2-18-15445/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15445

Tsiviilasi

REKSERON INVEST OÜ (likvideerimisel) hagi J B vastu

110 000 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

162 163,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: REKSERON INVEST OÜ (likvideerimisel)

(registrikood 11068449), lepinguline esindaja advokaat

Ingrid Erm-Eks

Kostja: J B (isikukood xxx), lepingulised esindajad

advokaadid Kalju Hanni ja Indrek Kukk

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistungil 26.09.2019

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Rahuldada

osaliselt

kostja taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 4454

eurot.

2.3.

Mõista REKSERON INVEST OÜ-lt (likvideerimisel) (registrikood 11068449)

J Bi (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu summas 4454 eurot.

2.4.

Kohustada REKSERON INVEST OÜ-d (likvideerimisel) (registrikood

11068449) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.3. väljamõistetud

menetluskuludelt J Bi (isikukood xxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-18-15445

2 (8)

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse

menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Hageja nõuded ja seisukohad

1. REKSERON INVEST OÜ (likvideerimisel) (hageja) esitas 15.10.2018 Harju

Maakohtule hagiavalduse J Bi (kostja) vastu 110 000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 43 363,76 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Kostja osales 01.11.2013 täiteasjas nr 007/2013/88932 kinnisasja (asukohaga xxx,

registriosa numbriga xxx) kordusenampakkumisel. Kuna kostja tegi parima pakkumise, siis

müüdi kinnisasi kostjale ning kostjal tekkis enampakkumise akti alusel kohustus tasuda

kinnisasja ostuhind.

3. Hageja tasus 20.11.2013 kohtutäitur Mati Roodese ametialasele kontole 110 000 eurot

kostja eest, mis oli kinnisasja osaline ostuhind. Hageja tasus osaliselt ostuhinna kuna hageja

juhatuse liikme A G ja kostja näol oli tegemist heade tuttavate inimestega.

4. Ostuhinna tasumise tulemusena sai kostja kinnisasja omanikuks (vastav kanne tehti

kinnistusraamatusse 30.11.2016).

5. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud ühtegi lepingut, mille järgi oleks kostja andnud

hagejale õiguse kohtutäiturile eelnimetatud summa tasumiseks kostja eest või mis oleks

kohustanud hagejat seda tegema. Hagejal puudus õigus või kohustus vastavat summat tasuda.

6. Kostja on oma käitumisega hageja poolse asjaajamise heaks kiitnud, kuivõrd kostja ei

ole vaielnud vastu tema kohustuse osalisele täitmisele hageja poolt.

7. Hageja on kostja poole pöördunud ettepanekuga vaidlusalune rahasumma tagastada,

kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja nõudis korduvalt suuliselt seda tagasi.

8. Hageja tasus kostja eest kinnisasja ostuhinna 110 000 euro ulatuses 20.11.2013. Seega

on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 21.11.2013.

Hageja vastuväited kostja seisukohtadele

9. Hageja pangakontol olnud rahalised vahendid ei saanud kuuluda kellelegi kolmandale, sh J

Vile. Juriidilise isiku vara ei saa kuuluda teistele isikutele.

10. Kostja väide, et tegemist ei pruugi olla vaid kingitusega, vaid summat võib käsitleda ka

hüvitistena intiimteenuse eest on vastuolus kostja varasema väitega, et tema ja J Vi vahel

oli armusuhe ning tegemist oli J Vi poolse kinkega – kinkest saab rääkida üksnes mistahes

vastutasu või - soorituse puudumise korral. Teiseks ei selgu kostja väidetest, kas ta oli

sõlminud J Viga konkreetse kokkuleppe kostja poolt osutatavate intiimteenuste ja nende

eest tasumisele kuuluva summa osas, millised olid selle kokkuleppe tingimused, sh miks ta

leiab, et J V oli kohustatud tasuma väidetavalt osutatud intiimteenuste eest kostjale just 110

000 eurot.

11. Alates 29.01.2013 oli hageja ainus juhatuse liige A G. Alates 10.12.2012 oli hageja

ainuosanikuks xxx. Selle äriühingu ainus juhatuse liige 2013.a oli samuti A G ning

2-18-15445

3 (8)

ainuosanik oli xxx (registrikood xxx), millisel äriühingul puudub igasugune seoses J Viga.

Seega ei olnud hagejal mingit seost J Viga alates 2012.a detsembrist.

12. Kostjal ei olnud mingit põhjust eeldada, et hageja ei nõua temalt kohtutäiturile tasutud 110

000 euro hüvitamist. Esiteks on tegemist niivõrd suure summaga, et selle hüvitamise

nõudmisest loobumist ei saa mõistlikult eeldada. Teiseks on hageja puhul tegemist

äriühinguga, mille eesmärgiks on kasumi teenimine, kostja eest kohtutäiturile tasutud 110

000 euro hüvitamise nõudest loobumine ei tähendaks aga hageja jaoks mitte ainult

eelnimetatud summa kaotamist, vaid ka täiendava tulumaksukohustuse tekkimist summas

27 500 eurot, kuna tegemist oleks hageja ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

13. Kostja müüs xxx kinnistu 2018.a veebruaris kolmandatele isikutele. Vahetult pärast seda

(2018.a märtsis) võõrandas kostja ka temale kuulunud xxx asuva korteriomandi E B’ile

(kelle isikukoodi arvestades on tõenäoliselt tegemist kostja emaga). Samuti 2018.a märtsis

on V B (kelle isikukoodi arvestades on tõenäoliselt tegu kostja isaga) omandanud xxx

korteriomandi, mis on kostja elukohaks tänaseni.

14. Hageja ei olegi väitnud, et ta oleks teinud kostja eest ülekande kohtutäiturile ekslikult.

15. Hageja nõue ei ole aegunud.

Kostja vastuväited

16. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta rahuldamata.

17. Hageja väide, nagu tegemist oleks olnud justkui käsundita asjaajamisega on kohatu. Hageja

nõue on aegunud.

18. Tegelikkuses oli antud juhul tegemist hageja endise juhatuse liikme ja sisulist kontrolli

omava isiku J Vi poolt kostjale tehtud kingitusega, mida ta mingil põhjusel otsustas üle anda

läbi hageja konto. Raha laekus hagejale J Viga seotud isikult. Kostjale teadaolevalt ei ole J

V kinkelepingust taganenud.

19. Tegemist ei pruugi olla vaid kingitusega, vaid seda võib käsitleda ka hüvitisena

intiimteenuse eest.

20. J V andis oma tegeliku kontrolli all olnud äriühingule (hageja) korralduse tasuda

kohtutäituri arvelduskontole 110 000 eurot. Kostja väitel laekus raha J Viga seotud isikult -

S U.

21. Hageja abistas J Vi ülesandel kostjat xxx dokumentatsiooni korrastamisel ja ehitustööde

teostamisel, mis kinnitab, et tegemist ei olnud eksliku vaid eelnevalt kokkulepitud ja

kooskõlastatud asjaajamisega.

22. Hageja ega J V ei avaldanud enne asjaajamisele asumist kordagi, et temal oleks kavatsus

nõuda tasutud summa hüvitamist. Tegemist on hea usu põhimõtte vastase käitumisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

24. Vaidlust ei ole järgnevates põhilistes asjaoludes:

2-18-15445

4 (8)

-

Kostja osales 01.11.2013 täiteasjas nr 007/2013/88932 kinnisasja (asukohaga xxx,

registriosa numbriga xxx) kordusenampakkumisel. Kuna kostja tegi parima pakkumise,

siis müüdi kinnisasi kostjale ning kostjal tekkis enampakkumise akti alusel kohustus

tasuda kinnisasja ostuhind.

-

Hageja tasus 20.11.2013 kohtutäitur Mati Roodese ametialasele kontole 110 000 eurot

kostja eest, mis oli kinnisasja osaline ostuhind.

-

Ostuhinna tasumise tulemusena sai kostja kinnisasja omanikuks (vastav kanne tehti

kinnistusraamatusse 30.11.2016).

-

Hageja seaduslik esindaja A G abistas kostjat xxx kinnisasja dokumentatsiooni

korrastamisel ja ehitustööde teostamisel.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt 110 000 euro ülekandmist saab käsitleda hageja

poolse käsundita asjaajamisena, kas hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ning kas

hageja nõue on aegunud.

26. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada

tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või

võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või

käsundita asjaajamisest. Hageja väitel lähtus ta teadlikult asjaajamisele asumisel, et ajab

võõrast asja, mistõttu alusetu rikastumise sätted antud juhul kohaldamisele ei tule.

27. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad VÕS §-dest 1019-1023 sätestatud

õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui asjaajamisele

asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS §

1023 lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajajale asjaajamiseks tehtud kulutused. (3-2-154-

08 p 13).

28. Vaidlust ei ole selles, et kinnisasi asukohaga xxx omanikuks sai täitemenetluses toimunud

enampakkumisel tehtud parema pakkumise järgselt koostatud enampakkumise akti alusel

kostja. Kostjal tekkis seega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 93 kohaselt kohustus tasuda

ostuhind. Vaidlust ei ole selles, et kinnisasja ostuhind summas 110 000 eurot tasuti hageja

pangakontolt. Riigikohus on selgitanud, et kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse VÕS §

78 lg 1 järgi (nt kui hageja täidab kostja rahalise kohustuse), siis ajab ta sellega teise isiku asja

(VÕS § 1018 lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2). (vt

Riigikohtu 16. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08 p 13).

Riigikohus on samuti leidnud, et saaja kontole laekunud raha ei kuulu enam ülekande tegijale.

Vara omanik on isik, kes omab kontot, millele on paigutatud raha (vt Riigikohtu 14. detsembri

2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1 ja Riigikohtu 05. aprilli 2017. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-68-16, p 16). Seega täitis hageja teise isiku (antud juhul kostja) kohustuse,

ajades teise isiku (kostja) asja, mistõttu on käesolevas asjas tekkinud hageja poolt võõra asja

ajamise eeldus. Sellise eelduse tekimisel peab hageja tõendama üksnes seda, see asjaajamine

oli kostja huvides ja vastab kostja eeldatavale tahtele või tõendama asjaolu, et kostja on

asjaajamise heaks kiitnud. Olukorras, kus esineb eeldus, et hageja ajas võõrast asja, ei ole

hagejal vajalik täiendavalt tõendada, et tegemist ei olnud lepingust tuleneva kohustusega.

29. Kostja väitel on hageja nõue aegunud. Kohus sellega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle

nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on leidnud,

et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi

kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (vt 07. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-44-11, p 35 ja 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 13). Hageja võimaliku

2-18-15445

5 (8)

nõude aegumise algusaeg on asjaoludest lähtuvalt 20.11.2013, mil hageja tasus kostja eest

kinnisasja ostuhinna. Sellest kuupäevast ei ole hagi esitamise ajaks möödunud 10 aastat.

30. Kohus leiab, et hageja on tõendanud käesolevas asjas, et tegemist on olnud

asjaajamisega kostja huvides. Kinnisasja omandamiseks tegi kostja parima pakkumise, mistõttu

müüdi kinnisasi kostjale. Seega tegi kostja enampakkumisel tahteavalduse saamaks kinnisasja

omanikuks. Hageja tasus seejärel 20.11.2013 kohtutäituri ametialasele kontole 110 000 eurot

kostja eest, kinnisasja osalise ostuhinna tasumiseks. Kinnisasja omandamise soovi korral on

kohtu hinnangul üheselt võimalik järeldada, et ostuhinna tasumine on kinnisasja omandaja

huvides.

31. Kostja väited selle kohta, et tegemist oli kinkelepinguga kostja ja J Vi vahel või

alternatiivselt võis olla tegemist ka hüvitisena intiimteenuse eest, ei oma kohtu hinnangul asjas

tähtsust. Tegemist on kostja ja kolmanda isiku vahelise suhtega, millest ei nähtu olulisi

asjaolusid käesoleva asja lahendamiseks. Asjakohane võiks olla mingisugune hageja ja J Vi

vaheline kokkulepe, millest tulenes hageja kohustus tasuda antud summa kostja mingi

kohustuse eest, kuid kostja ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud.

32. Kostja väidab, et hageja tasus nimetatud summa J.Vi ülesandel. Hageja leiab, et kostja

ei ole esile toonud kokkulepet hageja ja J.Vi vahel, millest oleks tulenenud hagejale kohustus

tasuda kostja eest kohtutäiturile 110 000 eurot. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused

tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8), kolmandale isikule saavad

lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub (vt

Riigikohtu 07. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 27). Seega ei saa kolmandale

isikule anda korraldusi kohustuse võtmiseks. Kolmas isik (antud juhul hageja) peaks olema

nõustunud kohustuste võtmisega. Sellele ei ole kostja aga käesolevas asjas tuginenud. Kostja

väitel laekus raha hagejale J.Viga seotud isikult. Mingeid kokkuleppeid J.Vi, temaga seotud

isiku ja hageja vahel ei ole kostja esile toonud ega selgitanud. Seega ei saa kohus lugeda

käesolevas asjas tuvastatuks, et J.Vi ja hageja või kellegi teise isiku ja hageja vahel

eksiteerinuks mingi võlasuhe, millest tulenevalt oleks hageja olnud kohustatud täitma kellegi

teise kohustust hageja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvelt.

33. Kostja väitel ei ole hageja avaldanud enne asjaajamisele asumist kordagi, et temal oleks

kavatsus nõuda tasutud summa hüvitamist. VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et juhul kui vastavalt

asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda

soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole käsundita asjaajal tasu maksmise

või kulutuste hüvitamise nõudmise õigust. Hageja väitel ei saa juba üksnes summa suurusest

tulenevalt järeldada, et hagejal ei olnud algusest peale kavatsust summat tagasi nõuda.

Riigikohus on märkinud, et VÕS § 1023 lg 3 väljendab üldist heas usus käitumise põhimõtet

(TsÜS § 138), olles selle üks eraldi reguleeritud juhtum. Samas lahendis märkis Riigikohus, et

aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes

erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1128-14,

p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Viidatud otsuses on ka leitud, et eelkõige peaks

selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule

mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-25115/48, p 13.2). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud asjaoludest

ja tõenditest järeldatav hageja vastuoluline käitumine, millest tulenevalt võis kostja eeldada, et

hageja tema vastu nõuet ei esita.

34. Vaidlust ei ole selles, et hageja seadusliku esindaja A Gi ja kostja vahel olid 2013. aastal

head suhted ning hageja seaduslik esindaja abistas kostjat xxx elamu dokumentatsiooni

korrastamisel ja ehitustööde teostamisel. Seejuures ei ole käesolevas asjas esile toodud, et

2-18-15445

6 (8)

kostja oleks hageja seaduslikult esindajalt abi selleks palunud. Seega aitas hageja seaduslik

esindaja kostjat omal algatusel ja heast tahtest. Seejuures ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest,

et kostja oleks hageja seaduslikku esindajat palunud kanda kohtutäiturile 110 000 eurot. Ka

seda tegi hageja seaduslik esindaja järelikult enda algatusel ja heast tahtest. Heast tahtest

abistamise puhul võib abistatav järeldada, et mingit vastutasu ei soovita abi eest saada.

Seejuures on väga oluline hageja käitumine pärast makse teostamist. Tegemist oli

110 000 euro suuruse summaga ja kostja oli hageja kui äriühingu jaoks võõras isik. Hageja

väitel nõudis ta kostjalt summat tagasi korduvalt, suuliselt. Kostja vaidleb sellele vastu. Kohtu

hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks kostjalt 110 000 euro tagastamist nõudnud.

Hageja ei suutnud kohtule selgitada miks, olukorras kus tegemist oli hageja kui juriidilise isiku

jaoks võõra isikuga ning tegemist oli sedavõrd suure summaga, nõuti summat tagasi üksnes

suuliselt. Samuti ei ole suutnud hageja kohtule selgitada, millal esitati suulised nõuded. Sellest

tulenevalt ei pea kohus hageja väidet tõendatuks ega ka eluliselt usutavaks. Hageja esitas kostja

vastu kirjaliku nõude alles 21.08.2018, seega peaaegu 5 aastat hiljem (tl 11). Lähtudes sellest,

et hageja seaduslik esindaja abistas kostjat omal algatusel (kasutades hageja rahalisi vahendeid)

ja hageja ei ole kostja vastu mingeid nõudmisi seoses ülekantud summaga kuni 21.08.2018

esitanud, võis kohtu hinnangul kostja eeldada, et hagejal kostja vastu nõudeid ei ole.

35. Antud järeldust kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et hageja oli registrist kustutatud

perioodil 27.04.2017 kuni 01.06.2017. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt toimus 27.04.2017

hageja kustutamine registrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel (tl 23-24), seega põhjusel, et

hageja ei olnud esitanud majandusaasta aruannet. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta,

et majandusaasta aruande esitamine oleks olnud takistatud mingitel objektiivsetel põhjustel.

Kohtu hinnangul näitab majandusaasta aruande esitamata jätmine sellises olukorras ka seda, et

äriühingu juhtkonnal puudub ettekujutus äriühingu jätkamise osas. ÄS § 60 lg 1 ja lg 2 kohaselt

annab registripidaja äriühingule täiendavaid tähtaegu majandusaasta aruande esitamiseks.

Samuti võimaldatakse äriühingul esitada mõjuvaid põhjuseid majandusaasta aruande esitamata

jätmise osas (ÄS § 60 lg 3). Alles seejärel kui äriühing ei ole majandusaasta aruannet vaatamata

täiendavatele tähtaegadele ja hoiatustele esitanud, kustutatakse äriühing registrist. Olukord,

kus äriühingu juhtimine läks niikaugele, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja

hoiatustele jäi esitamata majandusaasta aruanne, viitab kohtu hinnangul sellele, et hagejal

puudus lisaks äriühingu jätkamise visioonile ka selge arusaam, mis varad hagejal tegelikult on,

sealhulgas, mis nõuded on hagejal kolmandate isikute vastu. Kohtu hinnangul kinnitab see aga

omakorda järeldust, et hageja tegelikult kostja vastu nõuet esitada ei soovinud. Olukorras, kus

hagejal olnuks tegelikult kostja vastu 110 000 euro suurune nõue, poleks mõistlikult tegutsev

ettevõtja lasknud äriühingut registrist kustutada, vaid oleks kajastanud nõude ka bilansis ja

oleks koostanud korrakohaselt majandusaasta aruande. Sellises ulatuses varalist nõuet omav

äriühing ei käituks sedavõrd ükskõikselt. Hilisem nõude esitamine antud järeldust ei muuda,

kuna asjakohane on käsundita asjaajaja tahe asjaajamise hetkel. Kui tal tahe sel hetkel puudus,

siis hilisem tahte tekkimine ei ole VÕS § 1023 lg 3 sätte kohaldamise seisukohalt oluline.

36. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu käsundita asjaajaja tasu maksmise või

kulutuste hüvitamise nõudmise õigust, mistõttu jääb hagi rahuldamata. Seejuures jääb

rahuldamata ka hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskulud on kokku 5529,20 eurot. Summa koosneb registri väljavõtte kulust

summas 2 eurot ja esindajakulust summas 5527,20 eurot (tlk 179-180).

2-18-15445

7 (8)

Kohtu hinnangul on registri väljavõtte kulu 2 eurot menetluskulu ja tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista.

Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg

1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o

tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Kostjale on osutatud õigusabi kokku 38 tundi ja 23 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele

lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) 23.11.2018 konsultatsioon 2 tundi ja 6 minutit; 2)

11.12.2018 menetluskulude tagamise taotlus 3 tundi ja 30 minutit; 3) 14.03.2019 määruskaebus

2 tundi ja 48 minutit; 4) 29.03.2019 vastus hagile 5 tundi ja 37 minutit; 5) 22.04.2019

konsultatsioon 2 tundi; 6) 30.04.2019 konsultatsioon 1 tund; 7) 26.06.2019 tõendite kogumine

ja vastus 5 tundi ja 20 minutit; 8) 27.06.2019 vastus, kooskõlastamne kliendiga 4 tundi ja 40

minutit; 9) 19.09.2019 hageja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine,

taotlus 4 tundi ja 24 minutit; 10) 25.09.2019 kohtuistungi ettevalmistamine, nõupidamine 5

tundi ja 40 minutit; 11) 26.09.2019 kohtuistungil osalemine 1 tund ja 18 minutit.

Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja leiab, et põhjendatud ei ole

määruskaebuse koostamise ajakulu, arvestades asjaolu, et maakohtu 27.02.2019 kohtumäärus

ei olnud kostja poolt määruskaebe korras vaidlustatav ning kohus keeldus määruskaebuse

menetlusse võtmisest. Samuti leiab hageja, et kohtuistungi ettevalmistamise ja nõupidamise

ajakulu 5 tundi ja 40 minutit on ülemäärane ja ei ole proportsioonis asjas esitatud materjalide

ning menetluse keerukusega.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased.

Kohus leiab, et kostja määruskaebusega seotud kulusid ei ole põhjendatud jätta hageja kanda

määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu. Kohus vähendab antud ajakulu 2 tunni

ja 48 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks

peetud 1 tundi. Seega 26.09.2019 ettevalmistus kohtuistungiks ajakuluga 5 tundi ja 40 minutit

ei ole põhjendatud. Kohus vähendab antud ajakulu 4 tunni ja 40 minuti võrra.

Kuna kohus vähendas kostja esindaja ajakulu kokku 7 tunni ja 28 minuti võrra, on kostja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 30 tunni ja 55

minuti ulatuses.

Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus

menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6513 p 16).

Kostja esindaja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus hagejalt kostja

menetluskulud välja koos käibemaksuga.

Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab kostja esindaja

kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud.

Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 4452 eurot koos

käibemaksuga.

Kostja menetluskulud kokku on 4454 (registri väljavõtte kulu ja esindajakulu) eurot, mis tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

2-18-15445

8 (8)

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik