2-18-6835/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Jätta D. P.e hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) ja T. M.i vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.

2. Poolte menetluskulud jätta hageja D. P.e kanda.

D. P.ele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-6835 Kohtuasi

D. P.e hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) ja T. M.i vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja: D. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

Hageja esindaja (riigi õigusabi korras): Advokaat Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond; Võidu prospekt 2, 21006 Narva; e-post: robert.sprengk@barrister.ee)

Kostja: Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) (Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi)

Kostja esindaja: A. R. (e-post: xxx)

Kostja: dr. T. M. (e-post: xxx; xxx)

ASJAOLUD

1. D. P. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) ja

T. M.i vastu mittevaralise kahju 20 000 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on D. P.el diagnoositud krooniline prostatiit, kuid SA X Kliinikumi epikriisis nimetatud vajalikke uuringuid ei teostatud ning toetavat ravi hagejale ei võimaldatud. Vaatamata SA X soovitusele jätkata ravi kuni uuringute tegemiseni, lõpetasid hagejal toetava ravi alates 01.03.2018. Hageja leiab, et talle Viru Vanglas osutatud tervishoiuteenus ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenust ei osutatud tavaliselt oodatava hoolega. Hageja leiab, et uuringute tegemata jätmise ja toetava ravi lõpetamise osas oli tegemist kostjate raviveaga. Kostjate tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmise rikkumisel on süüline, kuivõrd kostjad said mõjutada hageja ravi. Hageja on seisukohal, et kostja ravivigadega hagejale põhjustatud terviserikkeks on hagejal xxx. Hagejal on tekkinud hirm, et tema tervis ei paranegi, halvenenud tema elukvaliteet. Hageja peab mõistlikuks hüvitiseks 20 000 eurot.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud Viru Vangla on seisukohal, et hagejale on osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust Kostja leiab, et hageja ei ole hagis esitanud tõendeid ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta. Väidetavat tervise halvenemist ei ole hageja mitte millegagi tõendanud. Kostjale jääb selgusetuks, millel põhineb hageja väide, et tema uuringule mittesaatmine tõi talle kaasa kahju tekkimise. Uuring (või selle tegematajätmine) ise ei saa iseseisvalt üldjuhul tervisekahju tekitada. Kuigi hageja väidab toetava ravi lõpetamist ja seeläbi tervise halvenemist, ei ole hageja seda väidet millegagi tõendanud. Samuti tuleks hagejal tõendada või põhistada, et juhul kui toetav ravi oleks jätkunud, andnuks see positiivse efekti. Kostja T. M. vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning nõustub Viru Vangla vastuväidetega.

3. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 02.09.2019.a. Hageja D. P. kohtuistungile ei ilmunud. Istungipäeva hommikul teavitas kohust ekirjaga ootamatust haigestumisest (II kd tl 74-75). Tõendit väidetava haigestumise kohta kohtule ei esitanud. Kohus kuulas kohtuistungil ära kostja T. M.i selgitused /vastuväited ja lükkas asja arutamise edasi 11.10.2019.a. Kohus kohustas hagejat isiklikult kohtuistungil ilmuma. 11.10.2019.a. sai maakohus hagejalt esindaja kaudu teate, et hageja on niivõrd haigestunud, et seisund ei võimalda kohtuistungist osa võtta. Tõendit, millest nähtuks et seisund takistab kohtuistungile ilmumast, maakohtule ei esitatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab hagi läbi vaatamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb hageja esindaja.

6. 02.09.2019.a. kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi ja kohustas hagejat isiklikult 11.10.2019.a. toimuvale kohtuistungile ilmuma (II kd tl 72).

Kohus lisab, et hageja esindaja on vastavat kohustust meenutanud hagejale e-kirjaga 30.09.2019.a. (II kd tl 86-87).

Kohus saatis hagejale kutse kohtuistungile, märkides ära viimase kohustuse isiklikult kohale ilmuda ning hoiatas, et ilmumata jätmise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata (II kd tl 77). Kohus märgib, et menetlusosalise või tema lähedase ootamatu haigestumine võib olla mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks TsMS § 422 lg 1 mõttes, kuid ainuüksi e-kirja saatmisest haigestumise põhistamiseks ei piisa. TsMS § 422 lg 2 järgi tuleb menetlusosalisel oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitada tõend, millest nähtub et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega (lg 3).

7. Maakohtule esitatud hagiavalduses (I kd 2-10) ja selle täienduses (I kd tl 25-39) kirjeldab D.

P. oma hirme haigussümptomite jätkuva süvenemise, tervisliku seisundi halvenemise, reproduktiivsusvõime kadumise ees. Hageja leiab, et tema elukvaliteedi languse, vaimsete ja füüsiliste kannatuste eest on vastutavad kostjad ning rõhutab hageja asja lahendamise olulisust tema jaoks. Seevastu hageja korduvast kohtuistungile ilmumata jäämisest järeldab kohus, et hageja on vangistusest vabanedes kaotanud huvi käesoleva menetluse vastu.

8. Kohus selgitab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kätte toimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada (TsMS § 412 lg 2).

9. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Poolte menetluskulud jäävad D. P.e kanda.

D. P.ele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb eesti Vabariigi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik