2-19-11283/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Kohtujurist

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11283

Tsiviilasi S O avaldus B A C OÜ

(kustutatud) likvideerimismenetluse algatamiseks ja

likvideerija määramiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja:

S

O

(isikukood

xxxx),

esindajad

lepinguline esindaja E E

Puudutatud isik: B A C OÜ

(kustutatud) (registrikood xxxx)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ja algatada B A C OÜ (kustutatud) (registrikood xxxx)

likvideerimismenetlus.

3. Määrata B A C OÜ (kustutatud) likvideerijaks E E (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-

post xxxx, telefoninumber xxxx).

4. Kohustada likvideerijat E E viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja B A C OÜ registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse

lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu

kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 17. juuliks

2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise

tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse

esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus,

miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole

aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande

esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

2-19-11283

2 (5)

5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu B A

C OÜ-le (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle

edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 17.10.2019. 7. Edastada

kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

jooksul alates määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: 

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded

(ÄS § 209 lg 2); 

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (ÄS § 210); 

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg

2); 

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); 

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS §

212); 

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS §

214 lg 1); 

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); 

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest

osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); 

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja

likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani

osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis

poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); 

andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule (ÄS § 219 lg 1).

MENETLUSE KÄIK

2-19-11283

3 (5)

1. S O (avaldaja) esitas 26.07.2019 kohtule avalduse B A C OÜ (kustutatud, puudutatud

isik) likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on

puudutatud isik 18.05.2017 äriseadustiku (eespool ja edaspidi ÄS) § 60 lg 3 alusel registrist

kustutatud. Peale registrist kustutamist jäi puudutatud isiku arveldusarvele käibevahendeid,

mistõttu on vajalik läbi viia likvideerimismenetlus. Avaldaja kui puudutatud isiku viimane

juhatuse liige ja ainuosanik palub kohtul algatada likvideerimismenetlus ja määrata

likvideerijaks E E . Ühtlasi taotleb avaldaja, et kohus teeks kindlaks puudutatud isiku rahaliste

vahendite olemasolu Eesti krediidiasutustes. Avalduselt tasus avaldaja riigilõivuna 50 eurot ja

esitas likvideerija kandidaadi kirjaliku nõusoleku.

2. Kohus kogus 04.10.2019 kohtunõudega andmeid, kas ja millises ulatuses jäi pärast

puudutatud isiku registrist kustutamist krediidiasutustesse puudutatud isiku rahalisi vahendeid.

Kohtu poolt määratud tähtajaks vastasid kohtunõudele nii AS Citadele banka Eesti filiaal, Coop

Pank AS, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Luminor Bank AS kui ka Swedbank AS.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija

määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud

esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371

sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Avalduse lahendamine allub Harju

Maakohtule. Kohus võtab avalduse menetlusse.

5. Avaldaja taotleb ekslikult äriühingu täiendavat likvideerimist (ÄS § 218). Äriregistrist

nähtuvalt pole puudutatud isiku suhtes varem likvideerimist läbi viidud, mistõttu pole

täiendavat likvideerimist võimalik läbi viia. Asjas kohaldub ÄS § 60 lg 5, mis sätestab, et kui

pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on

likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja

nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui

registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-s sätestatud

korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik,

mistõttu ei ole likvideerimismenetluse algatamiseks tähtaja ennistamine vajalik.

6. Kohus korraldas 04.10.2019 kirjaga tõendite kogumise ja tuvastas, et puudutatud isik

omas Swedbank AS-s arvelduskontot, mis on puudutatud isiku registrist kustutamise tõttu

15.04.2018 suletud ning konto jääk 2 745,95 eurot on kantud Swedbank AS vahekontole. Kuna

puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata

selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.

7. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud kandidaadi E E . Kohus märgib, et kuivõrd

puudutatud isik on registrist kustutamisega lõppenud, ei oma õigusvõimetu juriidilise isiku

endise osaniku 24.07.2019 otsus õiguslikku tähendust ja avaldajal ei ole enam võimalik

puudutatud isiku likvideerimist otsustada ega likvideerijat määrata.

TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses

nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg

2-19-11283

4 (5)

3). Kohus asub seisukohale, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimeline

likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kandidaadil on juriidiline kõrgharidus ja ta on

varasemalt kohtu poolt likvideerijaks määratud (nt tsiviilasjas nr 2-189305). Kohus ei

tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu ja kohtule ei

ole teada asjaolusid, mis välistaksid E E i likvideerijaks nimetamise.

8. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-

des 209–220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku

raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et

juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama

pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise

isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on

likvideerija kohustatud need hoiule võtma.

9. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid

nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist

vabastada.

10. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud

kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulu tuleks katta

juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas,

et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei kohusta kohus avaldajat

tasuma likvideerija kulude ja tasu katteks ettemaksu ning likvideerijal ei ole võimalik hiljem

nõuda likvideerimise kulude ja tasu maksmist vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast ei

tarvitse tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks jätkuda.

11. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete

esitamata jätmisega ajal, mil puudutatud isiku ainus juhatuse liige oli avaldaja, on menetluse

põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on TsMS § 172 lg 6 alusel õiglane jätta

menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja

materjalide põhjal kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kuna puudutatud isikul ei

ole saanud menetluskulusid tekkida.

2-19-11283

5 (5)

12. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud

määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus

tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule

viivitamata täidetavaks. ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja

kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 teine lause).

Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on

hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse

nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse

tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt,

tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt

Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; 02.06.2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-45-10, p 15).

13. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg

2 alusel määruskaebuse. Kuna kohus määrab likvideerija olukorras, kus juriidilisel isikul senine

seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda

määrus kättetoimetatuks ka juriidilisele isikule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik