2-19-912/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-912

Tsiviilasi

Kentmanni Õigusbüroo OÜ ja M. R. hagi A. K.i

vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

5 498 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 Kentmanni Õigusbüroo OÜ (registrikood

12044215), seaduslik esindaja M. R.

Hageja 2 M. R. (isikukood xxx,)

Kostja A. K. (isikukood xxx), lepinguline esindaja J.

P. Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.09.2019, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt Kentmanni Õigusbüroo OÜ nõuete osas.

2. Välja mõista A. K.ilt Kentmanni Õigusbüroo OÜ kasuks tekitatud kahju 272 eurot

ja viivis 21,75 eurot, kokku 293,75 eurot.

3. Jätta Kentmanni Õigusbüroo hagi rahuldamata asendusauto kulu 158,33 euro,

asendusauto kulu 97,40 euro, õigusabikulu 276,25 euro ja kaotatud kasutuseeliste

nõuete osas ning nimetatud nõuetelt viivisenõude osas.

4. Jätta M. R. hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 20.01.2016 xxx ristmikul sõidukiga SAAB (reg.nr

XXX) liiklusõnnetuse, milles said kannatada mõlemad hagejad. Kostja tunnistas, et on

vastutav liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Hageja 1 palub kostjalt välja mõista hageja 1

kasuks varaline kahju 803,98 eurot, mis koosneb asendusauto kulust summas 158,33 eurot,

asendusautokulust summas 97,40 eurot, auto registreerimismärgi vahetuse kulust 82 eurot,

uue auto liisingulepingu tasust 190 eurot, õigusabikulust 276,25 eurot, kaotatud

kasutuseelistest 507,50 eurot. Hagejad paluvad kaotatud kasutuseelised 507,50 eurot välja

mõista kohtu äranägemisel hageja 1 või hageja 2 kasuks ning alternatiivselt välja mõista

saamata jäänud kasutuseelise õiglane hüvitise summa kohtu äranägemisel. Hageja palub välja

mõista viivised summas 100,52 eurot (hageja 1 kasuks 803,98 eurolt viivis 61,63 eurot ja

hageja 1 või hageja 2 kasuks 507,50 eurolt viivis 38,90 eurot). Hageja 2 palub kostjalt välja

mõista mittevaraline kahju summas 1 000 eurot, viivis 76,65 eurot ning alternatiivselt mõista

kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitise summa kohtu äranägemisel. Hagejad

paluvad hagejate menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hageja 1 juhatuse liikmest hageja 2 vajas perioodil 21.01.2016-10.03.2016 (so 48 päeva

jooksul) sõidukit iga päev, kuid juhatuse liige oli sel perioodil täielikult autota või ei

kasutanud samaväärset autot, millega kaasnesid igapäevased ebamugavused. Hageja 2

kasutas perioodil 25.01.2016 – 12.02.2016 ehk 19 päeva X OÜ-lt tüüritud autot, Mazda 6, 19

päeva ning perioodil 07.03.-10.03.2016 ehk 4 päeva abikaasa V. R. kasutuses olevat Citroen

C5, registrinumbriga xxx. Juhatuse liikmest hageja 2 elukohaks oli sel perioodil xxx ning mis

asus hageja 1 asukohast xxx 11-ne kilomeetri kaugusel. Nimetatud teekonda ei ole võimalik

läbida mõistliku aja- või rahakuluga muul moel kui isikliku sõidukiga. Juhatuse liikme

sõidud töökoha ja kodu vahel on käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena ning kahjustatud

asi oli kahjustatud isikule vajalik tema kutsetegevuseks ja tööks. X OÜ hüvitis (X kaudu)

laekus ettevõttele 23.02.2016 ehk käesoleva nõude aluseks on periood 32 päeva (alates

21.01.2016). Hageja 2 oli sunnitud asendama hävinud sõiduki uuega, sõlmides uue

liisinglepingu. Seoses sellega kandis hageja 2 registreerimismärgi vahetuse eest riigilõivu

kulu 82 eurot, X AS lepingutasu uue sõiduki liisingulepingu sõlmimise eest 190 eurot ja

Kentmanni Advokaadibüroo OÜ arve õigusabi osutamise eest 276,25 eurot.

3. Hageja 2 mittevaraline ehk moraalne kahju seisneb liiklusõnnetuse tõttu saadud

närvivapustuses, sh 1 nädala jooksul pärast õnnetust esinenud magamisraskused ning

võimetus keskenduda tööle. Hageja 2 juhitud auto paiskus saadud löögist sõidutee

vastassuunda, kus toimus laupkokkupõrge (autode esinurkade pidi), mõlemad autod ei olnud

võimelised edasi liikuma. Hagejal 2 ei olnud võimalik väljuda juhipoolsest uksest selle kinni

kiilumise tõttu. Hagejal 2 ilmnes 2016 aasta augustis ootamatu seljavalu, mille all ei ole

hageja kannatanud kogu varasema elu jooksul mitte kunagi. Hageja on viibinud vastavatel

uuringutel ja arstivisiitidel, kuid seljavalu konkreetset põhjust ei ole tänaseni õnnestunud

kindlaks teha, kuid erinevate arstide (traumatoloogid, ortopeedid) sõnul on tavaline, et pärast

liiklusavariid ilmnevad terviseprobleemid kuude või vahel isegi aastate pärast. Hageja 2 saab

seljavalu tõttu taastusravi tänase päevani ehk 3 aastat hiljem. Hagejal 2 oli 2016 aasta jaanuari

avarii toimumise ajal diagnoositud kolmiknärvi neuropaatia, mille puhul on talvel külma

ilmaga väljas viibimine (üle 10-15 min.) võimatu. Liiklusõnnetuse tõttu pidi hageja 2 miinus

5 kraadise külmaga viibima väljas avariikohal ca 1,5 tundi, mis tõi kaasa valu tugevnemise

vähemalt 3-ks päevaks. Kostja poolt tekitati hagejale 2 tervisekahjustus ehk näovalu

tugevnemine vähemalt 3 päevaks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei võta hagi õigeks. Hagejate nõue on ebaselge ja põhjendamatu ning hagejad ei ole

oma nõuet tõendanud. Selleks, et kohustada kostjat tekitatud kahju hüvitama tuleb hagejatel

kõigepealt tõendada kahju tekkimise, teo õigusvastasuse ja süü olemasolu. Kostja möönab, et

ta on küll liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav isik, kuid see ei tähenda automaatselt, et

liiklusõnnetus toimus tema süülise käitumise tagajärjel. Hagejad ei ole tõendanud kostja

kohustust tasuda hagiavalduses esitatud nõuet. Hagejad küll tunnistavad, et kohustatud

kindlustusandja (X AS) on kahju hüvitanud, kuid hagejad ei ole selgitanud, millised kahjud

on hüvitatud, mistõttu on kostjal kahtlus, et hagejad võivad olla esitanud avalduse kahjude

topelt hüvitamiseks (eelkõige mittevaraline kahju).

5. Kui hageja 2 sai tervisekahjustusi siis oli tal võimalus pöörduda X AS poole mittevaralise

kahju nõude esitamiseks. LKindlS lisa ei sätesta mittevaralise kahju hüvitise suurusena

hüvitist summas 1 000 eurot, samuti ei sätesta seadus ka võimalust kannatanul ise määrata

mittevaralise kahju suurust. Kostja leiab, et hageja 2 mittevaralise kahju nõue on aluseta,

põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata täies mahus. Tervisekahjustus oli

hagejal 2 olemas juba 1 aasta enne liiklusavarii toimumist. Kostjale jääb arusaamatuks hageja

2 diagnoosi, 20.01.2016 toimunud liiklusõnnetuse ja hagiavalduses esitatud kahjunõude

põhjuslik seos. Kostja leiab, et hagejal 2 puudub õigus nõuda hüvitist mugavusteenuste eest,

mis ei ole seotud majandus- või kutsetegevusega. Hageja 2 sõidud tööle ja tagasi on hageja 2

erasõidud, mida hageja 2 peab tegema oma rahaliste vahendite arvelt. Kostja ei tunnista

hageja 2 poolt hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 toodud nõuet - õigusvastaselt tekitatud

varaline kahju summas 1 311,48 eurot ja viiviste nõue summas 100,52 eurot, kokku 1 414

eurot. Kostja ei tunnista hageja 2 nõuet juba sellel põhjusel, et hagiavalduse lisas 10 ja lisas

11 toodud rahalised kohustused on kõik adresseeritud hagejale 1 ning hagejal 2 ei ole

õiguslikku alust kahjusid enda kasuks nõuda. Pealegi on tõendamata, et hageja 1 on kulud

kandnud kuna hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, et arved on tasutud.

6. Kostja ei tunnista hageja 2 kulusid tema majandus- või kutsetegevuseks vajalike kuludena.

Hageja 2 ei ole tõendanud, et vaidlusalused kulutused on tekkinud seoses hagejate vajalike

majandus- või kutsetegevustega. Kostja on seisukohal, et õigusteenuste osutamisel ei ole

hädavajalik sõiduki olemasolu (nt taksoteenuse osutamisel on sõiduki vajalikkus

põhjendatud). Kostja on seisukohal, et temal ei ole kohustus maksta kinni hageja 2 mugavuse

tõttu tema enda poolt võetud rahalisi kohustusi. Hageja 2 ei ole esitanud ühtegi tõendit, et

tema majandus- või kutsetegevuseks on hädavajalik sõiduki omamine või rentimineKuna

kostja ei tunnista hagejate kahjunõudeid siis ei tunnista kostja ka hagejate viiviste nõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud hageja 1 nõuete osas ja kuulub

osaliselt rahuldamisele. Hagiavaldus ei kuulu tervikuna rahuldamisele hageja 2 nõuete osas.

8. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

9. Hageja 1 ja hageja 2 on esitanud nõude kostja vastu tekitatud kahju nõudes. Hageja 1

palub kostjalt välja mõista hageja 1 kasuks varaline kahju 803,98 eurot, mis koosneb

asendusauto kulust summas 158,33 eurot, asendusautokulust summas 97,40 eurot, auto

registreerimismärgi vahetuse kulust 82 eurot, uue auto liisingulepingu tasust 190 eurot,

õigusabikulust 276,25 eurot, kaotatud kasutuseelistest 507,50 eurot. Hagejad paluvad

kaotatud kasutuseelised 507,50 eurot välja mõista kohtu äranägemisel hageja 1 või hageja 2

kasuks ning alternatiivselt välja mõista saamata jäänud kasutuseelise õiglane hüvitis kohtu

äranägemisel. Hagejad paluvad välja mõista viivised summas 100,52 eurot (hageja 1 kasuks

803,98 eurolt viivis 61,63 eurot ja hageja 1 või hageja 2 kasuks 507,50 eurolt viivis 38,90

eurot). Hageja 2 palub kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 1 000 eurot, viivis

76,65 eurot ning alternatiivselt mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitise

summa kohtu äranägemisel.

10. Poolte vahel puudub vaidlus, et liiklusõnnetus toimus ning selle põhjustas kostja. Samuti

on kohtule esitatud liiklusõnnetuse teatega tõendatud, et liiklusõnnetus toimus 20.10.2016 xxx

ristmikul, kus kostja juhitud sõiduk SAAB (reg. nr xxx) põrkas kokku hageja 2 poolt juhitud

sõidukiga Land Rover Sport (reg. nr xxx) ning liiklusõnnetuse põhjustas kostja (tl 60-61). X

AS hüvitas 23.02.2016.a Kentmanni Õigusbüroo OÜ-le liiklusõnnetusega tekitatud kahju

sõiduki turuväärtuse osas (tl 9-10). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel

tuvastatuks.

11. Hageja on tuginenud nii deliktiüldkoosseisule kui riskivastutuse sätetele. Kohus täitis

28.03.2019 määrusega selgitamiskohustust ning poolte tõendamiskoormist (tl 50-51).

Riigikohus on selgitanud, et kahju tekitamist mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel tuleb

üldiselt hinnata nagu iga muud kahju põhjustamist, isegi kui kahju tekkis vastastikku

mõlemale (või mitmele) avariis osalenud mootorsõidukile või nende juhile või kaasreisijale

või sõidukis olnud asjadele ning tegemist on lepinguvälise kahju põhjustamisega. Sel juhul on

võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel

kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. VÕS § 1056 lg-st 3

tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse

hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Kohus peab nõude alternatiivse õigusliku

põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-7-13, p 17).

Kohus leiab, et kuna hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse aluseks olevate sätete

kohaldamist, siis on normi kohaldamine kohtu otsustada.

12. Kohus on seisukohal, et hageja nõue võiks olla kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) §

1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki

käitamisel tekkinud kahju eest. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või

tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju

kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud

isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada

vastutava isiku tegu kui kahju põhjust.

13. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel

vastutab ohu allikat valitsenud isik kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst (VÕS § 1056

lg 1 ls 1). Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud

vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema

ohu allikas (VÕS § 1056 lg 2 ls 2). VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene

valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis

põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja.

Mootorsõiduki otsene valdaja ei vastuta kahju eest, kui kahjustati mootorsõidukiga veetud

asja, v.a sõidukis viibiva isiku poolt seljas või kaasas olnud asja, mootorsõiduki valdajale

hoiule antud asja kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, kannatanu osales

mootorsõiduki käitamisel või kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust

(VÕS § 1057 p-id 1-5). Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise

aluseks olevaid asjaolusid. Kostja tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist ning hageja 1 sõiduk

sai seetõttu kannatada ja loeti hävinuks. Seega vastutab kostja hageja 1 ja hageja 2 ees

riskivastutuse sätete alusel.

14. Kohus võtab seisukoha asendusauto nõude osas summas 158,33 eurot ja 97,40 eurot.

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Kui kahjustatud asi oli isikule

vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab

kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue

muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1). Kuludest tuleb maha arvestada kannatanu

sõiduki mitte kasutamise tõttu säästetud kulud (RKTKo 3-2-1-90-14, p 15). Asendussõiduki

kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (TalRK 2-14-55757,

p 28). Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli

hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto

üürimine oli põhjendatud.

15. Esmalt hindab kohus, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale 1 tema majandustegevuseks või

tööks vajalik ja kasulik. Hageja 1 on tõendanud, et kasutas perioodil 25.01.2016-12.02.2016,

so 19 päeva X OÜ-lt üüritud autot Mazda 6 (tl 26). Hageja 2 kasutas perioodil 7.03.-

10.03.2106 enda abikaasa kasutuses olevat autot Citroen C5. Vaidlust ei ole, et hageja 1 näol

on tegemist õigusbürooga ning hageja 2 on hageja 1 seaduslik esindaja. Hageja 1 seadusliku

esindaja hageja 2 elukoht oli sel ajal xxx (tl 45), mis asus hageja 1 asukohast 11 km kaugusel.

