2-19-8595/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8595

Tsiviilasi

Trispad OÜ hagi WPE Ehitus OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri Olev Kuklase vastu nõude

tunnustatuse tuvastamiseks. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. augusti 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Trispad OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Trispad OÜ

(registrikood 14133638), lepinguline esindaja Allan

Viirma

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26. augusti 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Kindlaks-

määratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

vandeadvokaadi vahendusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. Trispad OÜ (hageja) esitas 5. juunil 2019 Harju maakohtule hagi WPE Ehitus OÜ

(pankrotis, edaspidi: võlgnik) pankrotihalduri Olev Kuklase (kostja) vastu nõude tunnustatuse

tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada, et tema poolt pankrotimenetluses esitatud nõue on

tunnustatud pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.

Hageja väitel:

-

võlgniku pankrot kuulutati välja 19. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-

15180. Hageja esitas 14. jaanuaril 2019 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse;

-

hageja nõue pandi 8. aprillil 2019 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku protokolli

kohaselt kaitsmisele 23. nõudena ja protokolli on märgitud, et selle tunnustamine

lükatakse edasi kuni tsiviilasjas nr 2-17-18128 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Protokollist ei nähtu, et hageja nõudele oleks esitatud vastuväiteid;

-

hagejal on õiguslik huvi tuvastada tunnustatud nõude olemasolu pankrotimenetluses,

sest kostja eitab hageja nõude tunnustatust ja seega kehtiva nõude olemasolu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 26. augusti 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja eitab hageja nõude tunnustatust ja seega kehtiva

nõude olemasolu. Võlausaldajate üldkoosolekul nõude tunnustamist ei välistatud, vaid selle

otsustamine lükati edasi. Hageja nõuab nõude tunnustamise tuvastamist asjaolu osas, mille

toimumist ta ise ei väida. Hageja ei väida, et tema nõude kaitsmine toimus mingil ajahetkel,

kuid tal ei ole selle kohta otsest tõendit (nt protokolli) ja ta sooviks, et kohus tuvastaks selle

asjaolu. Hageja soovib teha nõude esitamisest, tunnustamisotsuse puudumisest ja tähtaegade

möödumisest järelduse, et nõue on kaitstud. Samas on ta teadlik, et nõuete kaitsmise koosolek

otsustas nõude tunnustamise edasi lükata kuni sama nõude üle peetava kohtumenetluse lõpuni.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas 9. septembril 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega võtta hagiavaldus menetlusse.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hagejal on otsene huvi tuvastamaks, milline on tema õigussuhe võlgnikuga. Hageja

õigused võlgniku pankrotimenetluses sõltuvad sellest, kas tema nõue on tunnustatud ja

kui suures osas. Kui nõue on tunnustatud, on hagejal õigus osaleda võlausaldajate

üldkoosolekutel häältega, mille arv on võrdeline tunnustatud nõude suurusega ja saada

pankrotimenetluses väljamakseid võrdeliselt nõude suurusega;

-

tuvastushagi on sobivaim õiguskaitsevahend, sest muude õiguskaitsevahendite

kasutamine ei ole võimalik. Hageja nõuet pole enam võimalik kaitsmisele panna ja

tunnustada ega sellele vastuväiteid esitada. Ainus võimalus on tagada hageja õiguste

kaitse hagiga, mille menetluses kohus tuvastab ja kehtestab hageja õigused pankroti-

menetluses nõude tunnustatuse tuvastamise kohtuotsusega. Vastasel juhul jätkub

olukord, kus kostja ei pea hageja nõuet tunnustatud nõudeks, kuid samas ei ole võimalik

nõuet kaitsta, st võlausaldajate ja kostja vastuväiteid esitada või esitamata jätta;

-

hagi esitamisega on võimalik saavutada hagiga taotletav eesmärk, milleks on

õigusselguse saavutamine hageja nõude tunnustatuse osas.

3 (3)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 16. septembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Riigikohus on selgitanud, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi,

mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada

(Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26).

Praegusel juhul ei ole hageja põhjendanud õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks. Hageja

õigused ja kohustused ega menetluslik olukord võlgniku pankrotimenetluses ei olene asjaolust,

et võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek lükkas hageja nõude tunnustamise edasi. PankrS

§ 82 lg 3 järgi saab haldur määrata hääli ka enne nõude kaitsmist ja lg 4 näeb ette häälte

määramise kohtu poolt, kui võlausaldaja halduri otsustusega ei nõustu. Tulenevalt PankrS § 82

lg-st 7 saab kostja võlausaldajate järgmisel koosolekul uute asjaolude ilmnemisel hagejale

hääled määrata. Lisaks näeb PankrS § 142 lg 1 ette, et alles pärast viimast nõuete kaitsmise

koosolekut koostab haldur jaotusettepaneku. Seega ei mõjuta pankrotimenetluse praegune

olukord hagejale tehtava väljamakse suurust.

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et tal ei olnud muul viisil oma õigusi võimalik kaitsta, kui

tuvastushagi esitamisega. Lisaks eespool kirjeldatud häälte määramise korrale võimaldab

PankrS § 83 lg 1 esimene lause vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsus lg-s 2 märgitud

tähtaja jooksul, kui otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et tuvastushagiga ei ole hagejal võimalik oma

eesmärki saavutada ja hageja nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel. Lisaks tuleb märkida, et hagis taotletud viisil nõude kohta tunnustamise kohtuotsuse

saavutamine ei järgiks PankrS eesmärki. Nimelt nähtub PankrS §-dest 106 ja 107 seadusandja

tahe reguleerida neis sätetes ammendavalt, kuidas, millal ja mis ulatuses peab toimuma vaidlus

nõude tunnustamise üle. PankrS § 106 lg 1 esimese lause järgi saab kohus otsustada nõude

tunnustamise üle alles pärast §-s 103 ette nähtud korras nõuete kaitsmise läbiviimist. Kuna

hageja nõude osas pole see menetlus veel lõppenud, siis ei saa kohus nõude tunnustamise kohta

otsust teha.

7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus menetluskulusid

kindlaks määrata. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse

mõlemas kohtuastmes.

8. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm