Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-19-1687/4 AI generated

3-19-1687/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-19-1687/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Maivo Kärt esitas 08.08.2019 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovis vaidlustada justiitsministeeriumi otsust kahju hüvitamise nõude menetlusse mittevõtmise kohta. Taotleja põhjendas, et ei oska ise koostada nõuetele vastavat kaebust ning võimalikuks asjast tulenevaks kasuks on mittevaralise kahju hüvitamine. Taotleja märkis soovitud riigi õigusabi liigiks esindamise halduskohtumenetluses.

Legislator headnote

AI generated

3-19-1687/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kohus mõistab taotlust nii, et taotleja soovib riigi õigusabi korras määratud esindaja abil saavutada 1) kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega talle tekitatud kahju hüvitamist ja 2) seda, et taotlust lahendatakse menetluskorras, mida peab õigeks taotleja. S.o, et taotleja saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 alusel esitada kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile ja kohtumenetluses halduskohtule.

Keywords

AI generated
minister of justice lack of prosecutorial standing violence against officials fitness for detention inadequate constitutional complaint authorization for criminal prosecution
AI generated
3-14-52025/13
11.06.2014 esitas A.J. Justiitsministeeriumile kahjunõude kohtu poolt, so Tartu ringkonnakohtu 23.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-5750 ja Riigikohtu 19.03.2014 määrusega 7-1-1-64-1-14, tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 368915,36, millele lisandub täitekulu 21875,83 eurot ja kulutused õigusabile summas 7606,68, kokku summas 398397,87 eurot. 2. 18.08.2014 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile teabenõude, kuna kaebaja ei saanud tähtaegselt vastust oma kahjunõudele. 3. 09.09.2014 esitas A.J. tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 kaebuse halduskohtule, sest Justiitsministeerium ei vastanud tähtaegselt tema teabenõudele. Kaebuses olid esitatud järgmised nõuded:
3-09-1842/12
Tallinna Halduskohtusse saabus 24.08.2009 J.I kaebus, milles kaebuse esitaja väitis, et ta esitas Justiitsministeeriumile 01.07.2009 vaide Murru Vangla kaudu (vaide edastamise kaaskirjaga nr 5-3/110-1), kuid ei ole kaebuse esitamise hetkeks Justiitsministeeriumilt vaideotsust saanud. Kohus pöördus asjaolude selgitamiseks 27.08.2009 kohtunõudega Justiitsministeeriumi poole. Vastuseks kohtunõudele selgitas Justiitsministeerium 01.09.2009, et J.I vaie laekus Justiitsministeeriumisse koos Murru Vangla 30.06.2009 kaaskirjaga nr 5-3/110 ning vaie lahendati 01.09.2009 otsusega nr 11-7/8604. Justiitsministeerium selgitas, et 01.07.2009 kuupäevaga vaiet, mida J.I kaebuses mainib, neile saadetud ei ole.
3-18-2199/5
XX esitas 21.08.2018 Justiitsministeeriumile (JM) nõude hüvitada talle Eesti riigi poolt kohtumenetlusega nr xxxxxx, ajavahemikus alates 17.02.2012 kuni ajahetkeni mil Harju Maakohus (HMK) otsustab anda välja määruse kohtumenetlusega kaasnevate menetlus-kulude kohta, tekitatud materiaalne ja moraalne kahju õiglases ja mõistlikus ulatuses.
3-11-1977/2
10.08.2011 (kirjutatud 09.08.2011) saabus Tartu Halduskohtusse Janek Ivaste kaebus Justiitsministeeriumi tegevuse peale.
3-14-50797/126
Xxx esitas 24. veebruaril 2014 Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise taotluse, milles palus Justiitsministeeriumil talle määrata riigi õigusabi korras advokaat, kes on advokatuuri liige; tunnistada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 alusel kehtetuks haldusakt ehk tema suhtes kriminaalasjas nr 1-07-9015 tehtud kohtuotsus, millega ta mõisteti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 2 ja 3 ning § 25 lg 2 alusel ning karistati üheksa-aastase vangistusega; lõpetada RVastS § 4 alusel toiming ehk tema vangistuses ja vahi all hoidmine; hüvitada RVastS § 9 alusel mittevaraline kahju tema põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise eest ning mõista talle välja aus ja õiglane kompensatsioon; kõrvaldada RVastS § 11 alusel õigusvastased ja õigusvastaselt tekitatud tagajärjed; hüvitada RVastS §-de 14 ja 16 alusel õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega või õiguspärase haldusakti ja toiminguga tekitatud kahju ning mõista talle välja õiglane ja aus kompensatsioon; hüvitada RVastS § 15 alusel õigusemõistmisel tekitatud kahju ning mõista talle välja aus ja õiglane kompensatsioon samas taotluses toodud ja talle tekitatud vaevade, üleelamiste ja kannatuste eest (I kd, tl-d 3-23).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1687 Määruse kuupäev

26. september 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Maivo Kärdi (nim Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kriminaalasjas 1-15-261 tehtud kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamisega Menetlusosalised Taotleja Maivo Kärt RESOLUTSIOON Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Kohus tagastab taotlejale kohtule esitatud tõendid.

Asjaolud

1. Maivo Kärt esitas 08.08.2019 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovis vaidlustada justiitsministeeriumi otsust kahju hüvitamise nõude menetlusse mittevõtmise kohta. Taotleja põhjendas, et ei oska ise koostada nõuetele vastavat kaebust ning võimalikuks asjast tulenevaks kasuks on mittevaralise kahju hüvitamine. Taotleja märkis soovitud riigi õigusabi liigiks esindamise halduskohtumenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 03.09.2019.a määrusega tsiviilasjas 2-19-11952 taotluse menetlusse võtmata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohtu määrus toimetati taotlejale kätte 07.09.2019, määrus jõustus 24.09.2019. Maakohus tugines sellele, et taotleja on märkinud riigi õigusabi liigiks esindamise halduskohtumenetluses.

3. Maivo Kärt esitas 10.09.2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse täienduse ja dokumendid. Nende põhjal soovib taotleja saavutada seda, et talle hüvitatakse kriminaalasjas 1-15-261 Tartu Maakohtu 20.03.2015.a kohtuotsusega tekitatud kahju. Taotleja ei nõustu kohtuotsusega, kuna tema hinnangul on tema tegu valesti kvalifitseeritud korduvaks ning arvesse on võetud tegu, mille osas kriminaalmenetlus Prokuratuuris lõpetati. Kohtuotsusega on tekitatud taotlejale mittevaralist (moraalset) kahju.

Taotleja esitas 27.06.2019 Justiitsministeeriumile taotluse kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, taotleja esitas täiendava avalduse 11.07.2019. Justiitsministeerium esitas 04.07.2019 taotlejale selgituse (tl 11) ning 06.08.2019 vastuse, millega kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata (tl 12). Justiitsministeerium põhjendas taotluse läbi vaatamata jätmist sellega, et tegemist on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisega ja taotluse lahendamine ei ole Justiitsministeeriumi pädevuses. Taotleja sellega ei nõustu.

Kohtu seisukoht

4. Kohus mõistab taotlust nii, et taotleja soovib riigi õigusabi korras määratud esindaja abil saavutada 1) kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega talle tekitatud kahju hüvitamist ja 2) seda, et taotlust lahendatakse menetluskorras, mida peab õigeks taotleja. S.o, et taotleja saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 alusel esitada kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile ja kohtumenetluses halduskohtule.

Kohus peab tulenevalt taotleja teisest eesmärgist võimalikuks, et riigi õigusabi taotluse lahendab halduskohus.

5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Taotleja on Tartu Vangla kinnipeetav. Majandusliku seisundi teatise (tl 3) kohaselt puuduvad taotlejal sissetulekud ja vara. Taotleja vanglasisese isikukonto kohta ajavahemiku 08.04.2019- 07.08.2019 osas tehtud päringu tulemusena selgus, et sel perioodil taotleja kontol maksetehinguid ei toimunud. Kohus peab tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

6. RÕS § 7 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta,

- kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5);

- seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (p 6).

RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.

7. Kohtu hinnangul on taotleja võimalus saavutada tema soovitud eesmärgid ilmselt vähene. RVastS § 15 lg 1 ja 31 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses. Need eeldused taotleja puhul täidetud ei ole.

Riigikohtu erikogu on 25.01.2019.a määruses kohtuasjas 3-18-1652 käsitlenud küsimust, milliste reeglite järgi tuleb esitada ja millisele kohtule allub kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Erikogu ülesanne on lahendada kohtutevahelisi pädevusvaidlusi ehk vaidlusi selle üle, milline kohus peab asja lahendama. Erikogu leidis, et selline nõue tuleb esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud korras, mitte RVastS sätestatud korras. Erikogu pidas oluliseks, et kriminaalasjas tehtud otsustuste sisulist õigsust ei hinda halduskohus, vaid maakohus. Seega on taotlejal vähe väljavaateid saavutada, et tema kahju hüvitamise taotlust hakkavad lahendama Justiitsministeerium ja halduskohus.

8. Lisaks ei esine praeguse kohtuasja asjaoludel tungivat avalikku huvi, mis lubaks anda taotlejale riigi õigusabi mittevaralise kahju (taotleja sõnastuses ka moraalse kahju) hüvitamise nõude esitamiseks. Taotleja välja toodud huvi, et tulevikus ei tehtaks sarnastel asjaoludel valesid kohtuotsuseid, on üldsõnaline. Taotleja esitas kriminaalasjas nii apellatsioonkui ka kassatsioonkaebuse ning taotlejal oli advokaadist kaitsja. Riigikohus ei andnud taotlejale riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks. Seega on taotleja süüdimõistmine läbinud mitmekordse kontrolli ning kohus ei näe tungivat avalikku huvi toetada taotlejat selle kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel riigi õigusabi andmise kaudu.

9. Eeltoodud põhjustel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kui taotleja soovib siiski esitada kaebuse kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes ja esitada selle halduskohtule, siis tuleb tal teha seda iseseisvalt. Kohus selgitab taotlejale, et tal ei ole sel juhul vaja vaidlustada eraldi nõudega Justiitsministeeriumi otsust jätta tema kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Taotleja saab kahju hüvitamise nõude esitamisel ühtlasi esitada oma põhjendused, miks ta ei pea seda otsust õigeks.

Kui taotleja otsustab esitada kahju hüvitamise taotluse SKHS-s sätestatud korras, siis selle kohta andis Justiitsministeerium taotlejale põhjalikud juhised oma 04.07.2019.a selgituses nr 11-7/1211-4 (tl 11).

10. Taotleja avalduses sisaldub soov, et kohus ennistaks kaebetähtaja, mis läks mööda 08.09.2019. Kohtule ei ole päris selge, millist kaebetähtaega taotleja silmas peab. Kohus peab kõige tõenäolisemaks, et taotleja mõtles halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega. Kohus selgitas 05.09.2019 taotlejale, kui ta on esitanud haldusorganile kahju hüvitamise taotluse ja saanud eitava vastuse (sh vastuse, et taotlust ei menetleta), siis tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul eitava vastuse saamisest ning riigi õigusabi taotluse esitamine kaebetähtaega ei pikenda.

Kohus selgitab taotlejale, et kaebetähtaja ennistamise taotlust (olgu see seotud eeltoodud kaebusega või mõne muu kohtumenetlusega) ei saa lahendada riigi õigusabi andmise menetluses. Kaebetähtaja ennistamise taotluse saab esitada ainult koos vastava kaebuse või muu avalduse esitamisega. Taotlejal tuleb seega esitada kohtule kaebus või avaldus, mille esitamise tähtaeg on möödunud, ja koos sellega põhistatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

11. Kohus tagastab taotlejale kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (tl 11-25), kuna taotleja võib neid edaspidi veel vajada. Toimikusse jäävad tõendite koopiad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik