2-16-15252/152 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-15252

Tsiviilasi

Tatjana Maiorsi, Julia Maiorsi ja Žanna Maiorsi hagi

Vladimir Butuzovi ja Tatjana Stolfati vastu kinnistus-

raamatu kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. juuli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatjana Maiorsi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja):

1) Tatjana Maiors (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

(riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Henn Koduvere

Vastustajad (kostjad):

1) Vladimir Butuzov (isikukood XXXXXXXXXXX),

2) Tatjana Stolfat (isikukood XXXXXXXXXXX),

kostjate lepinguline esindaja vandadvokaat Siret Siilbek

Hagejad:

2) Julia Maiors (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

3) Žanna Maiors (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Parandada Viru Maakohtu 3. juuli 2019 määruse resolutsiooni ilmsed ebatäpsused ja

lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:

1) Rahuldada Vladimir Butuzovi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt

Vladimir Butuzovi kasuks menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga)

349 (kolmsada nelikümmend üheksa) eurot) 80 senti.

3) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt

Vladimir Butuzovi kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (349,80 eurot)

alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

4) Rahuldada Tatjana Stolfati taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

5) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt

Tatjana Stolfati kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks kokku (koos

käibemaksuga) 1554 (ükst tuhat viissada viiskümmend neli) eurot.

6) Välja mõista Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt

Tatjana Stolfati kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (834 eurot) alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

7) Välja mõista Tatjana Maiorsilt ja Julia Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati

kasuks

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude

katteks

kokku

(koos

käibemaksuga) 1245 (üks tuhat kakssada nelikümmend viis) eurot 84 senti.

8) Välja mõista Tatjana Maiorsilt ja Julia Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati

kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (1245,84 eurot) alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 3. juuli 2019 määrus muutmata, kuid täiendada

selle põhjendusi.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Igor Maiors esitas 10. oktoobril 2016 Viru Maakohtusse hagiavalduse Vladimir Butuzovi

(kostja I) ja Tatjana Stolfati (kostja II) vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks, milles palus

kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses

kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX teise jao omanikukande, mille kohaselt kostja II on

viidatud kinnistu ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse 2/3

mõttelisele osale kinnistust kaasomanikuks kostja I.

2. Hageja esitas 17. mail 2017 hagi tagamise taotluse, millega palus peatada täitemenetlus

kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2017/835 ning reguleerida hageja

ja kostjate vahelisi suhteid sellisel viisil, et lubada hagejal ja tema perekonnaliikmetel kasutada

aiamaad asukohaga XXXXXXXXXXX, köögiviljade kasvatamiseks kuni tsiviilasjas 2-16-

15252 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

3. Viru Maakohus rahuldas 18. mai 2017 määrusega hagi tagamise taotluse.

4. Kostjad esitasid 2. juunil 2017 Viru Maakohtu 18. mai 2017 määruse peale määruskaebuse,

millega paluvad maakohtu määruse tühistada.

5. I. Maiors suri XXXX. Viru Maakohtu 21. septembri 2017 määrusega peatati menetlus kuni

hageja üldõigusjärglaste otsustamiseni menetluse jätkamise osas.

6. Viru Maakohtu 6. märtsi 2018 määrusega menetlus uuendati ning menetlusse lubati astuda

I. Maiorsi üldõigusjärglastel Tatjana Maiorsil (hageja I), Julia Maiorsil (hageja II) ja Žanna

Maiorsil (hageja III).

7. Hageja I esitas 18. septembril 2018 hagi täiendamise avalduse.

8. Hageja I esitas 26. septembril 2018 hagi tagamise avalduse, paludes hagi tagamise korras

kanda kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu registriossa märkus käesoleva kohtuvaidluse

kohta.

9. Viru Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2018 määrusega hageja 26. septembri 2018 hagi

tagamise taotluse.

10. Hageja II esitas 8. oktoobril 2018 seisukoha, millega palub kohtul võtta vastu hagi

täiendamise avaldus ning rahuldada hagi täiendatud avalduses esitatud taotluste alusel.

11. Viru Maakohus jättis 10. oktoobri 2018 määrusega rahuldamata kostjate 2. juuni 2017

taotluse 18. mai 2017 hagi tagamise määruse tühistamiseks.

12. Kostjad esitasid 22. oktoobril 2018 määruskaebuse Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 hagi

tagamise määruse tühistamiseks.

13. Viru Maakohus rahuldas 10. detsembri 2018 määrusega kostjate 22. oktoobri 2018

määruskaebuse Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 määruse peale ning tühistas Viru Maakohtu

5. oktoobri 2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega hagi tagamise korras kanti

kinnistusraamatusse kinnistu XXXXXXXXXXX registriossa märkus käesoleva kohtuvaidluse

kohta. Maakohus keeldus nimetatud määrusega hagi muutmiseks nõusoleku andmisest.

Maakohus lõpetas menetluse hagis kostjate vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Maakohus tühistas Viru Maakohtu 18. mai 2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõud,

millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2017/835 ja lubati Igor Maiorsil ja tema

pereliikmetel kasutada XXXXXXXXXXX aiamaad köögiviljade kasutamiseks. Menetluskulud

jättis kohus hagejate kanda.

14. Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. märtsi 2019 määrusega Viru Maakohtu 10. detsembri

2018 määruse osas, milles maakohus keeldus hagi muutmiseks nõusoleku andmisest (maakohtu

määruse resolutsiooni p 3) ja osas milles maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse (maakohtu

määruse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis

hagi läbi vaatamata. Muus osas jättis maakohtu määruse muutmata, täiendades kohtumääruse

õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus luges Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 määruse

resolutsiooni p 4 sõnastatuks järgmiselt: „4. Jätta Tatjana Maiorsi, Julia Maiorsi ja Žanna

Maiorsi hagi Vladimir Butuzovi ja Tatjana Solfati vastu läbi vaatamata.“ Määruskaebus jäeti

rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt T. Maiorsi ja J. Maiorsi kanda.

15. Riigikohtu 6. mai 2019 määrusega jäeti menetlusse võtmata hageja I määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtu 5. märtsi 2019 määruse peale.

16. Kostjate esindaja esitas 23. mail 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Avalduses palutakse määrata kindlaks kostja I menetluskulud summas 349,80 eurot (5 h 49 min

tunnihinnaga 50 eurot, millele lisandub käibemaks) ning kostja II menetluskulud summas

4964,40 eurot (31 h 1 min tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks; sh kohtukulud

150 eurot), paludes need välja mõista solidaarselt hagejatelt. Samuti paluvad kostjad välja

mõista solidaarselt hagejatelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täies

ulatuses tasumiseni.

Kostja II on märkinud menetluskulude kohta, et esindaja vahetumise tõttu on uus esindaja mh

pidanud analüüsima senise kohtuasja materjale, mis on vältimatult vajalik, et saada tsiviilasja

menetluslikust seisust detailne ülevaade. Arvestades tsiviilasja mahukust, keerukust ning

menetlusdokumentide hulka on ajakulu pigem tagasihoidlik. Arvestades, et tsiviilasi algas juba

2016. aastal, on loomulik, et uue esindaja tunnihind võib 2018. aastal olla kõrgem. Riigikohus

on nõustunud advokaadi tunnitasuga 153 eurot (ilma käibemaksuta).

17. Hageja II esitas 30. mail 2019 seisukohta kostjate menetluskulude nimekirjale, millega

palub jätta kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt rahuldamata. Hageja I

nõustub kostja I menetluskuludega summas 195 eurot (3,25 h x 60 eurot) ja kostja II

menetluskuludega summas 845 eurot (2 h x 60 eurot + 5 h x 145 eurot) ning kohtukuludega

summas 150 eurot ehk kogusummas 1190 eurot.

Hageja II ei nõustu kostja I poolt kantud alljärgnevate kuludega:

 19. oktoobril 2017 taotluse koostamisele on põhjendatud ajakulu 0,5 h, mitte 1 h, kuna

tegemist on ühe leheküljelise formaalse taotlusega ning mis ei saa olla samas mahus

määruskaebuse koostamisega, nagu kostja I on märkinud.

 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamise taotluse koostamise ajakulu 0,5 h on

põhjendamatu, kuna tegemist on taotluse täiendamisega.

 28. juunil 2018 toimikuga tutvumise ajakulu 34 min on põhjendamatu, kuna e-toimikust

ei nähtu toimikuga tutvumist, selle vajalikkust ja selleks kulutatud aeg on kontrollimatu.

 3. juulil 2018 kohtuistungiks kirjalike teeside koostamise ajakulu 1 h on põhjendamatu,

kuna kohus ei ole nende koostamist nõudnud ning nende esitamine ei nähtu toimikust.

Hageja II on juhtinud tähelepanu, et kostjatel on olnud ühine esindaja alates kohtumenetluse

algusest, mistõttu on põhjendamatu, et teatud toimingute osas on sama töö märgitud eraldi

ajakuluna nii kostja I kui kostja II menetluskuluks ning kajastatud erinevaid tunnihindasid.

Kohtuistungi ajakulu ei ole kostjate vahel jagatud, seega on ka teisi ajakulusid ja koostatud

dokumentide mahtu arvestades usutav, et menetluskulude nimekirjas märgitud kostja I ja kostja

II ühised kulutused on dubleeritud.

Hageja II ei nõustu kostja II poolt kantud alljärgnevate kuludega:

 19. detsembril 2016 hagile vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 1 h, mitte 2,5 h,

kuna kahe leheküljelise dokumendi koostamine ei ole eeldanud märkimisväärset

õiguslikku analüüsi. Ühisest esindusest lähtuvalt on toimingu tunnihinnaks 50 eurot.

 2. juunil 2017 määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 1 h, mitte 2,5 h, kuna

kahe leheküljelise dokumendi koostamine ei ole eeldanud märkimisväärset õiguslikku

analüüsi. Ühisest esindusest lähtuvalt on toimingu tunnihinnaks 50 eurot.

 Ülejäänud kostja II menetluskulud dubleerivad kostja I menetlustoiminguid.

 26. novembrist kuni 5. detsembrini 2018 läbi viidud toimingud on täies ulatuses

põhjendamatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, kuna need on seotud esindaja

vahetumisega ning uue lepingulise esindaja poolt asja materjalidega tutvumisele

kulunud tööga. Keset kohtumenetlust esindaja vahetamine on kostjate menetlusrisk ning

hagejad ei ole kohustatud sellist menetluskulu kandma.

 16. jaanuaril ja 17. jaanuaril 2019 helisalvestiste kuulamisega seotud ajakulu on

põhjendamatu, kuna on seotud esindaja vahetumisega.

 2. jaanuaril, 16. jaanuaril, 17. jaanuaril ja 18. jaanuaril 2019 määruskaebusele vastuse

koostamise põhjendatud ajakulu on 5 h, mitte 10 h, mida on märkinud ka

ringkonnakohus 5. märtsi 2019 määruses. Enamus ajakulust on tingitud esindaja

vahetusest.

 6. märtsi ja 21. märtsi 2019 ringkonnakohtu määruse analüüs ja määruskaebuste

läbitöötamine ei ole põhjendatud toimingud, kuna Riigikohtu 6. mai 2019 määrusega ei

ole kulud hagejate kanda jäetud.

18. Hageja I esitas 1. juunil 2019 seisukoha kostjate menetluskulude nimekirja osas, milles

märgib, et kostjate menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalikud ning kostjate taotlus

menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks tuleks jätta osaliselt rahuldamata.

Hageja I on seisukohal, et kuna kostjatel on ühine esindaja, tuleks kahe esindatava puhul nende

ühise menetlustoimingu eest esitada arve kummalegi esindatavale poole aja eest, mis kulud

kogu menetlustoimingu peale.

Hageja I ei nõustu kostjate poolt kantud alljärgnevate kuludega:

 19. oktoobril 2017 taotluse koostamise ajakulu mõlema kostja puhul on kokku

arvestatud 2 h, mis ei ole põhjendatud ega vajalik.

 15. mail ja 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamiseks taotluse koostamise ajakulu

mõlema kostja puhul on kokku arvestatud 3 h, mis ei ole põhjendatud ega vajalik.

 3. juulil 2018 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu on mõlema kostja puhul kokku

arvestatud 2 h, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Kirjalike teeside koostamine polnud

vajalik ning kostjate esindaja neid ei esitanud.

 3. juuli 2018 kohtuistungil osalemine on märgitud mõlema kostja eest kokku 1 h 30 min,

kuid kohtuistung kestis protokolli järgi 58 min.

 Kostjate uue esindaja poolt märgitud toimingud 26. novembril, 29. novembril,

4. detsembril ja 5. detsembril 2018 on tehtud materjalidega tutvumise eesmärgil ning

ajakulu on märgitud 6 h 12 min, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Toimingute

tegemise vajaduse tingis esindaja vahetumine menetluse kestel, millega kaasnenud

kulude hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.

 2. jaanuaril, 16. jaanuaril, 17. jaanuaril, ja 18. jaanuaril 2019 määruskaebusele

vastamise ajakulu on 11 h 42 min, mis ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik.

 6. märtsil 2019 ringkonnakohtu määruse analüüsi ja kliendile e-kirja saatmise ajakulu

on 42 min, mis ei ole osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu määrusega rahuldati

kostjate nõudmised ning edasikaebamise vajadus puudus. Esindaja pidi sellest kostjaid

lihtsalt informeerima.

 21. märtsil 2019 määruskaebuse läbitöötamise ja kliendile e-kirja saatmise kulu 87 eurot

ei ole põhjendatud, kuna Riigikohus ei olnud kaebust menetlusse võtnud.

MAAKOHTU LAHEND

19. Viru Maakohus rahuldas 3. juuli 2019 määrusega kostja I taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Maakohus mõistis Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Vladimir

Butuzovi kasuks menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 349 (kolmsada

nelikümmend üheksa) eurot) 80 senti ja viivis protsendina menetluskuludelt (349,80 eurot)

alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohus mõistis Tatjana Maiorsilt, Julia Maiorsilt ja Žanna Maiorsilt solidaarselt Tatjana

Stolfati kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 1554

(ükst tuhat viissada viiskümmend neli) eurot ja viivis protsendina menetluskuludelt (834 eurot)

alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätes-tatud määras.

Maakohus mõistis Tatjana Maiorsilt ja Julia Maiorsilt solidaarselt Tatjana Stolfati kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku (koos käibemaksuga) 1245 (üks tuhat

kakssada nelikümmend viis) eurot 84 senti ja viivis protsendina menetluskuludelt (1245,84

eurot) alates kohtu-määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohtu määruse kohaselt tulenevalt esitatud vastuväidetest ning kooskõlas TsMS § 175 lg-

ga 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb nimetatud sätte alusel

arvestada muuhulgas kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud summas 349,80 eurot on põhjendatud ja vajalikud,

arvestades asja keerukust, menetluse pikkust ning esitatud seisukohtade ja tõendite mahtu.

Tunnitasu 50 eurot on mõistlikud määras ning ajakulu tehtud toimingute tegemiseks 5,49 h on

põhjendatud.

Maakohus leidis, et kostja II taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada

osaliselt. Tunnitasu on olnud perioodil 2016-2018 summades 50-153 eurot, mis on mõistlik.

Maakohus on seisukohal, et menetlustoimingute tegemise ajakulu ei ole põhjendatud.

Vastaspool ei pea kandma kulusid aja eest, mil esindaja komplekteerib, kogub ja prindib

e- toimikust materjale. Arvestades asja keerukust, menetluse kestust ja asjaoludega, et tegemist

on õigusteadmistega isikuga, leidis kohus, et mõistlik ajakulu maakohtus on 9,95 h ja

ringkonnakohtus 7,16 h. Maakohus arvestas, et kuni 28. novembrini 2018 oli tunnitasu 50 eurot

(ilma käibemaksuta) ja alates 29. november 2018 tunnitasuna 145 eurot, millele lisandub

riigilõiv summas 150 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

20. Hageja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt,

vähendades hagejatelt väljamõistetavat kostja I menetluskulude hüvitist 127,50 euro võrra ning

kostja II menetluskulude hüvitist 255 euro võrra. Täiendavalt palub hageja I vähendada

hagejatelt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist kuni õiglase summani. Määruskaebuse

seotud menetluskulud palub hageja I jätta kostjate kanda.

Hageja I on seisukohal, et maakohus on jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et kostja I

menetluskulude nimekirjas toodud kulud on osaliselt korratud kostja II menetluskulude

nimekirjas. Kahekordselt esitatud kulud on järgmised:

 20. oktoobril 2017 taotluse koostamine,

 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamiseks taotluse koostamine,

 3. juulil 2018 kohtuistungi ettevalmistamine ja kirjalike teeside koostamine,

 3. juulil 2018 kohtuistungil osalemine.

Seega moodustab kahekordselt esitatud aeg kokku 4 h 15 min. Tulenevalt kostjate esindajate

tunnihinnast tuleb menetluskulude hüvitist vähendada kokku 382,50 eurot (4,25 h x 180

eurot/2). Hageja I märgib, et isegi juhul, kui väljamõistetavat menetluskulu nimetatud summas

vähendada, on see siiski ebaõiglaselt suur. Hageja I arvates ei ole õiglane, et kui ta on kostjatele

kaotanud kõik – oma kinnisvara, elukoha ja aiamaa, peab ta veel hüvitama tuhandeid eurosid

menetluskulusid. Hageja I palub arvesse võtta, et menetluse järgselt on hageja I tervis järsult

halvenenud ja ta peab leidma endale uue elukoha. Seetõttu tuleks menetluskulude hüvitist

oluliselt vähendada.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

21. Kostjad esitasid 16. augustil 2018 vastuse hageja I poolt esitatud määruskaebusele, milles

paluvad jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Kostjad on seisukohal, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire, tuginedes Riigikohtu üldkogu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16.

TsMS § 662 lg 2 järgi tuleb määruskaebuses märkida, millest tuleneb õigusrikkumine ning

milles see seisneb. Antud juhul ei nähtu määruskaebusest, millise konkreetse õigusnormi

rikkumist maakohtule ette heidetakse. Maakohus on analüüsinud vaidluse keerukust ning

esindajate ajakulu. Pelgalt asjaolu, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu järeldustega, ei

anna alust väita, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Seega puudub alus

määruskaebuse rahuldamiseks.

Kostjad ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et menetluskulude nimekirjad sisaldavad

dubleerivaid kandeid ning seetõttu tuleks väljamõistetavate menetluskulude rahalist suurust

vähendada. Kuna hageja I on sellise seisukoha avaldanud juba enne maakohtu määruse

tegemist, on maakohus järelikult juba andnud oma hinnangu vaidlusaluses määruses. Maakohus

on leidnud, et kostjate esindaja poolt tehtud ajakulu on mõistlik. Samuti on maakohus võtnud

seisukoha rahalise suuruse ja ajukulu põhjendatuse osas, lugedes põhjendamatuks ajakuluks

materjalide kogumise, printimise ja komplekteerimise.

Juhul kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohus ei ole sõnaselgelt võtnud seisukohta

määruskaebuses esitatud väidete osas, siis kostjad ei nõustu, et ajakulu on esitatud kahekordselt.

Ajakulu ei peaks olema seotud kuidagi menetlusdokumendi mahuga, kuna üldiselt on võimalik

mõte edasi anda lühidalt ja konkreetselt. Samale järeldusele on jõudnud Tartu Ringkonnakohus

tsiviilasjas nr 2-16-19597, p 8. Menetluses on kaks kostjat, mistõttu on ilmselge, et kummalgi

kostjal on tekkinud menetluskulud. Hageja I pidi sellega arvestama, sest esitas nõude kahe

kostja vastu. Menetlusdokumendi koostamise ajakulu on jaotatud kahe kostja vahel võrdselt,

kostjatele rakendati erinevat tunnihinda.

Kostjad on seisukohal, et hageja I püüab kohut eksitada. Ebaõige ja eksitav on määruskaebuse

p-s 3.2 esitatud arvutuskäik, mille aluseks on kostjate tunnihinded omavahel summeeritud ning

saadud tunnihinnaks 180 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa

lähtuda meelevaldsest aritmeetilisest tehtest, vaid lähtuda tegelikest menetluskuludest. Kostja

II rõhutab, et kohus on juba kaalutlusõigust teostanud ning tema kasuks väljamõistetavaid

menetluskulusid märkimisväärselt vähendanud.

Kostjate hinnangul ei ole hageja I käitumine olnud heauskne ning kostjate poolt kantud

menetluskulude rahaline hüvitamine kuidagi ebaõiglane hageja I suhtes. See ei ole ka eluliselt

usutav. Õigluse küsimus on menetluskulude jaotuse küsimus, mitte menetluskulude suuruse

vaidlustamine. Menetluskulude jaotuse osas on kohtulahend jõustunud. Juhul, kui kohus leiab,

et tegemist on siiski menetluskulude rahalise suuruse vähendamise nõudega, ei kuulu see

rahuldamisele. Kostjad selgitavad, et just nende suhtes on äärmiselt ebaõiglane, et nad peavad

kandma menetluskulusid hagejate pahauskse käitumise tõttu, kusjuures maakohus on

rahuldanud kostja II menetluskulud vaid ca 1/3 osas. Kostjad on veendunud, et määruskaebus

on esitatud põhjusel, et vältida menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendi jõustumist

ning kulude hüvitamist.

Kostjad rõhutavad, et neil ei ole õnnestunud täita kohtuotsuseid ning hagejad ei ole vabastanud

vaidlusalust elamu valdust. Hagejad venitavad sundtäitmist, kuritarvitades oma õigusi ja

käitudes pahatahtlikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel rahuldamata. Maakohtu määruse resolutsioonis tuleb TsMS § 447 lg-st 2 juhindudes

parandada ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta määruse sisu, samuti tuleb määruse põhjendusi

TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi täiendada. Sisuliselt jääb maakohtu lahend muutmata.

23. Ringkonnakohus käsitleb esmalt vaidlustatud määruse resolutsiooni sõnastuse ilmseid

ebatäpsusi. Maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2-3, 5-8 on toodud, et menetluskulud

mõistetakse välja kostjatelt, märkides seejuures hagejate nimed. Kuna „kostjatelt“ on ilmne

ebatäpsus, saab ringkonnakohus selle vea TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Parandused ei

mõjuta vaidlustatud määruse sisu.

24. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o hagejatelt kostjate

kasuks väljamõistetud kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kulu osas. Hageja I

on vaidlustanud kostja I poolt kantud menetluskulud summas 127,50 eurot ning kostja II poolt

kantud menetluskulud summas 255 eurot, kuid on määruskaebuses täiendavalt palunud

vähendada hagejatelt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist kuni õiglase summani.

Arvestades määruskaebuses esitatud taotlust lähtub ringkonnakohus siiski sellest, et maakohtu

määrus, millega on hagejatelt kostjate kasuks välja mõistetud menetluskulud, on vaidlustatud

täies ulatuses.

25. Ringkonnakohus nõustub kostjate vastuses tooduga, et menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel

tegema kaalutlusotsuse eelkõige asja keerukuse ja mahukuse kohta, sh õigusabile kulunud aja

kohta (Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-16, p 14; Riigikohtu 2. mai

2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057, p 22). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada

tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud, mille alusel

tuleks maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus on ekslikult arvestanud kostjate esindaja poolt

kantud ajakuluks maakohtus 16,52 h, mis tegelikkuses on olnud 18,11 h, siiski nõustub, et antud

asjas on põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus olnud 9,95 h ning ringkonnakohus 7,16 h.

Maakohus on märkinud, et lähtus ajakulu arvestamise puhul asja keerukusest, asjaoludest ning

menetluse kestusest ning sellest, et vastaspool ei pea tasuma aja eest, mil esindaja

komplekteerib, kogub ja prindib e-toimikust materjale. Ringkonnakohus nõustub eelpool

toodud maakohtu seisukohaga, kuna üldjuhul ei peaks arvestama aega, mis kulus toimingutele,

mida vajalikuks pidada ei saa, sh nt toimikuga tutvumine. Asjaolu, et menetlusosalise esindaja

teeb toimingu, ei tähenda ilmtingimata ning ilma eranditeta, et selle toimingu tegemise kulu

peab hüvitama vaidluse kaotanud teine pool TsMS § 175 lg 1 järgi.

Kuigi menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna, selgitab

ringkonnakohus täiendavalt, et maakohtus on tehtud kostja II nimel järgnevaid vajalikke ja

põhjendatuid menetlustoiminguid: 19. detsembril 2016 vastuse koostamine hagile ja 2. juunil

2017 määruskaebuse koostamine ning kostja I ja II nimel tehtud toiminguteks on olnud 6.

oktoobril 2017 määruskaebuse koostamine, 19. oktoobril 2017 taotluse koostamine menetluse

jätkamiseks, 15. mail ja 31. mail 2018 hagi tagamise tühistamiseks taotluse koostamine, mida

tuleb vaadelda ühe menetlustoiminguna, 3. juuli 2018 kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel

osalemine, 26. novembril 2018 e-kirja saatmine kohtule e-toimikule ligipääsu saamiseks.

Vajalikuks ja põhjendatud kuluks ei saa pidada 28. juunil 2018 toimikuga tutvumist, kuna asi

ei ole väga mahukas ning puuduvad andmed, et kohus oleks nõudnud viiteid

toimikulehekülgedele. Kuivõrd pärast 3. juuli 2018 kohtuistungi toimumist ei ole kohus

nõudnud menetlustoimingute tegemist ega menetlusdokumentide esitamist, ei saa

menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid pidada vajalikeks ja põhjendatuks. Lisaks on

nimetatud toimingud seotud lepingulise esindaja vahetumisega. Iseenesest ei ole välistatud, et

lepingulise esindaja vahetumisega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele, kui vahetamine oli

tingimata vajalik ning selle põhjustas asjaolu, mis objektiivselt takistas sama esindajaga

jätkamise, nt kliendilepingu lõpetamine lepingulise esindaja poolt, esindaja ootamatu

haigestumine või pikaajaline komandeering. Antud juhul puuduvad tõendid, et senise

lepingulise esindajaga jätkamine oli kuidagi objektiivsetel põhjustel takistatud.

Ringkonnakohtus on kostja II nimel tehtud menetlustoiminguks olnud hagejate

määruskaebusele vastuse koostamine, mis peaks hõlmama määruskaebuse analüüsi ning

kohtuistungi helisalvestise läbikuulamist. Põhjendatud ja vajalikeks kuludeks ei saa pidada

21. märtsil 2019 Riigikohtule esitatud määruskaebuste läbitöötamist, kuna selleks ajaks ei

olnud Riigikohus asja menetlusse võtnud ega kohustanud kostjaid esitama seisukohti.

Eelpool toodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti hinnanud kostjate poolt

kantud põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks maakohtus 1554 eurot (9,95 h) ja

ringkonnakohtus 1245,84 eurot (7,16 h).

26. Hageja I on määruskaebuses asunud seisukohale, et kuivõrd kostja I menetluskulude

nimekirjas näidatud kulud on osaliselt korratud kostja II menetluskulude nimekirjas, on

vastavaks tööks kulunud aja- ja rahaline kulu esitatud topelt. Selliste toimingutena on hageja I

nimetanud 20. oktoobril 2017, 31. mail 2018 ja 3. juulil 2018 ajakuluga 4 h 15 min, mille osas

tuleks menetluskulude hüvitise suurust vähendada. Hageja I arvates tuleks hagejatelt

väljamõistetavat menetluskulude hüvitise suurust vähendada ka seetõttu, et kostjate

tunnihindade summa eelpool nimetatud toimingute eest on kokku 180 eurot (60 eurot + 120

eurot). Ringkonnakohus hageja I seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulude hüvitamise korral ei saa

üldistavalt eeldada, et kui mitmel kostjal on menetluses olnud ühine esindaja, siis tuleb

menetluskulud jagada vastavalt nende menetlusosaliste arvule. Kui hageja on esitanud hagi

mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu oma

kulud (Riigikohtu 25. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 15). Antud juhul

on menetluskulu jaotatud kostjate vahel võrdselt, arvestades erinevat tunnihinda. Seetõttu ei ole

põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, et kostjate poolt kantud menetluskulude suurust

tuleks eraldi vähendada.

27. Lisaks on hageja I arvates ebaõiglane, et hagejatelt kuulub väljamõistmisele menetluskulu

nii suures ulatuses, kuna ta on kostjatele kaotanud kinnisvara, elukoha ja aiamaa ning lisaks on

halvenenud hageja I tervis.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi mõistetakse vastaspoolelt välja

menetluskulud, mis on olnud põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise

puhul ei arvestata õigluse aspekti. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et õigluse

aspekti saab arvestada menetluskulude jaotamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse

esitaja seisukoht, et hagejalt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist tuleks vähendada õigluse

aspektist lähtuvalt.

Siinjuures märgib ringkonnakohus vastuseks kostjatele, et nende seisukoht, nagu oleks kohus

kostja II menetluskulude nimekirjas toodud 4955 eurost välja mõistnud vaid 1554 eurot, on

ekslik. Kohtumäärusega on välja mõistetud maakohtus kantud menetluskulud summas 1554

eurot ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 1245,84 eurot, so kokku 2799,84

eurot.

28. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse p-s 6 on märgitud, et viivist VÕS § 113 lg-

s 1 sätestatud määras arvestatakse menetluskuludelt summas 834 eurot, kuigi kohus mõistis p

5 järgi maakohtus kantud menetluskuludena välja 1554 eurot, mitte 834 eurot. Maakohtu

määruse põhjendustest ei nähtu, miks kohus leidis, et viivist tuleb arvestada väiksemas ulatuses

menetluskuludelt. Kuivõrd eelpool toodud asjaolusid ei ole menetlusosaliste poolt

vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus nimetatud asjaolude kohta seisukohta võtta.

29. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke