööga kinni ei ole, siis ta paiskub edasi vastu salongi muid detaile, so parempoolset ukse

polstrit jne. Selliseid tunnuseid siin sõidukis ei olnud. Rapordi kohaselt puuduvad Hyundai

sõitjateruumis juhi keha külgsuunalise paiskumisega kaasnevad vigastused ja löökkontakti

tunnused käetoel ja keskkonsoolil. Süüdistav V. Aader kinnitas kohtuistungil, et kokkupõrke

toimumise hetkel istus ta Hyundais juhikohal ja tema turvavöö oli kinnitatud.

Maakohtu hinnangul on süüdistatava ütlused uuringu raporti ja eksperdi ütlustega ümber

lükatud. Sõiduki Hyundai salongis puuduvad juhi keha külgsuunalisele paiskumisele viitavad

salongi komponentide vigastused. Käetoel ja keskkonsoolil vigastuste puudumine on näha ka

raportis esitatud fotodel 5 ja 6. Kuna tavapäraselt sellise kokkupõrke puhul paiskub juht

kokkupõrke tagajärjel sõidukis vasakult paremale, siis inimese puusaliiges põhjustab sellise

koormuse, mille tulemusena puruneb või praguneb käetugi ja keskkonsool. Selline keha

külgsuunaline liikumine toimub olenemata sellest, kas inimene on turvavööga kinnitatud või

mitte. Nagu J. Luppin kohtuistungil kinnitas, siis juhul, kui inimene ei oleks turvavööga

kinnitatud, paiskuks juhi keha veel kaugemale vastu salongi muid detaile, so parempoolset ukse

polstrit. Selliseid vigastusi aga Hyundai salongis ei ole.

Rapordi kohaselt põhjustaks antud kokkupõrge turvavööga kinnitamata sõidukijuhi paiskumise

paremale kokkupõrketsooni ning tekitaks talle tõenäoliselt raskeid kehavigastusi. Eksperdi

J. Luppini ütluste kohaselt võivad vigastused turvavöö mittekinnitamisel avarii korral olla

eluohtlikud, kuna juht paiskuks kokkupõrke tsooni ehk paremale vastu uksetsooni. Tema

hinnangul ei ole tõenäoline, et Hyundai juht pärast sellist kokkupõrget ei vajaks arstiabi ja oleks

võimeline sõidukist lahkuma ja mingeid toiminguid tegema. Sellise kokkupõrke korral oleks

juht tõsiselt traumeeritud. Tekkivad vigastused on seotud roiete- ja vaagnatsooni põiksuunalise

järsu koormusega ja on kaelavigastuste oht, sest pead ja rindkere ei toeta külgsuunas mitte

midagi. Turvavöö hoiab juhti paigal, aga juht tuleb kokkupõrkel turvavöö tsoonist selgelt välja,

rindkere, pea ja kael saavad kindlasti vigastada.

Seega oleks sõiduki Hyundai juht pidanud kokkupõrke tagajärjel saama märkimisväärseid

kehavigastusi, sh pea, vaagna ja rindkere vigastusi. Kriminaalasjas kogutud tõendid aga

kinnitavad seda, et väidetavalt kokkupõrke hetkel sõidukis Hyundai juhikohal istunud

V. Aaderil vigastusi ei tuvastatud.

3.11. 10.11.2016 päring ja 16.11.2016 vastus päringule, samuti asitõendi vaatlusprotokoll ja

lisa (kõne salvestis CD-plaadil) tõendab, et V. Aaderi tegi 22.10.2016 kell 22.31

hädaabinumbrile 112 ühe kõne. Helistaja V. Aader teatas, et avarii juhtus, tal pea natuke

valutab, kiirabi ei ole vaja. SA Tartu Kiirabi vastusest päringule ja lisast nähtub, et

kiirabikaardil on anamneesina märgitud, et V. Aader on liiklusõnnetuses osalenu. Ise tervisele

kaebusi ei esita, kiirabi abi ei soovi. Kurtis vähest valulikkust peas, hetkel seda ei kaeba.

Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt kokkupõrkes osalenud autojuhtidel vigastusi ei olnud,

V. Aaderil väidetavalt tervisekahjustusi ei olnud. Tunnistaja M.L. , kes tegeles sündmuskohal

avariiliste sõidukite äravedamisega, andis ütlusi, et juhid käitusid sündmuskohal rahulikult,

keegi viga ei olnud saanud. Tunnistaja S.S. a ütluste kohaselt välisel vaatlusel juhtidel mingeid

kehalisi vigastusi ei olnud. Kui kiirabi juhid üle vaatas ja kedagi kaasa ei võetud ja vigastusi ei

tuvastatud, siis vestles nendega, juhid olid rahulikud.

Maakohtus avaldas V. Aader, et kui toimus löök, siis teda heitis külje peale, ei püsinud ühe

koha peal. Löök oli tugev ja nagu räägiti, sai ta puusalöögi ja kael valutas tugevasti. Arstid

vaatasid teda üle. Ütles, et on valu küljes, kus on puus ja kael valutab. Arst vaatas ja ütles, et

see on tavaline šokiseisund peale avariid. Miks arst kirjutas teistmoodi, ei tea.

Maakohtu hinnangul on V. Aaderi istungil antud ütlused ennastõigustavad ning

ebausaldusväärsed, kuna need ei haaku kirjalike tõenditega ega tunnistajate ütlustega.

Hädaabinumbrile 112 helistades V. Aader kaela ja puusa valusid ei kirjeldanud, kuna ta sai alles

kohtuistungil eksperdi küsitlemise käigus teadlikuks, et sellise avarii tagajärjel tekivad üldjuhul

vigastused kaela ja vaagna piirkonnas. Samuti ei tuvastanud kiirabiarst süüdistataval

tervisekahjustusi, kiirabikaardil on üksnes märgitud, et juht kaebas vähest valulikkust peas.

Kohtu hinnangul viitas V. Aaderil vigastuste ja tervisekahjustuste puudumine üheselt sellele, et

kokkupõrke hetkel teda sõidukis Hyundai ei olnud.

3.12. Kõike eelnevat kokku võttes asus maakohus seisukohale, et V. Aader ja A. Karaljus

sõitsid vastavalt eelnevale kokkuleppele 22.10.2016 õhtusel ajal Tartumaal Luunja vallas

Põvvatu-Luunja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa maanteede ristmikule. V. Aaderi juhitud

sõiduauto oli Hyundai i40 registreerimismärgiga XXX ja A. Karaljuse juhitud sõiduauto oli

BMW 530 registreerimismärgiga XXX . V. Aader jättis sõiduki Hyundai peateele seisma

selliselt, mis imiteeriks vasakpöörde sooritamist ja väljus autost. Seejärel sõitis A. Karaljus

sõiduautoga BMW kiirusega 55-65 km/h mööda Põvvatu-Luunja maanteed Tartu suunas külje

pealt sisse seisvale sõidukile Hyundai, üritamata enne kokkupõrget pidurdada või sõidukist

Hyundai kõrvale põigata.

Seega tegid süüdistatavad kõik selleks, et jätta mulje, nagu olnuks kokkupõrge ehtne ja vastaks

nende kirjeldusele toimunust, seejuures järgiti liiklusõnnetuse toimumise järgselt kõiki

liiklusseaduse nõudeid, et kellelgi kahtlusi toimunu osas ei tekiks. Kokkupõrke lavastamise

kasuks räägib ka see, et sündmus toimus kahe tuttava isiku vahel sügisel pimedal hilisõhtusel

ajal kõrvalisel maanteel, kus puudus tihe liiklus ja võimalikud pealtnägijad. Eelmärgitud

motiividel leiab kohus, et nii isikulised tõendiallikad kui ka dokumentaalsed tõendid kogumis

kinnitavad üheselt süüdistuse versiooni sellest, et tegemist oli siiski kokkupõrke lavastamisega

mitte juhusliku õnnetusega ning kokkupõrge toimus olukorras, kus Hyundai ei sooritanud

tavapärast vasakpööret, vaid seisis teel sellises asendis, mis ei ole tavapärane vasakpöörde

sooritamisele. Sellise tegevusega kutsusid süüdistatavad esile kindlustusjuhtumi ning esitasid

kindlustusandjatele kahju hüvitamise taotlused. Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu

jätsid kindlustusandjad AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, Swedbank P&C Insurance AS

ja Salva Kindlustuse AS kindlustushüvitised välja maksmata.

Kutsudes esile kindlustusjuhtumi, panid süüdistatavad V. Aader ja A. Karaljus toime KarS

§ 212 lg-s 1 sätestatud kuriteo, so kindlustuskelmuse.

3.13. Subjektiivse koosseisu osas märkis maakohus järgmist.

Tunnistaja T.L. andis ütlusi, mille kohaselt toodi BMW Eestisse 2016. aasta alguses ja seda

sõidukit üritati müüa alates aprillist, viimane kuulutus oli augustis, erineva hinnaga alates 22

600 eurot, vahepeal oli 23 000 ja siis hind kukkus kuni 20 900 eurot. Nii pikk müügiperiood

näitaski seda, et sõidukit selle hinna eest ei olnud võimalik realiseerida tavaolukorras. Need

andmed pärinevad automüügiportaalist auto24.ee. Eeltoodu alusel on põhjust arvata, et A.

Karaljuse eesmärgiks oli saada sõiduki kindlustushüvitis, kuna autot ei õnnestunud pikema aja

vältel temale sobiva hinna eest maha müüa. Seega oli kindlustusjuhtumi esilekutsumise huvi

eelkõige A. Karaljusel, kuna sõiduk BMW kuulus temale ning avarii korral oleks ta saanud

süüdioleva sõidukijuhi kindlustusandjalt hüvitist. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kaitsja

väide, nagu oleks A. Karaljus soovinud BMW taastamist. On ilmne, et nii suurte kahjustustega

sõidukit ei oleks olnud mõtet taastada, vaid hävinud auto eest oleks välja makstud

kindlustushüvitis. Seda kinnitab ka United Motors AS hinnapakkumine, mille kohaselt oleks

avariis vigastada saanud sõiduauto BMW 530 r/m XXX taastusremondi maksumuseks 16

928,74 eurot.

V. Aader osales kokkupõrkes enda kasutuses oleva, kuid OÜ-le GO Taksopark kuuluva

sõidukiga, seega ei oleks ta otseselt mingit varalist kasu ega kahju saanud, kuna sõiduk ei

kuulunud temale. Hoolimata sellest oli ta nõus oma tuttavale vastu tulema ning

kindlustusjuhtumi esilekutsumises osalema. Seega oli V. Aader teadlik kõikidest kuriteo

toimepanemise asjaoludest ning osales teadlikult kokkupõrke lavastamises, st jättis sõiduki

Hyundai peateele seisma, väljus autost ning vaatas pealt, kuidas A. Karaljus enda sõidukiga

BMW vastu Hyundaid sõidab. Kokkupõrge planeeriti nii, et A. Karaljus saaks võimalikult vähe

vigastusi ja V. Aader ei saaks üldse vigastada. Selleks jäeti V. Aaderi auto maanteele seisma

ning kokkupõrke hetkel ta autos ei viibinud. A. Karaljus valis BMW kiiruseks u 60 km/h, et

kokkupõrke tagajärjel tekitada sõidukile sellised vigastused, et auto läheks mahakandmisele,

samas et ta ise võimalikult vähe kehalisi vigastusi saaks. Ekspert on maakohtus selgitanud, et

antud kokkupõrke puhul on sõidukile BMW mõjunud väiksem aeglustus, mis mõjutab sõidukis

olevaid isikuid väiksemate koormustega ja frontaalkokkupõrke puhul rakendunud turvavöö

eelpinguti ja turvapadi leevendab väga suures osas aeglustusi. Selle kokkupõrke tagajärjel

reeglina püsivaid tervisekahjustusi ei teki, v.a kergelt kange kael ja kerge põrutus käetsoonis,

aga mitte midagi sellist väga tõsist. Seega on vaidluse all oleva kokkupõrke puhul paremini

kaitstud BMW sõidukijuht, kuna otse takistusega kokku põrgates kaitsevad juhti turvavöö ja

turvapadjad. Külgkokkupõrke korral oleks sõiduki Hyundai juht saanud märkimisväärselt

rohkem ja tõsisemaid tervisekahjustusi. Seega planeeritigi kokkupõrge nii, et V. Aader lahkub

enne kokkupõrget sõidukist, et vältida raskete tervisekahjustuste tekkimist.

Kokkupõrke toimumise asjaolud ja fakt, et ei V. Aaderil ega A.Karaljusel mingeid avariile

omaseid tervisekahjustusi ei tuvastatud ning asjatundja poolt tuvastatud avariid puudutavad

järeldused annavad aluse veendumuseks, et kokkupõrge põhjustati V. Aaderi ja A. Karaljuse

eelneval kokkuleppel kindlaks määratud kohas ja viisil, eesmärgiga saada kindlustushüvitist.

Nii teo toimepanemise ettevalmistamine kui ka toimepanemine toimusid kindlal eesmärgil,

milleks oli saada kindlustushüvist. Süüdistatavad olid kõikidest kuriteo toimepanemise

asjaoludest teadlikud ja seadsid eesmärgiks kindlustushüvitise saamise, seega viitab

süüdistatavate käitumine üheselt nii kindlustusjuhtumi esilekutsumise osas kui ka eesmärgi

suhtes kavatsetusele.

3.14. Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

4. Maakohtu seisukoht karistuse osas.

Väärteokorras on V. Aaderit karistatud neljal korral. Kolm väärteokaristust on määratud

liiklusseaduse rikkumise eest ja üks ühistranspordiseaduse rikkumise eest. Kriminaalkorras

V. Aaderit karistatud ei ole.

Maakohus arvestas KarS § 58 p 10 alusel karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist

grupi poolt. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine.

Maakohtu hinnangul ei oleks V. Aaderile rahalise karistuse mõistmine otstarbekas põhjusel, et

maakohtule avaldatu kohaselt süüdistatav käesoleval ajal ei tööta, seega ei võimaldaks

V. Aaderi majanduslik olukord rahalist karistust tasuda. Süüdistataval tuleb tasuda ka otsusega

välja mõistetavad tsiviilhagid, seega ei oleks käesoleval juhul rahaline karistus süüdistatava

suhtes kergemaliigiline karistus. Maakohus on seisukohal, et ka süü suurusest tulenevalt pole

põhjendatud rahalise karistuse mõistmine.

Maakohus arvestas karistuse mõistmisel seda, et süüdistatav on andnud ennastõigustavaid

ütlusi, nad ei ole toimepandud kuritegu tunnistanud ega sellest tulenevalt ka kahetsenud.

Eelnimetatud asjaolu kinnitab aga seda, et isik ei ole mõistnud, et on valesti käitunud ja

tekitanud kannatanutele varalise kahju. Süüdistatav ei ole teinud oma käitumisest õigeid

järeldusi. Märkimist väärib ka asjaolu, et süütegu on toime pandud kõige raskemas tahtluse

vormis – kavatsetusega.

Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest üldpreventsiooni tähenduses ehk riigi poolt

tuleb anda selge signaal ühiskonnale ja isikutele, kes otsustavad kindlustushüvitise saamise

eesmärgil kindlustusandjaid petta, et selline käitumine ei jää karistuseta. Samuti peab

üldpreventsioon tagama kannatanutele tehtud ülekohtu heastamise ja õiguse taastamise.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid ning

karistust kergendavate asjaolude puudumist ja karistust raskendavat asjaolu – kuriteo

toimepanemist grupis, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada

süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab V. Aaderi karistamisel

eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus.

Maakohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus õiglane ning vastab süüdistatava süü

suurusele. V. Aaderile tuleb mõista vangistus sanktsiooni keskmisest määrast madalamas

määras.

Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui kaks ja pool aastat, süüdistataval

puuduvad kriminaalkaristused ning uusi kuritegusid toime pannud ei ole, siis need asjaolud

iseloomustavad V. Aaderit viimasel ajal seaduskuulekate isikuna ning maakohus pidas

võimalikuks vabastada V. Aader KarS § 73 lg 1 alusel täielikult neile mõistetud karistusest

KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 3 aastat. Maakohus ei pidanud vajalikuks süüdistatava

allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et sündmustest on möödunud

piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole.

5. Maakohtu seisukoht tsiviilhagide osas.

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on 31.07.2017 esitanud tsiviilhagi ja selle lisad.

Hagiavalduse kohaselt on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalil tekkinud kahjumenetluse ja

kindlustusuurimise käigus kahju summas 2667,28 eurot, mis moodustub kulutustest Hi Kala

Consult OÜ-le, Roheline Laine OÜ-le ja Treilamehed OÜ-le. Swedbank kindlustus on

kokkuleppe alusel hüvitanud 1492,93 eurot.

Varalist kahju tõendavad tsiviilhagile lisatud järgmised dokumendid: HI Kala Consult OÜ

kulude hüvitamise nõue, milles palutakse hüvitada tasulised päringud Krediidiinfo AS-ile

summas 31,20 eurot (Krediidiinfo arve nr 428455 summas 31,20 eurot), OÜ Lettore arve nr

2016067 summas 2280 eurot, Roheline Laine OÜ arve nr 164541 summas 72,35 eurot,

Roheline Laine OÜ arve nr 164319 summas 37 eurot, HI Kala Consult OÜ arve nr 161206

summas 584,66 eurot, HI Kala Consult OÜ arve nr 170718 summas 1065 eurot ja Treilamehed

OÜ arve nr 160135 summas 90 eurot. Kokku on arvete alusel varaline kahju 4160,21 eurot,

millest hagiavalduse kohaselt on Swedbank P&C Insurance AS kokkuleppe alusel hüvitanud

1492,93 eurot, seega on varaline kahju kokku 2667,28 eurot.

Swedbank P&C Insurance AS on esitanud tsiviilhagi 1586,53 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse

kohaselt tekkisid Swedbank P&C Insurance AS-il seoses liiklusõnnetusega kulud, mida

tõendavad tsiviilhagile lisatud järgmised dokumendid: United Motors AS arve nr 220062697,

mille alusel tasuti 28.11.2016 remondiettevõttele sõiduki BMW avariijärgse osundamise,

kontrolli jm eest 63,60 eurot, Falck Autoabi OÜ arve nr 162943, mille alusel tasuti 12.12.201a

sõiduki BMW pukseerimise eest 30 eurot ning OÜ Lettore arve nr 2016067, mille alusel tasuti

21.12.2016.a kindlustusandjale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal sõidukitega BMW ja

Hyundai toimunud liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemise ekspertiisi maksumusest 50%

summas 1492,93 eurot. Eelnimetatud summade tasumist tõendavad tsiviilhagile lisatud

maksekorraldused.

Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatavad V. Aader ja A. Karaljus kutsusid varasema

kokkuleppe alusel esile kindlustusjuhtumi ning esitasid kindlustusandjatele kahju hüvitamise

taotlused eesmärgiga saada kindlustushüvist. Seega on kindlustusandjate poolt tehtud kulutused

(tasulised päringud Krediidiinfo AS-ile, liiklusõnnetuse tehnilise kompleksekspertiisi

teostamise maksumus, sõidukite pukseerimise ja hindamise kulud), otseselt seotud ja

põhjustatud süüdistatavate õigusvastasest käitumisest. Kui süüdistatavad ei oleks

kindlustusjuhtumit tahtlikult esile kutsunud, ei oleks kindlustusandjatel kahjumenetluse ja

kindlustusuurimise käigus ka varalist kahju tekkinud.

Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel

kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja V. Aaderilt välja mõista 2667,28 eurot AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kasuks ning V. Aaderilt ja A. Karaljuselt solidaarselt 1586,53 eurot

Swedbank P&C Insurance AS kasuks.

Apellatsioon

6. Tartu Maakohtu 19.07.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Aaderi kaitsja

vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista V. Aader

temale süüks arvatud süüteos õigeks. Alternatiivselt taotletakse karistuse kergendamist.

6.1. Maakohus rajab oma järelduse tegelikult oletustele. Maakohus tugineb tunnistaja K.M. e

ütlustel, mis maakohtu arvates annavad aluse arvata, et V. Aaderil ja A. Karaljusel on ühine

tutvusringkond. K.M. e ütluste kohaselt toimus 2016. aasta sügisel liiklusõnnetus Luunja asula

lähedal Luunja ja Tartu lähedal Kabina tee ristmikul mis avaldas kahtlust. K. Mõttuse sõnade

kohaselt on V. Aaderi puhul tegemist kindlustusandjatele suhteliselt tuttava isikuga, kes oli

osalenud mitmetes kahtlastes liiklusõnnetustes. Maakohus tugineb ka sellele, et V. Aaderi vend

on kunagi kohtu poolt süüdi mõistetud ning V. Aader ja A. Karaljus on õppinud ühes koolis.

Tegelikult on need asjaolud oletuslikud ja ei saa aluseks olla süüdimõistva kohtuotsuse

tegemisel. V. Aaderi ja A. Karaljus on jätkuvalt kinnitanud, et nad ei ole tuttavad ja maakohtus

ei leidnud tõendamist vastupidine.

6.2. Kaevatavast otsusest nähtub, et maakohus rajas süüdimõistva otsuse paljuski Lettore OÜ

uuringu raportile nr 16032 ja eksperdi J. Luppini ütlusetele, mis väidetavalt kinnitavad Lettore

OÜ uuringu raportis kajastatud asjaolusid ning seda, et sõidukite kokkupõrge ei toimunud nii,

nagu on seda väitnud V. Aader ja A. Karaljus. Maakohtu hinnangul viitab kokkupõrke

lavastamisele eelkõige asjaolu, et rapordi kohaselt sõiduk Hyundai kokkupõrke hetkel seisis,

mitte ei liikunud, sõidukite kiirus ei vasta süüdistatavate poolt avaldatule, sõidukil Hyundai ei

olnud tavapärane vasakpöörde trajektoor, Hyundai salongi keskkonsoolil puuduvad vigastused,

samuti ei saanud V. Aader kokkupõrke tagajärjel tervisekahjustusi.

Maakohtu seisukoht ei ole paljuski õige. See, et V. Aader ei pöördunud arsti poole ei tähenda,

et ta ei oleks saanud vigastusi. Kõnes häirekeskusele kinnitab ta, et tunneb ennast halvasti

mistõttu saabus kohale ka kiirabibrigaad.

6.3. Maakohus asus seisukohale, et sõiduk Hyundai kokkupõrke hetkel seisis, mitte ei liikunud.

V. Aader on kinnitanud aga kogu aeg, et auto liikus, ehkki väikese kiirusega.

Maakohus asus seisukohale, et sõidukil Hyundai ei olnud tavapärane vasakpöörde trajektoori.

V. Aader kinnitas maakohtus, et ta on palju sõitnud veoautoga ja seepärast on tal

juhtimismaneer võtta kurvi pikemalt, mitte lõigata seda.

Maakohus asus seisukohale, et kindlustuskelmusele viitab ka see, et Hyundai salongi

keskkonsoolil puuduvad vigastused. V. Aader on seisukohal, et iga liiklusavarii on

individuaalne ning väita, et keskkonsooli vigastused peavad alati esinema, ei ole õige

lähenemine.

Maakohus väidab ka, et avarii hetkel ei olnud Hyundai juhil turvavöö kinnitatud, ehkki

V. Aaderi sõnade kohaselt oli tal turvavöö kinni.

Kaitsja möönab, et eksperdi arvamuse (millele tugineb kohus) ja V. Aaderi selgituste vahel on

mõningased vastuolud, mida ei õnnestunudki kohtuistungil kõrvaldada. Samas maakohus ei

oleks saanud tuginedes nendele vastuoludele langetada süüdimõistvat kohtuotsust. Maakohus

on valesti hinnanud tõendeid, kohaldanud vale materiaalõiguse normi ning teinud

õigeksmõistva otsuse asemel süüdimõistva otsuse. Maakohus on tuginenud otsust tehes oma

siseveendumusele mitte objektiivsetele tõenditele.

Vastused apellatsioonile

7. Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2019 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 10.09.2019.

Nimetatud ajaks esitas oma seisukohad apellatsiooni osas prokuratuur, kes leiab, et apellatsioon

tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

7.1. Prokurör leiab, et kaitsja esitatud apellatsioon on sisutühi ning põhjendamatu. Kaitsja

soovib omistada süüdistatavate maakohtus antud ütlustele erilise staatuse, mille järgi kõik

ülejäänud tõendid ja nende pinnalt tehtud järeldused, mis antud ütlustega ei riimu, oleksid

automaatselt väiksema kaaluga või oletuslikud. See oleks aga vastuolus KrMS § 61 lg-s 1

sätestatuga, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Erinevalt kaitsjast

on maakohus kõnealust seadusesätet täpselt järgides uurinud, analüüsinud ja kõrvutanud kõiki

kohtumenetluse käigus poolte poolt esitatud nii kirjalikke tõendeid, kui ka isikute ütlusi. Kuigi

kaitsja on seda maakohtule põhjendamatult ette heitnud, on viimane KrMS § 61 lg 2 alusel

hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu arutluskäik

ja siseveendumuse kujunemine on otsusest selgesti jälgitav, samuti on kohus põhjalikult ja

veenvalt otsuses selgitanud, millistele tõenditele ja sealt nähtuvale teabele tuginedes tuleks just

süüdistatavate kohtus antud ütlused ja esitatud versioon lugeda ebausaldusväärseks ja

ennastõigustavaks. Kaitsja pole oma apellatsioonis toonud ühtegi sisulist ja tõsiseltvõetavat

argumenti, mis näitaks, et maakohus on tõendite hindamisel eksinud ja seeläbi jõudnud valele

järeldusele. Samuti ei ole kaitsja välja toonud, millised objektiivsed tõendid on maakohus

jätnud arvesse võtmata, mis oleks viinud V. Aaderi õigeksmõistmiseni.

7.2. Kuigi kaitsja on oma apellatsioonis esitanud alternatiivse taotlusena, et ringkonnakohus

kergendaks V. Aaderile mõistetud karistust, siis pole ta apellatsioonis kirjutanud ridagi sellest,

milline karistus oleks siis kohasem mõista või milliste karistuse mõistmise põhimõtete vastu on

maakohus eksinud.

7.3. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, kuna V. Aaderi süü tuvastamisel on maakohus

võtnud arvesse kõiki uuritud tõendeid ning maakohtu siseveendumuse kujunemine on selgelt

jälgitav. Kaitsja ei ole esitanud apellatsioonis arvestatavaid põhjendusi, mis tingiks maakohtu

otsuse tühistamist. Samuti on maakohus mõistnud V. Aaderile karistuse, mis on kooskõlas

karistuse mõistmise põhimõtetega ning maakohus on karistust otsuses ka põhjendanud.

8. Tähtaegselt esitas oma seisukoha apellatsiooni osas ka kannatanu Swedbank P&C Incurance

AS, milles ei nõustuta apellatsiooniga ja palutakse jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonis ei esine õiguslikke põhjendusi, miks tuleks maakohtu otsus tühistada.

Tegemist on süüdistatava kaitsja subjektiivsete väidetega. Kannatanu hinnangul on jõudnud

maakohus tõendeid igakülgselt hinnates õigele lõppjäreldusele.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. Ringkonnakohus, uurinud maakohtu otsuses käsitletud tõendeid, kohtuistungite protokolle,

apellatsiooni ja vastuseid apellatsioonile, leiab, et Tartu Maakohtu 19.07.2019 otsus tuleb jätta

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

10. Apellatsioonis põhimõtteliselt ei nõustuta maakohtu süüdimõistva otsusega süüdistatava

V. Aaderi osas. Kaitseväited, mis on asjas ja apellatsioonis esitatud, leidsid valdavas osas

käsitlemist ning ümberlükkamist juba maakohtu põhjalikult motiveeritud otsuses. Mingeid uusi

põhjapanevaid kaitseväiteid pole apellatsioonis esitatud. Kindlasti vastab maakohtu otsus

kohtuotsusele esitatavatele nõuetele KarS § 306 mõttes ja on seaduslik ning põhjendatud,

mistõttu on kohtu siseveendumuse kujunemine kõikide tõendite hindamisel KrMS § 61 lg 2

alusel jälgitav.

11. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuses märgituga, et kaitsja pole apellatsioonis

toonud ühtegi sisulist ja tõsiseltvõetavat argumenti, mis näitaks, et maakohus on tõendite

hindamisel eksinud ja seeläbi jõudnud valele järeldusele. Samuti ei ole kaitsja välja toonud,

millised objektiivsed tõendid on maakohus jätnud arvesse võtmata, mis oleks viinud V. Aaderi

õigeksmõistmiseni.

12. Kohtukolleegium leiab, et käesolevas asjas kogutud tõendid omavad vajalikku kvaliteeti ja

tõendusteavet, et süüdistatavad süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi süüdi mõista.

13. Apellatsiooni üldsõnaline väide, et maakohus rajas süüdimõistva otsuse järeldused

oletustele ei ole asjakohane. Kohus on süüdistuse objektiivseks ja õigeks lahendamiseks

tuginenud põhjendatult ka tunnistaja K.M. e ütlustele, kelle ütluste analüüsist tulenevalt on

muuhulgas järeldatud, et V. Aaderil ja A. Karaljusel on ühine tutvusringkond. Selline analüüs

aitab mõista kuriteo toimepanemise üldist tausta. Kohtupraktika kohaselt ei ole mingi saladus,

et kindlustuskelmuse kavandajad mõtlevad enne detailselt läbi kuidas ja kellega

kindlustusjuhtum toime panna ehk liiklusõnnetus lavastada. Selleks püüavad kuriteo

toimepanijad leida enda tutvusringkonnast usaldusväärse(d) isiku(d), kes kindlustusjuhtumi

faktide detailsemal kontrollimisel peavad kinnitama liiklusõnnetuse asjaolusid nii nagu

kelmuse toimepanijale vajalik ja ei tohi kuriteoplaani väljatöötaid alt vedada ega reeta. Enim

sobivad sel puhul varasemast minevikust kinnistunud sõprussuhetega isikud (koolikaaslased,

tuttavad kinnipidamiskohast, aga ka sotsiaalse suhtlusvõrgustiku keskkond, jne.). Käesoleval

juhul on maakohus tuvastanud, et V. Aader ja A. Karaljus on õppinud ühes koolis.

Süüdistatavad ise on menetluse käigus püüdnud väita, et tuttavad nad pole.

Tähelepanuta ei saa jätta kindlasti asjaolu, et K.M. e ütluste kohaselt 2016. aasta sügisel

toimunud liiklusõnnetus Luunja asula lähedal Luunja ja Tartu lähedal Kabina tee ristmikul

avaldas koheselt kahtlust ja V. Aaderi puhul oli tegemist kindlustusandjatele suhteliselt tuttava

isikuga, kes oli osalenud varasemalt mitmetes kahtlastes liiklusõnnetustes.

14. Apellatsioonis ei nõustuta asjaoluga, et maakohus omistas süüdimõistvas otsuses suurt

kaalu Lettore OÜ uuringu raportile nr 16032 ja eksperdi J. Luppini ütlusetele.

Kuriteo toimepanijate seisukohast peab lavastatud liiklusõnnetus võimalikult elutruu välja

paistma asjaga tegelevatele menetlejatele. Kaitsjat häirib see, et maakohus järeldas Lettore OÜ

raporti nr 16032 põhjal, et sõidukite kokkupõrge ei toimunud nii, nagu on seda väitnud V. Aader

ja A. Karaljus. Kohtukolleegium vastupidiselt apellatsioonis märgitule leiab, et Lettore OÜ

uuringu raportis sisalduv teave annab objektiivset ja sisukohast teavet 22.10.2016 asetleidnud

liiklusõnnetuse tehiolude kohta. Oluline on siinkohal, et nimetatud raportis ei avata mingit

üksikut väheolulist detaili süüdistatavate süü kinnituseks, vaid tegemist on mahuka ja detailse

liiklusõnnetuse analüüsiga. Liiklusõnnetuse lavastamist kinnitavate asjaoludena on välja

toodud, et raporti kohaselt sõiduk Hyundai kokkupõrke hetkel seisis, mitte ei liikunud, sõidukite

kiirus ei vasta süüdistatavate poolt avaldatule, sõidukil Hyundai ei olnud tavapärane

vasakpöörde trajektoor, sõiduki Hyundai salongi keskkonsoolil puuduvad vigastused, samuti ei

saanud V. Aader kokkupõrke tagajärjel tervisekahjustusi.

15. Kaitseväitena väidetakse, et olukord, kus liiklusõnnetuse järgselt V. Aader ei pöördunud

arsti poole ei tähenda seda, et ta ei oleks saanud vigastusi. Nimelt leitakse, et kõnes

häirekeskusele kinnitas V. Aader, et tunneb ennast halvasti, mistõttu saabus kohale ka

kiirabibrigaad. Siinkohal ongi asjakohane viidata eelkirjeldatud raportile, mille kohaselt pidid

V. Aaderil juhikohal tegelikkuses istudes välised vigastused esinema. Tuvastamist on aga

leidnud, et V. Aader juhikohal ei istunud. Seetõttu temal kui autosalongis liiklusõnnetuse

üleelanule iseloomulikke vigastusi loomulikult ei olnud, millised aga pidanuks olema kui ta

Hyndai roolis tõepoolest oleks istunud. Kiirabitöötajatele ja häirekeskusele avaldas ta üldist

teavet. Esitatud küsimusele kas keegi on liiklusõnnetuses kannatada saanud ja kas on kaebusi

tervise üle, vastas V. Ader „Ei. Lihtsalt tahavad meid kontrollida… ma kohe ütlesin telefoni

peale, et kaebusi ei ole.“ (Ko To, 2. kd, tl 72).

Kohtuistungi toimumise ajaks ja olles kursis tõendite sisuga, vastab süüdistatav V. Aader

prokurörile, et ta ei oska vastata sellele küsimusele kuidas ta sõidukist välja sai. Samas väidab,

et „oli löök, läksin autost välja, tugevasti valutas külg, puus ja kael, aga ma tulin autost välja.“

Miks sündmuskohale saabunud meditsiinitöötajad pole V. Aaderil kaebusi fikseerinud, ei oska

süüdistatav kuidagi seletada, küll pakub ebausutavalt välja, et „miks arst, kes saabus kohale

kirjutas teistmoodi, ei kujuta ette, ma ei tea“ (Ko To, 3. kd, tl 158).

Seega teab süüdistatav juba tõendite uurimise ja maakohtu istungil küsitlemise ajaks, et

vigastuste ja valu mittetunnistamine ei sobitu tema versiooniga ning nende eitamine ei ole tema

olukorras kasulik.

16. Kohtukolleegium leiab, et kuna süüdistatav V. Aader osales liiklusõnnetuse lavastamises,

ise sõidukis viibimata, siis on tema ütlustes ja teistes kogutud tõendites põhimõttelised

vastuolud. Siinkohal osutub asjakohatuks kaitsja väide, et eksperdi arvamuse ja V. Aaderi

selgituste vahel on mõningased vastuolud, mida ei õnnestunudki kohtuistungil kõrvaldada ja

maakohus ei oleks saanud tuginedes nendele vastuoludele langetada süüdimõistvat kohtuotsust.

17. Ringkonnakohus uuris Lettore OÜ uuringu raportit, mille on koostanud riiklikult

tunnustatud eksperdid J. Luppin ja H. Rämmal (Ko To 2 kd, lk 126-143). Raporti juurde on

lisatud mahukas fotomaterjal ja skeemid, mille juures on asjakohased selgitused. Nii on

muuhulgas fotol 4 fikseeritud sõiduki Hyndai parema külje vigastused, kus parema esiukse

pinnal on selgelt eristuvad sõiduki BMW plastist iluvõre ribistuse kontakti jäljed.

Kontaktitsoonis puuduvad sõiduki Hyndai liikumissihilised nihkejäljed, muljumised või

rebendid ja sõiduki Hyndai vigastuste eripära viitab, et sõiduk löökkontakti ajal seisis (Ko To,

2. kd, tl 128).

18. J. Luppinit on maakohtus põhjalikult küsitletud ning ta on vastanud arvukatele küsimustele.

Muuhulgas on J. Luppin selgitanud, et „siis kui pikisuunalised nihkejäljed puuduvad, siis see

näitab seda, et sõidukil ei ole olnud kokkupõrke alghetkel mingisugust kiirust teise sõiduki

suhtes põikisihis… .Olenevalt sõiduki kiirusest, kui näiteks eeldame, et sõiduki kiirus on 15

km/h, mis on ligikaudu 3-4 m/s, siis kokkupõrge kestusega 100 millisekundit, siis seal võiks olla

10-15 cm pikkused kraape ja nihkejäljed, mis viitaks intensiivsele liikumisele kokkupõrke

hetkel. Antud juhul seal pikisihilisi nihkejälgi ei olnud“ (Ko To, 3. kd, tl 151-152).

Uuringu käigus toodi välja, et sõiduki Hyndai salongis puuduvad vigastused. Selles osas

selgitas J. Luppin, et „sellise külglöögi puhul mõjuvad nii juhile, kui sõitjale, kui nad sõidukis

paiknevad märkimisväärsed inertskoormused külgsuunas ja selle toimel keha paiskub antud

juhul vasakult paremale. Kui vaatleme juhti, siis tema kehaosad paiskuksid vasakult paremale

ehk siis puusapiirkond paiskuks vastu istmete vahelist käetoe keskkonsooli, jala piirkond

paiskuks vastu keskkonsooli roolipoolset osa ja seal tekiks sellised iseloomulikud vigastused,

mis on seotud intensiivse löökkoormuse mõjuga.“ Iseloomulikud vigastused võiksid seejuures

olla „plasti purunemine, pragunemine, käetoe eemaldumine, nihkumine, muljumine jne., kõik,

mis on iseloomulik löökkokkupuutele inimkehal… Sellise kokkupõrke režiimi puhul, selliste

vigastuste puhul ei ole tõenäoline, et sõidukijuht peale sellist kokkupõrget ei vajaks arstiabi ja

oleks võimeline sõidukist lahkuma ja mingeid toiminguid tegema jne.“ J. Luppin selgitas, et

sellise kokkupõrke tagajärjel on vigastused seotud roiete ja vaagnatsooni põikisuunalise järsu

koormusega ja on kaelavigastuse oht, sest pead ja rindkere ei toeta külgsuunas mitte midagi.

„Kui turvavöö ei ole kinni, siis vigastused võivad olla eluohtlikud, kuna juht paiskuks siis

kokkupõrke tsooni ehk siis paremale vastu uksetsooni“ (Ko To, 3. kd, tl 153).

19. Apellatsioonis taotleb kaitsja alternatiivselt ka süüdistatavale mõistetud karistuse

kergendamist. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotluse osas apellatsioon rahuldamisele ei

kuulu, sest teo ebaõiguse maht on sedavõrd suur. Maakohus on põhjalikult kaalunud

V. Aaderile mõistetava karistuse liiki ja määra (Ko To, 4. kd, tl 71-72). Kohtukolleegium

nõustub kohtu põhjendustega. Süü suurusest tulenevalt pole kindlasti mõeldav rahalise

karistuse mõistmine. Õigustatult tuleb arvestada asjaoluga, et süütegu on toime pandud

raskemas tahtluse vormis – kavatsetusega. Karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada

süüteo toimepanemist isikute grupi poolt. Samas on kohus arvestanud kummagi süüdistatava

rolli kuriteo toimepanemises ja mõistnud seetõttu V. Aaderile vangistuse sanktsiooni

keskmisest määrast väiksemas määras KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisega.

20. Kaitsja A. Kello on esitanud koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 4 pooltunni ulatuses kohtuotsusega

tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Nimelt ei sisalda kaitsja apellatsioon mingeid uusi argumente ja sisuliselt korratakse maakohtu

poolt tuvastatut ning üldsõnaliselt nendega ei nõustuta. Kohtukolleegium peab põhjendatuks

rahuldada kaitsjatasu taotlus 2 pooltunni ulatuses, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 1 alusel tuleb V. Aaderil hüvitada riigile A. Kello kaitsjatasu

60 eurot.

21. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 19.juuli 2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Juhan Sarv

(allkirjastatud digitaalselt)