Hageja 1 on põhjendanud, et nimetatud teekonda ei ole võimalik läbida mõistliku aja- või

rahakuluga muul moel kui sõiduautoga. Kohus leiab, et õigusteenuste osutamiseks ei ole

kindlasti vajalik sõiduki olemasolu. Hageja 1 ei ole tõendanud, et asendussõiduki kasutamine

oli vajalik seoses hageja 1 majandus- või kutsetegevusega (nt klientide juurde sõitmiseks

vms). Hageja 1 juhatuse liikme sõidud töökoha ja kodu vahel ei ole käsitletavad majandus-

või kutsetegevusega seotud kuludega. Seega ei ole põhjendatud hageja 1 vajadus üürida

hävinud sõidukiga samaväärne ja eelkõige samasuguste sõiduomadustega auto. Seega ei ole

hageja 1 kahjuhüvitise nõue perioodi 25.01.2016-10.03.2016 ning perioodi 7.03.-10.03.2016

eest vajalik ega põhjendatud.

16. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Asja

hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele (VÕS § 132 lg 1 ls 1). Kohus leiab, et auto registreerimismärgi vahetuse kulu 82

eurot saab pidada asja soetamiseks tehtavaks mõistlikuks kuluks. Nimetatud kulu kandmine

hageja 1 poolt on tõendatud kaardimakse kviitungiga (tl 29). Kohus leiab, et samuti tuleb

kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista uue auto liisingulepingu lepingutasu 190 eurot.

Tõendamist on leidnud, et hageja 1 on nimetatud kulu kandnud ettemaksu arve alusel (tl 28).

Kohus leiab, et eelpool nimetatud kulude kandmine hageja 1 poolt oli vajalik pärast auto

hävimist uue samaväärse asja soetamiseks. VÕS §-s 1057 sätestatud erandeid, millal

mootorsõiduki valdaja ei vastuta mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, praegusel

juhul ei esinenud. Tõendatud on põhjuslik seos kostja vastutuse aluseks oleva asjaolu ja

tekkinud kahju vahel. Käesoleval juhul ei ole alust piirata kahjuhüvitist VÕS §-de 139 ja 140

alusel.

17. Kohus käsitleb järgmisena hageja 1 ja hageja 2 saamata jäänud kasutuseeliste nõuet.

Kohus leiab, et hagejate kasutuseeliste nõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kui

isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja

jooksul saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist (VÕS § 132 lg 4 ls 2). Asja asendamise ning

kasutuseeliste nõue on alternatiivsed kohaldudes vastavalt juhul kui isik kasutab samaväärset

asja ning kui ta ei kasuta samaväärset asja (RKTKo 3-2-1-19-13, p 14). Nimelt näeb VÕS §

132 lg 4 teise lause ette, et kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise

või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.

Kasutuseelist tuleb eelkõige mõista kui kahjustatud asja asendamiseks üüritud asja üürimisele

tehtud kulutusi, arvates sellest maha osa, mille kahjustatud isik säästab oma asja kasutamata

jätmisega. Kui kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist

samaväärset asja, siis annab VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse

kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui

palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt. Kui kasutuseelise

väärtuse kindlakstegemine ei ole võimalik või kui see on oluliselt raskendatud, saab kahju

suuruse määrata kohus (TsMS § 233 lg 2).

18. Kohus märgib, et kasutuseelise hüvitamise nõuet tuleb käsitleda alternatiivnõudena. Ka

kasutuseeliste nõue eeldab nagu asendusauto kulude hüvitamise nõue, et hävinud asi oli

hagejale 1 vajalik või kasulik majandus- või kutsetegevuses. Kohus on seisukohal, et

kahjustatud sõiduk peab olema siiski tarvilik majandus- või kutsetegevuses, mitte üksnes

hageja 1 seadusliku esindaja (hageja 2) kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks. Hageja 1 ei ole

tõendanud ega põhjendanud kuidas oli hävinud sõiduk vajalik majandus- või kutsetegevuses.

Hageja 2 on üksnes välja toonud selle, et tema töökoht oli toonasest elukohast 11 km

kaugusel. Seega oli hävinud sõiduk vajalik üksnes hageja 1 seadusliku esindaja isiklikes

huvides, mitte hageja 1 majandus- või kutsetegevuses. Hageja 2 kasutuseelise nõue ei kuulu

rahuldamisele sel põhjusel, et sõiduk kuulus kostjale 1, mitte kostjale 2.

19. Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on

kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1).

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab

kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju

hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et

advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks

vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10).

20. Esmalt peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik.

Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 276,25 eurot (km-ta). Kentmanni

Advokaadibüroo OÜ on osutanud hagejale 1 õigusteenust tunnihinnaga 85 eurot (ilma

käibemaksuta) töömahuga 3,25 tundi, mis on kujunenud järgmistest tegevustest: õigusabi,

materjalide analüüs ja nõudekirja koostamine. Kohtu hinnangul ei olnud hageja 1 poolt

õigusabi kasutamine hageja 1 esindamiseks vajalik ega põhjendatud. Hageja 1 on õigusbüroo,

mistõttu polnud nõudekirja koostamine advokaadibüroo poolt vajalik ega põhjendatud. Seega

ei tule edasi analüüsida, kas kulud on mõistliku suurusega ning kas kõik tehtud toimingud olid

vajalikud ja põhjendatud. Seega ei ole hagejale 1 tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude

näol ning nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.

21. Järgmisena analüüsib kohus hageja 2 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hageja 2

nõuab kostjalt kehavigastuse tekitamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline

kahju kuulub hüvitamisele ka riskivastutuse realiseerumise korral (RKTKo nr 3-2-1-85-08, p

11). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja

iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise

eest. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise

korral eeldada. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise

korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st et kahjustatud isik peab tõendama üksnes

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja

füüsilise valu) olemasolu (vt RKTKo nr 3-2-1-3-2-1-73-13, p 13). Nimetatud asjaolu

(kehavigastuse tekitamine kostja poolt) ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Kohus

leiab, et hageja 2 ei ole tõendanud, et avarii tagajärjel kahjustus hageja 2 tervis. Kohtule

esitatud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi tõenditest nähtuvalt esines hagejal 2

kolmiknärvi probleem ja osaline töövõimetus enne kostja poolt põhjustatud avariid, so 2015.

aastal (tl 34-36). Asjaolu, et hagejal 2 esineb seljavalu, ei tähenda seda, et kostja põhjustas

hagejale tervisekahjustuse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et seljavalud oleksid

tingitud kostja poolt põhjustatud õnnetusest. Hageja 2 poolt kohtule 23.09.2019 esitatud

ambulatoorsed epikriisid ei tõenda asjaolu, et kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse

tagajärjel tekkisid hagejal 2 tervisekahjustused (seljavalud) (tl 94-97). ) Eeltoodust tulenevalt

ei ole hageja 2 tõendanud kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimist ning mittevaraline

kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

22. Hagejad on esitanud kostja vastu ka viivisenõude alates 4.04.2016 esitatud nõudekirja

vabatahtlikuks täitmiseks antud 14 päeva möödumisest ehk alates 19.04.2016 kuni

18.04.2017. Hageja 1 viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, so rahuldatud 272 euro

nõude osas (registreerimismärgi vahetuse kulu 82 euro ja uue auto liisingulepingu tasu 190

euro). Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjusummalt 272 eurot alates

19.04.2016 kuni 18.04.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras, so summas 21,75

eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee).

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so hageja 1 nõude 272 euro

(registreerimismärgi vahetuse kulu 82 euro ja uue auto liisingulepingu tasu 190 euro) osas ja

nimetatud nõuetelt viivisenõude osas. Kohus jätab hagi rahuldamata asendusauto kulu 158,33

euro, asendusautokulu 97,40 euro, õigusabikulu 276,25 euro ning kaotatud kasutuseeliste

nõuete osas. Hageja 2 nõuded kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et

kohus rahuldas hagi osaliselt, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi

kanda. Sellest tulenevalt ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

25. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik