2-19-13054/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2019. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13054

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Jüri Lind vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust ja

järelmaksuga

müügilepingust

tuleneva

võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

176,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital,

registrikood

11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal

OÜ, e-post XXXXXXXX@XXXXXXXX.XX

Kostja Jüri Lind, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX, XXXXX XXXXXXXX XXXX, XXXXX-

XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Jüri Lind vastu.

2. Välja mõista kostjalt Jüri Lind hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti

AS ja Jüri Lind vahel 30.09.2016. a sõlmitud liitumislepingu nr XXXXXXX ja 11.10.2016. a

sõlmitud liitumislepingu nr XXXXXXX ja selle lisa nr XXXXXXX, s.o osamaksetega vara

müügilepingu alusel (nõue on 01.02.2018. a loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital):

2.1. põhivõlgnevus summas 78,16 (seitsekümmend kaheksa eurot 16 senti) eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2019. a (k.a) seisuga summas 16,63

(kuusteist eurot 63 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses

ettenähtud määras.

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (16.08.2019. a seisuga 78,16 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.08.2019. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus, sh arvestades punktis 2.2. väljamõistetud viivist;

2.4. võla sissenõudmiskulud summas 25 (kakskümmend viis) eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja Jüri Lind vastu

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 36,44 eurot ja jooksva viivise nõudes

tasumata põhinõudelt alates 17.08.2019. a kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Edastada otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 76,68% ulatuses kostja Jüri Lind kanda ja 23,32% ulatuses

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

2. Välja mõista kostjalt Jüri Lind hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 153,36 (ükssada viiskümmend kolm eurot 36 senti)

eurot, s.o riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 76,68% ulatuses.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Jüri Lind tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus

Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1. Hageja nõue

28.08.2019. a esitas (täiendatud 12.09.2019. a) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise

esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Jüri Lind vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 78,16 eurot,

viivise summas 53,07 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja alates 17.08.2019. a

viivise nõudes 0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni. Nõude aluseks

on Elisa Eesti AS ja Jüri Lind vahel 30.09.2016. a sõlmitud liitumisleping nr XXXXXXX ja

11.10.2016. a sõlmitud liitumisleping nr XXXXXXX ja selle lisa nr XXXXXXX, s.o

osamaksetega vara müügileping, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale

mobiiliside teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste ja kaupade eest õigeaegselt tasuma.

Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja

mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas

420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja vastuväited

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.09.2019. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest.

Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud isiklikult

allkirja vastu üleandmise 17.09.2019. a /tlk 51/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg

oli 01.10.2019. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse

hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

3.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3.3.

Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 53,07

eurot, arvestades viivist tasumata põhinõudelt 78,16 eurot 0,07% päevas alates 19.12.2016. a

kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2019. a ning jooksva viivise väljamõistmise nõudes

tasumata põhivõlgnevuselt alates 17.08.2019. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,07%

päevas. Hagiavalduse kohaselt on lepingu üldtingimuste p 7.10 alusel viivise määr 0,07%

võlasummast iga viivitatud päeva eest.

3.4.

Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Elisa Eesti AS ja kostja vahel

30.09.2016. a sõlmitud liitumislepingule nr XXXXXXX ja 11.10.2016. a sõlmitud

liitumislepingule nr XXXXXXX ja selle lisale nr XXXXXXX, s.o osamaksetega vara

müügilepingule. Nimetatud lepingute kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks

määratud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega. Nimetatud üldtingimuste p 7.10.

sätestab, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud

päeva eest. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS

§ 35 tähenduses.

3.5.

Kohus leiab, et Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks

sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul

eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

3.6.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise

„mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks

kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure

viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse

ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta

Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3.7.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas e 25,55% aastas)

lepinguline viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS

§ 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud

määras viivist.

Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

3.8.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt

tasumata põhivõlgnevuselt summas 78,16 eurot seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates

19.12.2016. a kuni 16.08.2019. a kokku summas 16,63 eurot ning jooksva viivise nõudes alates

17.08.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja

suuremas ulatuses kui põhinõue, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 16,63 eurot.

3.9.

Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

36,44 eurot (53,07-16,63) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,079% päevas.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes

summas 78,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 16,63 eurot, jooksva

viivise nõudes alates 17.08.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (16.08.2019. a seisuga 78,16

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba

väljamõistetud viivist summas 16,63 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõude summas 25

eurot.

3.10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

4.1.

Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise

nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata

jätmist.

4.2.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot.

Hageja esitatud arve kohaselt on hageja õigusabikulude koosseis järgnev: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund, tasu 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2

tundi, tasu 200 eurot. Kokku 3,5 tundi, summa 350 euro, millele lisandub käibemaks 70 eurot.

Kokku 420 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada

4.3.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot ei ole põhjendatud.

Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus

selgitab, et Riikohtu tsiviilkolleegium on 06.05.2015. a lahendis asjas nr 3-2-1-4-15 märkinud

järgmist (p-s 14): „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis

ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse

mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise

menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise

nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei

tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja

põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja

keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja

hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“

4.4.

Käesolevas asjas on kohus määranud tsiviilasja hinnaks 176,20 senti. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on

liitumislepingud ja nende lisaks olev osamaksetega tasumise vara müügileping), milles kostja

hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud. Seega ei ole

käesolevas tsiviilasjas, hinnaga 176,20 eurot, põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu

enam kui 125 euro ulatuses.

4.5.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja

hageja lepingulise esindaja kulu summas 125 eurot, kokku 200 eurot.

4.6.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(156,23 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 119,79 eurot, s.o põhinõude summas 78,16

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 16,63 eurot ja võla sissenõudmise kulud

summas 25 eurot) 76,68% ulatuses kostja ja 23,32% ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

153,36 eurot (200 eurot * 76,68%).

4.7.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik