2-18-125250/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. september 2019, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-125250

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu

võla 400 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

432,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht

Telliskivi tn 60a/5, Tallinn 10412);

Hageja volitatud esindaja: prokurist Karl Hõbemägi

(isikukood 39106080262,

e-post karl.hobemagi@lennuabi.ee)

Kostja: Air Baltic Corporation AS, registrikood

40003245752 (registreeritud kontor: Tehnikas tn 3, Riia

lennujaam, Mārupe regioon, LV-1053, Läti Vabariik);

Kostja volitatud esindaja (töötaja, s.o klientide

õiguskomisjoni nooremesindaja): Karīne Grandovska

Menetluse liik

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt (Läti Vabariigi registrikood

40003245752) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks lennu hilinemise

hüvitis 400 eurot.

3. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt (Läti Vabariigi registrikood

40003245752) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks kohtulahendi

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis (periood 28.12.2018-26.09.2019)

23,93 eurot.

4. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt (Läti Vabariigi registrikood

40003245752) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks viivis põhinõudelt 400

eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi tegemise päevast 27.09.2019 kuni nõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt (Läti Vabariigi registrikood

40003245752) Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks menetluskulu

hüvitamiseks 100 eurot.

7. Otsus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Lennuabi OÜ (hageja/ lühendatult ka kui LA) esitas 19.10.2018 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-ilt (kostja/ lühendatult ka kui

ABC) 400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.11.2018 kostjale makseettepaneku, mis

saadeti Riia Latgale piirkonnakohtu vahendusel võlgnikule kaaskirjaga kättetoimetamiseks.

Kostja esitas 20.11.2018 e-kirjaga nõudele vastuväite, millel puudus digitaalallkiri.

Allkirjastatud vastuväide esitati Pärnu Maakohtule 26.11.2018. Seoses võlgniku vastuväitega

lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 04.12.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 05.12.2018 määrusega hagejat esitama hagi, mida hageja tegi

27.12.2018. Harju Maakohus võttis hagi 07.01.2019 määrusega menetlusse.

3. Kostja vastas hagile 14.03.2019 ja täpsustas oma vastust veel 15.04.2019 ja 23.04.2019.

Hageja esitas kostja vastusele arvamuse 13.05.2019.

4. 09.07.2019 selgitas kohus pooltele tõendamise põhimõtteid ja andis lõplikud tähtajad. Kostja

esitas 29.07.2019 oma lõplikud seisukohad. Rohkem kohtule dokumente ei esitatud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

5. Hageja nõuab kostjalt 400 euro väljamõistmist ja alates 27.12.2018 viivist seadusjärgses

määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista

kostjalt välja.

6. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

 LA poole on abi saamiseks pöördunud reisija Kertu Kadi Kikas, kes on LA-le

loovutanud oma nõude ABC vastu. Reisija on kasutanud Air Balticu teenuseid ning

kuna esimene lend hilines, jäi ta maha oma jätkulennust.

 Reisija lendas suunal London-Riia-Tallinn. 14.05.2018 lendas reisija lennuga BT654

Londonist Riiga, kuid selle lennu väljumise hilinemise tõttu, jäi reisija maha Riia-

Tallinn lennust BT361. Asenduseks pakkus Air Baltic Tallinnasse sõitmist taksoga.

-

Reisija hilines lõppsihtkohta 5 tundi, mis annab õiguse saada hüvitist 400 eurot (reisija

lendude distants algpunktist lõpp-punkti ületab 1 500 km ning reisija hilines

lõppsihtkohta üle 3 tunni).

-

Hageja esitas 04.06.2018 Air Balticule hüvitisetaotluse. Selle vastust ei saadud.

-

Maksekäsu kiirmenetluses on ABC esitanud hageja nõudele vastuväite põhjendusega,

et hilinemise põhjustas ettenägematu asjaolu, mis välistab hüvitise maksmise kohustuse.

Ettenägematuks asjaoluks pidas kostja lennukite rotatsioonist tingitud hilinemist –

hageja lendu teenindama pidanud lennuk jäi kaks lendu varem Helsinki lennujaamas

asfaldisse kinni kuuma ilma tõttu.

-

Hageja leiab, et tehnilised probleemid lennukiga ei ole arvestatavad erakorralise

asjaoluna, kuna Euroopa Kohus on seisukohal, et tehnilised probleemid lennukitega on

seotud lennuettevõtja tavapärase tegevusega ja ei kuulu mõiste „erakorralised

asjaolud“ alla.

-

Hageja nõue tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusele nr

261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise

korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi

kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (lühendatult Määrus

261/2004) p 5,6 ja 7 alusel.

7. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude nimekirja pole hageja

esitanud. Kohus tuvastab, et hagi esitamisel on tasutud riigilõivu 100 eurot.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

9. Kostja peamine vastuväide on, et airBalticu lend BT 654 hilines lennukite roteerumise tõttu

- hageja lendu sooritama määratud lennukil esines viivitusi eelnevatel lennuetappidel suunal

Helsinki-Riia (lend BT9811) ja Riia-London (lend BT653). Õhusõiduki YL-CSE töös põhjustas

viivituse asjaolu, et nimetatud õhusõiduk jäi lennu BT9811 väljumise eel asfaldisse kinni. See

tähendab lennuk jäi kinni Helsinki lennujaamas. Asfaldiolude muutumise põhjustas palav ilm

Helsinki lennujaamas. Turvalisuse tagamiseks kontrollisid tehnikud rehvide seisukorda esialgu

visuaalselt enne, kui lennuki kinnijäämispaigalt eemaldasid ja ka pärast seda. Vaatlus oli vajalik

lennuohutuse tagamiseks. Sündmus leidis aset Helsinki lennujaama territooriumil, kus

hoovõturaja eest vastutab lennujaam ja seega lennu edasilükkamise põhjustasid erakorralised

asjaolud Määruse 261/2004 tähenduses.

10. Kostja rõhutab, et ei saa ette näha ilmaolusid ja/või hoovõturadade seisukorda Helsinki

lennujaamas. Samuti viitab kostja Euroopa Liidu Kohtu lahendile C-159/18, mis kinnitab kostja

väiteid ning milles märgitakse, et lennuradade hooldus ei kuulu lennuettevõtja pädevusse.

11. Kostja tugineb Määruse art 5 lg 3.

12. Menetluskulude osas kostja seisukohta võtnud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega (vt ka Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

14. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, samuti poolte esitatud täiendavad

kirjalikud seisukohad ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

15. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist,

kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

16. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklist 6 ja 7.

17. Määrus 261/2004 artikkel 6 punkti 1 alapunkt b sätestab, et kui lennuettevõtja näeb

mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb 3 tundi või rohkem üle 1 500

km pikkuste lendude puhul, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele: i) artikli 9 lõike 1 punktis

a ja lõikes 2 määratletud abi; ning ii) artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi, kui

mõistlikkuse piires eeldatav väljumisaeg on vähemalt varem väljakuulutatud väljumisajale

järgneval päeval; ning iii) artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis

tundi. Artikli 7 punkt 1 alapunkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad

hüvitist kuni 400 euro ulatuses üle 1 500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Vahemaa

määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või

lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Määruse 261/2004 artikkel 7 punkti 3 järgi

makstakse hüvitist sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või

pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

18. Määruse 261/2004 art 7 lg 2 alap b) kohaselt kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8

võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa

algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle kolme tunni kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude puhu võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1

ettenähtud hüvitist 50 %.

19. Pooled on nõus, et käesoleval juhul kuulub vaidlus Määruse 261/2004 kohaldamisalasse ja

reisijal on ka lennu hilinemise korral õigus saada art 7 nimetatud hüvitist võrdselt reisijaga,

keda on lennust maha jäetud või kelle lend on tühistatud. Kostjal pole vastuväiteid, et lend

hilines, et nõude loovutamine kehtib ja et põhimõtteliselt on hagejal õigus Määruse 261/2004

art 7 sätestatud hüvitisele.

20. Kostja vastuväide seisneb selles, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu Määruse

261/2004 art 5 lg 3 mõttes ehk tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist

vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud,

mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

21. Erakorraliseks asjaoluks peab kostja seda, et Helsinki lennujaamas olid erakorralised

ilmaolud, mille tõttu hageja reisi teenindama pidanud lennuk jäi asfaldisse kinni. Tagamaks

lennuohutuse, kontrolliti lennuki rehve, see tingis viivituse ja lennuk ei jõudnud õigel ajal

hageja lendu teenindama. Lennuraja korrasolek ei ole kostja vastutusalas ja seetõttu ei ole kostja

vastutav ka lennu hilinemise eest - selle tingisid erakorralised asjaolud.

22. Seega on käesoleva hagimenetluse raamide kohaselt vaidlus selles, kas Helsinki lennujaama

lennuraja teeolud on erandlik asjaolu selleks, et õigustada airBalticu lennu BT654 suunal

London-Riia väljumise hilinemist sellisel määral, et hageja jäi maha jätkulennust BT361 suunal

Riia Tallinn.

23. Poolte vahel pole vaidlust järgmiste asjaolude üle ja kohus loeb need TsMS § 231 lg 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

 Kertu Kadi Kikasel (isikukood 49507282830) oli broneering airBalticu 14.05.2018

lennule marsruudiga London- Riia (lend BT654, väljumisaeg 17:25, saabumisega Riiga

kl 22:10) ja jätkulend Riia-Tallinn (lend BT361, väljumisaeg 23:10 saabumisega

Tallinna kl 23:59), (digitoimik lk 41-43). Kostja pole sellele asjaolule vastu vaielnud.

 Hageja jõudmine Londonist Tallinnasse hilines üle 3 tunni. Kostja pole sellele asjaolule

vastu vaielnud.

 Hageja esitas 04.06.2018 ABC-le nõude kahju hüvitamiseks, millele kostja ei vastanud.

Kostja pole sellele asjaolule vastu vaielnud.

 Kertu Kadi Kikas loovutas 27.12.2018 oma nõude kostja vastu hagejale (dt lk 38-39).

 Lennuk YLCSE jäi 14.05.2018 (lend 9811 Helsinki-Riia, kavandatud väljumisajaga

13:10) Helsinki lennujaamas asfaldisse kinni, sest asfaldi ja rehvide kuumuse tõttu

purunes asfalt veidi ja lennuki ratas jäi tekkinud auku kinni. Seetõttu hilines lend 9981

olulisel määral (dt lk 104-108 ja 119-127).

24. Kohus nõustub menetlusosalistega, et pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatav Määrus

621/2004. Selle art 4-7 alusel on Kertu Kadi Kikasel õigus hüvitisele lennu hilinemise korral

samaväärsetel alustel reisijatega, kes lennust maha jäeti või kelle lend tühistati, vaatamata

sellele, et Määruse 261/2004 artikkel 7 ega ka ükski teine sealne säte niisugust õigust

sõnaselgelt ette ei näe (vt ka Euroopa Kohtu suurkoja otsus liidetud kohtuasjas (Nelson)

C‑581/10 ja C‑629/10). Nendel alustel on hagejal õigus saada hüvitist 400 eurot. Hüvitise

suurusele ei ole kostja vastu vaielnud.

23. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleva juhtumi puhul kuulub kohaldamisele Määruse

261/2004 art 5 lg 3 ning kostja vabaneb vastutusest erakorralise asjaolu esinemise tõttu.

24. Kostja esitatud tõendite põhjal ei ole kohtule nähtav, et käesoleval juhul oleks kostja poolt

tarvitusele võetud kõik vajalikud meetmed, et vältida hageja (õiguseellase) hilinemist reisi

sihtkohta (Tallinn) üle kolme tunni. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, milline

konkreetne lennumasin pidi hageja lendu London-Riia suunal teenindama ning kuidas Helsinki

lennujaama territooriumi teeolud mõjutasid London-Riia suunalist lennuliiklust nii, et see igal

juhul välistas Londonist väljuva lennu õigeaegsuse või hageja õigeaegse jõudmise Tallinna.

25. Kostja on tõendanud, et üks konkreetne lennumasin jäi 14.05.2018 Helsinki lennujaamas

rattaga asfaldisse kinni, kuid miks ei saanud seetõttu organiseerida hagejat (hageja õiguseellast)

Londonist Riiga nii, et viimane oleks Riias jõudnud 23:10 väljuvale lennule Tallinnasse või ka

organiseerida hagejat Londonist Tallinnasse nii, et hilinemine ei oleks kestnud üle 3 tunni.

26. Kostja esitatud tõend (kvaliteedi-/tööturvalisuse aruanne 14.05.2018, dt lk 123) kajastab

hiljaks jäänud lendudena kahte numbrit: BT9811 ja BT 9981. Kuidas need lennud ja numbrid

on seotud hageja broneeritud lendudega, kostja esitatud tõenditest ei selgu.

27. Põhimõtteliselt on kohtu arvates võimalik, et Helsinki lennujaama lennuradade teeolud ei

vastanud nõuetele ja selle eest ei vastuta kostja ning põhimõtteliselt võib olla võimalik, et ühe

lennumasina hilinemine põhjustab doomino-efektina olukorra, kus mitu sellest lennumasinast

sõltuvat lendu seetõttu hilinevad, kuid sellist jada ei ole käesoleval juhul kohtule tõendatud.

Samuti ei ole tõendatud seda, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise

(üle 3 tunni) vältimiseks puudusid.

28. Määrust 261/2004 vastu võttes oli seadusandja eesmärk muuhulgas tasakaalustada

lennureisijate ja lennuettevõtjate huve. Art 7 on meede, tagamaks, et hilinemine on õigustatud

ainult siis, kui see on tingitud erakorralistest asjaoludest, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku

kontrolli alt (vt ka Euroopa Kohtu IV koja otsus liidetud kohtuasjas (Sturgeon jt) C-402/07 ja

C-432/07, punkt 67).

29. Kostja pole kohtu hinnangul tõendanud, et konkreetselt hageja lend hilines tingituna

erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud lennuettevõtja ära hoida. Seos Helsinki lennujaamas

toimunuga, mis põhjustas hageja lennu hilinemise, ei ole kohtule esitatud tõendite alusel nähtav.

Samuti puudub alus Määruse 261/2004 art 7 lg 2 alap b) rakendamiseks (ehk hüvitise

vähendamiseks 50%).

30. Eeltoodud põhjustel tuleb hagi rahuldada.

31. Kuna kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, kuulub kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 alusel ja määras välja mõistmisele ka viivis alates hagi esitamisele järgnevat päevast,

s.o 28.12.2018. Kohus mõistab viivise välja juhindudes TsMS § 367.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas lahendis ka

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

33. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja

kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 ja toimiku materjalide alusel määrab kohus kindlaks, et hageja

menetluskulude suurus on 100 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Osundatud summa tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

35. Tuginedes TsMS § 178 selgitab kohus, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik