3-19-24/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-24

Haldusasi

LINKA ESTONIA OÜ ja XX kaebus Maksu- ja Tolliameti

01.11.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043202-9 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – LINKA ESTONIA OÜ, seaduslik esindaja XX

Kaebaja II – XX

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rivo

Koemets

Kolmas isik – YY

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada LINKA ESTONIA OÜ-le ja XXle 30.09.2019 esitatud tõendid.

2. Jätta LINKA ESTONIA OÜ ja XX kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.11.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-24

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21.02.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-1 LINKA

ESTONIA OÜ (LE) kontrolli, mis hõlmas füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja

sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017. Kontroll hõlmas ka LE-s töötamise

tuvastamise menetlust, et veenduda töötamise registris (TÖR) registreeritud andmete õigsuses.

2. MTA kaasas 27.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-3 XX ja 27.06.2018 korraldusega

nr 12.2-3/043202-4 YY kui kolmandad isikud LE suhtes läbiviidavasse menetlusse põhjusel, et

LE on perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017 deklareerinud neile väljamakseid. XX on

ühtlasi LE ainus juhatuse liige.

3. MTA kajastas 17.09.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/043202-5 LE kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kontrollakt

edastati arvamuse avaldamiseks ka LE töötajatele XXle ja YYle, keda läbiviidav maksu- ja

töötamise tuvastamise menetlus võis mõjutada. LE, XX ega YY ei esitanud oma arvamust

kontrollaktis kajastatud asjaoludele.

4. MTA 01.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/043202-9 (mille lahutamatuks osaks on MTA

17.09.2018 kontrollakt) vähendati LE tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumis-

pensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) näidatud maksusummat 333,68

eurot (resolutsiooni p 1) ning tühistati TÖR-is vormistatud XX registrikanne nr 1765095 ja YY

registrikanne nr 1765094 töötamise kohta LE-s (resolutsiooni p-d 2 ja 3).

1) MTA tuvastas, et LE on alusetult deklareerinud palgaväljamakseid XXle (kes sai LE

juhatuse liikmeks 06.10.2016) ja YYle kokku summas 600 eurot. Sellele viitavad järgmised

asjaolud kogumis: LE ei ole täitnud MTA korraldusi ega esitanud deklareeritud tööjõumaksude

aluseks olevaid raamatupidamisdokumente; LE on kustutatud käibemaksukohustuslaste

registrist ja LE-l puudub reaalne majandustegevus; LE poolt XXle ja YYle väidetavalt

tehtud väljamaksed ei ole tõendamist leidnud; LE on teadlikult esitanud MTA-le valeandmeid

seoses XXle ja YYle deklareeritud tööjõumaksudega; LE juhatuse liikme XX varasem

maksekäitumine viitab teadlikule tegevusele maksude tasumata jätmisel; LE juhatuse liige XX

tegi väljamakseid iseendale; XX ei esita MTA-le dokumente, mis tõendaksid väljamaksete

tegemist talle LE poolt; LE esitatud maksudeklaratsioonidest lähtuvalt on XX saanud riiklikke

hüvitisi; YY ei esita MTA-le samuti dokumente, mis tõendaksid väljamaksete tegemist talle LE

poolt. Seega deklareeris LE detsember 2016 – jaanuar 2017 TSD-l alusetult tööjõumakse.

Õiguslikud alused: tulumaksuseaduse § 40 lg 2, lg 4 ja lg 5, sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 4,

töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 1 p 1, § 42 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 ja kogumispensionide seaduse §

11 lg 1 p 1 ja p 4.

2) Kuna MTA tuvastas menetluse käigus, et LE-l puudus tegelik töösuhe XX ja YYga, siis ei

ole õiged ka LE tehtud kanded TÖR-i. Alusetu registreering andis YYle aluse saada

ravikindlustuse seaduse kohaselt kindlustuskaitse ning XXle andis aluse saada sotsiaalseid

hüvesid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. LINKA ESTONIA OÜ ja XX esitasid 06.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(täiendatud 25.03.2019, 15.09.2019, 30.09.2019) MTA 01.11.2018 maksuotsuse tühistamiseks.

1) XX on olnud haige ja on tänaseks oma haiguse tõttu töölt taandatud. MTA on

maksumenetluse käigus moonutanud tõde seoses XX esitatud arstitõendiga.

3-19-24

3(8)

2) Vastustaja ei ole lähtunud maksuseadustest. XX on korduvalt palunud dokumendid esitada

talle PDF-formaadis, kuna talle edastatud dokumendid ei avanenud. Sealjuures maksuhaldur ei

veendunud, kas XXle väljastatud dokumendid on talle ka reaalselt ja õigeaegselt kohale

jõudnud. Kirja väljastamine ei tähenda selle kättesaamist adressaadi poolt. MTA teatised

jõudsid kaebajateni hilinemisega ja sellest tulenevalt palus XX maksuhaldurilt täiendavat

tähtaega. Maksuhaldur aga ei andnud täiendavat tähtaega, vaid tegi otsuse deklaratsioonide

muutmiseks. Samuti ei selgitatud kontrollimenetluses XXle, et kontrollitavaks isikuks on olnud

ka XX eraisikuna.

3) XX viibis veebruar – august 2017 kinnipidamisasutuses. Kui ta kinnipidamisasutuses

vabanes (11.08.2017), siis tuli välja, et varastatud on LE-le / XXle kuuluvad dokumendid.

Sellekohane avaldus tehti ka politseile.

4) LE tegi töid objektil Graniidi tn 26/28 CC alluvuses. CC tekkis LE-l vaidlus tehtud tööde

osas. Samuti omastas CC LE ja teiste eraisikute vara ja ka selle kohta tehti avaldus politseile.

Kokkulepitud tööde eest jättis CC tasud maksmata ning CC keeldus arve vastuvõtmisest.

Sellekohane kirjavahetus ja pildid on säilinud, mis on kasutatavad tõendina. Nimetatud objektil

töötas lisaks XXle ka LE teine töötaja.

5) Kuigi MTA väidab, et LE ei kasutanud õigust esitada kontrollaktile vastulause, on LE

esitanud kaebuse kohtule.

6) XXl oli LE-s töötamise kohta ka kirjalik tööleping. Samuti oli tööleping sõlmitud YYga,

kuid see lõpetati ühepoolselt. Lisaks on XX teinud sularahatehinguid, kuivõrd pank ei ole

võimaldanud pangakontot kasutada.

6. Maksu- ja Tolliamet palub 24.04.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Arusaamatu on väide, et MTA on moonutanud tõde seoses LE juhatuse liikme

arstitõendiga. XX esitas maksuhaldurile 14.02.2018 perearsti poolt väljastatud tõendi, millest

nähtuvalt viibis ta alates 14.02.2018 haiguslehel. Esitatud tõendist ei nähtu haiguslehe kestvust.

Maksuhaldur tuli sealjuures vastu XX soovile ning võimaldas tal vastata küsimustele kirjalikult.

Maksuhaldur saatis kirjalikud küsimused e-posti aadressile omamees.omamees@mail.ee ning

pikendas ka nendele vastamise tähtaega, kuid sellegipoolest maksuhalduri küsimustele ei

vastatud ning nõutud dokumentide koopiaid ei esitatud.

2) Maksuhaldur on oma otsust tehes lähtunud maksuseadustest ning on uurimiskohustust

nõuetekohaselt täitnud. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses piisava põhjalikkusega

esitanud asjas tuvastatud faktilised asjaolud ning põhistanud tuvastatud asjaolude kogumi

pinnalt tekkivat põhjendatud kahtlust, et tegelikkuses LE-l majandustegevus puudus ning XXle

ega YYle ei ole väljamakseid tehtud. Alusetud väljamaksed deklareeriti üksnes varalise kasu

saamise eesmärgil, et XX saaks riiklikke hüvitisi suuremas summas, kui ta selleks tegelikult

muidu õigustatud oleks. Seega on antud juhul läinud tõendamiskoormus üle kaebajale

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1). LE ei ole esitanud oma kaebuses ühtegi

tõsiseltvõetavat selgitust, veel vähem tõendit, mis maksuhalduri põhjendatud kahtlused

kummutaks.

3) Kaebaja teeb etteheiteid seoses dokumentide kättetoimetamisega. Vastustaja märgib, et

kontrollaktis toodud asjaoludest nähtuvalt on suhtlus ja dokumentide edastamine LE ja

XXga toimunud e-kirja teel. Kaebaja vastustest nähtuvalt on ta maksuhalduri korraldused kätte

saanud ning maksuhaldur on korduvalt ka korralduste täitmise tähtaegasid pikendanud, kuid

selgitusi ega dokumente ei ole siiski maksuhaldurile esitatud.

3-19-24

4(8)

4) Kuigi LE ja XX on maksuhalduriga e-kirja teel korduvalt suhelnud ja korralduste täitmise

tähtaja pikendamist taotlenud, ei ole isikud varasemalt kordagi dokumentide varastamisele

viidanud. Veelgi enam, kaebaja uuris 10.04.2018 e-kirjas maksuhaldurilt dokumentide koopiate

esitamise kohta. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks politseile avalduse

esitamist, mistõttu on kaebaja väide paljasõnaline ja tõendamata ning kantud tagantjärele

õigustamise eesmärgist.

5) Kaebaja väited alltööde tegemise kohta aadressil Graniidi tn 26/28, Tallinn, on samuti

paljasõnalised ja tõendamata ning ei haaku maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude kogumiga.

Kaebuses viidatakse e-kirjadele ja piltidele, mis peaks väidetavalt tööde tegemist tõendama,

kuid neid ei ole kaebusele lisatud. XX toob kaebuses välja, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud

menetlusnorme ja väljunud haldusakti raamidest ning edastas kontrollitavale kirja, millest ei

olnud arusaadav, et kontrollitav oli eraisik, mitte juhatuse liige. Vastustaja märgib, et XX ei

olnud kontrollitav, vaid tema poole pöörduti kui kolmanda isiku poole, kuna LE ei esitanud

maksumenetluse raames teavet ega dokumente. Sellisel juhul on maksuhaldur õigustatud teabe

ja tõendite saamiseks kolmandate isikute poole pöörduma (MKS § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg

1 ja lg 3). Lisaks kaasati XX 27.03.2018 korraldusega LE maksumenetlusse, kuna menetluste

lõppedes antav haldusakt võis puudutada tema õigusi või kohustusi. LE deklareeritud töötasu

väljamaksete ning töötamise registreerimise andmete muutmine võis mõjutada XX sotsiaalseid

hüvesid – pensionit, tervisekindlustust, töötuskindlustushüvitisi jm (MKS § 43 p 3 ja

haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3). Seega on makshaldur toiminud kooskõlas

menetlusnormidega ning ei ole väljunud ka kontrolli raamidest.

6) XX väited LE juhatuse liikmena töötamise ja selle eest palga saamise kohta on samuti

paljasõnalised ning ei haaku maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude kogumiga. Ühtlasi ei ole

XX esitanud maksuhaldurile kaebuses viidatud kirjalikku töölepingut.

7) Kokkuvõtvalt ei lükka kaebuses esitatud üldsõnalised ja tõendamata väited ümber maksu-

otsuses toodud lõppjäreldust, et tegelikkuses ei ole XX ja YY teinud LE-s tööd ning sealt

palgaväljamakseid saanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et LE ja XX kaebus ei anna alust MTA 01.11.2018 maksuotsuse

tühistamiseks.

Kohtu hinnangul on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses ja selle lahutamatuks lisaks olevas

17.09.2018 kontrollaktis piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud seisukohta, et LE-l puudus

töösuhe XXga ja YYga. Kohus tugineb sealjuures maksuotsuse ja kontrollakti põhjendustele

neid täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana ja vastuseks kaebusele toob

kohus välja alljärgneva.

8. Kaebajad heidavad maksuhaldurile ette, et LE maksumenetluse käigus ei ole maksuhaldur

veendunud / kontrollinud, kas maksumenetluses koostatud kirjad / dokumendid ka reaalselt

kaebajateni jõudsid. Samuti heidavad kaebajad ette, et maksuhaldur ei pikendanud tähtaega

dokumentide esitamiseks, kuivõrd maksuhalduri kirjad / dokumendid jõudsid kaebajateni

hilinemisega.

MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sh haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja

vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.

Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud

kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse

3-19-24

5(8)

elektronposti aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse

dokumendi kättesaamise kohta.

Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt laadis MTA LE-le koostatud 21.02.2018 korralduse nr

12.2-3/043202-1 (millega alustati LE suhtes kontrollimenetlust ning millega kohustati kaebajat

esitama suulisi seletusi kontrolliperioodil toimunud tehingute kohta ning esitama korralduses

märgitud dokumendid) e-maksuametisse, ent LE ei avanud infosüsteemis nimetatud korraldust.

Sellest

tulenevalt

saatis

MTA

LE

juhatuse

liikme

XX

e-posti

aadressile

omamees.omamees@mail.ee 02.03.2018 e-kirja1, milles teavitas LE-d kontrollimenetluse

alustamisest ning mille manusena lisas ka MTA 21.02.2018 korralduse. XX vastas MTA-le

02.03.2018 e-kirjaga2, milles palus teavet selle kohta, millise ajaga peab ta arvestama

maksuhalduriga kohtumisel ning kas tal on võimalik ka kirjalikult küsimustele vastata. MTA

vastas XXle e-kirjaga3 05.03.2018. XX teavitas 06.03.2018 MTA-d e-kirja4 teel sellest, et ta ei

saa tervislikel põhjustel maksuhalduriga kohtuda ning palus kohtumine edasi lükata. Nimetatud

kirja juurde oli lisatud Paide Arst OÜ tõend5, mille kohaselt viibib XX haiguslehel alates

14.02.2018. MTA palus 08.03.2018 e-kirjaga6 XXlt teavet selle kohta, millisel kuupäeval talle

sobiks maksuhalduriga kohtuda. Ühtlasi selgitas MTA e-kirjas, et XXl on võimalik

küsimustele vastata ka kirjalikult, kuid sellisel juhul peaks tal olema digitaalselt allkirjastamise

võimalus ning korralduses nõutud dokumendid tuleks samuti e-postiga saata. Nimetatud

e-kirjale XX ei vastanud. Järgnevalt saatis MTA 16.03.2018 XXle e-kirja teel küsimused7

21.02.2018 korralduse juurde ning andis küsimustele vastamiseks ja dokumentide esitamiseks

tähtaja 26.03.2018. Nimetatud kuupäevaks XX MTA-le ei vastanud.

Seejärel kaasas MTA 27.03.2018 korraldusega8 nr 12.2-3/043202-3 XX kui kolmanda isiku LE

suhtes läbiviidavasse maksumenetlusse ning kohustas teda kui kolmandat isikut esitama teavet

seoses töötamisega LE-s, samuti esitama kõik dokumendid, mis on vormistatud seoses

töötamisega ja töötasu saamisega LE-s. Korralduse täitmise tähtpäevaks oli 05.04.2018 ning

see edastati9 XX e-posti aadressile omamees.omamees@mail.ee. XX saatis 01.04.2018 MTA-

le e-kirja10, milles palus saata manuses olev dokument PDF-formaadis ning palus teavet selle

kohta, kas ta saab vastused saata digitaalselt allkirjastatuna. MTA vastas XXle 02.04.2018

e-kirjaga11, et manuses olev dokument on krüpteeritud ning selle avamiseks tuleb dokument

esmalt dekrüpteerida. Selleks edastas MTA kõnesolevas e-kirjas juhised ning palus teada anda,

kui XXl siiski ei õnnestu manuses olevat dokumenti avada. XX vastas MTA-le 10.04.2018 e-

kirjaga12, et ei saa avada dokumenti. Ühtlasi märkis XX, et ta sai kätte MTA varasema kirja,

mis sisaldas kirjalikke küsimusi. XX palus nimetatud kirjale vastamiseks aega ning

küsis, kas ta saab saata osad dokumendid koopiana. MTA edastas 11.04.2018 e-kirjaga13 XX e-

posti aadressile uuesti MTA 27.03.2018 korralduse. Sama e-kirjaga pikendas MTA nimetatud

korraldusele vastamise tähtaega kuni 18.04.2018. Samuti pikendas MTA XXle 16.03.2018

saadetud küsimustele vastamise tähtaega kuni 18.04.2018. Lisaks eelnevale juhtis MTA

tähelepanu sellele, et 16.03.2018 saadetud küsimused olid XXle kui LE esindusõiguslikule

1 MTA vastuse lisa nr 2

2 MTA vastuse lisa nr 4

3 MTA vastuse lisa nr 5

4 MTA vastuse lisa nr 6

5 MTA vastuse lisa nr 7

6 MTA vastuse lisa nr 8

7 MTA vastuse lisa nr 9

8 MTA vastuse lisa nr 11

9 MTA vastuse lisa nr 12

10 MTA vastuse lisa nr 13

11 MTA vastuse lisa nr 14

12 MTA vastuse lisa nr 15

13 MTA vastuse lisa nr 16

3-19-24

6(8)

isikule ning MTA 27.03.2018 korraldus on täitmiseks XXle kui kolmandale isikule. XX saatis

11.04.2018 MTA-le e-kirja14, milles soovis teavet selle kohta, kes on kolmas isik ja kes on

esindusõiguslik isik. MTA vastas XXle 12.04.2018 e-kirjaga15.

Kuivõrd LE-le tehtud korraldus oli täitmata, saatis MTA 07.05.2018 XXle e-kirja16, milles palus

esitada parandusdeklaratsioonid perioodi detsember 2016 ja jaanuar 2017 kohta. XX vastas

MTA-le 10.05.2018 e-kirjaga17, et soovib tutvuda tõenditega, mida MTA on analüüsinud ning

mille alusel MTA korralduse koostas. Samuti soovis XX teada korralduse numbrit, kuna muidu

puudub tal võimalus esitada kaebus / vastulause. Lisaks teavitas XX MTA-d sellest, et ta ei

külasta oma e-posti igapäevaselt. MTA vastas18 XX e-kirjale 11.05.2018. XX edastas

24.05.2018 MTA-le e-kirja19, milles heitis ette, et kontrollija on talle edastanud kirju, millest ei

olnud arusaadav, et kontrollitavaks on olnud ka eraisik. Samuti heitis XX ette, et MTA ei ole

kontrollinud, kas kirjad on temani saabunud. Kirja väljastamine ei näita nende jõudmist

adressaadini. XX märkis, et teatised on temani saabunud hilinemisega ning ta ei ole saanud

ajapikendust korralduse täitmiseks. Samuti rõhutas XX, et ta on haige ning kasutab

tugevatoimelisi ravimeid.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt saab kohtu hinnangul järeldada, et XX on nii MTA 21.02.2018

korralduse kui ka 27.03.2018 korralduse kätte saanud. Kuna XX on 10.04.2018 e-kirjas

teavitanud maksuhaldurit kirjalike küsimuste kättesaamisest ning palunud kirjale vastamiseks

ja dokumentide esitamiseks tähtaega, siis pidi XXle olema teada LE-le 21.02.2018 tehtud

korralduse sisu. Sellele viitavad ka MTA 17.09.2019 kontrollakti p 2.1.2 alapunktis 1 kajastatud

asjaolud (02.03.2018 on XX sisenenud e-maksuametisse ja lõpetanud enda töötamise registri

kande). Kohtu hinnangul on XX saanud tutvuda ka 27.03.2018 korralduse sisuga – arvestades,

et XX saab hakkama dokumentide digitaalse allkirjastamisega, siis on väheusutav, et tal ei olnud

(korduvalt) võimalik avada MTA poolt saadetud digitaalselt allkirjastatud dokumenti.

Sealjuures võib ka kohtule esitatud kaebuse tekstist aru saada, et XX on siiski MTA korraldused

kätte saanud, ent hilinemisega. Küll aga ei saa nõustuda kaebajate väitega, justkui MTA poleks

arvestanud XX haigusega ega pikendanud korralduste täitmise tähtaega. Kohtu hinnangul

nähtub eeltoodud asjaoludest vastupidiselt see, et MTA on korduvalt tulnud XX soovidele

vastu, lubades vastata MTA küsimustele kirjalikult (suuliste seletuste andmise asemel) ning

pikendades korralduste täitmise tähtaega. XX 06.03.2018 esitatud perearsti tõendist, mille

kohaselt viibib ta haiguslehel alates 14.02.2018, ei saa sealjuures teha järeldust, et XXl ei olnud

võimalik MTA küsimustele kirjalikult vastata ega dokumente esitada hiljemalt 18.04.2018.

Nimetatud tõend on väljastatud esitamiseks Harju Maakohtu kohtunikule kohtuasjas nr

xxxxxxx põhjusel, et XXl ei olnud võimalik 15.02.2018 kohtusse ilmuda.

9. Kaebajad jätsid MTA 21.02.2018 ja 27.03.2018 korraldused täitmata, samuti jättis

maksumenetlusse kaasatud kolmas isik YY täitmata talle tehtud 27.06.2018 korralduse.

Kaebajad ja YY ei esitanud maksuhaldurile ka MTA 17.09.2018 kontrollakti peale vastuväiteid

ega mistahes tõendeid XX ja YY töötamise kohta LE-s. Kaebajad on kõnesoleva kontrollakti

peale hoopis 19.10.2018 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus tagastas

oma 22.10.2018 määrusega (haldusasi nr 3-18-2000). Kõnesolev kontrollakt sisaldab

selgesõnalist selgitust, et kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumisel on õigus esitada

MTA-le oma arvamus ja vastuväited (MKS § 13 lg 1). Seega jääb arusaamatuks kaebajate

pöördumine halduskohtu, mitte maksuhalduri poole. Küll aga on oluline siinjuures rõhutada, et

14 MTA vastuse lisa nr 17

15 MTA vastuse lisa nr 18

16 MTA vastuse lisa nr 19

17 MTA vastuse lisa nr 20

18 MTA vastuse lisa nr 21

19 MTA vastuse lisa nr 22

3-19-24

7(8)

kaebajad ei esitanud koos 19.10.2018 kaebusega haldusasjas nr 3-18-2000 ühtegi tõendit XX

ja YY töötamise kohta LE-s. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebajad ega YY esitanud

ühtegi arvestatavat selgitust ega tõendit XX ja YY töötamise kohta LE-s. Kaebuses on küll

viidatud sellele, et LE ja XX ning LE ja YY vahel olid sõlmitud töölepingud, ent neid ei ole

maksu- ega kohtumenetluses esitatud.

10. Kaebajad esitasid 30.09.2019 kohtule kuus e-kirja, mille manustes olevad töölepingu

koopiad on sõlmitud XX ja äriühingute Gogen Art OÜ, Chelly OÜ, Klik Metall OÜ, Kevern

OÜ ja Levaleks OÜ vahel. HKMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult

sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult

sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuivõrd käesoleva vaidluse ese ei puuduta XX ja

eelviidatud äriühingute vahelise töösuhte olemasolu tuvastamist, vaid üksnes XX ja LE ning

YY ja LE vahelise töösuhte olemasolu tuvastamist, siis on tegemist asjakohatute tõenditega

ning kohus tagastab need kaebajatele HKMS § 62 lg 2 alusel.

11. Kaebuses on viidatud sellele, et LE juhatuse liige XX vabanes kinnipidamisasutusest 2017.

a augustis ning siis selgus, et LE / XX dokumendid on varastatud. Seejärel tehti väidetavalt

sellekohane avaldus politseile. Käesolevas kohtuasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta,

et XX tegi LE dokumentide varguse kohta politseile avalduse. Nimetatud väidet ei tõenda

kohtule kaebusega esitatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 19.10.2017 vastus nr 3.1-

1.1/2113-2, millest nähtuvalt on XX teinud PPA-le avalduse seoses Viljandi linnas, xxxxxxx

majast varastatud tööriistadega. Samuti ei tõenda nimetatud väidet XX 15.09.2019 saadetud

PPA 25.06.2019 vastus nr 2.1-3/15904-2, millest nähtuvalt on XX teinud PPA-le avalduse

seoses Viljandi linnas, xxxxxxx majast varastatud tööriistade ning Safedoor OÜ ja Solotex

Trans OÜ dokumentidega. Seega on tegemist paljasõnalise ja tõendamata väitega, mis ei

põhjenda kuidagi maksuhaldurile selgituste ja tõendite esitamata jätmist. Ka juhul, kui XX oleks

kohtule tõendanud PPA-le LE dokumentide varguse kohta tehtud avalduse esitamist, ei annaks

see automaatselt alust järelduseks, et LE oli tegutsev äriühing, kellel oli töösuhe nii XX kui ka

YYga. Väheusutavaks saab pidada, et äriühingu dokumentatsioon oli üksnes paberil ning pole

säilinud ühtegi dokumenti (nt elektroonilist dokumenti), mis kinnitaksid kaebajate väiteid LE

majandustegevuse toimimise, sh töötajate olemasolu kohta. Reaalse majandustegevuse korral

peaks seejuures olema võimalik koguda teavet ka muudest allikatest, näiteks tehingupartneritelt.

Kaebajad ei ole esitanud teavet, mis võimaldaks LE poolt reaalse majandustegevuse läbiviimist

kontrollida.

12. Tõendamata on ka kaebuses esitatud üldsõnalised väited XX ja YY töötamise kohta objektil

Graniidi tn 26/28, Tallinn. Kaebuse järgi tõendavad nimetatud väidet sellekohane kirjavahetus

ja mõned pildid, ent neid ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitatud. Kuigi kaebajad on oma

16.09.2019 e-kirjas teavitanud kohut dokumentide saatmisel esinevast tõrkest / tehnilisest

probleemist, on kaebajatel siiski olnud võimalik saata erinevad dokumendid kohtule

30.09.2019. Seega ei saa kaebajate poolt eelmainitud tõendite esitamata jätmist kohtule

selgitada ka mistahes tehnilise probleemiga.

13. Kokkuvõttes ei ole kaebajad esitanud maksu- ega kohtumenetluses veenvaid selgitusi ega

mistahes tõendeid, mis viitaksid sellele, et LE oli perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017

tegutsev äriühing ning LE-l oli viidatud perioodil töösuhe nii XX kui ka YYga. MTA esitatud

tõendid viitavad kohtu hinnangul selgelt sellele, et LE-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne

majandustegevus ning seega pole usutav, et äriühingul oli sel ajal ka kaks töötajat. Nimelt on

Swedbank AS oma 09.04.2018 kirjas MTA-le kinnitanud, et LE omab Swedbank AS-s

pangakontot, ent ajavahemikus 01.12.2016-31.01.2017 puudusid kontol toimingud20. Kaebajate

20 MTA vastuse lisa nr 32

3-19-24

8(8)

väide sularahas tehtud tehingute kohta on väheusutav ja paljasõnaline, kuivõrd pole esitatud

ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit (kassa sissetuleku või väljamineku orderit vms). LE on

MTA 20.10.2016 otsusega nr 12.2-3/038448-221 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist

ning äriregistri andmetel on viimasena esitatud 2015. a majandusaasta aruanne (XX sai LE

juhatuse liikmeks 06.10.2016 ning seega XX juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole esitatud ühtegi

majandusaasta aruannet).

14. Põhjendamatu on ka kaebuses esitatud väide selle kohta, et XXle ei olnud arusaadav, et

kontrollitavaks on olnud ka tema kui eraisik. Nagu MTA on vastuses kaebusele märkinud, siis

XX kui eraisik ei olnud LE maksumenetluses kontrollitavaks isikuks. Maksuhaldur on XX

õigesti kaasanud maksumenetlusse ning nõudnud XXlt kui kolmandalt isikult teavet ja

dokumente põhjusel, et menetluse lõppedes antav maksuotsus võis puudutada tema õigusi /

kohustusi (vt MKS § 43 p 3, § 61 lg-d 1 ja 3, § 62 lg 1 ja lg 3).

15. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et LE-l puudus

töösuhe nii XX kui ka YYga ning seega deklareeris LE alusetult perioodidel detsember 2016 –

jaanuar 2017 töötasu XXle ja YYle. Seega ei olnud ka LE TÖR-i kantud andmed XX ja YY

töötamise kohta õiged. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub

alus.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb kaebajate võimalikud menetluskulud jätta nende

enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Seetõttu jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja

8 ning § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

21 MTA vastuse lisa nr 28