2-19-12959/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12959

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12959

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lauri Mällo vastu

85,23 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

93,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806; asukoht

Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja

Marjana Šestel, e-post menetlus@plusplus.ee;

kostja Lauri Mällo (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lauri Mällo vastu osaliselt.

2. Välja mõista Lauri Mällolt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS-ga

XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingute ning osamaksetega vara

müügilepingute alusel tekkinud võlgnevus 40,74 eurot, millest 31,84 eurot on põhinõue

ja 8,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2019 seisuga.

3. Välja mõista Lauri Mällolt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 31,84 eurot alates 17.08.2019 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lauri Mällo vastu sissenõudmiskulu 25 eurot

väljamõistmiseks rahuldamata.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-12959 Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude

rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ning 100 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Jätta menetluskulud 48% ulatuses Lauri Mällo kanda ning 52% ulatuses Aktsiaselts

PlusPlus Capital kanda.

8. Välja mõista Lauri Mällolt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 84 eurot.

9. Välja mõista Lauri Mällolt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulult

84 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2(3)

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektronposti aadressil

laurimallo@online.ee, millelt kostja on 28.09.2019 kinnitanud menetlusdokumentide

kättesaamist. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

põhjendades tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mis tuleneb XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX

sõlmitud liitumislepingute ning osamaksetega vara müügilepingute rikkumisest. Hageja on

omandanud nõude kostja vastu Elisa Eesti AS-lt (esialgne võlausaldaja) loovutuse teel.

Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 16.08.2019 seisuga 85,23 eurot, millest

31,84 eurot on põhinõue, 28,39 eurot viivis ja 25 eurot sissenõudmiskulu. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista põhinõudelt viivise 0,07% päevas alates 17.08.2019 kuni põhinõude

täitmiseni.

Kohus märgib, et otsuse tegemisel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

(TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1). Viidatud sätete alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu

tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Nii liitumis- kui osamaksetega vara müügilepingud on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35

lg 1 tähenduses. Samuti on lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist

tüüptingimustega. Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07%

päevas. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas

nr 3-2-1-25-16, p 10). Lepingute sõlmimise ajal oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäär 8,05% aastas. Järelikult ületab üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud määr (0,07%

päevas ehk 25,55% aastas; 365 × 0,07) kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas;

8,05 × 3) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel

tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Seega on sissenõutavaks muutunud

viivisenõue põhjendatud 8,90 euro ulatuses (viivise arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).

VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

3(3)

500 eurot. Hagiavalduses ei ole toodud välja asjaolu, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud

lepingud oleksid lõppenud. Seega ei ole sissenõudmiskulu 25 eurot nõue hagiavalduses

märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt põhivõla 31,84 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 8,90 eurot ja alates 17.08.2019 põhivõlalt seadusjärgses määras lisanduva

viivise väljamõistmise osas.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~48% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 48% ulatuses kostja kanda ja 52%

ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on

riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 84 eurot (48%

175 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

84 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik