2-19-3726/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2019 a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-3726

Tsiviilasi

ARMARIUM OÜ hagi Santex Pluss OÜ vastu 14 363,28 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

14 363,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ARMARIUM OÜ (registrikood 11224180, asukoht

Vesiveski tee 32, Jõgisoo küla 76411, Saue vald Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik (isikukood xxx,

Õigusmenetluse Osaühing, e-post riho.viik@gmail.com)

Kostja: Santex Pluss OÜ (registrikood 12880868, asukoht Haava

tee 4, Haabneeme alevik 74001, Viimsi vald, Harju maakond),

seaduslik esindaja juhatuse liige A H (isikukood xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja Santex Pluss OÜ suhtes, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt Santex Pluss OÜ-lt (registrikood 12880868) hageja ARMARIUM OÜ

(registrikood 11224180) kasuks välja poolte vahel juunis 2018 sõlmitud suulise

töövõtulepingu alusel võlgnevus 13 603 eurot (arve M180043) ja viivis 760,28 eurot

(periood 30.06.2018-11.03.2019).

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt Santex Pluss OÜ-lt hageja ARMARIUM OÜ kasuks välja

menetluskulud hüvitamiseks 1 086 eurot (650 eurot riigilõiv, 36 eurot täituritasu

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 400 eurot).

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 11.03.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ning täpsustas seda 12.03.2019.

Harju Maakohus võttis hagi 13.03.2019 määrusega menetlusse. Nõude aluseks on poolte vahel 2018

sõlmitud suuline töövõtuleping treppide ehitamiseks. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 13 603 eurot

(arve M180043) ja viivist 760,28 eurot (periood 30.06.2018-11.03.2019). Hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist 1 130 eurot (riigilõiv 650 eurot, lepingulise esindaja tasu 480 eurot 4

töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub 20% käibemaks). Hageja kinnitab, et kõik

kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ja hageja on käibemaksukohustuslane.

2. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 29.08.2019 kohtutäituri vahendusel aadressile xxx

(menetlusdokumendid jäetud postkasti). Kostja seadusliku esindaja abikaasa kinnitas, et tegemist on

kostja seadusliku esindaja elukohaga. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (18.09.2019) ega

käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulud

3. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud kostja kanda.

5. Lisaks hagis toodud menetluskuludele on hagejal tekkinud kulu ka kohtutäituri tasu näol.

6. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv, täituritasu ja ka

lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud

ulatuses, s.o kokku summas 886 eurot (650 eurot riigilõiv, 36 eurot täituritasu ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu 400 eurot) välja mõista.

7. TsMS §174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, siis

ei kuulu õigusabikuludelt käibemaks hüvitamisele.

8. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik