2-18-111095/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-111095

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi J-S S vastu

883,15 euro nõudes

Tsiviilasja hind

883,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564),

lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja: J-S S (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta BB Finance OÜ hagi J-S S vastu 883,15 euro nõudes rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK

1. BB Finance OÜ (hageja) esitas 29.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J-S S (kostja) vastu 986,68 euro nõudes. Kohus tegi 04.06.2018 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond lõpetas 22.01.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.02.2019 kostja vastu hagi. Hageja nõuab 11.10.2017 sõlmitud

kompromissilepingute nr 156108 ja 156109 alusel kostjalt põhivõlgnevuse 783,15 euro ning

haldustasu 100 euro väljamõistmist.

Hageja toob esile, et hageja ja kostja on hagi aluseks olevate kompromissilepingute sõlmimisel

kokku leppinud, et kompromissilepingutega luuakse uus, iseseisev kohustus kostja varasemate

võlgnevuste katteks hageja ees.

Kompromissilepingu nr 156108 alusel kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas

523,63 eurot, lepingu haldustasu ning viivitusintressid 12-kuulise maksegraafiku alusel.

Kompromissilepingu nr 156109 alusel kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas

595,03 eurot, lepingu haldustasu ning viivitusintressid 13-kuulise maksegraafiku alusel.

Hageja ütles kompromissilepingud lepingu tingimuste rikkumise tõttu 16.03.2018 üles.

3. Kohus võttis 24.05.2019. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kuna kostjale

menetlusdokumentide isiklik kättetoimetamine ei õnnestunud ei maksekäsu kiirmenetluses,

kohtutäituri vahendusel, ega ka Soome kohtu kaudu, toimetas kohus hagimaterjalid kostjale

kätte avalikult. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi hageja

nõusolekul tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses rahuldada, kui kostja ei ole hagile vastanud. Hageja on hagiavalduses tagaseljaotsuse

tegemise taotluse esitanud. Kuigi tagaseljaotsuse tegemise eeldused oleksid täidetud, ei pea

kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldamist põhjendatuks, kuna TsMS § 407 lg 6 kohaselt tuleb

olukorras, kus hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, kohtul teha otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.

5. Kohus lahendab asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras vastavalt TsMS

§-le 405, sest nõue vastab viidatud paragrahvi esimeses lõikes märgitud tingimustele. Kohus

võib lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata või

piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus esitab otsuse kirjeldava ja põhjendava osa TsMS

§ 444 lg 2 alusel lihtsustatult.

6. Hageja nõuab kostjalt konstitutiivsetest võlatunnistustest tuleneva kohustuse täitmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt luuakse konstitutiivse võlatunnistuse andmisega

iseseisev kohustus. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus

omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 30.10.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on

tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh lihtmenetluses otsuse tegemisel.

7. Kohus asub seisukohale, et hagis esile toodud asjaoludel sõlmitud võlatunnistused on

käsitletavad tarbijakrediidilepingutena VÕS § 402 mõttes. Asjast ei nähtu ja hageja ei ole

toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja oleks lepingud sõlminud oma

majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis

lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

2 (3)

2-18-111095

Kuna hageja krediteeris vastavalt hageja ja tarbijast kostja vahel sõlmitud maksegraafikutele

kostja varasemate võlgnevuste tasumist ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest

täiendavat tasu, on hageja ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikud VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg

1 mõttes tarbijakrediidilepinguteks. Nimelt võib VÕS § 401 lg 2 mõttes krediidilepingu

esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine. Praeguses asjas nähtub hageja poolt

esile toodud asjaoludest, et poolte vahel oli kokkulepe võlgnevuste ositi tasumiseks, st

kohustused ajatati. Edasilükkamise tasulisusele viitab asjaolu, mille kohaselt osamaksete sisse

on arvestatud märkimisväärne haldustasu.

8. Eeltoodust tulenevalt peab võlatunnistus selleks, et olla kehtiv, vastama seaduses sätestatud

tarbijakrediidilepingule kohustuslikele nõuetele. Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1

järgi tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Hagi

aluseks olevates asjaoludest ei nähtu, et võlatunnistust sisaldavates kompromissilepingutes

oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole märgitud krediidi kulukuse

määra (VÕS § 404 lg 2 p 2, § 403¹ lg 1 p 9 ja § 404 lg 2¹). Lisaks nähtub hageja esitatud

lepingutest ning esile toodud asjaoludest, et uute, maksetähtaja pikendamise eesmärgil

sõlmitud tarbijakrediidilepingute koostamisel on nähtavasti rikutud ka VÕS § 113 lg-s 6

sisalduvat põhimõtet, mis keelab viivise nõudmise intressilt, viivitus-intressilt ning muu raha

kasutamise tasult ning näeb ette sellise kokkuleppe tühisuse. Ka Riigikohus on korduvalt

märkinud, et võlatunnistuses on lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse

laenulepingu järgselt põhivõlalt.

9. Seega on võlatunnistused VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühised. Kohtu hinnangul ei muuda

võlatunnistusi kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel hagejalt

raha saanud. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi algusest

peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda võlatunnistuse

alusel hageja poolt nõutavat summat ja hageja ei saa kohustuse täitmist nõuda. Hagi tuleb

jätta tervikuna rahuldamata.

Hageja ei ole hagi alusena tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse hageja nõue rahuldada

mõnel muul õiguslikul alusel. Hageja on hagis selgelt märkinud, et nõuab konstitutiivsetest

võlatunnistustest tuleneva kohustuse täitmist. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi

muutmise vajadust (vt Riigikohtu 16.05.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11).

10. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Kuna kostja ei ole menetluses

osalenud, ei nähtu asja materjalidest kostja menetluskulusid. Seega määrab kohus kindlaks,

et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

11. Kohus menetles asja lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10, aga ka §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik