2-19-1704/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-1704

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-19-1704

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

02.10.2019

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

T R hagi A K vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja

juurdepääsu nõuetes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T R (isikukood xxxx)

Kostja: A K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siiri Schneider

Viimase istungi aeg

25.07.2019

Istungil osalenud isikud

Hageja isiklikult T R, kostja isiklikult A K ja kostja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider

RESOLUTSIOON

1. Tagastada T Rle 25.07.2019. a esitatud menetlusdokumendi lisadeks olnud

24.01.2016. a kaebus ja 05.04.2015. a kaebus koos lisaga.

2. Jätta T R hagi A K vastu rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise

suurusena 1224 eurot.

5. Mõista hagejalt, T Rlt (isikukood xxxx) kostja, A K (isikukood xxxx) kasuks välja

menetluskulude hüvitis 1224 eurot.

6. Mõista hagejalt punktis 5 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt

kostja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Hagejal tuleb kostjale tasuda punktis 5 nimetatud menetluskulude hüvitis A K

arvelduskontole nr xxxx (Swedbank AS).

Tsiviilasi nr 2-19-1704

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 01.02.2019 hagi kostja vastu, täpsustades seda 22.04.2019 ja 29.04.2019

ning toimunud istungil, paludes kohtul kohustada kostjat lõpetama tema ja tema külaliste

sõidukite parkimine hageja kinnistul värava ees ning kohustada kostjat lubama juurdepääsu

mere äärde üle kostja kinnistu.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

− Kostja külalised pargivad kostja kinnistul(katastritunnus xxxx) suvila valmimisest peale

sõiduautodega värava ees. Sissesõidul on olemas silt teavitusega, et tegemist on

eramaaga. Maad kasutatakse pahauskselt. Kostja märkustele ei reageeri.

− Tee asub kostja kinnistul ja vajan teed juurdepääsuks merele, et paati kevadel mere

äärde vedada ja sügisel sealt tagasi vedada. Kostja tahab hoida paati rannas üles

tõmmatuna. Tee peal seisab kostja auto ja seda ei aeta kõrvale. See on kõvakattega tee

ja leidis kasutamist enne suvila ehitamist. See on era- ehk vankritee.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited

olid järgmised:

− Kostja omandis on xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx, asukoht xxxx, katastritunnus

xxxx) alates xxxx.a.

− Tegemist on kostja suvekoduga, mida kostja kasutab ca kaks kuud aastas. Hagejaga

kohtub kostja selle kahe kuu jooksul üliharva ja mingeid märkusi seonduvalt hagi

aluseks olevate asjaoludega hageja kostjale teinud ei ole.

− Hageja omandis olevat xxxx-xxxx kinnistut läbib avalikult kasutatav tee nimetusega

xxxx tee ja hageja on sõlminud xxxx lepingu xxxx-xxxx kinnistul asuva kohaliku tee

avalikuks kasutamiseks andmise kohta. xxxx otsusega nr xxxx on kinnitatud xxxx valla

kohalike teede nimekiri ja nimekirjas on muuhulgas ka xxxx tee (tee number xxxx ja

pikkus 297 meetrit). xxxx tee algab maanteelt nr 11283 ja lõpeb xxxx kinnistul. Kostja

omandis olevast xxxx kinnistust möödub xxxx tee paralleelselt xxxx kinnistu

lõunaservaga, kulgedes vahetult xxxx kinnistu piiril.

− Kostja ei ole parkinud ja ei soovi ka tulevikus parkida hageja omandis oleval kinnistul.

Kostjal on temale kuuluval xxxx kinnistul rajatud sõidukite parkimise ala ja kui kostja

viibib suvekodus, on tema sõiduk pargitud sellele alale. Kostjale teadaolevalt ei ole tema

Tsiviilasi nr 2-19-1704

külalised hageja kinnistule parkinud. Küll on kostja mõnikord näinud, et xxxx tee äärde

pargivad oma sõidukeid inimesed, kes lähevad randa. Kostja ei saa vastutada

kolmandate isikute eest.

− Parkimist keelavaid liiklusmärke xxxx teele ei ole paigaldatud, seega liikluskorraldajate

poolt keeldu tee äärde autot parkida ei ole.

− Olenemata eeltoodust, on omanik kohustatud temale kuuluval kinnistul asuvat avaliku

tee kasutamist taluma.

− Kostja kinnistul ei asu mitte ühtegi teed, ei avalikku ega erateed ega vana teed. Ka ajal,

kui kostja kinnistu omandas, ei asunud kinnistul mitte ühtegi teed. Isegi kui kunagi oleks

avalik tee olnud kostja kinnistul, oleks nõue aegunud. Hagejal on faktiliselt olemas

juurdepääs enda kinnistult randa mööda teerada, mis kulgeb xxxx teelt kuni

mererannani paralleelselt xxxx kinnistu läänepoolse äärega ja mis asub riigimaal.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

4. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud

tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

5. Hageja on esitanud kaks erinevat soorituse täitmisele suunatud nõuet. Esimese nõudega

soovib kostja, et kohus kohustaks kostjat, et tema ja tema külalised lõpetaks parkimise hageja

kinnistul värava ees. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 89 alusel. AÕS § 89

võimaldab nõuda omanikul rikkujalt igasuguse omandiõiguse rikkumise lõpetamist ja edasisest

rikkumisest hoidumist. See tähendab, et kinnisasja omanik võib nõuda, et kostja lõpetaks mingi

tegevuse, mida kostja parasjagu toime paneb. Samuti võib hageja nõuda, et kostja hoiduks

vastavast tegevusest ka tulevikus. Selle eeldused on järgmised: 1) nõude esitaja on omanik; 2)

aset leiab omandiõiguse rikkumine (mis ei seisne valduse kaotuses); 3) nõue on esitatud rikkuja

vastu; 4) rikkuja tegevuse ja rikkumise vahel on põhjuslik seos; 5) puuduvad nõuet välistavad

asjaolud.

5.1.

Esimese nõude esimese eelduse osas on hageja väitnud, et ta on kinnistu,

katastritunnusega xxxx, omanik, milles suhtes on rikkumine toimunud. Kostja on asjaolu

kinnistu omandiõiguse kohta omaks võtnud, mistõttu puudub vajadus seda tõendada, mh

arvestada vastavaid tõendeid, ning kohus saab selle tuvastada (TsMS § 231 lg 2).

5.2.

Esimese nõude teise eelduse osa on hageja väitnud, et tema kinnistul pargib kostja ja

tema külalised, mh kostja poeg. Hilisemalt on hageja selgitanud, et kostja ei pargi hageja

kinnistul (istungi protokoll al 00:16:28). Kohus selgitas hagejale, et kohtule jääb arusaamatuks,

kuidas saab isikute, kelle suhtes nõuet pole esitatud, käitumist ette heita kostjale. Selle peale

Tsiviilasi nr 2-19-1704

märkis kostja, et hageja vastutab enda külaliste eest. Kohus selgitas hagejale, et kohus ei saa

kohustada kostja vastu esitatud hagis kolmandaid isikuid, mh keelata neil parkimist.

Iseenesest olukord, kus hageja kinnistul pargitakse, võiks olla omandiõiguse rikkumine, kuid

käesoleval juhul ei ole hageja toonud kohtu ette konkreetseid asjaolusid (kes täpselt ja millal)

ega ka tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada omandiõiguse rikkumise.

Kostja on iseenesest kinnitanud, et on näinud, et kolmandad isikud pargivad hageja kinnistul,

kuid käesoleva asja lahendamine sõltub sellest, mida saab ette heita kostjale. Kohus jättis hageja

taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata protokollis märgitud põhjendustel.

Täiendavad tõendeid hageja esitada ei soovinud.

5.3.

Esimese nõude kolmanda eelduse osas ei ole hageja väitnud, et kostja rikuks hageja

omandiõigust. Asjaolu, et hageja kinnistul on parkinud kolmandad isikud (mh kostja külalised

või kostja poeg), ei oma tähendust käesoleva asja lahendamisel, sest AÕS § 89 alusel saab nõuet

esitada üksnes rikkuja vastu. Ka külalistele loengu pidamata jätmist või külaliste suunamata

jätmist teise parkimiskohta ei saaks pidada kostja poolt hageja õiguste rikkumiseks. Hageja ei

saa ka nõuda, et kostja teeks teavitust parkimise korralduse osas hageja kinnistul või kaitseks

muul viisil hageja õiguseid. Hageja ei ole esitanud ka asjaolusid ega tõendeid, et hageja oleks

suunanud või palunud enda külalistel parkida kostja kinnistule. Kostja ei saa vastutada

kolmandate isikute käitumise eest. Kostjale ei saa ette heita, et kui hageja külaline pargib külla

tulles enda auto ebaõigesti või hageja kinnistul või rikub teisiti teiste isikute õiguseid.

Hagejal on võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid rikkujate (sh kostja külaliste) vastu, kui

rikkumine pannakse toime, vajadusel ka kogudes tõendeid rikkumiste kohta. Seega ei ole

asjaolusid, millest saaks välja lugeda kostja poolt hageja omandiõiguse rikkumise, ei ole kohtu

ette toodud ega ka tõendatud.

5.4.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mille

alusel saaks kohus tuvastada, et kostja rikub hageja omandiõigust, millest tulenevalt tuleb

hageja esimene nõue jätta rahuldamata.

5.5.

Kuivõrd nõue jääb rahuldamata nõudenormis sätestatud eelduste täitmata jätmise tõttu,

ei oma tähendust asjaolud, kas hageja kinnistul asuv tee on avalikult kasutatav või mitte ja

sellega seonduvad tõendid.

6. Teise nõudega soovib kostja, et ta pääseks üle kostja kinnistu mere äärde paadiga.

Kõigepealt selgitab kohus välja, mis normi alla nimetatud nõue kvalifitseerida, olles arutanud

seda istungil ka menetlusosalistega.

6.1.

Kohus sai esialgu aru, et kostja soovib kasutada teed, mis on avalikult kasutatav ja läbib

kostja kinnisasja (AÕS § 155 olukord). Hiljem selgitas kostja, et tegemist ei ole avalikult

kasutatava teega ning et kostja kinnistul ei ole hetkel teed. Seda, et kinnistul puudub tee kui

selline, on kinnitanud ka kohalik omavalitsus, esitades ka sellekohased tõendid (al tl 59). Ka

kostja selgitas ning hageja ei vaielnud vastu, et kostja kinnistul pole hetkeseisuga avalikult

kasutatavat teed ega üldse teed (istungi protokoll al 00:58:49 ja al 01:08:48). Seega ei kohaldu

käesolevas asjas AÕS § 155.

6.2.

Hageja on avaldanud, et ta vajab juurdepääsu merele, et paati kevadel mere äärde vedada

ja sügisel tagasi, kuna tahab hoida paati rannas üles tõmmatuna ning et selleks sobib talle kostja

kõvakattega kinnistu. Kuivõrd mere ääres on kallasrada, võib hageja nõuet tõlgendada kui soovi

pääseda kallasrajale. AÕS § 156 lg 1 ei reguleeri juurdepääsu kallasrajale vaid avalikult

kasutatavale teele. Seega ei ole kohtu hinnangul õiguslikku alust, et hageja nõuet rahuldada.

6.3.

Isegi kui leida, et AÕS § 156 lg-t 1 saaks tõlgendada, et see hõlmab ka kallasrada, ei

kuuluks kohtu hinnangul see nõue rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-19-1704

Esiteks on kostja juurdepääsu nõude osas tuginenud ka aegumise vastuväitele. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme

aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost

hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Hageja on

istungil selgitanud, et ta ei ole enda paati saanud mere äärde viia suvila ehitamisest (ehk enne

2000 aastat). Seega on juurdepääs üle kostja kinnistu puudunud hagejal peaaegu 20 aastat, mis

tähendab, et hageja juurdepääsuõiguse nõue on ka aegunud. Õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS

§ 142 lg 1).

Teiseks ei ole täidetud ka AÕS §-s 156 sätestatud eeldused nõude rahuldamiseks. Nimetatud

norm võimaldab nõuda omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Selle

eeldused on järgmised: 1) juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu

taotleja kinnisasjale; 2) taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus; 3) juurdepääsu

taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega; 4) välistuste

puudumine.

Teise nõude esimese eelduse osas on hageja väitnud, et tal puudub juurdepääs merele, kuivõrd

hagejal on soov viia paat mere äärde ja hoida paati rannas üles tõmmatuna. Kohus selgitas, et

juurdepääsu merele võib tõlgendada kui soovi saada juurdepääsu kallasarajale. Kallasrada on

kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres

viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg

1). Samas on aga käesolevas asjas kostja väitnud ja hageja ka kinnitanud, et hagejal on

juurdepääs merele iseenesest olemas kostja kinnistu ja aia kõrvalt, kust läheb kõvakattega,

puukoortega pind rannani välja (istungi protokoll al 01:09:33). Kohus uuris pooltega istungil

ka kostja poolt esitatud pilti (tl 48), kust nähtub, et kostja aia kõrvalt läheb tee rannani, millega

ka hageja nõustus. Seega ei ole võimalik tuvastada, et hagejal puudub juurdepääs mereni

(kallasrajani), et viia sinna enda paat.

Hageja on aga põhjendanud, et kostja kinnistu on parem paadi vedamiseks randa, kuna seal on

kõva kate. Isegi kui leida, et kostja kinnistult juurdepääs oleks otsem ja paati oleks sealt kergem

vedada, ei kaalu kohtu hinnangul hageja huvi üles kostja omaniku õigustele tulenevat

kitsendust. Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et teise teena juurdepääsu määramine peaks

olema erandlik (RKTKm 3-2-1-41-08, p 21). Arvestades, et kostja kinnistul on aed ees (nähtub

kostja esitatud pildilt, tl 47), et kostja hoiab seal enda autot (mida on ka hageja kinnitanud kui

juurdepääsu takistava asjaoluna) ning tegemist on kostja suvekoduga (kus eelduslikult soovib

kostja privaatsust), ei kaalu hageja huvi paat randa viia üles kostja huvisid. Huvide kaalumisel

hindab kohus seda, et esitatud piltidelt (mh ka pildilt tl 47) ei tuvastanud kohus, et juurdepääs

rannale oleks kostja kinnistult parem. Täiendavalt on ka hageja ise kinnitanud, et ta pole alates

kostja suvila ehitamisest ehk 20 aastat paati viinud mere äärde (istungi protokoll al 01:11:43),

mistõttu ei saa hageja huvi paadi vedamiseks randa hinnata ülekaalukaks. Täiendavalt on hageja

ka kinnitanud, et kuigi kõrvalolevalt teelt paati viia oleks vaja abikäsi, oleks abikäsi vaja igal

juhul paadi liigutamiseks (istungi protokoll al 01:14:31). Hageja ei ole ka välistanud, et kõrval

teelt oleks võimalik paati viia (01:15:16), kinnitades et ka see on kõva kattega. Hageja on välja

toonud, et teine tee on liivasem, kuid kohtu hinnangul lõpeb randa minev tee igal juhul liivaga,

mistõttu ei saa leida, et üksnes seetõttu oleks teine tee kohasem.

Seega ei kuuluks nõue rahuldamisele ka seetõttu, et hageja huvid ei kaalu üles kostja huvisid

käesoleval juhul kohtu ette toodud asjaoludel.

Tsiviilasi nr 2-19-1704

AÕS § 156 lg 1 kohast nõuet tuleks menetleda hagita menetluses. Iseenesest lubab TsMS

hagimenetluses juurdepääsu avaldust läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos

nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses (TsMS § 6181 lg 2). Seega ei hakanud kohus

nõudeid eraldama ning jättis asjad samasse menetlusse. Samas aga tuleb sellise asja

läbivaatamisel hagimenetluses aga järgida hagita menetluse reegleid (RKTKm 3-2-1-42-10,

p-d 18-20). Üheks selliseks reegliks on ka kohaliku omavalitsuse (KOV) kaasamine. Kuivõrd

asja lahendamine ei puuduta otseselt valla- ega linnavalitsuse huve, ei ole vajalik KOV

kaasamine menetlusosalisena. Küll aga küsis kohus KOV-ilt, xxxx Vallavalitsuselt seisukoha

juurdepääsu vaidluse osas (TsMS § 6182 lg 1), mille KOV ka esitas (tl 59 – 64).

7. Hageja esitas istungiga samal päeval kohtule ka menetlusdokumendi, kus selgitab,

kuidas kostja endale kinnistu sai. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolud käesoleva asja

lahendamisel olulised, mistõttu jätab hageja 25.07.2019. a väited tähelepanuta. Tagastada

hagejale 25.07.2019. a esitatud menetlusdokumendi lisadeks olnud 24.01.2016. a kaebus ja

05.04.2015. a kaebus koos lisaga, kuivõrd need ei oma tähendust käesoleva asja lahendamisel.

Käesoleval juhul lahendas kohus üksnes nõudeid, millega hageja on kohtusse pöördunud, sh

parkimisega seonduvat omandiõiguse rikkumise nõuet ja kaldarajale juurdepääsu nõuet. Rehe

müügiga seonduvaid nõudeid pole esitatud.

8. Tähelepanuta tuleb ka jätta hageja poolt 26.09.2019. a kohtusse saabunud

menetlusdokumendis sisalduvad korduvad tunnistajate ülekuulamise taotlused ja istungi

taotluse. Kohus on need juba lahendanud ning nimetatud menetlusdokument on ka esitatud

hilinenult (TsMS § 329 lg 1 ja § 331 lg 1). Kohus jääb enda 16.09.2019. a määruses antud

selgituste juurde.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hageja hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

10. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses advokaat, mistõttu on menetluses osalenud

lepingulise esindaja kulud iseenesest hüvitatavad.

Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10.1. Kostja palus mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitisena 1224 eurot lepingulise

esindaja kuludena. Lepingulise esindaja kulud kokku 8,5 tunni eest tõi kostja välja järgmise

nimekirja alusel:

Tegevus

Ajakulu

(tund)

Tunnihind

(eurot tunnis)

Tasu

(eurot)

Hagimaterjalidega ja kohtumäärustega tutvumine,

nõupidamine kliendiga

1,5

Tsiviilasi nr 2-19-1704

Kostja hagivastuse koostamiseks täiendava teabe ja

tõendite kogumine

0,5

Kostja hagivastuse koostamine

3,5

Täiendavate

menetlusdokumentidega

tutvumine,

istungiks ettevalmistamine

0,25

Istungil osalemine

1,75

Kostja poolt esitatud täiendavate materjalidega

tutvumine, istungi protokolliga tutvumine, kostja

09.08.19 menetlusdokumendi koostamine

Kohus leiab, et eeltoodud kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga.

Hagimaterjalidega ja kohtumäärusega tutvumiseks ning kliendi nõupidamiseks on põhjendatud

1,5 tundi, arvestades et tegemist on esmase konsultatsiooniga ning vaidlus vajas ka kliendi

sisendit. Kostja vastusele on lisatud tõendeid ning on usutav, et selleks võis kuluda 0,5 tundi.

Arvestades vastuse mahtu ja sisukust, on umbkaudselt pool tööpäeva vastuse koostamiseks

põhjendatud

ega

ole

ülemäärane.

Istungiks

ettevalmistamine

ja

täiendavate

menetlusdokumentidega tutvumine 15 min jooksul on põhjendatud kliendi huvide efektiivseks

kaitseks. Istung kestis paar minutit üle 1 tunni ja 45 minuti, mistõttu on ka selle toimingu osas

märgitud aeg põhjendatud. Kostja poolt esitatud täiendavate materjalidega tutvumine ja sellele

vastamine 09.09.2019 on põhjendatud, arvestades, et kohus andis selleks tähtaja. Istungi

protokolliga tutvumine on samuti põhjendatud. Nimetatud toiminguteks 1 tunni kulumine ei ole

ülemäärane.

10.2. Riigikohus on pidanud advokaadist esindaja puhul mõistlikuks tasumääraks ka veel

153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik ja samas esimeses lõigus

viidatud varasem praktika). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb

siiski hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid). Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär

144 eurot tunnis koos käibemaksuga on põhjendatud ega ületa oluliselt sarnase õigusabiteenuse

keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt.

10.3. Lähtudes kostja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

11. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud määrata otsuse täitmise viisina, mis

kontole tuleb hagejal tasuda väljamõistetud hüvitis (TsMS § 445 lg 1), arvestades, et mõlemad

pooled on kinnitanud, et omavahel nad ei suhtle ning hagejal puudub e-posti aadress, mille

kaudu efektiivselt infot jagada.

12. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja. Vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

Tsiviilasi nr 2-19-1704

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik