2-19-12964/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12964

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12964

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Irina Prokofeva

vastu 908,38 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1028,84 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline

esindaja Marjana Šestel, e-post menetlus@plusplus.ee;

kostja Irina Prokofeva (ik XXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Irina Prokofeva vastu 908,38 euro ja

lisanduva viivise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Irina Prokofevalt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus

533,41 eurot, millest 401,47 eurot on põhinõue, 30 eurot sissenõudmiskulu ja 101,94 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2019 seisuga.

3. Välja mõista Irina Prokofevalt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 401,47 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 59% ulatuses Irina Prokofeva kanda ja 41% ulatuses Aktsiaselts

PlusPlus Capital kanda.

6. Jätta Irina Prokofeva menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude

puudumise tõttu.

7. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot,

millest 200 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.

8. Välja mõista Irina Prokofevalt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud

206,50 eurot.

9. Välja mõista Irina Prokofevalt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

206,50 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2(5)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS

§ 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt sellise

hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 järgi kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) 28.08.2019 hagid Irina Prokofeva

(kostja) vastu liidetuna ühte menetlusse põhivõla 471,47 eurot (438,87 + 32,60), viivise

381,91 eurot (354,21 + 27,70) ja sissenõudmiskulu 55 eurot (30 + 25), samuti alates 17.08.2019

tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks.

Hagiavalduste kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja XX.XX.XXXX

liitumislepingu nr XXX kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma

kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) ja teenuste eest

õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.-31.03.2016 teenuste

kasutamise eest esitatud 01.04.2016 arvet nr XXX summas 32,60 eurot, mille tasumise tähtpäev

oli 18.04.2016 ega ka 01.-31.05.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.06.2016 arvet nr XXX

summas 438,87 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 18.06.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga

sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste

p 7.10 alusel on õigus kostjalt nõuda viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud

viivist 32,60 eurolt 18.04.2016 – 16.08.2019 (1214 päeva) eest 27,70 eurot ning 438,87 eurolt

18.06.2016 – 16.08.2019 (1153 päeva) eest 354,21 eurot. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab

hageja kostjalt võlateatiste saatmise eest sissenõudmiskulu kokku 55 eurot.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.09.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja

lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks 03.10.2019. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

4. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

5. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping

ning osamaksetega vara müügileping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

3(5)

tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa Eesti AS teenuste

kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. XX.XX.XXXX kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 438,87 eurot (võlgnevuse

sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 3,61 eurot). 01.06.2016 esitatud arve on aga koos

käsitlustasuga summas 70 eurot, mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest. Viidatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema

24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt

mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul on käsitlustasu näol sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes,

mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu

lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse paketi lõpetamise või muutmise korral

väiksema miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud

toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja

tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine.

Arvestades paketi maksumust 16 eurot kuus ja osamakse suurust 16,60 eurot kuus on leppetrahv

70 eurot ebamõistlikult suur. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda,

mistõttu kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele

401,47 eurot (471,47 – 70 = 401,47).

6. Nimetatud summalt 401,47 eurot on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise

üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24,15% aastas (8,05 × 3) ning on seetõttu tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16 p 13).

Viivise

arvestus

kuni

16.08.2019

seisuga

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on

101,94 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

XXX

32,60

18.04.2016

1215

8,68

XXX

368,87 (438,87 – 70)

18.06.2016

1154

93,26

7. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.08.2019. Hageja nõude

õiguslik alus on TsMS § 367.

4(5)

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb TsMS § 367 alusel mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

401,47 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu kogusummas 55 eurot (30 + 25) VÕS § 1132 lg 2 p 1

alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Arve nr XXX järgse võlgnevuse sissenõudmisel nõuab hageja 15.03.2018 võlateatise eest

20 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku

30 eurot.

Arve nr XXX järgse võlgnevuse sissenõudmisel nõuab hageja 15.03.2018 võlateatise eest

15 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku

25 eurot.

Kohus märgib, et nõude suuruse hindamisel arvestatakse põhinõuet koos võimalike

kõrvalnõuetega meeldetuletuskirja saatmise aja seisuga. Kui esimese tasulise meeldetuletuskirja

saatmise hetkel on nõude suurus kuni 500 eurot, kuid kohtusse nõude esitamise hetkel on nõude

suurus üle 500 euro, ei või esimese meeldetuletuskirja saatmise eest nõuda hüvitist kõrgema

määra alusel. Kuivõrd esimese tasulise meeldetuletuskirja saatmise ajal 15.03.2018 võlgnes

kostja hagejale kahe arve järgi põhinõudena 401,47 eurot, mis koos seadusjärgses määras

viivisega ei ületanud 500 eurot, on VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 ja lg-s 6 sätestatut arvestades

põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 30 eurot.

9. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 401,47 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, 16.08.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 101,94 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras

põhinõudelt 401,47 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~59% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 59% ulatuses

kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda.

5(5)

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks

määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata menetluskulude puudumise tõttu.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on

riigilõiv (tsiviilasjalt hinnaga 1028,84 eurot tuleb tasuda riigilõivu 200 eurot) ja 150 eurot

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes (masshagi,

lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja –mahukas ning põhjendatud ei olnud samast lepingust

erinevate arvete alusel nõuete eraldi esitamine).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 206,50 eurot (59% 350 eurost).

Kohus märgib, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam tasutud

riigilõivu 50 eurot tagastamist.

13. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

206,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik