2-17-15618/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-15618

Tsiviilasi

Marko Kanguri hagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu

võla saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

15 327,47 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. veebruari 2019

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marko Kanguri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Marko Kangur (hageja), ik XXXXXXXXXXX;

esindaja vandeadvokaat Piret Pallo

Vastustaja: Swedbank P&C Insurance AS (kostja), rk

11269248; esindaja Külli Reinfeld

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 7. veebruari 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Marko Kanguri kanda. Swedbank P&C Insurance AS-l puuduvad

ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud.

4. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (pildid).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Marko Kangur (hageja, kindlustusvõtja) esitas 19.10.2017 hagi Swedbank P&C Insurance

AS-i (kostja, kindlustusandja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks

kindlustushüvitise 25 500,34 eurot, kahjuhüvitise 2160 eurot ja viivise 2887,78 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kodukindlustuse lepingu ning 02.03.2016 väljastati

kodukindlustuse poliis nr XXXXXXXXXXX , mille kohaselt on kindlustussummaks ehitise

kindlustusväärtus ja kindlustuskohaks XXX vald, XX maakond. 03.07.2016 toimus

kahjujuhtum: tormi käigus kukkus puu vastu maja katust, mille tagajärjel said kannatada maja

katus, sein, välisuks ja siseviimistlus. Hageja andis kostjale kahjujuhtumist teada ning kostja

registreeris kahjujuhtumi.

Hageja tellis Tartu Katuseehitus OÜ-lt taastamistööde kalkulatsiooni. Tartu Katuseehitus OÜ

oli kindlustatud hoone ehitaja. Kalkulatsiooni kohaselt maksavad taastamistööd 25682,38 eurot

(koos käibemaksuga) ilma siseviimistluse ja seinakonstruktsioonide taastamiseta. Kostja ei

nõustunud kalkulatsioonis toodud kahjusummaga ning saatis kahju hindama enda hindaja

OÜ-st Ajaver. 02.08.2016 edastas kostja OÜ Ajaver kalkulatsiooni katusele ning 15.08.2016

OÜ Ajaver kalkulatsiooni seinale. OÜ Ajaver hindas taastamistööde maksumuseks 18 383

eurot ilma siseviimistluse ja seinakonstruktsioonide taastamiseta. Kostja nõustus andma

garantiikirja Ajaver OÜ pakutud hinna ulatuses. Tartu Katuseehitus OÜ ei olnud nõus hinda

sellises ulatuses alandama.

Hageja tegi kostjale ettepaneku tellida erapooletu ekspertiis. Seejärel muutis kostja meelt ning

saatis kahjusid hindama enda eksperdi. 14.09.2016 saabus kostja tellitud ekspertiisi vastus,

milles hinnati taastamismaksumuseks 3377,44 eurot. 20.09.2016 tegi kostja hüvitisotsuse,

millega otsustati hüvitada kahjud kokku 4292,24 eurot. Hüvitisotsuses toodud summa koosneb

kahjustada saanud koduse vara maksumusest 274 eurot, murdunud puu utiliseerimise ning

kahjustunud katusepleki ajutise kinnitamise maksumusest 640,80 eurot ning hoone

taastamiseks mõeldud kuludest 3377,44 eurot. Hageja ei nõustunud hüvitisotsusega osas, mis

puudutab hoone taastamiseks mõeldud kulusid 3377,44 eurot ning saatis 14.10.2016 kostjale

teate, milles juhtis tähelepanu olulisematele auditis esinevatele valeväidetele, puudustele ning

vasturääkivustele. 02.11.2016 vastuses jäi kostja oma otsuse juurde.

Hageja tellis riiklikult eksperdi Ü. Lainsalu OÜ-st Ehitusekspert ehitise erakorralise auditi. Ü.

Lainsalu koostatud ekspertiisi tulemusel on ekspert hinnanud kahjude likvideerimise summaks

28 878,00 eurot, mis jääb samasse suurusjärku kahe esimese hinnanguga. Hageja tasus auditi

koostamise eest 2160 eurot.

2. Kostja vaidles osaliselt hagile vastu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju on põhjustatud puu kukkumisest majale. Hageja tellitud

ekspertiisi puhul lähtuti eeldusest, et kõik kahjustused olid tingitud puu kukkumisest majale.

Kostja audit leidis, et suur osa kahjusid on puuduliku ehitustöö tulemus eramu ehitamisel.

Lisaks on kostja lähtunud olemasolevate materjalide taaskasutamise võimalusest, mida hageja

võimalikuks ei ole pidanud.

Pooled on üksmeelel kahjude osas, mis puudutavad äärekive, välist valgustust, välisust ning

köögi kahju, kuid hindade osas ei ole erimeelsuste tõttu kokkuleppele jõutud. Kostja nõustub

hagejale täiendavalt hüvitama köögi parandamisega seotud kulud 1141,60 eurot. Samuti on

kostja nõus juurde tasuma katuse parandustööd vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ

kalkulatsioonile, millest on maha arvatud ehitustööde maksumus 1851,98 eurot, sest need

sisalduvad juba väljamakstud hüvitises. Katuse eest kuulub väljamaksmisele 10 236,44 eurot.

Täiendavalt on kostja nõus hüvitama seega 11 378,04 eurot (1141,60 eurot + 10236,44 eurot).

Kokku teeb see hüvitise summaks 14 755,48 eurot, sh juba tasutud 3377,44 eurot. Ülejäänud

hageja nõutud tööde ja kulude hüvitamisega kostja ei nõustunud ning palus vastavas osas jätta

hagi rahuldamata.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 7. veebruari 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja

hageja kasuks täiendava kindlustushüvitise 12 485,35 eurot, kahjuhüvitise 1057,54 eurot ning

viivise 1677,76 eurot; kokku 15 220,65 eurot. Menetluskuludest jäeti 60% hageja kanda ja 40%

kostja kanda. Hageja menetluskuludeks määrati 4960 eurot, kostja menetluskuludeks määrati

577,32 eurot. Tehtud tasaarvestuse tulemusel mõisteti kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulude katteks 1637,61 eurot. Maakohus märkis, et tasumata menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma

kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vaidlus puudub, et hageja on kindlustusvõtjana täitnud

kindlustusmaksete tasumise kohustuse. 03.07.2016 toimus kindlustusjuhtum, mille tingis puu

kukkumine hageja majale. Kostja kindlustusandjana on hagejale hüvitanud kindlustusjuhtumi

tõttu tekkinud kahju 4292,24 eurot.

Pooled vaidlevad hoone taastamise kulude suuruse üle. Pooled vaidlevad nii selle üle, millised

kahjustused puu kukkumise tagajärjel majale tekkisid ning millised on nende kahjustuste

kõrvaldamiseks vajalikud kulutused. Hageja nõuab kostjalt hoone taastamise kulude hüvitamist

täiendavalt summas 25 500,34 eurot vastavalt eksperdi Ü. Lainsalu auditile. Kostja on

menetluse käigus osaliselt täiendavate kulude hüvitamisega nõustunud. Kokku on kostja nõus

täiendavalt hagejale hüvitama 11 378,04 eurot, sh köögi parandamisega seotud kulud 1141,60

eurot, ning katuse parandustööd täiendavalt summas 10 236,44 eurot.

Puudub vaidlus, et kahjustada on saanud maja küljefassaadi laudis. P. Pargi auditi kohaselt,

erinevalt eramu küljefassaadi vertikaalsest laudisest, vajab küljefassaadi horisontaalne laudis,

mis asub katuse piirkonnas, lisakinnitamist. Lauad on otstest lahti ning tuleb uuesti kinnitada ja

horisontaalses osas üle värvida. Tööde tegemiseks on vajalik paigaldada tellingud. Ü. Lainsalu

auditi kohaselt on vigastada saanud (murdunud) hoone otsaviilu üks laud ja osa laudisest on

aluse küljest tulnud lahti. Kostja leidis, et muud maja välisseina kahjutused ei ole tekkinud

kindlustusjuhtumi tagajärjel, vaid on ebakvaliteetse ehitustöö tulemus.

P. Pargi auditi kohaselt ei ole külje- ja esifassaadi laudis kahjustusi saanud. Laudade vahel

puuduvad vahed ja laudis ei ole pragunenud. Fotol 2 on näha üks laudise nurk, mis on roovi

küljest lahti. Auditis on märgitud, et eramu omaniku info järgi toimus teise korruse

nurgapoolses toas seina nihkumine. Laserniveliisirga mõõtmise tulemusel on 2,7 meetrise toa

kõrguse kohta seina alumine osa vertikaalsuunaline hälve ≈15 mm. Seinakahjustused (praod)

nurga piirkonnas puuduvad. Puu kukkumise tagajärjel ei ole küljefassaadi laudis kannatada

saanud, vertikaalsete laudade vahel puuduvad vahed ning lauad on roovituse küljes kinni.

Räästakasti piirkonnas oleva horisontaallaudise otsad on roovituse küljest osaliselt lahti.

Eksperdi hinnangul on horisontaalne laudis tulnud lahti pigem selle tõttu, et on halvasti

kinnitatud, sest eramu vastasküljel, mis tormikahjustusi ei saanud, on lahti tulnud laudasid

samas seinaosas massiliselt.

Samuti ei ole elamu pööningul, kahe välisseina nurgas, näha konstruktiivseid kahjustusi.

Ekspert juhtis tähelepanu, et eramu välissein on konstruktiivselt valesti ehitatud. Välisseina

tuuletõkkekihis on kasutatud selleks sobimatut OSB plaati ning need on paigaldatud valesti,

samuti puudub välisseina laudise taga tuulutus. Arvestades puu langemist, katuse ja

räästakahjustusi, sarika ning pööningul nähtava välisseina nurga olukorda, teise korruse kaldus

toaseinas puuduvaid pragusid, kööginurga krohvi pudenemist ning aknapõsel kipsplaadi

kruvide väljatulekut, ei olnud langeva puu löök selline, mis oleks põhjustanud välisseina

kandekonstruktsiooni konstruktiivselt ohtlike kahjustusi.

Eksperdi hinnangul langes puu vastu katust ning alla vajudes muljus sisse katusepleki ja selle

käigus purustas osaliselt tuulekasti laudise. Teise korruse toa seina kõverus on pigem

mittekvaliteetse ehitustöö tulemus. Eelkirjeldatust tulenevalt puudub vajadus seinte avamiseks,

soojustuse‐, roovituse‐, OSB‐ ja voodrilaua asendamiseks. Isegi juhul, kui puu kukkumisel

oleks välisseina kandekonstruktsioon viga saanud, puudub vajadus uue välisseina soojustuse

paigaldamiseks, sest tegemist on rull- või mattvillaga, mille saab ära võtta ja tagasi panna.

Lisaks nähtub remondikalkulatsioonidest, et neis ei ole ettenähtud seinakarkassi paranduse,

sirgestamise, loodimise vms seotud töid (auditi lk 9).

Ü. Lainsalu auditi kohaselt on vastavalt eramu ehitusprojektile ja tavapärasele tehnilisele

lahendusele katusekonstruktsioon hoone välisseintega ühendatud. Seetõttu avaldas puu

kukkumine mõju lisaks hoone katusele ka tema välisseintele ja seda eriti eramu kahjustunud

nurgatsoonis, kus hoone sees on vertikaalne pragu köögis seinte nurgasõlmes ning praod seinu

katvate kipsplaatide liitekohtades. Hoone otsaseinas oleva sisemisi aknapõski katvast

viimistletud kipsplaadist tungisid tekkinud deformatsioonidest tingituna välja kipsplaadi

kinnituskruvid. Samas kohas teisel korrusel ehk nurgapoolses toas on välisseinal

vertikaalsuunaline deformatsioon ehk hälve 15 mm. Seina nurgas on liitesõlmes vertikaalne

pragu ja praod on ka seina katvate kipsplaatide ühenduskohtades.

Kuna esimesel korrusel köögi nurgas, ehk kohas, kus puu kukkus hoone katusele, oli tunda

jahedat õhku, siis tehti kohtülevaatusel välisseina sisepinna temperatuuri mõõtmine (väline

õhutemperatuur oli mõõtmise ajal -3 °C), mille puhul tulemused olid järgmised: temperatuur

hoone nurgas (köögis), kus on vertikaalne pragu 15,4 °C; temperatuur välisseinal hoone nurgast

mõnevõrra eemal 20,1 °C. Seinapinna temperatuuri mõõtmist tehti kontaktivaba termomeetri

RAYNGER ST abil. Välisseina sisepinna temperatuur ei tohi langeda alla 16 °C. Kuna

mõõtmised näitasid punkttemperatuuride suurt erinevust ruumi nurgas ja seina teises

piirkonnas, siis näitab see seda, et kahjustunud kohas ja selle lähipiirkonnas on toimunud seina

puidust kandekonstruktsiooni deformatsioonid koos sealoleva soojustusvilla õhupidavuse

halvenemisega ehk seinas on tekkinud külmasillad.

TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega

pidi hageja tõendama, et puu kukkumise tagajärjel välisseina konstruktsioon liikus, mistõttu

tekkisid seintes praod ning külmasillad. Lisaks ekspertide audititele on kohtule esitatud P. Pargi

kirjalikud kommentaarid hageja auditi kohta, P.Pargi täiendavad vastused seonduvalt

kindlustusjuhtumiga. 20.09.2018 kohtuistungil kuulas kohus vande all ära tunnistajad

P.K. ja J.L. ning eksperdid Ü. Lainsalu ja P. Pargi. Mõlemad eksperdid on tuvastanud teise

korruse nurgapooses toas välisseina hälbe (15 mm). Tuginedes P. Pargi auditile leidis kostja, et

tegemist on mittekvaliteetse ehitustöö tulemusega. Hageja, tuginedes Ü. Lainsalu auditile, oli

seisukohal, et teise korruse nurgapoolse toa seina nihkumine toimus puu kukkumise tagajärjel

ning seina deformeerumist kinnitavad hoone sees ilmnenud praod ning külmasildade teke

seinas.

Auditis märkis Ü. Lainsalu, et ta kasutas külmasildade tuvastamiseks kontaktivaba

termomeetrit. P. Pargi vande all antud ütluste kohaselt kasutatakse külmasilla mõõtmiseks

termograafiat. Lainsalu tuvastas külmasilla pinnatemperatuurimõõtjaga, millega ei mõõdeta

külmasilda. Nende seadmete tööpõhimõtted on erinevad. Kahe kiirega seade mõõdab

temperatuuri kiirte vahelt ja arvutab keskmise. Pinna temperatuuri mõõdetakse 20 cm

kauguselt. Mõõtes pinnatemperatuurimõõtjaga, ei ole võimalik külmasilda tuvastada juba

seepärast, et mõõtekaugusest sõltub temperatuurinäit.

Maakohus leidis, et P. Pargi ütlused seavad kahtluse alla Ü. Lainsalu kasutatud seadme ja

metoodika külmasildade tuvastamisel. Maakohtu hinnangul ei ole Ü. Lainsalu püstitatud

kahtlusi kõrvaldanud ja seda pole hageja teinud ka hageja oma hilisemas

menetlusdokumendis. Seega ei ole külmasildade tekkimine tõendatud. Lisaks puudub vaidlus

selles, et maja ehitus oli mitmeid aastaid olnud pooleli, teisel korrusel ei olnud põrandat all.

Maakohus nõustus kostjaga, et teise korruse temperatuur ei saanud olla sama, mis esimese

korruse eluruumides.

Eksperdi Ü. Lainsalu vande all antud ütluste kohaselt mõjutas löök lisaks katusele ka seinu.

Löögi mõju oli näha köögis esimesel korrusel, kus olid praod kipsiga kaetud seinas, mis

deformatsioone eriti ei kannata, kruvid olid tulnud akende põski katvatelt kipsielementidelt

välja ja lisaks köögiaken ei käinud, oli vaja reguleerida, tihendada aknaümbrused. Kahjustada

oli saanud välisuks, mis ei tahtnud korralikult liikuda, see oli vertikaal-horisontaalsuunas väljas,

mida on ka P. Park märkinud. Sein oli jõu tulemusena deformeerunud, seetõttu on tekkinud

praod, mis olid hoone sees näha. Löök peale kukkunud puuga tekitab deformatsiooni. Hoone

on tervik; seinad, laed, uksed, aknad moodustavad terviku. Kui mitteettenähtud jõud mõjub, siis

mõju kandub edasi ja see on põhjuseks, miks on tekkinud praod ja miks on vaja lahti võtta

hoone kaks ristuvat seina ja tugevdada kahjustused, mis seal ilmselgelt on. Löök hoone nurgale

kandus üle hoone seintele. Ü. Lainsalu leidis, et vaja on seinad lahti võtta ja vaadata, kui kaugele

kahjustus on läinud, mis avaldub karkassi sõlmedes. Mõlemal eksperdil on teisel korrusel tehtud

fotod, kust on näha, et teise korruse seinas on praod ja mitte ainult nurga kohas, vaid ka hoone

keskele tulles on mõjud näha; praod kipsplaatide vahel, mis sumbuvad nurgast vasakule garaaži

poole, maja taha.

Seoses hageja väitega, et sarikas sai liikuda üksnes seinaga koos, selgitas P. Park kirjalikes

vastustes, et ristsarikatega kinnitatakse puitlaudis ja laudise külge kruvitakse katuseplekk. Puu

kukkus vastu katuse nurka ja lükkas pleki all olevat lauda (roovitus) ja sarikas lükkus natuke

paigast ära ehk ülemine ots pöördus sisse poole. Nurga liikumist see kaasa ei toonud. Kui maja

nurk oleks liikunud, oleks pidanud laudis mõranema, vahed tekkima vms. Teisi maja nurkasid

ei kontrollitud. Kirjalikes vastustes jäi ekspert P. Park seisukohale, et teise korruse seinas mõra

ei olnud ning tegemist on valgusefektiga.

Eksperdi P. Pargi kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt oli OSB plaadi vale kasutuse

tõttu nurk, kuhu puu langes tugevam, jäigem ja võimalikke kahjustusi tegi see väiksemaks.

Sarikas võis puu kukkumise tulemusena paigast nihkuda, sest ei olnud vastavalt

ehitusnormidele kinnitatud. Otsasarika pöördumine sai toimuda ainult tänu sellele, et oli

kinnitatud ehitusnormidele mittevastava metalllindiga ja mitte nurgikuga. Kui sarika nihkumine

oleks kaasa toonud maja nurga liikumise, oleks laudis pidanud nähtavalt mõranema, oleks

pidanud olema nähtav liikumine. Seda ei olnud. Sellist kahjustust, nagu Ü. Lainsalu väidab, ei

saanud üldse tekkida, sest puu libises maha, muljus ainult plekki katuse äärest. OSB plaat hoidis

seda nurka kinni. Mingit nihkumist ei saanud toimuda. Kui sarikas oleks olnud tugevalt

kinnitatud, ei oleks saanud ka see nihkuda. Ka praegu on sarikas fikseeritud, aga ei ole

kinnitatud vastavalt normidele, nurgikuga. Pleki alusroovitus purunes ja võttis nurgast jõu

maha. Otsasein ei saanud puruneda, puu läks sellest mööda. Plekialusroovitus maandas pinge,

jõu ja plekk suunas puu mööda.

Tunnistaja P.K. sõnul ta teab, milline oli maja enne ja pärast tormi. P.K. vande all antud ütluste

kohaselt käis ta hageja juures 2-3 päeva pärast kahjujuhtumit. Muu hulgas olid teisel korrusel

kipsplaatide liitekohtades mõrad, mida enne ei olnud. Fotol nr 9 nähtav must joon on mõra.

Enne olid kipsplaadid koos. Pärast puu kukkumist on tekkinud 3-4 mm vahe kipsplaatidel. Näha

oli, et liikumine on toimunud. Ülejäänud maja nurgad on sirged. Ülemine nurk on seespool kui

alumine, sein on 15 mm nihkunud sissepoole. J.L. (Tartu Katuseehituse omanik, juhataja,

ehitas ka hageja majale katuse) vande all antud ütluste kohaselt käis ta pärast kahjujuhtumit

mõni päev hiljem kohal. Maja oli saanud nii suure löögi, et nurk oli nihkesse läinud. Köögi

nurgas, kuhu puu oli kukkunud, oli mõra. Teisel korrusel oli mõra.

Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et maja nurk puu kukkumise tagajärjel liikus. Maakohus

ei pidanud võimalikuks arvestada tunnistajate ütlusi osas, milles nad väidavad, et puu

kukkumise tagajärjel oli nurk / sein nihkesse läinud. Asjaoludest ei nähtu, et tunnistajad oleksid

enne puu kukkumist majale tuvastanud, et hälve puudus. Mõõtmistulemusi olukorra kohta enne

puu kukkumist majale kohtule esitatud ei ole. Eksperdid Ü. Lainsalu ja P. Park on hälbe

võimalikes põhjustes erinevatel seisukohtadel. Võrdväärsete eksperdiarvamuste puhul, kui

asjaolu kohta muid tõendeid ei ole, tulevad kohaldamisele tõendamiskoormuse jagamise

reeglid. Maakohus ei nõustunud hagejaga, nagu oleks P. Pargi koostatud audit puudulik või

mitte piisavalt põhjalik. P. Pargi auditit ei muuda kohtu arvates ebausaldusväärsemaks mh

asjaolu, et, erinevalt Ü. Lainsalust, tegi P. Park ekspertiisi omamata kahjustada saanud hoone

ehitusprojekti. P. Pargi ja tunnistaja P.K. ütlused on vastuolus osas, kas ekspert pidi vajadusel

projekti ise küsima või oli kokkulepe, et projekt saadetakse talle järgi. P. Park pidas kahjusid

arvestades võimalikuks koostada audit ilma projektita. Asja materjalidest nähtub, et kumbki

ekspert sündmuskohal konstruktsioone täiendavalt ei avanud. Puuduvad andmed selle kohta, et

teisi hoone nurkasid oleks mõõdetud. Audititest ega ekspertide ütlustest seda ei nähtu. Seega ei

saa väita, et viltu oli ainult puu kukkumise nurka jääv hoone nurk. P. Pargi ütluste kohaselt teisi

maja nurkasid ei kontrollitud.

Hageja juhtis tähelepanu, et sarika ja seina liitekoht on terve, ning esitas kas selle kohta foto

(kd II tl 81, 87). Need tõendid on esitatud hilinenult (TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 1, § 331) ja

tuleb jätta tähelepanuta.

Maakohus hindas siseveendumusele tuginedes, ehitusvaldkonnas isiklikke kogemusi

(ehitanud kaks maja) ning kahju kohta toimikus olevaid fotosid arvestades eksperdi P. Pargi

seisukohta puu kukkumise võimalikest tagajärgedest eluliselt usutavamaks. Toimikus olevatelt

fotodelt on näha puu kukkumise asukoht ja katuse äärele tekitatud kahjustused, laudisele

tekkinud kahjustused, sarika kinnituskohad. Katuse sarikate vermide ebapiisav kinnitus sarika

vööle on tinginud sarikate ja katuse roovituse nihkumise. Toaseina nihkumine 15 mm, so 1,5

cm, mida väidavad tunnistajad J.L. ja P.K. , on lihtsalt seina viltu ehitamise tagajärg (vt foto

nr 43 tl 35 I kd) ja seda kinnitab ka ekspert P. Pargi arvamus koos fotodega. Fotolt on näha

ja kohtu siseveendumuse kohaselt pole eluliselt usutav kogu seina liikumine 1,5 cm võrra

eemale. Teine korrus on hagejal lõpuni välja ehitamata. P. Pargi auditis olevalt fotolt nr 11

(auditi lk 8) pragusid teise korruse seinas ei nähtu. Ka kirjalikes seisukohtades ja vande all antud

ütlustes jäi ekspert seisukohale, et pragusid seinas ei olnud / ei mäleta. Ü. Lainsalu auditi fotolt

nr 36 samuti pragusid ei näe. Hageja poolt hiljem esitatud fotol on seinas pragu siiski näha.

Samuti kinnitavad tunnistajad P.K. ja J.L. vande all antud ütlustes, et ka teisel korrusel oli

seinas mõra. Asjaolu, et mõra võis olla ka teise korruse seinas, ei anna alust asuda seisukohale,

et see oli tekkinud seina nihkumise tagajärjel. Teisel korrusel mõra parandamise kulutuste

hüvitamist hageja ei nõua.

Tartu Katuseehitus OÜ kalkulatsiooni kohaselt oli tööde kulu kokku 5612,20 eurot, materjalid

kokku 3886,48 eurot, muud kulud kokku 575 (tõstuk, tõstetööd, transport; summad ilma

käibemaksuta). Ekspertide Gery Einbergi ja P. Pargi auditile vastavalt on kostja katuse

parandustööd hüvitanud summas 1851,98 eurot (sh käibemaks).

Asjas on täiendavalt esitatud OÜ Ajaver remondikalkulatsioon katusele, mille kohaselt oli

tööde maksumus kokku 10 357 eurot. Arvestades asjas esitatud erinevaid hinnakalkulatsioone,

pidas maakohus põhjendatuks hüvitada kahju vastavalt Tartu Katuseehitus OÜ

kalkulatsioonile, millega ka kostja on nõustunud, ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt

katuse parandustööde katteks välja 10 236,44 eurot. Maakohus ei pidanud katuse parandustööde

maksumuse hüvitamist põhjendatuks vastavalt hageja tellitud auditi juurde kuuluvale eelarvele,

kuna selle järgi on tööde maksumus teistes võrreldavates hinnakalkulatsioonides toodust

tunduvalt suurem.

Kostja on hagejale hüvitanud lahtiste laudiste kinnitamise ja värvimise kulu vastavalt P. Pargi

auditi juurde kuuluvale parandustööde kalkulatsioonile. Laudise parandamise maksumust eraldi

Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves kajastatud ei ole. Seega on küljefassaadi laudise

taastamise kulud kostja hagejale hüvitanud. Kuigi kostja tellitud auditi kohaselt oli ekspert

tuvastanud, et köögi nurgas ja akende ümbruses olevad kahjustused on tingitud hoonele

kukkunud puust, ei olnud nimetatud taastamistööde maksumust auditis kajastanud.

Köögi parandamise kulutused kuuluvad hüvitamisele vastavalt Ü. Lainsalu auditi juurde

kuuluvale eelarvele summas 1819,67 eurot (sh käibemaks) (seinte viimistlemine, pragude ja

krohvi parandamine, sh välisaken-ukse sisepalede remont ja viimistlus 1298,39 eurot ja köögi

mööbli demontaaž ja montaaž 218 eurot + km). P. Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel

kostja hagejale kahjud hüvitas, on äärekivide, betooni, äärekivide demontaaži ja montaaži

maksumus 122,52 eurot (sh käibemaks). Samas on Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve

kohaselt äärekivide väljavahetamise (2 tk) ja korrastamise, sh demontaaži ja uute kivide

montaaži maksumus 564 eurot (sh käibemaks). P. Pargi kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel

kostja hagejale kahjud hüvitas, maksab välisvalgusti koos vahetusega 152,4 eurot (sh

käibemaks). Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisvalgusti

väljavahetamine koos kaasnevate elektritöödega 316,8 eurot (sh käibemaks). P. Pargi

kalkulatsiooni kohaselt, mille alusel kostja hagejale kahjud hüvitas, maksab välisukse

demontaaž ja montaaž koos sisemise uksepõse viimistluse ja materjalidega 72 eurot (sh

käibemaks). Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve kohaselt maksab välisukse demontaaž ja

montaaž koos palede viimistlusega 324,60 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust nähtuvalt erinevad

P. Pargi kalkulatsioonis ning Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluvas eelarves toodud maksumused

mitmekordselt.

Ü. Lainsalu auditi juurde kuuluva eelarve osas on P. Park leidnud, et summad on õhku täis,

töömahukus so. kokku 869 tundi on ebareaalselt suur. Samal ajal Ü. Lainsalu hinnangul P.

Pargi kalkulatsioonis toodud summadega ei ole võimalik märgitud töid ära teha.

Tööde tegemise aeg 869 tundi on ebamõistlikult pikk. Äärekivide, välisvalgustuse ja välisukse

taastamise maksumus tuleb hagejale hüvitada P. Pargi kalkulatsioonis ja Ü. Lainsalu auditi

juurde kuuluvas eelarves toodud summade keskmisena, s.o kokku summas 776,16 eurot

[(122,52 eurot + 152,4 eurot + 72 eurot + 564 eurot + 316,8 eurot + 324,60 eurot) / 2]. Hageja

on kostjale hüvitanud sellest 346,92 eurot (122,52 eurot + 152,4 eurot + 72 eurot) ning

täiendavalt kuulub väljamõistmisele 429,24 eurot (776,16 eurot - 346,92 eurot).

Maakohus mõistis hageja kasuks välja 12 485,35 eurot (10 236,44 eurot + 1819,67 eurot +

429,24 eurot).

VÕS § 491 lg 1 kohaselt kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama

sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses

kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või

nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja

palkamiseks kohustatud. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kindlustusandja peab

hüvitama ka kulud, mida kindlustusvõtja on teinud kahju kindlakstegemiseks ilma

kindlustusandja juhiseta (J. Lahe, O.-J. Luik. Kindlustusõigus. Tallinn 2018, lk 153; P. Varul

jt. Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn 2007, § 492 komm 3.2., lk 535).

Hageja on auditi koostamise eest tasunud 2160 eurot, mille väljamõistmist kostjalt ta taotleb.

Lisaks auditile on hageja nõude tõendamiseks esitanud Ehitusekspert OÜ arve ja arve tasumist

tõendava maksekorralduse. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud hüvitada

proportsionaalselt tema põhinõude rahuldamise ulatusega. Hageja palus välja mõista

kindlustushüvitise täiendavalt summas 25 500,34 eurot, kohus rahuldas hageja nõude summas

12 485,35 eurot, seega 48,96% ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

kahju summas 1057,54 eurot (2160 eurot x 0,4896).

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 450 lg 1 kohaselt kindlustusandja lepingu täitmise

kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise

ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Vastavalt kindlustuslepingu

üldtingimuste p-le 18.7 kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta

kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 %

makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10%

väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. Viivisenõudes tugineb hageja sellele, et kahju

suurus tehti kindlaks Ü. Lainsalu poolt. Hageja edastas auditi kostjale 16.05.2017 ning andis

tasumiseks viie päevase tähtaja. Seega muutus hüvitise nõue sissenõutavaks hiljemalt

21.05.2017. Hüvitise summalt 12 485,35 oli hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks

viivis summas 1897,77 eurot. Koos varem makstud kindlustushüvitisega on hagejale makstav

kindlustushüvitis kokku 16 777,59 eurot (12 485,35 eurot + 4292,24 eurot). Vastavalt kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1677,76 eurot (16 777,59 eurot x 0,1).

TsMS § 163 lg 2 järgi tuleb jätta 60 % menetluskuludest hageja ja 40% kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi

täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub võtta asja juurde

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8). Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et P. Pargi

audit on puudulik. Maakohus viitas otsuse tegemisel kohtuniku kahe maja ehitamise

kogemusele, millest tekkis siseveendumus. Ainult kahe maja ehitamine ei ole piisav, et saaks

siseveendumus tekkida. Maakohus hindas valesti tõendeid.

P. Parki auditis, täiendavates selgitustes ning kohtus antud ütlustes esinevad erinevad puudused

ja vasturääkivused ning see muudab P. Parki arvamuse kaheldavaks. P. Parki audit sisaldab

rohkesti ebaõigeid väiteid ning vasturääkivusi, samuti on P. Park korduvalt oma seisukohti

muutnud. Näiteks on P. Park kohtus vande all ütlusi andes väitnud, et hageja maja sarikad on

seina liitekohas kinnitatud üksnes montaažilindiga, kuigi tegelikkuses olid sarikad lisaks

montaažilindile kinnitatud naeltega.

Maakohus ei oleks tohtinud tugineda P. Parki vastuolulistele ütlustele ning oleks pidanud asuma

seisukohale, et kahjustusi saanud kohas ja selle lähipiirkonnas toimunud seina puidust

kandekonstruktsiooni

deformatsioonid

koos

sealoleva

soojustusvilla

õhupidavuse

halvenemisega on tõendatud.

Maakohus hindas vääralt tunnistajate P.K. ja J.L. kohtus antud ütlusi. Nende tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et enne kahjujuhtumit puudusid seintes mõrad ning akende ja

välisuksega seotud vigastused. Tunnistajate ütlustega on muuhulgas tõendatud ka see, et

nimetatud vigastused tekkisid seoses kahjujuhtumiga.

Maakohus jättis vääralt tõendid (lisad nr 1-3, pildid) vastu võtmata ja rikkus sellega TsMS

§ 331 lõiget 1. Need tõendid esitati P. Parki kohtuistungil antud ütluste ümberlükkamiseks.

Ütlusi ei saanud enne (eelistungil) ümber lükata, kuna siis polnud ütlused veel antud.

Ü. Lainsalu kalkulatsiooni ei ole võimalik teiste pakkumustega võrrelda. Ajaver OÜ-l puudub

EhS § 25 lg 1 p 1 sätestatud pädevus. P. Pargi ja Ü. Lainsalu kalkulatsioonid ei võrreldavad.

Kahjuhüvitise suuruse määramisel on nii P. Park kui ka kohus ekslikult arvestanud sellega, et

hoonet on võimalik remontida ühe ehitajaga. Ü. Lainsalu eelarves on seevastu arvestatud, et

igat tööetappi sooritab oma ala spetsialist, kelle tööaja sisse arvestatakse muuhulgas ka objektile

jõudmiseks ja sealt tagasi linna sõitmiseks kuluv aeg.

Maakohus ei põhjendanud, miks ei mõistetud välja Ü. Lainsalu eelarves märgitud järgmisi

kulusid: transpordikulu 2,5%;

ettenägematute tööde varu 3%

–

806,18

eurot;

omanikujärelevalve – 960,00 eurot; akna reguleerimine ja ühenduskohtade tihendamine –

127,20 eurot; pööningul olemasoleva soojustuse korrastamine – 43,81 eurot; tellingute montaaž

ja demontaaž, sh rendi maksumus – 639,36 eurot; pindade katmine ehituse ajal – 129,60 eurot;

abimaterjalid – 420 eurot; koristustööd – 720 eurot.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonile lisatud tõendid tuleb jätta vastu

võtmata.

Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja hindas tõendeid õigesti. TsMS § 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohtuotsus

põhineb kohtuniku siseveendumusel. P. Park on riiklikult tunnustatud ekspert. Kohtu

siseveendumuse kujunemisel on asjakohasteks tõenditeks olnud ka muud asjas esitatud tõendid,

nt fotod.

Apellatsioonkaebuses esitab apellant hulgaliselt põhjendamatuid etteheiteid P. Pargi ütluste

ning auditi kohta, jättes arvestamata P. Pargi antud täiendavad selgitused ning ekspert

Ü. Lainsalu eksimused.

Just tänu P. Pargi teadmistele leidis tõendamist, et apellandi maja ehitamisel kasutati valesid

materjale, näiteks OSB plaati, mida ei tohiks kasutada välisseina tuuletõkkeplaadina selle

jäigastava mõju ning soojapidavuse tõttu.

Maakohus jättis apellandi esitatud tõendid õiguspäraselt vastu võtmata. Asjas esitatud

seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et juba varasemalt oli vastustaja juhtinud tähelepanu sellele,

et 2. korruse toa seina kõverus on pigem mittekvaliteetse ehitustöö tulemus. Seega oli apellandil

ammu võimalus tõendada, et sarikad olid paigaldatud vastavalt ehitusnõuetele, kuid seda ta ei

teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse hageja kanda. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt

TsMS § 654 lõikele 6.

7. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad

olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab

maakohtu otsus otsuse põhjendamise nõuetele, samuti ei rikutud menetlusõigust tõendite

hindamisel. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 652 lõike 5 kohaselt tõendite uut hindamist

vajalikuks.

8. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta. Asjaolu saab tsiviilkohtumenetluses olla kas tõendatud (TsMS § 232 lg 1), vastaspoolel

omaks võetud (TsMS § 231 lg 2) või üldtuntud (TsMS § 231 lg 1). Seega ei ole kohtuniku

siseveendumus eraldiseisev alus asjaolu tegelikkusele vastamise hindamisel ja siseveendumus

saab TsMS § 232 lg 1 järgi tekkida tõendite hindamisel. Seda, kuidas peab tõendite hindamisel

siseveendumus kujunema, seadus ei sätesta. Siiski peab kohtuotsus olema põhjendatud, sh peab

põhjendatud olema siseveendumuse tekkimine ja selle kujunemine. Siseveendumus võib mh

kujuneda kohtuniku isiklikul kogemusel. Kohtuniku isiklik kogemus ei ole ise tõend, vaid

teadmine, mis võib aidata tõendit hinnata (TsMS § 231 lg 1). Seega võis maakohus

siseveendumuse kujunemise kirjeldamisel viidata ka kohtuniku kahe maja ehitamise

kogemusele. Kuna maakohus hindas tõendeid ja analüüsis neid, sh vastuolusid tõendites, ei

olnud kohtuniku majaehituskogemus eraldiseisvaks aluseks asja lahendamisel ja apellant

tähtsustas üle maakohtu viidet isiklikule kogemusele ehitusel.

9. Maakohus sedastas õigesti, et juhul, kui kaks võrdväärset eksperti on erinevatel seisukohtadel

ja muid tõendeid ei ole, tuleb lähtuda tõendamiskoormisest (TsMS § 230 lg 1). Maakohus

märkis õigesti, et hageja pidi tõendama, et puu kukkumine vigastas hoone konstruktsioone

hageja väidetud ulatuses, kuna kahju tekkimist peab tõendama hageja. Kuna selles osas on

ekspertide P. Pargi ja Ü. Lainsalu seisukohad vastuolulised, jõudis maakohus õigesti

seisukohale, et hageja sellekohased väited ei ole tõendatud, kuna hageja pidi konkreetset asjaolu

tõendama. Lisaks üldisele tõendamiskoormisele tuginemisele leidis maakohus, et hageja väiteid

maja konstruktsioonide ulatuslikule kahjustumisel puu kukkumise tagajärjel ei kinnita ka

toimikus olevad fotod. Maakohus märkis, et eramu vastasküljel, mis tormikahjustusi ei saanud,

on lauad samas ulatuses lahti tulnud. Ringkonnakohtu arvates kinnitab muu hulgas see kostja

ja Ü. Lainsalu väidet, et konstruktsioonid liikumine ja külmasildade teke ei ole tõendatult

seotud kindlustusjuhtumiga.

10. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tunnistajate J.L. ja P.K. ütlused ei

tõenda seda, et maja nurk ja seinad läksid nihkesse puu kukkumise tagajärjel. Tunnistajad ei

ole väitnud, et nad kontrollisid vajaliku hoolsusega olukorda enne kindlustusjuhtumi toimumist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et P. Pargi audit on ebausaldusväärne tõend.

Auditist nähtub, et P. Park on riiklikult tunnistatud ekspert ja kes on diplomeeritud

ehitusinsener. Seega pole põhjust kahelda P. Pargi pädevuses.

12. Maakohus hindas kahju suuruse kindlakstegemisel erinevaid kalkulatsioone ja leidis, et

kahju tekkimise tõendatud ulatuses ei ole taastamismaksumus hageja nõutud suuruses

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub sellega. Hageja ei ole tõendanud, miks peab iga erineva

töö tegema eraldi isik.

13. Hageja esitatud korduvad tõendid (pildid) tuleb jätta TsMS § 652 lg 2 alusel arvestamata,

kuna need esitati maakohtule hilinenult (TsMS § 330 lg 1). 12. oktoobril 2018, mil tõendid

esitati, oli eelmenetlus lõppenud. Viimane kohtuistung toimus 20. septembril 2018.

Ringkonnakohtu arvates ei olnud hagejal mõjuvat põhjust tõendite hilisemaks esitamiseks, sest

vaidlus, kas kõik kahjud ehitisele põhjustas kindlustusjuhtum, ei tekkinud viimasel

kohtuistungil. Vaidluse sisu tuli välja selgitada eelmenetluses ja lubatud ei ole tõendeid esitada

pärast asja sisulise arutamise lõppemist.

14. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel apellandi (hageja) kanda. Kostja märkis ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirjas kuludena maakohtus kantud eksperdi- ja sõidukulu. Seega eeldab ringkonnakohus,

et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Triin Uusen-Nacke Üllar Roostoja Andra Pärsimägi