1-19-1496/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-1496

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-1496 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi Andrei Dijevi süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. septembri 2019. a otsus, üldmenetlus Apellandid

Süüdistatav Süüdistatav Andrei Dijev (ik: 37504260356); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatavana kinni peetud 26.–27. augustil 2016 ja 5. detsembril 2016 Prokurör Ringkonnaprokurör Diana Helila Kaitsja Oleg Nišajev

Jätta Andrei Dijevi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Dijevile on süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud selles, et 2016. a juulis ja augustis ostis ta kolm akutrelli ja kuus robotmuruniidukit, mis olid eelnevalt varastatud, ja müüs neist kolm niidukit edasi.

1-19-1496

2. Harju Maakohtu 9. septembri 2019. a otsusega tunnistati A. Dijev süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati ühe aasta pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud kolm päeva. Mõistetud karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsusega mõisteti A. Dijevilt menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha 810 eurot ja infotehnoloogia ekspertiisi kulu 1608 eurot. Maakohus otsustas asitõenditega seonduvad küsimused. A. Dijevilt konfiskeeriti KarS § 831 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamisel 26. augustil 2016 ära võetud ning Politseija Piirivalveameti tagatiskontole kantud 10 010 eurost Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 1. detsembri 2017. a määrusega süüteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 2 250 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja talle äravõetud esemete tagastamist. Konfiskeeritud raha palub ta tagastada enda isale. Apellant ei nõustu ühegi maakohtu järeldusega ja leleiab, et need on ebaseaduslikud. Samuti on lubamatud maakohtu otsuse aluseks võetud tõendid, kohtuotsus ei riimu esitatud süüdistusega. Apellant ei saa aru, miks ei võetud ostjatelt ära muruniidukeid, temalt need aga konfiskeeriti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Dijevi apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

1-19-1496

7. Apellatsioon on koostatud stiilis, kus refereeritakse pea täies ulatuses maakohtu vaidlustatud otsust ja pea iga maakohtu otsuse refeeritud lõigu järel on apellant märkinud, et ei ole maakohtu järeldustega nõus, peab neid ebaseaduslikuks ja tõendeid lubamatuks. Apellatsiooni lõpus esitab apellant veel mitu väidet, märkides, et uurija õiend ja tema ütlused on tõendina ebaseaduslikud, maakohus ei tohtinud tugineda tunnistajate ütlustele teistelt isikutelt kuuldu osas, et vaidlustatud kohtuotsus ei riimu esitatud süüdistusega ning väljendades arusaamatust, miks ei võetud ostjatelt ära muruniidukeid, temalt need aga konfiskeeriti. Mitte ükski apellandi väide ei ole seotud kohtuotsuse konkreetsete väidete ega järeldustega ning kõik apellandi väited on täielikult paljasõnalised, sest mitte ühegi väite juures ei esitata apellatsioonis mitte mingisuguseid argumente, mis võimaldaksid esitatud väiteid lahti mõtestada. Esitatud üldja paljasõnaliste väidete alusel pole kolleegiumil esiteks võimalustki kujundada apellatsiooni piiresse jäädes seisukohta maakohtus aset leidnud väidetavate menetlusõiguse rikkumiste või materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Sisuliselt eeldaks esitatud apellatsioon täies ulatuses uue kohtuliku uurimise läbiviimist, mis ei ole aga Eesti kriminaalmenetlusõiguses apellatsioonimenetluse mõte.

8. Apellandi seisukoht seoses muruniidukitega on asjakohatu, sest maakohtu otsusest ei nähtu, et kohtuotsusega oleks A. Dijevilt ühtki muruniidukit konfiskeeritud. See, kas A. Dijevilt varastatud muruniidukeid ostnud isikutele jäeti need esemed alles või võeti need neilt ära, ei kuulu arutatava kriminaalmenetluse esemesse ja on seetõttu samuti asjakohatu.

9. Maakohtu otsuses tehtud järeldustele eelneb kohtu poolne tõendite analüüs, mistõttu primae faciae ei ole alust lugeda maakohtu otsust põhjendamatuks. Põhjendused on toodud ka karistuse mõistmise ja konfiskeerimisotsustuse juures.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/