2-19-8624/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Meeli Kaur ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8624

Tsiviilasi

YY hagi CC vastu ühisvara jagamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 8. augusti 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja)

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Birje

Kalmus

Kostja CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

surnud

XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ahti Kuuseväli

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada CC taotlus määruskaebusest loobumise avaldusele vastamise tähtaja

pikendamiseks.

2. Võtta vastu YY avaldus 26. augusti 2019 määruskaebusest loobumiseks Harju

Maakohtu 8. augusti 2019 määruse peale.

3. Lõpetada YY määruskaebuse menetlus Harju Maakohtu 8. augusti 2019 määruse

peale tsiviilasjas nr 2-19-8624.

4. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta YY kanda.

5. Mõista YY-lt CC kasuks välja määruskaebemenetluse kulude hüvitis 322 eurot.

6. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib

ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti

ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2 (5)

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. YY (hageja) esitas 6. juunil 2019 Harju maakohtule hagi CC (kostja) vastu abikaasade

ühisvara jagamise nõudes. Maakohus võttis 11. juuni 2019 määrusega hagi menetlusse.

2. Hageja teatas 2. augustil 2019 kohtule kostja surmast ning taotles menetluse peatamist kuni

kostja pärimismenetluse lõpetamiseni või pärijate selgumiseni. Rahvastikuregistri päringust

nähtuvalt suri kostja XX.XX.XXXX. Hageja viitas menetluse peatamise alustena

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 355 ja TsMS § 353 lg-le 1.

3. Maakohus jättis 8. augusti 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotluse

menetluse peatamiseks rahuldamata ning lõpetas tsiviilasjas TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt

menetluse. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohtu hinnangul ei võimalda vaieldav õigussuhe õigusjärglust, st kostja pärijad ei saa

astuda abikaasade ühisvara jagamise nõudes menetlusse kostja asemel. Seega ei saa kohus enam

vaadata läbi abikaasade ühisvara jagamise nõuet ning hagejal tuleb oma nõuded esitada

pärimismenetluses.

4. Hageja esitas 26. augustil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja rahuldada hageja taotlus menetluse peatamiseks ning peatada tsiviilasjas menetlus

kuni kostja pärimismenetluse lõpetamiseni ning pärijate selgumiseni ning mitte lõpetada

tsiviilasja menetlust.

5. Kostja lepinguline esindaja esitas määruskaebusele seisukoha, milles leidis, et menetluse

lõpetamiseks alust ei olnud.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. septembril 2019.

7. Kostja lepinguline esindaja esitas kohtule 10. septembril 2019 MM avalduse TsMS § 209

lg 1 kohaselt kostja üldõigusjärglasena menetlusse astumiseks. Üldõigusjärgluse tõendamiseks

lisati avaldusele 10. septembril 2019 Tallinna notar Evi Paberiti poolt väljastatud

pärimistunnistuse koopia.

8. Hageja esitas 8 oktoobril 2019 ringkonnakohtule avalduse 26. augustil 2019 esitatud

määruskaebusest loobumiseks.

9. Ringkonnakohus määras 9. oktoobri 2019 kirjaga kostja lepingulisele esindajale tähtaja

hiljemalt 14. oktoobriks 2019 hageja avaldusele määruskaebusest loobumiseks seisukoha

esitamiseks.

10. Kostja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja 15. oktoobril 2019, st ühe

päevase hilinemisega. Kostja esindaja palus esitatud menetlusdokumendi tähtaega pikendada,

sest ta sai kohtu määratud tähtajast teada alles 15. oktoobril 2019. Seisukoha hilinemisega

esitamine ei takista asja lahendamist kohtu määratud ajal, mistõttu on kohtul võimalik kostja

vastuse ja menetluskulude nimekirjaga asja lahendamisel arvestada (TsMS § 331 lg 1). Kostja

lepinguline esindaja ei vaidle vastu määruskaebusest loobumisele. Menetluskulud palub kostja

esindaja jätta hageja kanda ja määrata kindlaks, et hageja peab hüvitama kostjale 759 eurot,

ning kohustada hagejat menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Hageja esitas 15. oktoobril 2019 seisukoha kostja menetluskulude osas ning palub jätta

kostja menetluskulude nimekiri tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud hilinemisega. Hageja

palub jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja

vaidleb kostja lepingulise esindaja kuludele vastu ja leiab, et menetluskulu suurus on kohati

3 (5)

põhjendamatu ja paisutatud. Kuivõrd hageja on esitanud määruskaebuse 26. augustil 2019, siis

ei saa enne seda kuupäeva tekkinud kulud olla seotud määruskaebuse menetlemisega. Lisaks

peab hageja ülepaisutatuks kostja lepingulise esindaja kulusid määruskaebuse analüüsile,

seisukoha koostamisele, olukorra analüüsile, vastuse koostamisele ning tutvumisele kaebusest

loobumise avaldusele. Viidatud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud maksimaalselt 40

min. Peale selle on kostja lepinguline esindaja teinud toiminguid pärimismenetluse seisuga

tutvumiseks, konsultatsiooniks kliendiga, pärimistunnistusega tutvumiseks ning avalduse

koostamiseks menetlusse astumiseks, mis polnud praeguse tsiviilasja lahendamisel vajalikud

ega põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja

määruskaebuse menetlus TsMS § 644 lg-te 1 ja 4 alusel koosmõjus § 659-ga lõpetada.

13. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant kaebusest

loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni.

14. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebusest loobumise korral TsMS § 644 lg 3

koostoimes §-ga 659 kohaselt loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses

menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja

esitada enam uut määruskaebust sama eseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud

menetluskulud.

15. Kostja lepinguline esindaja esitas ringkonnakohtule 15. oktoobril 2019 seisukoha, milles

mh palus määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Hageja

palus 15. oktoobril 2019 esitatud seisukohas kostja menetluskulude osas jätta määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

16. Hageja on esitanud avalduse määruskaebusest loobumiseks. Hageja on küll palunud jätta

menetluskulud poolte endi kanda, kuid ta ei ole seda taotlust kuidagi põhjendanud. Hageja pole

seega esile toonud ning samuti ei nähtu toimiku materjalidest asjaolusid, mis annaksid alust

kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale üldreeglist, mille kohaselt jäävad menetluskulud

kaebusest loobuja kanda. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud TsMS

§ 644 lg 3 teise lause alusel hageja kanda.

17. Kostja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja 15. oktoobril 2019, st

ühepäevase hilinemisega. Kostja esindaja palus esitatud menetlusdokumendi tähtaega

pikendada, sest ta sai kohtu määratud tähtajast (kohtu 9. oktoobri 2019 kiri) teada alles

15. oktoobril 2019. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu koostoimes asjaoluga, et kohtu antud

tähtaeg oli suhteliselt lühike, on piisavaks põhjuseks TsMS § 64 lg 1 kohaselt kohtu antud

tähtaja pikendamiseks. Kohus seega rahuldab kostja esindaja taotluse. Sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud hageja taotlus jätta hilinemise tõttu kostja menetluskulude nimekiri tähelepanuta.

18. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku

759 eurot. Kostjale on õigusteenuseid osutatud kokku 5 t ja 30 min ulatuses tunnihinnaga

138 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja esindaja õigusteenuse tunnitasu 138 eurot (koos

käibemaksuga), keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

20. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd määruskaebemenetlus praeguse määrusega lõpetatakse,

ei saa kohus muuta maakohtu 8. augusti 2019 määrust, mh maakohtu menetluses kantud

menetluskulude jaotuse osas. Kohus saab seega jaotada ja välja mõista üksnes

4 (5)

määruskaebemenetlusega seotud kulu. Enne hageja määruskaebuse esitamist, st enne

26. augustit 2019 tekkinud kostja esindaja kulud ei saa olla seotud määruskaebuse

menetlemisega ning nendele toimingutele (ajaperioodil 20. juuni 2019 – 8 august 2019)

kulunud 3 t ja 10 min ei kuulu ringkonnakohtu menetluses väljamõistmisele.

21. Kostja

esindajal

kulus

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

5. septembril 2019

määruskaebuse ja kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse osas seisukoha

kujundamiseks 40 min, olukorra analüüsiks, kliendi soovidest lähtuva menetlustaktika

valimiseks, arvestades pärimismenetluse seisu, konsultatsiooniks kliendiga 15 min ja vastuse

koostamiseks hageja määruskaebusele 40 min. Ringkonnakohtu hinnangul saab nimetatud

kuluread kokku võtta ühisnimetajaga – määruskaebusele vastuse koostamine, millele kostja

esindajal kulus kokku 1 t ja 35 min. Kohus leiab, arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse

ning selle vastuse mahtu ja sisu, et selline ajakulu on põhjendatud.

22. Kostja

esindajal

kulus

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

10. septembril 2019

pärimistunnistusega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks menetlusse astumiseks 35 min.

Hageja on seisukohal, et pärimismenetluse tutvumisega ja avalduse koostamiseks menetlusse

astumiseks kulunud aeg pole arvestades menetluse seisu määruskaebuse lahendamise

seisukohast oluline. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Üksnes asjaolu, et hageja

on hiljem määruskaebusest loobunud, ei muuda kostja esindaja esitatud avaldust

üldõigusjärglase

menetlusse

astumiseks

ja

pärimistunnistusega

tutvumise

aega

põhjendamatuks. Avaldus on esitatud enne seda, kui hageja määruskaebusest loobus, mistõttu

ei saanud kostja eeldada, et asja menetlus lõppeb. Ka kostja lepinguline esindaja ei ole

määruskaebuse vastuses nõustunud maakohtu seisukohaga, et praeguses vaidluses esineb TsMS

§ 428 lg 1 p-s 5 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Sellises olukorras on taotlus

üldõigusjärglase menetlusse astumiseks põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada kostja

esindaja 10. septembri 2019 menetlustoiminguid määruskaebuse lahendamise seisukohast

põhjendamatuks ning samuti ei ole ajakulu olnud ebamõistlik.

Kostja esindajal kulus 9. oktoobril 2019 tutvumiseks kaebusest loobumise avaldusega,

seisukoha kujundamiseks 10 min. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja

vajaliku kuluga.

23. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindajakulu põhjendatud ja vajalik 2 t ja 20 min ulatuses,

mistõttu on kostja põhjendatud kulud kokku 322 eurot (2 t ja 20 min × 138).

24. Ringkonnakohus märgib TsMS § 177 lg 4 kohaselt kostja esindaja taotluse alusel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

25. Kuivõrd ringkonnakohus võtab vastu hageja määruskaebusest loobumise ja lõpetab

määruskaebuse menetluse, ei lahenda ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja kohtule

10. septembril 2019 esitatud MM avaldust TsMS § 209 lg 1 kohaselt kostja üldõigusjärglasena

menetlusse astumiseks.

26. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et tal on seoses kaebusest loobumisega õigus TsMS

§ 150 lg 2 p 2 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Riigilõivu

tagastab TsMS § 150 lg 4 kohaselt kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

27. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab

kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Meeli Kaur.

5 (5)

28. Vastavalt TsMS § 644 lg-le 7 võib määruskaebuse menetluse lõpetamise määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Meeli Kaur

Ande Tänav