3-19-690/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-690

Haldusasi

Tulundusühistu Tapurla Kaluriühistu kaebus Veterinaar- ja

Toiduameti 14.03.2019 otsuse nr 129 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks kustutama kalalaevad Luik ja

Mimmi kalalaeva registrist kaebaja avalduse alusel

Menetlusosalised

Kaebaja – tulundusühistu Tapurla Kaluriühistu, volitatud

esindaja advokaat Erki Siht

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kaasatud haldusorgan – Maaeluministeerium, volitatud

esindajad Geir Veski, Karina Torop ja Ain Soome

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tulundusühistu Tapurla Kaluriühistu kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tulundusühistu Tapurla Kaluriühistu (kaebaja) esitas 19.11.2018 Maaeluministeeriumile

(kaasatud haldusorgan) avalduse kalalaevade Luik ja Mimmi kustutamiseks kalalaeva registrist

alates 19.11.2018.

2. Kaasatud haldusorgan vastas 04.01.2019 Veterinaar- ja Toiduameti (vastustaja)

järelepärimise peale, et peatas 13.01.2017 otsusega nr 15 kalalaevade Luik ja Mimmi

3-19-690

2(8)

kalalaevatunnistuste kehtivuse, sest laevu polnud 1 aasta jooksul püügiks kasutatud. Viimane

püügireis toimus 23.11.2015. Otsus jõustus 19.01.2017. Kuna kaebaja esitas 15.11.2017

kaasatud haldusorganile taotlused kalalaevadele Luik ja Mimmi kalapüügiloa saamiseks, siis

hakkasid kalalaevatunnistused vastavalt kalapüügiseaduse (KPS) § 38 lg-le 8 uuesti kehtima.

Perioodil 24.11.2015–18.10.2018 ei teinud kalalaevad Luik ja Mimmi ühtegi püügireisi.

Mõlemad kalalaevad esitasid elektroonilise raporteerimise süsteemi vahendusel 19.-20.10.2018

toimunud püügireisi andmed. Keskkonnainspektsioon teavitas 21.12.2018 kirjaga, et

kalalaevade Luik ja Mimmi 19.-20.10.2018 toimunud püügireiside kohta alustati 19.12.2018

karistusseadustiku (KarS) § 280 lg 2 alusel kriminaalasi (valeandmete esitamine, kui see on

toime pandud eesmärgiga omandada õigus). Kalalaevad Luik ja Mimmi peavad olema

varustatud satelliitjälgimissüsteemiga (KPS § 69 lg 1), kuid Keskkonnainspektsiooni andmetel

ei ole nimetatud laevad alates 20.01.2017 nõutava satelliitjälgimissüsteemiga varustatud.

Veeteede Ameti andmetel ei ole laevadel ka kehtivaid merekõlblikkuse tunnistusi, sest neile on

tegemata iga-aastased ülevaatused. Kalalaevade Luik ja Mimmi kalalaevatunnistused tuleb

vastavalt KPS § 38 lg 4 p-le 1 kehtetuks tunnistada ja kustutada laevad kutselise kalapüügi

registrist KPS § 37 p-de 1 ja 2 alusel.

3. Keskkonnainspektsioon kinnitas 17.01.2019 vastuses vastustaja järelepärimise peale, et

kalalaevade Luik ja Mimmi kutselise kalapüügi registris registreeritud püügireiside

mittetoimumise fakt on õiguslike tagajärgede rakendamiseks asjakohaselt fikseeritud ja seetõttu

alustatigi valeandmete esitamise kohta kriminaalmenetlust.

4. Keskkonnainspektsioon selgitas 13.02.2019 kirjas vastustajale, et viis 02.11.2018 Tapurla

sadamas läbi kontrolli tuvastamaks, kas kalalaevad Luik ja Mimmi on viimasel ajal püügireisi

läbi viinud. Kontrolli tulemusel selgus, et kalalaev Luik on tõstetud kaldale ja selle põhja küljest

on osaliselt puudu põhjakate ja pardast on murdunud puidust laud, samuti ei ole laeval mootorit

peal. Kalalaev Mimmi seisis Tapurla sadamas kai ääres, kuid selle traalipoolil ei olnud

traalnoota, laeva põhi oli kaetud roheka samblaga ja trümmi äärtes olid ämblikuvõrgud ning

trümmi põhi oli kuiv, mis ei viita asjaolule, et seal oleks hiljuti kala hoitud. Seega ei ole

kalalaevadega Luik ja Mimmi viimasel ajal püügireisi läbi viidud, millele viitas ka asjaolu, et

kalalaeva Mimmi mootor ei läinud käima.

5. Vastustaja tunnistas 14.03.2019 otsusega nr 129 kalalaevade Luik ja Mimmi

kalalaevatunnistused KPS § 38 lg 4 p 1 alusel kehtetuks, sest neid laevu ei ole 2 järjestikuse

aasta jooksul kalapüügiks kasutatud. Nimetatud laevad kustutati KPS § 37 p 2 alusel kalalaeva

registrist, sest laevade kalalaevatunnistused on kehtetuks tunnistatud. Otsus jõustus 21.03.2019.

Põhjendused:

5.1. Haldusmenetluses selgus, et kalalaevadega Luik ja Mimmi tehti viimane püügireis

23.11.2015, st üle 3 aasta tagasi. 2018. a oktoobris ei ole püügireise toimunud. Veeteede Ameti

vastuse kohaselt on kalalaeva Mimmi merekõlblikkuse tunnistus alates 11.07.2015 kehtetu ja

kalalaeva Luik merekõlblikkuse tunnistus on alates 15.03.2016 kehtetu. Seega on nende

laevade kasutamine meresõiduks keelatud (meresõiduohutuse seaduse § 17 lg 7). Kaebaja esitas

avalduse kalalaevade registrist kustutamiseks pärast Keskkonnainspektsiooni poolt 02.11.2018

läbiviidud kontrolli, kus tuvastati püügireiside mittetoimumine.

5.2. Kalalaeva registrist kustutamise alusest sõltub see, kas laeva omanikule või valdajale jääb

KPS § 351 lg 1 järgi kalalaeva lisamise õigus vabanenud püügivõimsuse arvelt 36 kuuks või

mitte. Merelaevastiku püügivõimsuse puhul on tegemist piiratud ressursiga, mis mõjutab

oluliselt seda, kes ja millises ulatuses saavad kutselise kalapüügiga tegeleda. Seega on laevade

registrist väljakandmisel oluline õige aluse väljaselgitamine. Tuvastatud asjaolude toimumise

3-19-690

3(8)

ajalist faktorit arvestades ei saa kaebajal olla õigustatud ootust kalalaevade viivitamatult

väljakandmiseks registrist.

5.3. KPS ei sätesta tähtaega menetluse läbiviimiseks. Menetlus viibis vajaduse tõttu teha

kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.03.2019 otsuse

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kustutada kalalaevad Luik ja Mimmi kalalaeva

registrist kaebaja avalduse alusel. Põhjendused:

6.1. Kaebaja taotles 19.11.2018 avalduses kalalaevade Luik ja Mimmi registrist kustutamist

KPS § 37 p-de 3 ja 4 alusel. Kaebaja 19.11.2018 avalduse lahendamata jätmine oli

õigusvastane. Vaidlustatud otsus on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 3 lg 1). KPS § 37 p-d 3 ja 4 on suletud tagajärjega normid, st vastustajal

puudus õigus asuda kaaluma, kas taotluse rahuldamine on põhjendatud. KPS § 37 p 3 või 4

kohase avalduse saamisel ei saa jätta kalalaeva registrist kustutamata põhjusel, et haldusorgani

arvates tuleks registrist kustutamiseks võtta aluseks teine norm. Otsuses ei ole põhjendatud,

miks oli kaalutlusõiguse ja alternatiivse õigusliku aluse kasutamine lubatud. Vastustaja tegevus

on õigusvastane ja ebaproportsionaalne, kuna menetlus viidi läbi kaebaja huvide vastaselt.

6.2. Kaebaja olukord on muudetud raskemaks, mis on vastuolus reformatio in peius keeluga.

Alusetu on kohaldada tagasiulatuvalt subjektile ebasoodsat õiguslikku alust, sest registrist

kustutamise eeldused kaebaja avalduse alusel olid täidetud enne, kui mistahes muu registrist

kustutamise aluse kasutamise lubatavus oli tekkinud. Seega on tegemist õiguskindluse

põhimõtte rikkumisega. KPS § 37 p-de 3 ja 4 alusel laevade registrist kustutamisel oleks

kaebajale jäänud vastavalt KPS § 351 lg-le 1 kalalaeva lisamise õigus vabanenud

püügivõimsuse arvelt 36 kuuks. Tegemist on kaebaja omandiõiguse õigusvastase riivega.

Vastustaja tõlgendus KPS §-st 37 on vastuolus avalikule õigusele omase põhimõttega, mille

järgi „mis pole lubatud, on keelatud“. KPS § 37 ei näe vastustajale ette kaalumisõigust.

6.3. Kaebaja taotletud kanne tulnuks teha viivitamatult (HMS § 5 lg 2). Mõistlik menetlusaeg

oli 7 päeva, kuid vastustaja menetles avaldust enam kui 3 kuud. Näiteks kaebaja 10.05.2018,

14.05.2018 ja 17.05.2018 avaldused kalaeva Adele registrist kustutamiseks lahendati 1 nädala

jooksul. Venitamine oli õigusvastane ja selle eesmärgiks oli kustutada laevad registrist KPS

§ 37 p 2 alusel. Seejuures ei avaldatud kaebajale menetluse käigus teavet, et otsitakse muid

aluseid laevade registrist kustutamiseks.

7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Kaebaja ei vaidlusta kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamist KPS § 38 lg 4 p 1 alusel.

Püügivõimsus on piiratud ressurss ja selle jagamine mõjutab oluliselt ja vahetult seda, kes ja

millises ulatuses saavad kutselise kalapüügiga tegeleda. Järelevalve tegemisel on riigil kohustus

hoolitseda selle eest, et kalalaeva registrist kustutamise regulatsiooni ei kasutataks ära selleks,

et laevaomanik saaks püügivõimsust „kinni hoida“ ja omada 36 kuu jooksul õigust lisada

registrisse uusi laevu sellise püügivõimsuse arvel.

7.2. Kalalaeva omaniku taotlus laeva registrist kustutamiseks ei välista, et samaaegselt viib

vastustaja läbi menetluse asjaolu kontrollimiseks, kas esineb muid kalalaevatunnistuse

kehtetuks tunnistamise aluseid ja ka teine alus kalalaeva registrist kustutamiseks. Kui

tuvastatakse mitme KPS §-s 37 märgitud aluse esinemine, on haldusorganil õigus kustutada

laev registrist menetluses tuvastatud alusel. Kehtiv õigus ei sätesta, et kahe aluse olemasolul

peab vastustaja lähtuma laevaomaniku tahtest ja kohaldama KPS § 37 p 4. Vastustajal ei olnud

3-19-690

4(8)

õiguslikke ega menetluslikke takistusi KPS § 37 p 2 kohaldamiseks. Järelikult on vaidlustatud

haldusakt õiguspärane.

7.3. Vastustaja andis enne haldusakti andmist kaebajale võimaluse arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks. Vastustaja põhjendas haldusaktis, miks ei olnud võimalik lähtuda kaebaja

argumentidest.

7.4. Kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamise ja laevade registrist kustutamise otsused on

tehtud kehtiva õiguse alusel, järelikult ei ole rikutud HMS § 3 lg-s 1 sätestatud põhimõtet.

KPS-is ei ole nõuet, et laev tuleb registrist kustutada viivitamatult pärast omaniku taotluse

saamist. Viivitust ei esinenud. Pärast kaebaja taotluse saamist ilmnesid asjaolud, millest

tulenevalt oli vaja kontrollida teiste registrist kustutamise aluste esinemine. Vastustaja tegi

otsuse pärast seda, kui asja lahendamiseks vajalikud faktid olid välja selgitatud ja kaebaja oli

ära kuulatud. Menetlustähtaegade pikendamisest ja põhjustest teatati kaebajale kirjalikult.

Vaidlustatud haldusaktis on toodud kaalutlused, millest lähtuvalt valis vastustaja KPS § 37 p 2

kohaldamise. Kaalutlusõiguse teostamine oli kooskõlas HMS§ 4 lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Reformatio in peius põhimõte ei ole praegusel juhul kohaldatav, sest tegemist ei olnud

kaebemenetluses tehtud otsusega.

7.5. Kaebaja viide põhimõttele „mis pole lubatud, on keelatud“, on ainetu. Vastustaja ei teinud

midagi sellist, mida kehtiv õigus ette ei näe. Kalalaevade registrist kustutamine toimus seaduses

sätestatud alusel ja korras. Kui vastustajal oleks kohustus kohaldada kaebajale soodsaimat alust,

võimaldaks see isikutel tegeleda riskivabalt sellise tegevusega, mis annaks aluse laevade

registrist kustutamiseks KPS § 37 p 2 alusel koos vastavate tagajärgedega, sest vastava

menetluse ohu tekkimisel saab isik alati ebasoovitavaid tagajärgi vältida laeva registrist

kustutamise avalduse esitamisega. Selline regulatsioon ei oleks tõhus ega eesmärgipärane.

Kaebaja arusaam asjassepuutuvate normide kohaldamisest on ekslik. Kaebaja eesmärk on

säilitada püügiõigus, milleks tal ei ole tema enda tegevuse tõttu õigust. Kaebaja taotleb kohtult

sisuliselt õiguskaitset oma seadusevastase tegevuse tagajärgede ärahoidmiseks. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi sisulist vastuväidet haldusmenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude ja nendele

kehtiva õiguse kohaldamise kohta.

8. Kaasatud haldusorgani arvates on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Põhjendused:

8.1. Merelaevastiku püügivõimsuse puhul on tegemist piiratud ressursiga. Kutselist kalapüüki

on võimalik teha vaid registrisse kantud kalalaevaga, kuid registri maht on piiratud. Huvitatud

isikutel on võimalik vaba püügivõimsust omandada kahel viisil: seda kelleltki ostes või läbi

avaliku konkursi, kui riik on kalalaevastiku segmenti täiendava vaba püügivõimsuse määranud.

Kalalaeva registrist kustutamise alusest sõltub see, kas kalalaeva omanikul või valdajal tekib

eelisõigus teise kalalaeva registrisse toomiseks. Kalalaeva registrisse toomise eelisõigus on

väga oluline ja rahaliselt hinnatav õigus, mis tekib üksnes siis, kui kalalaev kustutatakse

registrist KPS § 37 p 3 või 4 alusel. Kui kalalaev kustutatakse registrist KPS § 37 p-de 1, 2 või

5 alusel, siis sellele kalalaeva omanikule või valdajale kalalaeva lisamise õigust ei teki ja

vabanenud püügivõimsus läheb üle riigile. Seejärel saab registri vastutav töötleja KPS § 353

lg 2 alusel otsustada, millises kalalaevastiku segmendis võib vabanenud püügivõimsuse arvel

taotleda kalalaeva registrisse kandmist ja pärast seda võivad kõik huvitatud isikud läbi avaliku

konkursi taotleda oma kalalaeva segmenti kandmist.

8.2. On ilmne, et kaebaja soovis taotluse esitamisega säilitada KPS § 351 lg-s 1 sätestatud

kalalaeva lisamise eelisõigust ja vältida vabaneva püügivõimsuse jagamist avalikul konkursil

kõigi huvitatud isikute vahel. Kaebaja oli teadlik, et kalalaevad Mimmi ja Luik olid registris

õigusvastaselt ning ta oli kaotanud võimaluse saada nende arvelt uue kalalaeva lisamise

3-19-690

5(8)

eelisõigust. Kaebaja esitas vastustajale valeandmeid kalalaevadega püügireisi toimumise kohta

vahemikus

19.-20.10.2018.

Püügireiside

mittetoimumise

fakti

on

tuvastanud

nii

Keskkonnainspektsioon kui ka Veeteede Amet. Kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus

KarS § 280 lg 2 alusel. Kalalaevad Mimmi ja Luik ei ole merekõlbulikud juba alates 15.03.2016.

Kaebaja tegevus püügireisi teesklemise kui ka vastustajale taotluse esitamise osas viitab soovile

hoida kinni piiratud avalikku ressurssi, millele tal enam KPS-i kohaselt õigust ei ole. Selline

kaebaja poolt registrimahu kunstlik kinnihoidmine pärsib kolmandate isikute, kellel puudub

kalalaeva registrisse lisamise õigus, võimalust tegeleda kutselise kalapüügiga.

8.3. Kõik kalalaeva registrist kustutamise alused on samaväärsed ja konkreetse aluse

kohaldamine oleneb juhtumi asjaoludest. Kui elulised asjaolud tingivad kalalaeva registrist

kustutamise KPS § 37 p-de 1, 2 või 5 alusel, siis ei saa neid jätta tähelepanuta pelgalt seetõttu,

et kalalaeva omanik või valdaja esitab taotluse kalalaeva registrist kustutamiseks. Kalalaeva

omaniku või valdaja soov säilitada kalalaeva registrisse toomise eelisõigus ei ole ülekaalukam

kui muud asjaolud. Kaebaja avalduse menetlemisel selgus, et tema kalalaevade Luik ja Mimmi

registris hoidmine on olnud õigusvastane juba enne taotluse esitamist. Seetõttu ei saanud

vastustaja koheselt rahuldada kaebaja taotlust, vaid pidi enne selgitama välja asjas olulise

tähendusega asjaolud ja koguma tõendid (HMS § 6).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidluse all on asjaolu, kas kaebaja kalalaevad Luik ja Mimmi tulnuks kustutada registrist

kaebaja nõudel (KPS § 37 p-d 3 ja 4) või vastustaja tuvastatud asjaoludel (KPS § 38 lg 4 p 1,

§ 37 p 2). Registrist kustutamise alusest sõltub, kas kaebajal säilib KPS § 351 lg-s 1 sätestatud

õigus kanda registrisse teine kalalaev.

10. Vaidluse all ei ole asjaolu, et püügivõimsus või täpsemini avaliku võimu luba kalalaevaga

merel kutselist kalapüüki teostada on piiratud ressurss. KPS § 33 lg 1 järgi võib kutseliseks

kalapüügiks merel kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on

kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaevad rühmitatakse registris segmentidesse (KPS § 35 lg 1).

Kaebaja kalalaevad Luik ja Mimmi olid segmendis 4S1 (vt vastustaja 12.12.2018 järelepärimine

kaasatud haldusorganile). Maaeluministri 28.11.2017 määruse nr 79 „Kalalaevastiku

segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded

ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (määrus nr 79) § 3 lg-st 1 nähtuvalt kantakse

ühte kalalaevastiku segmenti kalalaevad, mis on sarnaste tehniliste näitajatega, mis kasutavad

kalapüügil samasuguseid või sama tüüpi püügivahendeid, millega püütakse sihtliigina sama

liiki kalu või millega püütakse samas püügipiirkonnas. Määruse nr 79 lisa järgi on segmendi

4S1 puhul kalalaeva püügipiirkonnaks Läänemeri. Määruse nr 79 § 4 lg 1 järgi ei või kalalaeva

segmenti 4S1 lisada. Nimetatud segmenti võib kalalaeva lisada üksnes siis, kui selles segmendis

registreeritud kalalaev kustutatakse registrist (KPS § 35 lg 3). Olenevalt sellest, millisel alusel

kalalaev registrist kustutatakse, säilitab või kaotab registrist kustutatud laeva omanik või valdaja

õiguse lisada nimetatud segmenti uus kalalaev.

11. Eeltoodust järeldub, et kalalaeva segmenti lisamise reeglid piiravad ettevõtjate õigust

kutselise kalapüügiga Läänemerel tegeleda. Sellise õiguse omandamise vastu tunnevad

kutselisest kalapüügist huvitatud ettevõtjad majanduslikku huvi. Kuna nende majandustegevuse

piiramine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, siis on põhjendatud ja õiguspärased

KPS-i normid, mis võtavad registrist kustutatud kalalaeva omanikult või valdajalt õiguse uut

kalalaeva samasse segmenti lisada, kui nad ei ole oma kalalaeva pikemat aega kalapüügiks

kasutanud. Sellega on ta näidanud, et ta ei ole püügivõimsuse kasutamisest huvitatud, mistõttu

ei ole selle õiguse nö kinnihoidmine õigustatud, vaid teistele ettevõtjatele tuleb anda võimalus

3-19-690

6(8)

nimetatud õigust omandada. Püügivõimsuse nö kinnihoidmine teenib ettevõtja huvi hoida

kalahinnad kõrgel, mis ei ole avalikes huvides. Samuti ei ole avalikes huvides ettevõtja eesmärk

takistada konkurentidel turule siseneda või oma turuosa laiendada.

12. Kaebaja ei vaidle vastu asjaoludele, et tema kalalaevadega Luik ja Mimmi ei ole tegelikult

perioodil 19.-20.10.2018 püügireisi tehtud ja selle kohta esitati valeandmeid. Tegelikult toimus

nende laevadega viimane püügireis 23.11.2015, s.o enam kui 3 aastat tagasi. Samuti ei vaidlusta

kaebaja asjaolu, et kalalaeval Mimmi puudub merekõlblikkuse tunnistus alates 11.07.2015 ja

kalalaeval

Luik

alates

15.03.2016.

Laevad

ei

ole

ka

varustatud

nõutava

satelliitjälgimissüsteemiga (KPS § 69 lg 1). Keskkonnainspektsioon tuvastas, et kaebaja

kalalaevade Luik ja Mimmi seisukord ei võimaldanudki neid laevu merel kalapüügiks kasutada.

Need asjaolud tõendavad täiendavalt, et nimetatud kalalaevu ei ole pikemat aega kalapüügiks

kasutatud. Seega esines KPS § 38 lg 4 p-st 1 tulenev alus nimetatud kalalaevade

kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamiseks. See asjaolu esines juba kaebaja avalduse

esitamise

ajal,

seega

oli

vastustajal

olemas

õiguslik

alus

kaebaja

kalalaevade

kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamiseks sõltumata kaebaja avalduse esitamisest.

Kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamise tõttu tuli laevad kustutada registrist KPS § 37 p 2

alusel. Järelikult ei ole kaebaja väide, et vastustaja tegutses seadusevastaselt, põhjendatud.

Vastustaja tegevus vastas KPS-ile ja oli õiguspärane (HMS § 3 lg 1).

13. Vaidluse all ei ole asjaolu, et vastustaja algatas haldusmenetluse kaebaja 19.11.2018

avalduse alusel. Samas ei sea KPS sellise avalduse alusel algatatud menetlusele erireegleid,

seega tuleb menetluse läbiviimisel lähtuda HMS-i nõuetest. HMS § 6 näeb ette haldusorgani

kohustuse selgitada välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja koguda omal

algatusel vajalikud tõendid. Kuna vastustaja sai teabe, et kaebaja kalalaevadega ei ole pikemat

aega püügireise tehtud, oli ta kohustatud seda asjaolu kontrollima ja kogutud teabe pinnalt asja

ka vastavalt lahendama. Vastustaja ei olnud haldusmenetluse läbiviimisel piiratud vaid kaebaja

avaldusega. Vastustaja peab haldusmenetluse läbiviimisel silmas pidama ka avalikke huve ega

saa kaebaja huve avalikele huvidele põhjendamatult eelistada. Haldusorganil on

haldusmenetluses kaalumise õigus (HMS § 4) ning halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik

ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).

14. Kaebajal on õigus selles, et KPS § 37 preambula ei näe ette haldusorgani kaalumisõigust

selles osas, kas kalakaev registrist kustutada, kui esineb vähemalt üks selle paragrahvi p-des 1-5

sätestatud alustest. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kaebaja kalalaevad Luik ja Mimmi kustutati

registrist, seega ei ole vastustaja selle nõude vastu eksinud. Samas ei näe nimetatud norm ette,

et kalalaev tuleb registrist kustutada tingimata reederi või omaniku nõudel KPS § 37 p 3 või 4

alusel, kui nad on sellise avalduse esitanud, ja teistel alustel laeva kustutamine on välistatud.

Konkreetse aluse valik sõltub siiski konkreetsetest asjaoludest ja huvide kaalumisest. Huvide

kaalumist nimetatud norm ei välista. Vaidlustatud haldusaktis esineb küll mõningaid

põhjendamispuudusi, kuid sellest saab siiski järeldada, et vastustaja pidas haldusakti andmisel

kaalukaimaks avalikke huve.

15. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 ei teosta kohus kaalumist haldusorgani eest, vaid kontrollib

kaalutlusõiguse piiride, eesmärgi ja muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt. KPS

§ 37 p 2 eesmärgiks koos § 38 lg 4 p-ga 1 on vältida ettevõtja poolt piiratud ressursi

kinnihoidmist ja teiste ettevõtjate õiguste ebaproportsionaalset piiramist. Olukorras, kus

püügivõimsuse omandanud ettevõtja ei soovi või tal puuduvad vajalikud ressursid omandatud

püügivõimsuse kasutamiseks, pole ka õigustatud piiratud ressurssi pikaajaliselt kinni hoida.

Sellisel juhul oleks teiste ettevõtjate õiguste piiramine ebaproportsionaalne ja õigusvastane.

Kaebuse eesmärgiks on kaebaja soov jätta endale õigus lisada kustutatud laevade asemel

registrisse uued laevad. Kui kaebajal oli ka tegelikult soov sellises mahus kalapüügiga tegeleda,

3-19-690

7(8)

oleks ta juba varem kalalaevu Luik ja Mimmi kalapüügiks kasutanud või nende asemel uued

kalalaevad registrisse kandnud. Kalalaevade mitte kasutamine ja nende püügireiside kohta

valeandmete esitamine näitab seda, et kaebaja ei teosta kalapüüki sellises mahus, et vajaks

(lisaks) kahte kalalaeva 4S1 sektoris. Kaebaja soovib püügimahtu kinni hoida, et hoida

kalahindu kõrgel ja takistada konkurentide majandustegevust. Sellised kaebaja huvid ei kaalu

üles avalikke ja teiste ettevõtjate huve. Seega ei ole vastustaja teinud kaalumisel vigu, mis

annaks alust haldusakti tühistada. Haldusakt on kohane ja vajalik KPS-i eesmärgi suhtes anda

piiratud kalapüügiõigus vaid neile ettevõtjatele, kes tegelikult neile lubatud mahus kalapüüki

teostavad. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud, sest kaebaja kaotas õiguse, mida

ta nagunii ei kasutanud, kuid mille kasutamise vastu tunnevad teised ettevõtjad huvi. Kaebajal

olnuks võimalik tekkinud olukorda vältida, kui ta oleks kalalaevu Luik ja Mimmi ka tegelikult

kalapüügiks kasutanud või esitanud juba varem (enne 2 aasta möödumist) nende registrist

kustutamise avalduse ja taotlenud uute laevade registrisse kandmist. Seega on praeguse olukorra

põhjustanud

kaebaja

ise.

Ka

kaebaja

avalduse

esitamise

aeg

(varsti

pärast

Keskkonnainspektsiooni kontrolli teostamist) näitab, et kaebaja oli teadlik kontrolliga

kaasnevatest tagajärgedest ja püüdis neid vältida.

16. Kaebaja viide reformatio in peius põhimõttele on asjakohatu, sest tegemist ei ole

haldusmenetluses, vaid süüteomenetluses kasutatava põhimõttega. Samuti ei ole kaebaja

olukorda muudetud raskemaks, sest ka ilma tema poolt avaldust esitamata oleks tema

kalalaevad Keskkonnainspektsiooni tuvastatud asjaoludest lähtuvalt registrist kustutatud alusel,

mis ei oleks jätnud kaebajale uute laevade lisamise õigust, sest kaebaja oli oma senist õigust

kuritarvitanud (esitanud püügireisi kohta valeandmeid sooviga pikendada püügivõimsuse

kasutamise õigust).

17. Samuti ei ole rikutud normide tagasiulatuva rakendamise keeldu. Kaebaja laevade

kalalaevatunnistuste kehtetuks tunnistamise alus ja sellega seotult laevade registrist kustutamise

alus ning vastavad normid olid olemas juba enne kaebaja poolt avalduse esitamist (kaebaja ei

olnud laevu kasutanud alates 23.11.2015, seega saanuks laevad registrist kustutada alates

23.11.2017). See, et kaebaja jõudis esitada laevade kustutamise avalduse enne, kui vastustaja

sai teada laevade mittekasutamisest, ei tähenda, et norme oleks kaebaja suhtes ebaõigesti

tagasiulatuvalt rakendatud. Tegemist on otsitud põhjendusega.

18. Lisaks ei ole rikutud kaebaja omandiõigust. Kalapüügiluba on riigi antud õigus, mitte

kaebaja omandiõigus. Riik andis kaebajale selle õiguse tingimustel, mida kaebaja rikkus (ei

kasutanud kalalaeva kalapüügiks 2 aasta jooksul). Seega oli riigil õigus kaebajalt talle antud

õigus ära võtta. Selline võimalus oli KPS-is ette nähtud ja kaebaja pidi sellest ettevõtjana teadlik

olema. Seega ei ole rikutud ka kaebaja õiguskindlust.

19. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on haldusmenetluse läbiviimisega põhjendamatult

viivitanud. Kuna KPS ei sea laeva omaniku/valdaja esitatud avalduse läbivaatamiseks

konkreetset tähtaega, siis tuli avaldus lahendada mõistliku aja jooksul. Kuna vastustaja sai

haldusmenetluses teabe, et kaebaja kalakaevad ei ole pikemat aega püügireisidel käinud, 2018. a

püügireisi kohta on esitatud valeandmeid ja esineb alus kaebaja laevade kalalaevatunnistuste

kehtetuks tunnistamiseks, siis tuli vastustajal seda teavet enne haldusakti andmist kontrollida.

Vastustaja on küsinud teavet nii kaasatud haldusorganilt (12.12.2018 järelepärimine ja

03.01.2019 vastus) kui ka Keskkonnainspektsioonilt (15.01.2019 järelepärimine ning

17.01.2019 ja 13.02.2019 vastused). Kaebajat on teavitatud menetluse pikendamisest ja

täiendava teabe hankimise vajadusest (18.12.2018, 15.01.2019 ja 30.01.2019). Kaebaja võrdlus

2018. a läbiviidud menetlusega ei ole kohane, sest kohtule teadaolevalt ei esinenud 2018. a

praegusega sarnast olukorda.

3-19-690

8(8)

20. Enne haldusakti andmist saadeti selle eelnõu kaebajale tutvumiseks (14.02.2019). Otsuse

eelnõus on kirjas põhjendused, miks otsustati kaebaja laevad kustutada registrist KPS § 37 p 2

alusel koostoimes KPS § 38 lg 1 p-ga 4. Seega olid kaebajale haldusakti andmise motiivid juba

eelnevalt teada ja tal oli võimalus nende kohta haldusmenetluses arvamust avaldada (HMS § 40

lg 1).

21. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu selgelt, mida vastustaja kaebaja avalduse osas otsustas.

Olukorras, kus vastustaja kustutas laevad registrist KPS § 37 p 2 alusel, ei saanud ta enam

kaebaja avaldust rahuldada ega samu laevu teisel alusel registrist kustutada. Seega tuleb

vastustaja otsusest järeldada, et kaebaja avaldus jäeti rahuldamata. Kohus leiab, et vastustajal

tulnuks avalduse rahuldamata jätmine otsuses selgelt välja tuua. Praeguseid asjaolusid

arvestades ei ole aga tegemist sellise rikkumisega, mis mõjutanuks asja lahendust ja tooks kaasa

haldusakti tühistamise (HMS § 58).

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus ka kohustamisnõude

rahuldamiseks. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

23. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud nende menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente,

seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/